Filosoofia Moodle'i küsimused-vastused (3)

Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut!
ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!!
Aristoteles  eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et 
•
loomulikud  on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), 
kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt  ehted ) . 
Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja 
kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt 
Aristotelese arusaamast. 
•
loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene
•
loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, 
kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise 
tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. 
Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid  
praegu on jutt Aristotelese arusaamast. 
Kuni 17. sajandini kuulusid  filosoofiasse  ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse 
pärusmaa. See oli nii, sest
•
Poliitilistes põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi.
•
Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia 
hõlmas kõiki  teoreetilise  uurimistöö valdkondi.
•
Filosoofiline  meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi kui teaduslik 
meetod. Ei, tollal ei olnudki veel võimalik võrrelda filosoofilist ja teaduslikku  
meetodit, sest teadusi tänapäevases tähenduses polnud veel välja kujunenud. 
Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita, et
•
tammetõru on võimalikkusena  tammepuu  vaid siis, kui tammetõrust antud 
tingimustes tegelikult tamm kasvab. Ei, Aristotelese arvates ei sõltu võimalikkuse  
olemasolu sellest, kas see võimalikkus realiseerub. 
•
tammetõru on võimalikkusena tammepuu (potentsiaalne tamm)- sõltumata 
sellest, kas temast antud tingimustes tamm kasvab. 
•
kui on tammetõru, ei ole tamme; kui on tamm, pole enam seda tammetõru; järelikult 
tammetõrust ei saa kasvada tamm. Ei, Aristotelese arvates ei saa öelda, et kui on 
tammetõru, siis tamme üldse pole: tamm on esialgu vaid võimalikkusena olemas. 
•
tammetõrul ja tammel pole midagi ühist: kui on üks, pole enam või veel teist.
Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes
•
suudab valida kuldse   kesktee  millegi liialduse ja puudulikkuse vahel.
•
käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja 
filosoofi  Immanuel  Kanti seisukoht. 
•
kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline 
arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. 
Aristoteles  arvas , et inimese hing
•
on inimese olemus ning lahutamatu   mateeriast , st inimese kehast.
•
on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi.
•
on mütoloogide väljamõeldis: tegelikult inimesel hinge pole.
M
  ille poolest on Aristotelese arvates loom ja inimene ol
  emuslikult  s
  arnased, millepoolest  
mitte?
•
Mõtlemisvõime
ainult inimesele omane
•
kahel jalal kõndimine
ei ole  olemuslik
•
aistingud
inimesel ja loomal ühine
•
paljunemine
inimesel ja loomal ühine
Aristoteles liigitas  teadused /teadmised kolmeks:  teoreetilised , praktilised ja loomingulised. 
Seejuures arvas ta, et
•
teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda.
•
teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline 
rakendus
•
teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada 
vabadeks teadusteks.
Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/ seletusi . Mis liiki on järgnevad  seletused , miks  lepatriinu  
lendab?
•
Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu
tegevpõhjuse kaudu
•
Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta
sihtpõhjuse kaudu
•
Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema
tegevpõhjuse kaudu
Aristotelese arvates on mehine ( vapper ) see, kes
•
kardab , kuid suudab oma hirmust üle olla.
•
kogemusest teab, et midagi pole  karta  ning ei tunne seetõttu hirmu.
•
ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu.
Tekkimine on Aristotelese seisukohalt
•
üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele
•
üleminek mitteolemiselt olemisele.
•
üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine)
Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või 
eetilisteks)loomutäiusteks, milliseid mitte?
•
vaprus  ( mehisus )
eetiline loomutäius
•
tasakaalukus
eetiline loomutäius
•
arukus
dianoeetiline loomutäius
•
hulljulgus
polegi loomutäius 
Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on
•
asja väliskuju
•
see, mis teeb asja selleks, mis ta on.
•
asja välispinna all peituv materiaalne  komponent .
Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Millise põhjuse kaudu seletatakse  nähtusi 
alljärgnevates näidetes?
•
Miks see inimene irvitab? – Ta on irvhammas, sellepärast.
formaalpõhjus
•
Miks see taim on ära kuivanud? – Keegi ei kastnud teda, sellepärast. tegevpõhjus
•
Miks see inimene naerab? – Keegi tegi  nalja , sellepärast.
tegevpõhjus
Aristoteles liigitas  elusolendid  taimedeks, loomadeks ja inimesteks. Kas inimesel ja taimel on 
midagi ühist?
•
Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist.
•
Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, 
paljunemine.
•
Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses 
kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas)
Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja 
loomingulised. Millisesse  valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika  ja  luulekunst  
(poeesia)?
•
Metafüüsika
teoreetiline teadmine
•
füüsika 
teoreetiline teadmine
•
eetika 
praktiline teadmine
•
luulekunst 
loominguline teadmine
Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis?
•
arvuti ilma tarkvarata 
kunstlik asi
•
vaarikamoos 
kunstlik 
•
arvuti koos tarkvaraga 
kunstlik 
•
koerakutsikas 
loomulik asi
•
lill 
loomulik
•
maja 
kunstlik
•
inimene 
loomulik
•
kärbes 
loomulik
Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse  viisakus  iseväärtuseks?
•
Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks.
•
Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri.
•
Mardi jaoks on viisakus enesestmõistetav.
Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle?
•
Kogemuse põhjal.
•
Deduktiivselt arutledes.
•
Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt 
arutledes.
Kuidas saab otsustada väite 3+4=9 paikapidavuse üle?
•
Antud väite paikapidavuse üle ei saagi otsustada.
•
Kogemuse põhjal.
•
Deduktiivselt arutledes
Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada ainuüksi (deduktiivse) arutluse põhjal?
•
Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Õige vastust! 
Geomeetrias saab väite paikapidavuse üle otsustada lähtudes aksioomidest ja 
definitsioonidest. 
•
Õnn ei ole rahas, vaid raha hulgas. Ei, selle väite paikapidavuse üle otsustamiseks on 
arvatavasti vaja ka kogemust. 
•
Kuu teeb ringi ümber Maa ühe päevaga. Ei, selle väite paikapidavuse üle 
otsustamiseks on vaja ka kogemust. 
Kuidas saab otsustada alljärgnevate väidete paikapidavuse üle: kas kogemuse põhjal, 
deduktiivselt arutledes või ei ühel ega teisel viisil?
