alaealisusest’’. Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Selle ajastu esindajateks on: Descartes, Voltaire, Rousseau ja Montesquieu. Eelnev sajand põhines ainult usul. Usuti, et Jumal on kõikide asjade põhjenduseks, kuid valgustusajastu tõukas selle arvamuse ümber. Valgustuse üheks tunnuseks on ratsionalism ehk loogilisus. Selle rajajaks oli Prantsusmaal René Descartes. Descartes pidas teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes. Sellest tuletas ta ka järgmise ütluse: “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”. Seega, kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Valgustuse eeskujuks oli loodus. Loodus on hea ja inimene on hea, kuid kõik halb tuleb ühiskonnast. Seetõttu, peaksid lapsed üles kasvama maal, looduseläheduses. Loodus oli nende silmis väga tähtis ja puhas, kõik muu, mis pole sellega seonduv, vaadati kurja pilguga.
2. don juan ja ta teener vestlevad, teener avaldab negatiivset arvamust juani eluviiside suhtes 3. juan ja elvira juan tunnistab, et ta ei taha temaga koos olla, elvira ähvardab kättemaksuga 4. asuvad armuasju korraldama 1. Pierrot ja Charlotte vestlevad paadiõnnetusest merel, Pierrot tahab, et Charlotte teda armastaks 2. don juan kohtub charlottega ja palub ta naiseks, charlotte nõustub pärast kahtlemist 3. pierrot ja juan tülitsevad charlotte pärast 4. juan õhkab õnnest 5. charlotte ja mathurine vaidlevad, kumma don juan lubas ära võtta 6. sganarelle haletseb tütarlapsi ja käsib neil mitte oma isandat uskuda 7. sganarelle hakkab isanda kohta tõtt rääkima, aga kui juan tuleb, hakkab hoopis kiitma 8. don juan saab teada, et kaksteist ratsameest on tal kannul 9. juan lahkub, palub neiuddel end oodata 10. don juan käsib teenril enda riided selga panna, et kavalusega sõjamehi petta 1
teos. 8 Daniel Defoe ja robinsonaad Daniel Defoe oli Inglise kirjanik, ajakirjanik, spioon. Õppis ise ja ei käinud ülikoolis. Kuulsaim teos oli ‘'Robison Crusoe’’. Robinsonaad on kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikulsaarel. Tihti kirjutatud päeviku vormis ja õpetliku sisuga. 9 Rene Descartes, looming, olulisus, peamine väljaöeldud mõte Prantsuse filosoof. Ratsionalismi rajaja. Descartes pidas teadmise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes. Ta tuletas teesi “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”. 10 Voltaire looming, olulisus. Ta teosed olid filosoofilised jutustused, romaanid, epigrammid, kõrgstiililised tragöödiad. Ta oli groteskne nii teostes kui ka elus. Kirjutas kurjast ja halvast. Teosed olid absurdsed ja fantaasiarikkad. Tema järgi nimetatakse 18. saj Voltaire sajandiks. Kuulsaim Prantsuse valgustaja. “Zadig ehk saatus”
Skeptitsism Skeptitsismi algse päritolu kohta on olnud palju arvamusi. Üks grupp autoreid mainib, et kreekakeelne sõna "skepsis" tähendavat "kahtlemist" või koguni kinnitab, et ka termin "skeptitsism" pärineb sellest samast kreekakeelsest sõnast. Teised aga ütlevad, et termin "skeptitsism" on tuletatud sellest samast kreekakeelsest sõnast "skepsis", mis tähendavat hoopiski "vaatlust" või "küsitlemist" või ka "kaalutlust". Ent kolmandad väidavad koguni, et see tuleneb hoopis kreekakeelsest sõnast "skeptikos", mis tähendavat "vaatlev", "uuriv" või isegi "kritiseeriv".