•
Ilu on vaataja silmades
ei ühel ega teisel viisisl
•
hall on heledam kui must
deduktiivselt arutledes
•
Viru hotell  on 200 m kõrgune
kogemuse põhjal
•
5 + 4 = 34
deduktiivselt arutledes
•
ei ole õige kritiseerida teiste
ei ühel ega teisel viisil
puudusi, millest ise vaba ei olda
Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal.
•
Poisid on meessoost. Ei, selle väite paikapidavuse üle saab otsustada ainuüksi 
arutluse põhjal. Teades sõnade tähendusi võib öelda, et poisid saavadki ainult 
meessoost olla. 
•
2 + 3 = 5. Ei, aritmeetika väidete tõesus tuleneb arvude definitsioonidest, mitte  
kogemusest. 
•
Sügised on aasta-aastalt ikka soojemaks muutunud. Tõesti, selle väite 
paikapidavuse üle otsustamiseks on vaja lähtuda kogemusest (teha tähelepanekuid  
ilma kohta). 
Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal?
•
Kui ühes  grupis  on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit.
•
Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab 
neil planeetidel 3 miljonit olendit.
•
Ükski  tudeng ei õpi virtuaalõppes.
Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et
•
Ta ei  arva , et teab seda, mida ta tegelikult ei tea.
•
Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab.
•
Ta  arvab , et ei tea seda, mida ta tegelikult teab.
Sokratese iroonia seisnes selles, et
•
Sokrates  mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas 
tolle oma kavalate küsimustega segadusse .
•
Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks  jutuga  hoogu, märkamata, 
et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi.
•
Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi 
aga endale kõik ära seletada.
•
Sokratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et Sokrates on ise kõne all  olevas  
valdkonnas  asjatundja .
•
Sokratesega vesteldes lakkas vestluskaaslane arvamast, et on kõne all olevas 
valdkonnas asjatundja.
•
leidis veelgi kinnitust sellele, et ta on tõesti kõne all olevas valdkonnas asjatundja.
Dialoogis \"Laches\" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on
•
arukas  visadus
•
teadlik riskeerimine.
•
kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel
Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et
•
ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea.
•
ta oskab esitada  tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi.
•
ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust.
Sokratese  viimased  sõnad olid: \"Kriton, me võlgneme Asklepiosele  kuke , ärge unustage.\" 
Mida see tähendas?
•
Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta  varandus  sõprade vahel.
•
Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale 
toodaks tänuohver.
•
Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu 
teispoolsuses.
Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et
•
Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi.
•
Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida.
•
Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel  millestki  aru saama hakata.
Sokrates võrdles oma  vestlusi  sünnitusabiga. Ta eeldas, et
•
inimese  hinges  on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik
•
inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik
•
inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik
Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et 
•
ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea.
•
ta oskab esitada tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi.
•
ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust.
Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et 
•
inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik. Ei, sellisel juhul pole vaimset 
sünnitusabi enam vaja. 
•
inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik. Ei, sellisel juhul 
oleks vaja sokraatilist irooniat, mitte sünnitusabi. 
•
inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik.
Platoni  tunnetusteooria  kohaselt on tunnetamine  selle  meeldetuletamine , mida
•
ta on raamatutest lugenud või targematelt inimestelt  kuulnud . Ei, ainuüksi  lugemisest  
ja kuulamisest ei piisa. Sellest arusaamine on tunnetus ning see on Platoni arvates 
millegi muu meeldetuletamine. 
•
inimese hing on eelmises elus kogenud. Ei, nii see pole. Eelmistest eludest võib 
Platoni tunnetusteooria kohaselt rääkida küll, kuid tunnetus ei lähtu neis kogetust. 
•
inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist.
P
  l atoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede (eidoste) erinevus selles, et 
•
meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud.
•
meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. Ei, Platoni  
arvates on ideed inimestest sõltumatud. Platon  ei pidanud silmas ideesid igapäevases 
tähenduses. 
•
meelelise maailma asjad muutuvad aeglaselt, ideed aga tekivad kiiresti. Ei, Platoni 
arvates on ideed  igavesed , st nad ei teki. Platon ei pidanud silmas ideesid tänapäeval 
tavapärases tähenduses. 
Platoni arvates on olemas näiteks
•
inimese-idee, kolmnurga-idee, laua-idee.
•
õigluse-idee, mehisuse-idee, arguse-idee.
•
juuste-idee, riigi-idee,  pori -idee
Platoni ideaalses riigis peab olema kolm  seisust :  valitsejad , sõjamehed, käsitöölised (rahvas). 
Ta arvas, et 
•
valitsejaks või sõjameheks saavad vaid need, kellel on vastavad loomulikud eeldused, 
käsitööliseks võib aga saada igaüks. Ei, nii Platon ei arvanud. Igaks tööks peavad 
Platoni arvates olema loomulikud eeldused. 
•
valitsejad on kõige väärtuslikum seisus - teised on vähemväärtuslikud, kuid 
vajalikud on nad kõik.
•
valitsejad on riigile kõige vajalikum seisus - teised on vähem vajalikud. Ei, Platoni  
arvates on kõik  seisused riigile vajalikud. 
Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub?
•
täisnurkne  kolmnurk
ideede maailm
•
võrdkülgse kolmnurga joonis  meeleline  maailm
•
teelõik Tallinna ja Keila vahel meeleline maailm
•
Ilus maja Mustamäel
meeleline maailm 
•
Ausus
ideede maailm 
•
Arv 7
ideede maailm
•
poriloik
meeleline maailm 
•
kodanik A õiglane tegu
meeleline maailm 
•
50 kruvi, mis ma poest ostsin meeleline maailm 
•
õiglus
ideede maailm 
Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam,
•
mida ideaalses riigis  vaevalt  keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end 
uskuvat.
•
mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud.
•
mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad.
Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida
•
inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist.
•
inimene on kunagi lugenud või kuulnud.
•
inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud.
Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad,
•
milles on kehastunud ilu/kaunidus
•
milles ei ole inetust
•
mida peetakse ilusaks
Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud  need asjad
•
milles keegi ei oska ilu näha.
•
milles on kehastunud inetus .
•
milles ei ole üldsegi ilu.
Platoni koopamüüdi kohaselt
•
on tõde peidus müütilises  koopas .
•
elavad  rumalad  inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega.