Valgusfilosoofia Prantsusmaal Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Tõuke andis Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. a. kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes , välja arvatud kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire oli suurima mõjuga mees kõigist valgustajatest. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) oli teadlane ja kirjanik, kelle peateos on "Seaduste vaim". Selles analüüsib ta kõikvõimalikke valitsemisvorme, leides, et ideaalne on konstitutsiooniline monarhia. Ta pidas selle eeskujuks Inglismaal kehtivat parlamentaarset korda. Kesksel kohal
Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a). Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljutki, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite ja piiridega. 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a). Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada
(palvetamine, ohverdamine jne.), ühiskondlikule - religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usuline taust ja kultuurilisele - religioonivormid on sõltuvuses konkreetsest ajast ja keskkonnast. Religiooni ja mõtlemist võidakse näha teineteisele vastandlikuna. Religiooni võib vaadelda kui dogmaatilist ja totalitaarset maailmamudelit, mis ei õpeta inimesi mõtlema ning targutama, vaid uskuma. Juurdlemist, otsinguid ja kahtlemist vaadletakse sellises religiooni mudelis pahakspanevalt või mitte aksepteerivalt. Mõtlemist peetakse religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Saksa filosoofi Hegeli järgi see nii olla ei saa, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. Mina arvan samuti. Kõik inimesed on suuremal või vähemal religioossed. Mittereligioosset inimest pole olemas. Religioossus on inimesele kaasasündinud
4. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. PRANTSUSMAA Rene Descartes((1596-1650) *mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus *pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes (ka usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja valitsemine vastavad mõistusele), v. a. kahtlemise fakt ise. *"Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Voltaire (Francois Marie Arouet (1694-1778) *uskus teadmiste jõudu *"purustage koletis", ,,Kui jumalat ei oleks tuleks ta välja mõelda" *loodusõigus, loodusseadustest lähtumine *trüki, sõna ja isikuvabadus, omand *valgustatud absolutism- valitseja liit filosoofidega. Charles Montsquiege
rahuolematust. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. a. kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes (ka usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja valitsemine vastavad mõistusele), v. a. kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694- 1778). Ta oli filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg ja ajaloolane, kuid ta tegeles veel
kolmekümnesse ja mitte neljakümne seitsmesse aastasse ning jätame peagi oma kurnatuse tõttu töökoha kellelegi teisele. Liidri eeldused Liider peab kasutama kogu oma mina, sh nii intellektuaalset, emotsionaalset, vaimset kui ka professionaalset, et olla edukas. Seepärast peab liider omama viit peamist oskust (Daft, 1999: 338-343): · iseseisev mõtlemine · süsteemne mõtlemine · avatus · vaimsus · meisterlikkus Iseseisev mõtlemine tähendab väljakujunenud arusaamades kahtlemist ning nõuab vaimset erksust, kriitilist mõtlemist ja tähelepanelikkust. Ta on vastandiks arutusele, mis kätkeb endas teiste pimesi järgimist ja aktsepteerimist. Süsteemne mõtlemine tähendab organisatsiooni kui terviku nägemist. Meisterlikkus kätkeb endas kolme elementi visiooni, reaalsustaju ja loovust. Liidri isikuomadused Olulisteks isikuomadusteks on eneseusaldus, isiksuse terviklikkus ja ausus ning sisemine sund.
kolmekümnesse ja mitte neljakümne seitsmesse aastasse ning jätame peagi oma kurnatuse tõttu töökoha kellelegi teisele. Liidri eeldused Liider peab kasutama kogu oma mina, sh nii intellektuaalset, emotsionaalset, vaimset kui ka professionaalset, et olla edukas. Seepärast peab liider omama viit peamist oskust (Daft, 1999: 338-343): · iseseisev mõtlemine · süsteemne mõtlemine · avatus · vaimsus · meisterlikkus Iseseisev mõtlemine tähendab väljakujunenud arusaamades kahtlemist ning nõuab vaimset erksust, kriitilist mõtlemist ja tähelepanelikkust. Ta on vastandiks arutusele, mis kätkeb endas teiste pimesi järgimist ja aktsepteerimist. Süsteemne mõtlemine tähendab organisatsiooni kui terviku nägemist. Meisterlikkus kätkeb endas kolme elementi visiooni, reaalsustaju ja loovust. Liidri isikuomadused Olulisteks isikuomadusteks on eneseusaldus, isiksuse terviklikkus ja ausus ning sisemine sund.