•
on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid.
Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused?
•
Valitsejad
riigi kui terviku huvidest
•
sõjamehed
riigi kui terviku huvidest
•
rahvas (käsitöölised) isiklikest huvidest
Platoni ideaalse riigi valitsejad juhivad riiki riigi kui terviku huvides, mitte ei lähtu 
isiklikest huvidest.
Meelelise maailma asjade ja ideede seost selgitas Platon nii:
•
asjas kehastub idee.
•
idee on asja vari. Vastupidi.
•
ideed kujunevad vastavalt asjadele.
 
Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede erinevus selles, et
•
meelelise maailma asjad muutuvad kiiresti, ideed aga muutuvad aeglaselt.
•
meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud.
•
meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming.
Platoni ideaalses riigis peab igaüks
•
oskama kõike teha, et vajadusel  asendada  teisi.
•
tegema oma loomupärast tööd.
•
oma elu jooksul tegema erinevaid töid.
Platoni tunnetusteooria kohaselt
•
on vaja õppida, sest ainult nii suudab hing meelde tuletada seda, mida nägi 
ideede maailmas enne kehastumist.
•
ei ole vaja õppida, sest ükski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma loomulikest 
võimetest.
•
ei ole vaja õppida, sest kõik teadmised on sünnipäraselt inimese hinges olemas.
Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida inimese hing  
on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist.
S
  t oikute arvates on vabadus 
•
vaid  illusioon .
•
võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia.
•
võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt tarkust tahta vaid seda, mis on 
kooskõlas saatusega.
Saatusest rääkides  pidasid stoikud silmas 
• kolme saatusejumalanna ehk  moira  tahet. Ei, stoikud ei seostanud saatust nende  
jumalatega . 
• maailma loonud jumala tahet. Ei, stoikud ei vastandanud jumalat maailmale.
• kõigi sündmuste põhjuslikku  ahelat .
S
  t oikud nimetasid apaatiaks 
• inimese  seisundit , kes ei oska enam  elult  midagi tahta ning kes mõistab seetõttu elu 
mõttetust.
• inimese seisundit, kes elab kooskõlas saatusega, st ei rõõmusta ega kurvasta 
millegi üle.
• inimese seisundit, kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib mõttetuna.
Stoikud  leidsid , et  kurjus  on maailmas seetõttu, et
•
jumal ei suuda  kurjust  likvideerida.
•
headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta
•
jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat
Stoikute arvates on võimalik
•
muuta oma tahtmisi saatusele vastavaks, st tahta vaid seda, mida on võimalik 
saavutada ning seda ka saavutada.
•
muuta oma saatust oma tahtmiste kohaselt ning saavutada sel teel, mida soovitakse.
•
valitseda oma  saatuse  üle, kuid seda ainult tugeva tahte korral.
Stoikud arvasid, et
•
maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma arusaama maailmast.
•
muutes maailma, muutuvad ka arusaamad.
•
muutes oma arusaamu, saab muuta maailma.
Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes
•
kes hoidub otsustamast asjade üle ning seetõttu ei pea midagi heaks ega halvaks.
•
kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib seetõttu mõttetu.
•
elab kooskõlas saatusega ning seetõttu ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle.
Milliste väidetega nõustuksid stoikud?
•
Kurjuse   olemasolul  maailmas ei ole mingit seletust (õigustust)
•
Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane 
•
Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes  
Stoikute arvates on vabadus
•
võimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes vaid seda, mis on 
kooskõlas saatusega.
•
illusioon.
•
võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia.
Stoikud pidasid õnne jaoks oluliseks oskust teha vahet hüvel (heal), kurjusel (halval) ja 
neutraalsel (sellel, mis pole üks ega teine). Mis on mis järgmises nimekirjas?
•
sünd 
neutraalne
•
nauding  
neutraalne
•
rumalus 
kurjus (halb)
•
õiglus 
hüve (hea) 
•
suursugune  päritolu 
neutraalne
•
surm
neutraalne
•
kannatus (valu)
neutraalne
•
tarkus
hea
•
rikkus
neutraalne
Skeptikute  arvates tuleb hingerahu saavutamiseks
• leppida tegeliku olukorraga. Ei, see pole skeptikute seisukoht. Stoikud ehk arvasid nii. 
• hoiduda pidamast midagi heaks/halvaks, väärtuslikuks/väärtusetuks jne.
•  loobuda  püüdlustest, mis käivad üle jõu.
Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest
•
siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame.
•
siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis juhtub.
•
siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega.
Kas  otsustamisel  (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos?
•
Otsustusest hoidumise teel  saavutatakse  hingerahu.
•
Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost.
•
Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu.
Mis iseloomustab skeptikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi?
•
Dogmaatikud 
väidavad, et on tõe leidnud
•
Akadeemikud 
väidavad, et tõde ei saagi leida
•
Skeptikud
otsivad tõde
Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab skeptikute arvates, et
•
väärtused on suhtelised.
•
ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik.
•
mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik.
Tõsiasi, et me erinevas meeleolus näeme maailma erinevalt, tõendab skeptikute arvates, et
•
maailm on tegelikult selline, millisena me teda näeme.
•
mõni meeleolu on petlik .
•
ei saa öelda, milline on maailm tegelikult.
Skeptikud olid need, kes väitsid, et
•
tõde ei olegi võimalik leida
•
tõde on alati tõde kellegi jaoks
•
tõde ei ole veel leitud, mida tõendab teineteisele vastukäivate seisukohtade 
olemasolu
Tõsiasi, et erinevates kultuurides väärtustatakse erinevaid asju, tõendab skeptikute arvates, et
• mõni kultuur ei küündi veel selle mõistmiseni, mis on tõesti väärtuslik.
• me ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik.
• väärtused ongi suhtelised: kuidas kultuur, nõnda ka väärtused.
Demokritos  väitis: \"Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks\". See tähendab, et 
tema arvates
•
pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks 
sündmust, mille põhjust nad ei tea.
•
tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde.
•
tuleneb  religioon  (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest.
Demokritos väitis: \"Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks\". See tähendab, et 
tema arvates
•
tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest.
•
tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde.
•
pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks 
sündmust, mille põhjust nad ei tea.
Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et
•
on olemas  aatomid , muud midagi ei ole.
•
on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole
•
on olemas aatomid ja tühjus
Demokritose  arvates on värv ja lõhn omadused, mis
•
iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust
•
iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid.
•
on  asjadel  vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel  neid omadusi pole
Demokritos arvas, et  juhus
• sihipärasuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse 
varjamiseks. Ei, Demokritos arvas, et maailm ei ole sihipärane ning selles tähenduses 
juhusest ei pidanud ta juhust väljamõeldiseks. 
• põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse 
varjamiseks.
• põhjuse puudumise tähenduses on täiesti reaalne: mõnel sündmusel tegelikult ei olegi 
põhjust.
Millised väited on Demokritose vaadetega kooskõlas?
•
Tegelikult pole ükski sündmus juhuslik, inimesed aga nimetavad juhuslikuks 
sündmust, mille põhjust nad ei tea 
•
Värv ja lõhn on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi 
pole 
•
Värv ja lõhn iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust 
Demokritose arvates erinevad aatomid üksteisest
• kuju, paigutuse korra, asendi, värvuse ja lõhna poolest.
• kuju, paigutuse korra ja asendi poolest. Ei, paigutuse korra ja asendi poolest erinevad  
aatomite  kooslused , mitte aatomid. 
• ainult kuju poolest.
Epikurose arvates ei ole tarvis karta jumalaid, sest
• jumalatele pole omane jälgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse.
• jumalaid polegi olemas ( Epikuros  oli  ateist ).
• jumalad ei karista õiglasi inimesi ning annavad andeks patustele.
Epikuros jagas filosoofia kolmeks: tunnetusteeoria, füüsika ja eetika. Tema arvates 
vabastavad meid hirmust surma ees teadmised
• tunnetusteooria vallas
• füüsika vallas
• eetika vallas
Epikurose arvamus oli, et inimene püüdleb loomu poolest
• pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole.
• ainult  kehaliste  naudingute poole ning katsub hoiduda kehalistest kannatustest.
• naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest.
Millised alljärgnevad väited on Epikurosega kooskõlas?
•
Filosoofia peab  aitama  inimestel õnnelikuks saada 
•
Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi õnne 
•
Inimese õnn sõltub jumala tahtest 
•
Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust 
•
Jumalad koosnevad aatomitest 
•
Jumalad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse  levikust  teadlikud – EI
•
Mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest mõnele naudingule võib järgneda 
suurem kannatus
•
Jumalad  sekkuvad inimeste tegevusse (nt soodustades või takistades nende 
ettevõtmisi) 
•
Jumalaid pole olemas (sest maailmas on palju ebaõiglust) 
•
Jumalad ei jälgi maailmas toimuvat – seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas 
•
Surma pole tarvis karta: me ei kao jäljetult, sest hing on surematu 
•
Inimene püüdleb oomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda 
kannatustest 
•
Surma pole tarvis karta, sest meie  eksistents  pärast surma pole millegi poolest  halvem  
elust siinilmas
•
Mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata arukaid (st rohkem naudinguid 
kui kannatusi toovaid) valikuid  teha 
•
Surma pole tarvis karta, sest me ei  puutu  surmaga kunagi kokku 
Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt
•
ainult kehaliste naudingute poole.
•
nii hinge kui keha naudingute poole.
•
pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole.
Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest
•
me ei kao jäljetult, sest hing on surematu
•
me ei puutu surmaga kunagi kokku.
•
meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas.
Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Epikurose arvates 
näitab see, et
•
mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (rohkem naudinguid kui 
kannatusi toovaid) valikuid teha.
•
mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult) meelestatud.
•
mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest.
Epikuros arvas, et jumalad on olemas ning
•
nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud
•
nad ei jälgi maailmas toimuvat – seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas
•
nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades nende 
ettevõtmisi)
Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest
•
mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus.
•
mõni nauding ei ole taskukohane.
•
mõni nauding on  labane .
Aukartusel elu ees eetikast lähtudes
• tuleks järjekindel olles loobuda üldse loomsest ning taimsest toidust, sest need 
eeldavad elu hävitamist
• võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks)
Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse  olemuseks  elu säilitada, soodustada, 
täiuslikkuse poole viia. Seejuures
• tuleb vahet teha kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu 
vahel
• ei  tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu 
vahel
Millised alljärgnevad väited on Schweitzeri vaadetega kooskõlas, millised mitte?
•
Kui egoismi õigesti mõista, siis anabki see tulemuseks ligimesearmastuse 
•
Kellegi elu võib kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) 
•
Headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia, tegemata 
vahet kõrgema ja madalama, väärtusliku ja vähemväärtusliku elu vahel 
•
Härjavõitlused on moraalselt õigustatud, kui neist on huvitatud piisav hulk inimesi
•
Loomadel ei ole hinge, nad ei tunne tegelikult valu 
Mõnd putukat hädas aidates
• püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna 
võlast teistele olenditele.
• lähtume Schweitzeri arvates egoistlikust huvist: see  putukas  võib meie aia 
viljapuudele ja taimedele kasulik olla
Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on 
solidaarsuse  valdkond ?
• Aukartusel elu ees põhineva eetika:  solidaarsus  hõlmab kõiki inimesi, kuid mitte 
loomi ja taimi. Ei, aukartusel elu ees põhinev eetika  laiendab  solidaarsuse ka 
loomadele ja taimedele.
• Stoikud ja  epikuurlased : solidaardus hõlmab kõiki  vabu inimesi, orje mitte
• Primitiivinimene: solidaarsus  piirdub  ainult veresugulastega
Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele?
• David Hume:  moraal  põhineb kategoorilisel imperatiivil
• Jeremy Bentham:  ligimesearmastus  ja egoism  ei välista teineteist
• Immanuel Kant:  eetikas  on põhiline kasulikkus
Descartes  oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri  deemon . Mida see deemon 
Descartes’i oletuse kohaselt  teeks ?
• Põhjustaks maailmas kurjust – nii moraalset kui looduslikku.
• Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks.
• Kallutaks inimesi ateismi.
Descartes’i arvates on esimene ilmselge tõde,  milleni  pärast kõiges kahtlemist jõutakse 
„Mõtlen,järelikult olen olemas“. Millised tõlgendused on sellega kooskõlas?