situatsioonides. Oluline on suhtumine, teadvustamine ja regulatsioon. Madala enesehinnangu mõju isiksusele Negatiivsed enesekohased veendumused, mis moodustavad madala enesehinnangu põhiolemuse, väljenduvad mitmel moel. Ennast puudutavad arvamused ja väited Negatiivsed enesekohased veendumused väljenduvad selles, mida inimesed on harjunud enda kohta ütlema ja mõtlema. Otsige enesekriitikat, enesesüüdistusi ja endas kahtlemist, märke sellest, et inimene ei pea ennast kuigi väärtuslikuks, alahindab oma positiivseid omadusi ning keskendub liialt nõrkustele ja puudustele. Käitumine Madal enesehinnang peegeldub selles, kuidas inimene igapäevastes olukordades käitub. Otsige reetlikke signaale, nagu raskused enda maksmapanekui või oma vajaduste sõnastamisel, vabandav hoiak, väljakutsete ja uute võimaluste vältimine. Otsige ka väikesi vihjeid, nagu kühmus hoiak, langetatud pea, silmside vältimine,
Ta ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. 1.4. Psühhosotsiaalne areng Eriksoni järgi: autonoomia vs häbitunde kujunemine (1-3 a). Laps hakkab üha rohkem ise tegutsema. Jõukohaste ülesannete lahendamine suurendab lapse iseseisvust ja 6 eneseusaldust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine, halvustamine, liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel oluline rõhutada, mida laps suudab. Nt potil käimise õppimine. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (lasta lapsel ohutus kohas vabalt tegutseda) Eriksoni järgi: initsiatiiv vs süütunde kujunemine (4-6 a). Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida, teada saada, ise teha. Kui vanemad
põhialustest vaid teoreetiliste teadmiste põhjal. "Muidugi olen ma saanud kõik, mida olen senini pidanud läbinisti tõeseks, kas meeltest või meelte kaudu, neid aga olen ma mõnikord tabanud pettuselt, ja elutarkus ütleb, et kes on meid kordki tüssanud, seda ei tohi kunagi täielikult usaldada." (II;1643) Sellise väiteni võib jõuda vaid kõigist muredest vaba vaimuga filosoof.Mina igapäevamuredest vaba ei ole ja ei julge endale lubada oma meeltes kahtlemist Kuidas saaks kulgeda igapäevelu oma meeli täielikult usaldamata? Hommikul äratuskella kuuldes olen ma veendunud, et on aeg üles tõusta. Isegi kui selgub, et kell on vale. Kas see, et kell näitas valet aega, tegi äratuskella helina pettuseks? Mina oma piiratud teadmistega usun, et minu meeled ei peta mind. Meeled on nagu peegel, mis ei saa rääkida tõtt või valet. Meeled peegeldavad välismaailmast tulenevaid aistinguid.
rahvalaulu. Valgustus Prantsusmaal Inglise filosoofid avaldasid mõju prantsuse valgustuse tekkele. Prantsusmaal oli sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. 1685. a Nantes´i edikti tühistamisega kaotati usuvabadus ja hugenottide jäi ainsaks õiguseks õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes, v. a. kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Voltaire nägi teed ühiskonna ümberkorraldamise reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See oleks tähendanud, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Lootes sellistele ümberkorraldustele, korraldas Voltaire kirjavahetust Vene keisrinna Katariina
ka siis, kui teda ennast toas ei ole. See tähendab, et teoreetiliselt võib kahtluse alla seada kõike, mida ei saa tõestada. Ainukeseks valdkonnaks, mida ei saa kahtluse alla seada on aprioorne teadmine. Ei saa kahelda aritmeetikas - näiteks selles, et 1+1=2, kui lähtuda kümnendsüsteemist. Praktilises elus lähtutakse neist uskumustest, mis näivad olevat piisavalt põhjendatud, nõudmata tõestusi. Skeptitsismi on nimetatud ka agnostitsismiks. Sellisel juhul nimetatakse skeptitsismiks kahtlemist teadmise võimalikkuses. Skeptitsismi pooldajat nimetatakse skeptikuks kuigi see sõna tähistab ka lihtsalt kahtlejat inimest, kellele on omane skepsis. Sõna skepsis tähistab ka skeptitsismi (seda põhiliselt antiikfilosoofia skeptiliste koolkondade nimetusena). Hilisantiikajal tähendas skeptik filosoofi, kes kõige kohta otsustustest hoidub. Sõna skeptik pärineb kreeka keelest (skeptikos ,,vaatlev, uuriv"). Põhimõtteliselt tuleks iga filosoofi
temast kümme aastat vanem. Tol ajal oli see tavaline, et uuele pastorikohale tulnud pidid üle võtma eelmise kirikuõpetaja perekonna ees hoolitsemine. Hupeli esimene abielu jäi küll väga lühikeseks, sest juba 1761. aasta aprillis ta naine suri. 1762. aastal suri ka nende üheaastane poeg. Äksi pastorina saavutas Hupel ilmselt peagi hea kuulsuse, sest juba 1764. aastal kutsusti teda Võnnu ja Põltsamaa kogudueste juurde. Pärast lühikest kahtlemist otsustas Hupel valida Põltsamaa, kus tegutses aktiivne mõisnik Woldemar Johann von Lauw, kes ehitas Põltsamaale rokokoostiilis mõisa, rajas hulgaliselt manufaktuure ning oli ka väga hariduslembene. Põltsamaa jäi Hupeli tegutsemiskohaks neljakümneks aastaks Hupel Põltsamaa kirikuõpetajana 12. mai 1764 Põltsamaale saabus Hupel selle majandusliku ja kultuurilise õitsengu kõrgperioodil: nii Vana-
Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on elukuust suudab laps veidi oodata. oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga
rahuldus (nälg, uni). Laps tajub vanemate ebakindlust, enne 6.ndat elukuud ei tohiks last emast eraldada. Isa roll on tagada emale turvatunne, mis omakorda tagab lapsele turvatunde 2) Autonoomia vs häbi 1-3a – Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine ja liiga rasked ülesanded tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Tekivad suhted. 3) Initsiatiiv vs süü 4-6a – Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad ja tõrjuvad, siis tekib lapsel süütunne. Eristab poissi ja tüdrukut. Suhted tihenevad, tekivad sõbrad aga mittepüsivad. Rolli ja fantaasiamängud.
ÜKS Monarhia Türannia VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia 4 Aristoteles isiklikult eelistab politeia riigivormi. DESCARTES 1.Tema filosofeerimise põhiprobleem: 2.Metoodiline kahtlemine: Teaduste süsteemi kaheldamatu aluse leidmiseks tuleb rakendada metoodilist kahtlemist vähemalt kord elus tuleb kahelda kõiges, milles on loogiliselt võimalik kahelda. Ehk kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kui mõni väide on kaheldav, kui väiksemgi eksimisevõimalus on olemas, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast äärmiselt ranget sõelumist üleüldse mõni tõde alles jääb. 3.Cogito ergo sum! Mõtlen, järelikult olen olemas! Metoodilise kahtlemise järgi peaksime kahtlema kõiges, milles loogiliselt on võimalik kahelda
Meditatsiooni ei tohiks kunagi pidada eraldiseisvaks tehnikaks, millele ennast allutada, nagu paljuski toimub võõrkeele või arvutioskuse omandamine. Sisuliselt on meditatsioon millegi meis alati olemas olnu taasavastamine, pooleli unustatud lehekülgede avamine ammu armastatud, kuid hüljatud raamatus. See ei tähenda, et meditatsiooniga pöördume tagasi lapsemeelsusesse. Meditatsioon ei nõua elukogemstest loobumist või mõttejõus kahtlemist. Ei ole vaja muutuda teistsuguseks või vähem huvitavaks isiksuseks, kui ollakse. Mediteerimisseansi lõppedes pöördub vaim igapäevaste kavatsuste ja ettevõtmiste juurde nüüd on sellele aga lisandund uut mõtteselgust ja -jõudu, samuti on suurenenud võime julgelt vastu astuda väljakutsetele ja pingetele, mida elu teele pidevalt veeretab. Mõned inimesed kujutlevad meditatsiooni kui mingist arusaamatust
mõistmisele, tunnetamisele – “Usu, et mõista” Skolastika (6.-14. saj.)- usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogiliste arutluste abil. Skolastika põhineb patristikal ja antiikfilosoofial. Tuntumad filosoofid: Pierre Abelard (1079-1142) tuntud oma traagilise armastuse looga. Leidis, et antiikfilosoofid jõudsid paljude oluliste tõdedeni ammu enne ristiusku. Tarkuse võtmeks pidas Abelard pidevat küsimist ja kahtlemist. Ta hülgas igavesed, muutumatud tõed. 5 Roger Bacon (1214-1292) – imepärane dr. hindas teadmiste praktilisttähtsust. Teadmised suurendavad in. mõjuvõimu. Skolastika süstematiseerijaks sai Thomas Aquinost (1225-1274) elutööks sai Aristotelese vaadete kohandamine katoliku kiriku õpetusega. Usudogmaatikat peab Thomas inimmõistusest kõrgemateks
seda tõsta, kui sportlane vaatleb teist inimest mingit uut oskust edukalt sooritamas või tundmatut vastast võitmas. 3. Veenmine. Suuline veenmine on efektiivne, kui veenjat tajutakse usaldusväärse informatsiooniallikana, usutakse, et tal on vajalikud teadmised ja oskused hinnangu andmiseks. 4. Füsioloogiline seisund. Võistluseelset ärevust interpreeritakse sageli sooritushirmu märgina ning see võib tekitada eneses kahtlemist. 14 Sissejuhatus majandusõppesse 1) Mis on ressursid? Kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus. 2) Millele tugineb turumajandus? Turumajanduse tugisambad on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. 3)Mis on raha?