• Mõeldud on inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolu
• Mõeldud on ainult keha olemasolu
• Mõeldud on ainult hinge olemasolu
• Mõtlemine on millestki teadlik olemine
• Mõtlemine on ainult mingi teoreetilise probleemi üle arutlemine
• Mõtlemine on  mõistetega  opereerimine .
Descartes\'i arvates on kaks  substantsi  - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad 
objektid/nähtused/protsessid on Descartes\'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed?
•
Vikerkaar 
materiaalne
•
puu peegeldus  veepinnal 
materiaalne
•
kahtlemine 
vaimne
•
vihmapilv 
materiaalne
•
foto inimesest 
materiaalne
•
külma- aisting  
vaimne
Descartes\'i arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, sest
•
pole üldsegi välistatud, et kogu elu on vaid üks  katkematu  uni.
•
magaja jaoks on unenägu sama tõsiseltvõetav kui ärkvelolija jaoks tegelikkus.
•
ka tegelikkuses võivad meie meeled  petta  ning tekitada illusioone.
Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel
•
hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida.
•
vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest.
•
saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks
Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine
•
järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga  teoreem  
aksioomidest.
•
tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile.
•
tugineb faktide kindlale vundamendile.
Descartes\'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et
•
looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga  elusorganism .
•
loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing.
•
loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka  abstraktselt  mõelda.
Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks – metafüüsikaks, füüsikaks ja 
rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on Descartes’i arvates 
vaja metafüüsikat?
•
Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada.
•
Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui  juurestik  viljapuu jaoks
•
Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime  arendamiseks .
Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon 
D
  escartes 'i  oletuse kohaselt teeks? 
•
Kallutaks inimesi ateismi.
•
Põhjustaks maailmas kurjust - nii moraalset kui looduslikku.
•
Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks.
D
  escartes 'i  arvates tuleks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel 
•
vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest.
•
hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida.
•
saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks. See oleks pigem 
skeptiku  tee.
D
  escartes 'i  arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, 
•
magaja jaoks on unenägu sama tõsiseltvõetav kui ärkvelolija jaoks tegelikkus.
•
sest ka tegelikkuses võivad meie meeled petta ning tekitada illusioone.
•
sest pole üldsegi välistatud, kas kogu elu pole vaid üks katkematu uni.
Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine
•
tugineb faktide kindlale vundamendile.
•
tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile.
•
järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem 
aksioomidest.
Descartes'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et
•
looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism.
•
loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing.
•
loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda.
John Locke  eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel 
põhinevad (Locke\'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised?
•
Kolmnurga sisenurkade summa = kahe täisnurgaga 
demonstratiivne tunnetus
•
Neli on suurem kolmest 
intuitiivne tunnetus
•
Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest 
meeleline tunnetus
John Locke eristas  kahesugust  kogemust – välist ja sisemist. Kummast kogemusest pärinevad 
järgmised teadmised?
•
Tean, mis on kiusatus
sisemine kogemus
•
Tean, milline on punane värv
väline kogemus
•
Tean, kuidas näeb välja maja
väline kogemus
•
Tean, kui külm on jää
väline kogemus 
•
Tean, mis on ebakindluse tunne
sisemine kogemus  
•
Tean, mis värvi on loojuv päike
väline kogemus 
•
Tean, kuidas  maitsevad  maasikad
väline kogemus 
•
Tean, mis on heameel kordaminekust
sisemine kogemus 
Mis liiki on John Locke\'i arvates järgmised ideed?
•
Päikese-idee 
liitidee  (substantsi idee)
•
inimese idee 
liitidee (üldidee)
•
põhjuse/tagajärje idee  
liitidee (suhteidee)
John Locke’i seisukoht oli, et
•
mõne inimese mõistuses on sünnipärased teadmised, mõne inimese mõistuses mitte.
•
mõistuses pole mingisuguseid sünnipäraseid teadmisi.
•
mõistuses pole sünnipäraseid teadmisi valmis kujul, on vaid teadmised, millest ei olda 
teadlikud.
Locke eristas primaarseid ja sekundaarseid omadusi. Erinevus seisneb selles, et
•
primaarsed omadused on  kehadel  ka siis, kui keegi neid ei taju - sekundaarsed 
aga vaid siis, kui neid tajutakse.
•
primaarsed omadused on inimeste jaoks olulised, sekundaarsed aga väheolulised.
•
primaarseid omadusi uurivad  loodusteadused , sekundaarseid aga ei saagi nende 
ebamäärasuse tõttu teaduslikult uurida.
L
  ocke 'i  tunnetusteooria on empiristlik, sest ta arvas, et 
•
ilma kogemusteta on teadmised tühised.
•
ilma kogemuseta ei jõua me  mingite  teadmisteni.
•
kõik teadmised pärinevad kogemusest.
Locke'i arvates moodustab inimmõistus võrdlemise teel suhteid, nagu näiteks
•
maja, inimese ja mõtlemise ideed.
•
põhjuse/tagajärje, vana/noore, isa ja ema ideed.
•
Sokratese, Päikese ja  Rooma  ideed.
Locke'i  veendumus  oli, et inimese saavutused elus on 
•
valdavalt määratud sünnipäraste võimetega.
•
valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega.
•
täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega.
John Locke väitis empiristina, et
•
ilma kogemusteta ei jõua me mingite teadmisteni.
•
kõik teadmised pärinevad kogemusest.
•
ilma kogemusteta on teadmised tühised.
John Locke\'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on
•
täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega.
•
valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega.
•
valdavalt määratud sünnipäraste võimetega.
John Locke’i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. 
Abstraheerimine  seisneb selles, et
•
mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud 
vaadeldavat objekti
•
mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki 
vaadeldavaid objekte
•
mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd 
vaadeldavat objekti
Miks pidas  Bertrand  Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm  toetub  
elevandile ja  elevant  kilpkonnale?
•
Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele.
•
Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid 
Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada.
•
Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema 
põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust.
Millised tunnusjooned sobivad Russelli arvates iseloomustama  filosoofiat , teadust, teoloogiat?
•
Spekulatiivsus
teoloogia  ning filosoofia 
•
tugineb mõistusele, mitte autoriteedile teadus ja filosoofia 
•
sisaldab kõiki täpseid teadmisi
teadus 
•
dogmaatilisus
teoloogia 
Ba
  con arvas, et teadmised ei ole eesmärk  omaette , vaid teadmised on jõud. See tähendab, et  
•
miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka 
kasutada.
•
miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega.
•
teadmistega varustatuna saab võimaluste piires muuta loodust, kuid ei saa 
rikkuda loodusseadusi.
Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele  ohverdamine  päästab mereõnnetustest, kuigi 
mõnikord hukkusid merel ka ohvreid  toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et
•
inimestel on  kalduvus  mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu 
räägivad.
•
inimestel on kalduvus  uskuda  jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga Jumalasse, kes 
armastab .
•
mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele  jumalale .
Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et
•
miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega.
•
miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka 
kasutada.
•
teadmistega varustatuna saame võimaluste piirides muuta loodust, kuid ei saa 
rikkuda loodusseadusi.
Francis Bacon eristas nelja liiki inimmõistuse iidoleid. Milles nad seisnevad?
•
võetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib 
teatri- iidolid
•
isiklikud  eelarvamused  mõjutavad seda, 
koopaiidolid
kuidas me sündmusi tõlgendame 
•
kasutatakse sõnu ja  fraase , mille tähendust ei teata 
turuiidolid
Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult . Kuidas nimelt?
•
Tavalised  empiirikud on nagu sipelgad, kes ainult koguvad materjali 
•
Ratsionalistid on nagu ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist
•
Tõelised empiristid on nagu  mesilased , kes koguvad materjali ja töötlevad seda.
Millised alljärgnevad väited on kooskõlas  Lotmani  artikliga?
•
„ Saatana  ajastuks“  kutsuvad  ajaloolased 15. sajandit 
•
Teaduse ja tehnika areng muutis renessansiajal elu  tervikuna vähem 
prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus 
•
Renessansiaja teadus oli pigem esoteeriline ning salapärane 
Massiline „nõidade“ põletamine (mitukümmend nõida korraga) toimus Euroopas 14.-15. saj 
Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. Millisest ajastust on jutt?
◦ 12. - 15. sajandist
◦ Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus
Renessanss  esines pimeda keskaja pärandi - rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste 
ususõdade - kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.-18. 
sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele -
◦ - selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam 
kooskõlas ei ole.
◦ - nii võib Lotmani arvates kujundlikult iseloomustada keskaja ning renessansiaja 
seost
"Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased
◦ 15. sajandit ("Nõiahaamer" ilmus 15. sajandi alguses)
◦ 16. - 17. sajandit
Renessansiaja teadust iseloomustas
•
pigem esoteerilisus ning salapärasus
•
sarnaselt klassikalise  teadusega  tulemuste kontrollitavus ning meetodite selgus
Lotmani arvates teaduse ja tehnika areng renessansiajal
• muutis elu tervikuna prognoositavamaks; suurenes inimese kontroll elu üle
• muutis elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus
Millised väidetest on Schopenhaueriga kooskõlas?
•
hirm surma ees näitab rumalust
•
surm on tõesti hirmuäratav, kui isegi loomad seda kardavad.
•
hirm surma ees ei lähtu mingitest ratsionaalsetest kaalutlustest
•
me kardame surma, sest surm tähendab, et meid ei ole 
•
kui kardaksime surma seepärast, et surm on mitteolemine, peaksime  kartma ka 
mitteolemist, mis eelnes meie sünnile.
•
kui kardaksime surma, sest see on mitteolemine, on surmahirm põhjendatud ning tuleb 
leppida mõttega, et inimene on surelik.
•
surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine).
•
meie sünnile  eelnenud  mitteolemine erinev põhimõtteliselt  surmale  järgnevast 
mitteolemisest.
Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates näitab 
see, et
•
ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat.
•
igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega.
•
loodus  petab  inimesi taolise näilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed lõbutsedes 
liialt oma organismi.
Schopenhaueri arvates aitab  intelligentsus
•
vältida igavust ning mõttetuid  tegusid .
•
edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri).
•
leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta.
Schopenhaueri arvates on armastus looduse praktiseeritav pettus. See tähendab et
•
ainult kainele mõistusele tuginedes hoiduksid inimesed laste soetamisest ning 
loodus on sunnitud  inimsoo säilimiseks armastuse abil  kaine  mõistuse relvituks 
tegema.
•
ainult kainele mõistusele tuginedes muretseksid inimesed endile palju järglasi, 
suutmata neid enam ülal pidada; loodus meelitab armastuse abil inimesed 
lastetegemiselt kõrvale.
•
valdava enamuse inimeste mõtlemisvõime on puudulik ning nad ei mõista vajadust 
lapsi soetada; loodus on inimsoo säilimiseks sunnitud meelitama neid armastuse abil 
lapsi soetama
Schopenhauer  väitis, et meie maailm on halvim  võimalikest. Millises mõttes võimalikest?
•
Halvim kõigist mõeldavatest maailmadest.
•
Halvim neist maailmadest, mida positiivselt mõtlevad inimesed heaks peaksid
•
Halvim tegelikult võimalikest maailmadest; veel halvem maailm ei saaks 
tegelikkuses eksisteerida.
Schopenhauer väitis, et maailm on kujutlus . See tähendab, et
•
näiteks maju, puid, lilli ja taevakehasid ei oleks, kui poleks tajuvat subjekti (nt 
inimest).
•
näiteks majad, puud, lilled ja  taevakehad  oleksid ka siis, kui poleks tajuvat subjekti 
(nt inimest).
•
kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis näiteks maju ei oleks - küll aga oleksid 
näiteks puud, lilled ja taevakehad.
Schopenhaueri arvates aitab intelligentsus (vaimurikkus) 
•
leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta.
•
edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri).
•
vältida igavust ning mõttetuid tegusid.
Kui palju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla õnnelik? Schopenhauer arvas, et
•
peaks omama nii palju varandust, et ei peaks tööl käima.
•
õnne ei saa rajada rikkusele, sest "rikkus sarnaneb mereveega..."
•
peaks  kuuluma  vähemalt keskklassi.
Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam 
rahuldada). Schopenhauer arvas, et
•
see on hea: just sellepärast inimesed püüavadki elus edasi jõuda (nt karjääri teha) ning 
mitte jääda ühele kohale manduma.
•
see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad üha uusi mänguasju 
jne).