*abstraktne kujundiline mõtteluule, filosoofilise koega luule, mõeldud lapse aju arendamiseks *isamaa, rahvuslik mälu *sõna- ja kõlamänguline luule *värssjutustus Hando Runneli lasteluule *värsid nii suurtele kui väikestele *luule on aus, lihtne õpetusvaba *rahvalaululine algriim, allusioon ja sõnamäng *avar tundeskaala *lihtne, loomulik sõnastus *teatavas osas adresseeritud poistele *hindab sportlikkust, lapselikkust Ott Arderi lasteluule *suht nonsenss, tegelikkuses kahtlemist, mille tulemuseks on teatav pahupidisus *leidlikkus ja vabadus nähtuste seostamisel *pole tunda välist vormisundi ega kunstlikku punnitamist *tahtmine lihtsalt kõneleda *luule tegevuslik, mänguline *tundeline looja, kes suhtub lastesse suure lugupidamisega *suhe loodusega omapärane, veidi linnamehelik, samas imetlev *lemmikkujund on homonüümia 21.10.14 - Folkloor ja lastekirjandus. Rahvaluule on (laste) kirjanduse läte. lastekirjandus laenab teemasid ja motiive folkloorist.
Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada
Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde.(Leuska, 2010) 2) Autonoomia vs häbi (1-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema).(Leuska, 2010) Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega.(Leuska, 2010) 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada.
Religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks ehk religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. See võib olla ka kindlustunde saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutus. 3) Küsiv lõplik tõde on saavutamata, kuid on avatud muudatustele ja muutumisele. Samuti on küsija valmis enesekriitiliseks suhtumiseks, tunnetades eksistentsiaalsete küsimuste. Siinkohas tunnetatakse kahtlemist positiivsemana kui selgepiiriliste vastuste omamist. 9. Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Lasi lugeda inimestel tekste, mis olid vähetuntud usulisi tekste. Peale lugemist pidid kirjeldama on tundeid ja läbielamisi. Analüüs hõlmas kolme suurt kategooriat tunded (meeldivad ja ebameeldivad, kehalised aistingud ja intuitsioon), kujutlused (vaimusilmis toimuv) ja tahe. Esmased komponendid on intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarsed
Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada
Filosoofia · 2 naiselik arv satub olukorda, kus ta sofistide ajal oli juba olnud. · 3 mehelik arv · Suur hulk erinevaid filosoofia koolkondi ja nende · 2 + 3 = 5 abielu. põhjenduste ebakriitiline laad soodustavad kahtlemist · Iga põhiarv 1 kuni 10-ni omab erilist jõudu ja tähendust. kõiges. · Arv 10 sümboliseerib maailma harmooniat. · Skeptitsism on omamoodi kultuuriväsimuse tundemärk. · Ta kirjeldab gitarat ja leiab, et heli kõrgus sõltub · Vanem periood: keelte pikkusest. · Rajajaks on PYRRHON Elisest (u. 360 270 e.Kr).