•
sellest tulenevalt ei suuda me nautida seda, mida oleme saavutanud; sellest 
järeldub, et me ei suuda üldse elu nautida.
Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et
•
inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma.
•
omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene  iseennast  oma tegudega.
•
inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele.
Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam 
rahuldada). Schopenhauer arvas, et
•
see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad üha uusi mänguasju 
jne).
•
see on hea: just sellepärast inimesed püüavadki elus edasi jõuda (nt karjääri teha) ning 
mitte jääda ühele kohale manduma.
•
sellest tulenevalt ei oska me nautida seda, mida oleme saavutanud; järelikult ei 
oska me üldse elu nautida.
Schopenhaueri arvates on suguinstinkt:
•
ainuke inimlik tung, mis võimaldab naudinguid meie halvimas tegelikult võimalikus 
maailmas.
•
inimlik tung, mille kaudu loodus seab indiviidi liigi teenistusse: ilma selleta 
sureks  inimkond  välja.Schopenhauer arvas tõesti, et armastus on looduse  
praktiseeritav pettus.
•
inimlik tung, mis annab tunnistust, et kunagi aegade alguses olid mees ja naine üks 
olend ; lahutatutena püüdlevad nad nüüd ihuliselt teineteise poole.
Schopenhauer väitis, et maailm on kujutlus. See tähendab, et :
•
näiteks maju, puid, lilli ja taevakehasid ei oleks, kui poleks tajuvat subjekti (nt 
inimest).
•
näiteks majad, puud, lilled ja taevakehad oleksid ka siis, kui poleks tajuvat subjekti (nt 
inimest).
•
kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis näiteks maju ei oleks - küll aga oleksid 
näiteks puud, lilled ja taevakehad.Ei, see ei olnud Schopenhaueri seisukoht. Antud 
juhul ei ole oluline, kas kõne all olevad asjad on kellegi valmistatud või mitte
Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et
•
inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma.
•
inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele.
•
omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega.
Schopenhaueri sõnul on erakordsete vaimuannetega inimesed seltsimatud. Selle põhjuseks on 
tema arvates, et
•
mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vähem on tal raha ning seetõttu ka sõpru.
•
mida rohkem on inimeses vaimsust, seda rohkem tahab ta rääkida, kuid keegi ei taha 
teda kuulata
•
mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vähem vajab ta seltskonda.
Dante  Alighieri kirjeldas "Jumalikus komöödias" põrgut. Kui tal oleks tulnud kirjeldada 
paradiisi, siis Schopenhaueri arvates
•
oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest meie 
tegelikus  maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks.
•
poleks see  paradiis  oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast.
•
oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid 
tegelikus eluvõitluses.
Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning väitis, et ilma 
tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et
•
kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid, mägesid jne)
•
kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas.
•
kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid  teistsugused  (nt ei aretataks uusi 
õunasorte).
Millist inimest võiks Kierkegaardi kohaselt iseloomustada järgmised väited?
•
Ta  astub oma tegudega üle igasuguste eetika piiride 
religioosne inimene
•
Miski pole talle püha
esteet
•
Rutiinses kohusetäitmises on midagi ülevat
eetik 
•
Kuuldus, et praegu on hästi trendikas tõmmata vesipiipu, filister
ärgitaks teda vesipiipu hankima
Tarvis on välja uurida selle inimese vanus, sugu, päritolu, töökoht ja sissetulekud ning selle  
põhj
 
al võib julgelt ennustada, milline saab olema tema seisukont antud küsimuses  – s
 
elline  
mõtteavaldus võiks Kierkegaardi kohaselt  illustreerida  
•
eksistentsialismi
•
eetilist rigorismi
•
nartsissism . 
•
essentsialismi. Jah, need on tõesti essentsialistlikud mõtteavaldused, sest eeldatakse,  
et on mingid olemuslikud seaduspärasused
Milline on Kierkegaardi arvates (religioosse) usu ja  absurdi  seos?
•
Absurd  on see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda
•
Absurdsena näib see, millest veel aru ei saada; esialgu tuleb sellesse uskuda, hiljem 
saadakse ka aru ning siis pole enam vaja uskuda
•
Absurd on ilmne vasturääkivus ning uskuda sellesse on võimatu
Millised väited on Nietzsche  vaadetega kooskõlas?
•
Üleinimene - see, kes suudab taluda olemaolu mõttetust, vajamata ühiskonna 
poolt pakutavaid asendusväärtusi - rahvust, rikkust, edukust jne.
•
Üleinimene - see, kes on teistest üle, st valitseb karja üle
•
Üleinimene - kõige kohanemisvõimelisem inimeste seas - see, kes jääb olelusvõitluses 
ellu
•
Kurjale kurjaga mittevastamise põhimõte iseloomustab Nietzsche arvates 
tsivilisatsiooni - erinevalt barbaarsetest ühiskondadest, kus valitseb veretasu põhimõte
•
Kurjale kurjaga mittevastamise põhimõte reedab Nietzsche arvates tegelikult 
argade soovi  delegeerida  kättemaks jumalale
•
Kurjale kurjaga mittevastamise põhimõte on Nietzsche arvates ainus asi ristiusus, mis 
on inimkonda edasi viinud
"Võimu  tahe " on 
•
Nietzsche põhiteos, milles ta põhjendas võimuka  aaria  rassi üleolekut teiste  rasside  
suhtes
•
kogumik, millesse on koondatud valimik märkmeid ja fragmente, mida 
Nietzsche ei olnud trükiks ette valmistanud
•
Nietzsche nooruses kirjutatud uljas teos, millest võib välja lugeda tema vaimustuse 
kõigest saksapärasest
Mida arvaks  Hegel ?
•
Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaa ning kogu maailma ajalugu hoopis 
teistsugune.
•
Kui poleks olnud Hitlerit, oleks sündmused kulgenud samamoodi ka ilma temata või 
temataolise suurkujuta.
•
Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes 
toiminuks üldjoontes samamoodi kui  Hitler .
Hegeli  arvates
•
rahvas ei tee ajalugu, ajalugu teevad vaid maailmaajaloolised isiksused.
•
on tõeline ajaloo liikumapanev jõud rahvas, mitte nn suurkujud.
•
ei määra inimesed ajaloo  kulgu  – maailmavaim kasutab inimesi ära.
Millised väited on kooskõlas Hegeli arusaamaga vabadusest?