& test7 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? a. Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. >> b. Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. c. Kallutaks inimesi ateismi. 04th of April 0:59 matis Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse Mõtlen, järelikult olen olemas. Kelle olemasolust on jutt? a. Inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolust b. Keha olemasolust. >> c. Ainult hinge olemasolust. 04th of April 1:00 matis Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad objektid/nähtused/protsessid on Descartes'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed? Matching pairs: vikerkaar -- materiaalne
teadmistesüsteemi üles ehitama. Tema väiteks on, et kõiges võib kahelda, kuid ei saa kahelda selles, et mina, kes ma kahtlen, sel ajal kui ma kahtlen, olen olemas. Selle tõsikindluse suhtes on isegi ettekujutatav kõikvõimas petis-jumal võimetu. Kahtluse operatsioon ise tunnistab ju mulle, et ma olen olemas, sest kes siis kahtleks, kui mind ei oleks. Osutatud põhimõtet on Descartes väljendanud oma kuulsas vormelis cogito ergo sum mõtlen, järelikult olen. Ratsionaalset kahtlemist käsitleb Descartes siin ühe mõtlemise viisina. Mõtlemise sisu kaheldamatu antus osutab mõtleva subjekti, kellele see mõtlemise sisu on antud, kaheldamatule eksistentsile. Cogito ergo sum väljendab teisi sõnu kõigi ettekujutuste vältimatut seost minaga, nende ettekujutuste subjektiga. Sõna ergo selles väljendis paistab osutavat, nagu järelduks (dedutseeritaks) mõtlemisest olemine. Descartes siiski täpsustab, et tegu on
rahuldamiseks. Nt. religioon kui vahend suhtlemisvõimaluste loomisel, staatuse saavutamisel, meelelahutuseks jne. Usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Hiljem arendati sisemise/välimise orientatsiooni konseptsiooni edasi- lisati küsiv ehk otsiv usuline orientatsioon- see väljendub avatud ja ausas kahtlemises ning tõe otsimises. Otsija, keda vahel on nim. ka küsijaks, lähtub veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu. Otsija tunnetab kahtlemist positiivsemana kui selgepiiriliste vastuste omamist. Seejuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele. 8) Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Üldistades kogutud andmeid, jõudis Girgensohn usulise kogemuse struktuuri kirjeldamiseni. Tema hinnangul on usulise kogemuse esmasteks komponentideks intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarseteks komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad nendest, on kujutlused ja tahe.
Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? a. Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. >> b. Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult >>olemas oleks. c. Kallutaks inimesi ateismi. 04th of April 0:59 matis Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse Mõtlen, järelikult olen olemas. Kelle olemasolust on jutt? a. Inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolust b. Keha olemasolust. >> c. Ainult hinge olemasolust. 04th of April 1:00 matis Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad objektid/nähtused/protsessid on Descartes'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed? Matching pairs: vikerkaar -- materiaalne
Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? a. Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. >> b. Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult >>olemas oleks. c. Kallutaks inimesi ateismi. 04th of April 0:59 matis Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse Mõtlen, järelikult olen olemas. Kelle olemasolust on jutt? a. Inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolust b. Keha olemasolust. >> c. Ainult hinge olemasolust. 04th of April 1:00 matis Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad objektid/nähtused/protsessid on Descartes'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed? Matching pairs: vikerkaar -- materiaalne
· Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? · Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. · Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. · Kallutaks inimesi ateismi. Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse ,,Mõtlen,järelikult olen olemas". Millised tõlgendused on sellega kooskõlas? · Mõeldud on inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolu · Mõeldud on ainult keha olemasolu · Mõeldud on ainult hinge olemasolu · Mõtlemine on millestki teadlik olemine · Mõtlemine on ainult mingi teoreetilise probleemi üle arutlemine · Mõtlemine on mõistetega opereerimine. Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad
turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. Kõige selle puudumisel tekib inimeste mitteusaldamine. 2) Autonoomia vs häbi (1,5-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. Olukordade läbiproovimine. 3) Initsiatiiv vs süü (3-7 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada.
Descartes pööras ümber F. Baconi protseduuriteooria: D. nõustus Baconiga, et teadus kujutab endast propositsioonide püramiidi, mille tipu moodustavad kõige üldisemad printsiibid. Kuid erinevalt Baconist, kes nägi ette teadusliku uurmise liikumist alt ülesse (progresseeruv induktsioon), siis Descartes nägi vastupidist suunda deduktiivse meetodiga ülevalt alla. Selline lähenemine nõudis üldprintsiipide vankumatust. Selle täitmiseks nägi ta ette süstemaatilist kahtlemist kõigis otsustustes, et lõpuks veenduda neist mõne vankumatuses. Kahtluse kaudu jõudis D. ühe kindla asjani mõtlemiseni (cogito ergo sum). Sellega pööras ta ümber senise maailma-inimese seose: inimene polnud enam "korrastatud" maailma mutrike, kes usaldavalt uurib, mis tema ümber toimub, vaid ta sai subjektiks, kes on kõige oleva tõesuse alus. Ja kuna inimmõistus on tõesuse alus, siis kõigi teaduslike meetidite aluseks saab
turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. Kõige selle puudumisel tekib inimeste mitteusaldamine. 2) Autonoomia vs häbi (1,5-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. Olukordade läbiproovimine. 3) Initsiatiiv vs süü (3-7 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada.
kasutada ei saa (80). kahest eeludest saab tuletada deduktiivselt, et antud katseloomad pole võimelised efektiivselt vältima takistusi katselaboris. Kuigi aga tegelikult nad suutsid vältida takistusi, siis hüpotees on falsisitseeritud. Tuleb leida uus hüpotees ja edasi tegeleda probleemiga – kujutlusvõime kasutamine (80). Füüsika arengu näide lk 81. kaks näidet on falsifikatsionistliku füüsika arengu käsitlus ja nahkhiire käsitlus. Edasi analüüsitakse falsifikatsionismis kahtlemist. 5-7 peatükid: Popper’i dogmaatilised teesid - falsifiktsionism Nendes peatükkides on teesid, mida on pakkunud Karl Popper, et kui mõttetu on verifitseerida midagi, vastandiks falsifitseerida midagi. Viimane on nii tähtis, et Popperi kohaselt peaks see näitama, kas miski on teaduslik või mitte. 5 – peatükk. Komplitseeritud falsifikatsionism, uudsed ennustused ja teaduse kasv: 1.Falsifitseeritavusaste – pigem suhteline kui absoluutne (83-84). Hüpteesi
· Ajapikku hakkas paistma, et pikaajaliste tegevuste püsivuse määrasid positiivsed emotsioonid ja nende katkemise negatiivsed emotsioonid, mis tegevusega kaasnesid · Ähvarduste ja raskuste ees optimistlikud inimesed suudavad säilitada oma sihipärase käitumise, pessimistid ja eneses kahtlejad mitte (Seligman, 1990) · Eesmärkide saavutamiseks peavad inimesed õppima juhtima oma emotsioone, eriti eneses kahtlemist (Bandura, 1997) · Nii positiivsetel kui negatiivsetel emotsioonidel on tugev käitumisi kinnitav efekt. Lazarus (1991) ütleb: Olulise eeldusena ellujäämiseks ja edenemiseks on loomad (ja inimesed sh) bioloogiliselt loodud püsivalt hindama oma suhteid keskkonnaga seejuures oma heaolu tähtsustades · Lazaruse arvates on emotsioonides võimalik tuvastada suhete tuumikteemasid, sest emotsioonid on välja kujunenud meie suhetest
Veenmise alla on loetud ka sise- kõnet ja kujutlust. Positiivne sisekõne on oluline enesekindluse allikas. Teine viis enese- kindluse suurendamiseks on kujutlus, mis sisaldab vastava ülesande edukat sooritust, kuid oma efektiivsuselt on kujutlus sooritusvõimete ja asendava kogemuse vahepeal. 4. Füsioloogiline seisund. Võistluseelset ärevust interpreteeritakse sageli sooritushirmu mär- gina ning see võib tekitada eneses kahtlemist. Seega võib füsioloogiline erutus viia ene- setõhususe vähenemiseni. Kui aga seda seisundit tõlgendada keha valmisoleku märgi- na, valmisolekuna optimaalseks soorituseks, võib enesetõhusus tõusta. SISEMISE JA VÄLISE MOTIVATSIOONI TEOORIAD Inimeste kehaliselt aktiivse eluhoiaku kujundamise, aga ka tippspordiga tegelemi- Sisemine se juures on kasutusel mõisted "sisemine motivatsioon" ja "väline motivatsioon". motivatsioon
Jung omakorda oli algusest peale kahtlev Freudi psühhoanalüütilise seksuaalteooria osas. Ta ei uskunud seda, et kõiki psüühilisi probleeme saaks seostada lapseea traumade või seksuaalsusega. Freud mõistis inimese seksuaalsust ehk libidot kui inimese peamist tõukejõudu, samas kui Jung oma hilisemates käsitlustes mõistis libido all üldist psüühilist ehk eluenergiat. Jungi häiris seksuaalteooria juures Freudi dogmaatilisus, mida ta mõistis kui soovi kahtlemist jäävalt maha suruda ning oma võimu kehtestada. ,,Ma mäletan nõnda elavalt, kuidas Freud mulle ütles: ,,Mu armas Jung, tõotage mulle, et iialgi seksuaalteooriast ei loobu. See on kõigest kõige olulisem. Vaadake, me peame sellest dogma, vankumatu kantsi tegema." Seda ütles ta mulle kirglikult ja sellisel toonil, nagu ütleks isa: ,,Ja nüüd tõota mulle, armas poeg: sa käid igal pühapäeval kirikus!"" (JUNG 2004:143)
Sest ajast, kui ma hakkasin selle küsimusega tegelema ja hakkasin juute teraselt jälgima, nägin ma Viini täiesti uues valguses. Kuhu ma ka ei läinud, kohtasin ma juute. Ja mida rohkem ma neid jälgisin, seda reljeef-semalt eraldusid nad minu silmis kõikidest ülejäänud inimestest. Eriti kesklinn ja tema põhjapoolsed kvartalid oma inimkisselliga ei omanud juba väliselt sakslastega mitte midagi ühist. Ent kui ma oleksin jätkanud selles kahtlemist, siis vähemalt osa juutide käitumine ise oleks teinud vältimatult kõiki-dele minu kahtlustele lõpu. Tol ajal tekkis liikumine, mis omas Viinis tähelepanuväärset mõju ja mis kõige pealetükkivamal kombel tõestas, et juudid kujutavad endast just nimelt iseseisvat rahvust. Ma räägin sionismist. Tõsi küll, esmapilgul võis näida, et sellisel positsioonil on vaid osa juutidest ja enamus neist mõistab sionismi hukka ja kogu oma olemusega hülgavad seda
mõjutasid nende tööde tulemused oluliselt juristide mõtlemisviisi. Mõtlemisviisi muutus sai teoks seda kergemini, et juristid (vähemalt osa neist) olid valmis uut maailmamõistmist vastu võtma. Soov ja lootus ühe täiusliku õiguse ja seaduse järele, mida loomuõigus lubas, lubas juristidelgi loomuõiguse poole minna. Üleminekut kergendas asjaolu, et algselt ei eeldanud ratsionaalse mõtlemisviisi kasutamine kahtlemist jumalas. LOOMUÕIGUSE SÕNUMI MITMETÄHENDUSLIKKUS Loomuõiguse sõnum õigusteadusele oli mitmetahuline, mis võimaldas igal leida sealt endale sobivat. Oluline oli see, mida keegi loomulikuna all mõistis. Siin on alus erinevate, kohati vastandlike käsitluste kujunemiseks, mis võimaldasid loomuõiguslike argumentidega legitimeerida peaaegu kõike. Seega ei ole kohane rääkida ratsionalistlikust loomuõigusest kui ühtsest õpetusest. Lähtudes P
Äraandjaid neelaku maa enesesse! Mina olen nüüd Novgorodis. Pihkvas ja leedulaste juures käinud. Mu vaev ei olnud asjata, sest venelaste ja leedulaste vürstid on kindla sõnaga tõotanud, et nad meile appi tulevad, kui näevad, et meie tõesti sõjaks valmis oleme. Selle tunnistuseks nõuavad nad, et meie kõigepealt Viljandi lossi ara võtame. On see meil korda läinud, siis ei ole abisaamise pärast enam kahtlemist. Venelased ei karda saksu, sest nad on neid juba sagedasti võitnud. Leedulased vihkavad saksa ordut vist veel enam kui meie. Neil on selleks põhjust kül- 214 lalt. Alles hiljuti käisid ordurüütlid ja nendega mõned Saksa vürstid leedulaste maad laastamas. Hulk külasid hävitati ara, palju mehi tapeti maha, naised ja lapsed viidi vangi. Plonjani linnas oli neli tuhat inimest, kui sakslased teda suure väega ümber piirasid. Nad ei
annaabi.ee 