•
Nii orjal kui vabal inimesel on kohustused. Ei, ainult vabal inimesel on kohustused.
•
Ori omavolitseb (kuni keegi teda ei takista).
•
Orja  teguviis  on tingitud välisest sundusest.
•
Vaba inimese teguviis on tingitud mõistuspärastest põhimõtetest.
•
Vabadus ja paratamatusei välista teineteist: vabadus on sisemine paratamatus.
•
Vabadus ja paratamatus välistavad teineteist: ei saa olla vaba, alludes paratamatusele.
•
Vabadus ja paratamatus ei välista teineteist: kellegi vabadus tähendab kellelegi 
paratamatust.
Hegeli vabadusekäsituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja erinevus selles, et
•
vaba inimene ei kuulu kellelegi, ori kuulub aga isandale
•
vaba inimene suudab ise otsustada mis on tema jaoks hea ja mis on halb, ori ei suuda.
•
vaba inimene käitumine lähtub mõistuspärastest põhimõtetest, orja teguviis on 
aga tingitud välisest sundusest.
Hegeli sõnul lõpeb maailmaajalooliste isiksuste elu reeglina kurvalt (nad surevad noorelt, 
tapetakse  vms). Selle põhjuseks arvab Hegel olevat, et
•
rahvas ei oska oma juhte hinnata.
•
maailmaajalooline isiksus on oma töö teinud ning tema edasised kavatsused pole 
enam kooskõlas ajaloo loogikaga.
•
maailmaajaloolised isiksused ei oska suhelda rahvaga.
Maailmamõistuse kavalus seisneb Hegeli arvates selles, et
•
suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide 
saavutamiseks.
•
suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu; tegelikult teeb ajalugu organiseerunud 
rahvas.
•
inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu; tegelikult on nad vaid 
maailmavaimu tööriistad.
Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt
•
on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina.
•
ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida Jumala mõiste vastuolulisuse tõttu.
•
saab Jumal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest tegelikus maailmas ei saa olla 
täiuslikku olendit.
•
Jumal on paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal enim, 
millest on võimalik mõelda.
•
Jumal on olemas mõttelise objektina, kuid tegelikkuses mitte. 
•
on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma
•
peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda tegelikult 
olemasolevana
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt:
• on Jumal loomad keskkonnaga kohandanud (nt on jääkarul elukeskkonnale 
sobiv karvkate ).
• on meie maailm inimliku  arusaamise  kohaselt kõige otstarbekamalt loodud.
• on otstarve igal inimese teol - ükskõik kui rumal ta piiratud inimmõistusele ei tunduks.
•
on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal enim, 
millest on võimalik mõelda.
•
on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma
•
peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda tegelikult 
olemasolevana
•
ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta; maailma 
korrapära on Jumala looming
•
tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala loodud, sest kui 
ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik
•
tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt
•
on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna)üksteisega sobivaks 
loonud.
•
tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud.
Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt
•
on Jumal iseenese põhjus ning kõige muu põhjuste ahela esimene põhjus
•
ei ole Jumala olemasolul põhjust, kuid Jumal on kõige muu olemasolu esimene 
põhjus.
•
ei ole Jumal üldse  maailmaga  seotud - seda tõendab kurjuse olemasolu.
•
on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põhjus.
•
on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi põhjust.
Kuidas suhtus Prantsuse  filosoof Voltaire  (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud  prillide  
jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)?
•
Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) 
loonud.
•
Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid nina järgi, mitte 
aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks.
•
Voltaire nõustus selle väitega, sest nina  sobivus  prillide kandmiseks tõendab maailma 
otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu.
Milline järgnevatest väidetest on kooskõlas nominalismiga?
•
Reaalselt on olemas partikulaarid (nt raamatud kooli raamatukogus), 
universaalid (nt raamat kui selline) on väljamõeldis.
•
Reaalselt on olemas nii universaalid (nt koer kui selline) kui ka partikulaarid (nt koer, 
keda nägin eile).
•
Reaalselt on olemas universaalid (nt kolmnurk kui selline), partikulaarid (nt 
kolmnurga joonis) on vaid näivus.
•
Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud 
üldmõisted.
Kas järgnevates lausetes räägitakse lauast/toolist universaali või partikulaari tähenduses?
•
Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese
universaal
•
Akna all olevale lauale pandi lilled ja  taldrik  suupistetega
partikulaar
•
See laud jääb kõigile  jalgu
partikulaar
•
Akna all olevale toolile pandi  hunnik raamatuid
partikulaar
•
See  tool  ei kannata rasket inimest 
partikulaar
•
Tool on istumiseks mõeldud mööbliese 
universaal 
Realismi seisukohalt on reaalsela. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt 
inimene kui selline) on väljamõeldis.
•
partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on 
väljamõeldis.
•
nii universaalid (nt inimene kui selline) kui ka partikulaarid (konkreetsed 
inimesed)  
•
universaalid (nt inimene kui selline), partikulaarid (konkreetsed inimesed) on vaid 
näivus, meelelise maailma illusioon
Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited?
•
Reaalselt on olemas konkreetsed objektid
realism , konseptualism, 
nominalism
•
Reaalselt on olemas universaalid 
realism
•
Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid,  nominalism, konseptualism
universaale reaalselt pole olemas  
Millises järgnevatest väidetest räägitakse majast universaali tähenduses?
•
Maja on inimeste jaoks mõeldud laut.
•
Endale maja  ostmine  käib paljudele  üle jõu.
•
Selles  majas  elasid enne inimesed, nüüd aga on ta tühi.
Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama. 
Millisega neist on kooskõlas väide: "Usk ja mõistus käivad käsikäes, kuid usk on see, mis 
juhib mõistust, mitte vastupidi."
• See väide on kooskõlas arusaamaga: "Credo quia  absurdum."
• See väide on kooskõlas arusaamaga: "Credo ut intellegam."
• See väide on kooskõlas arusaamaga: "Intellego ut credam." Ei, selle seisukoha järgi  
käivad usk ja mõistus küll käsikäes, kuid mitte usk ei juhi mõistust, vaid vastupidi:  
mõistus juhib usku. 
Protagorase seisukoht oli, et
•
ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole.
•
jumalaid ei ole olemas.
•
on vaid üks Jumal.
Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest
•
Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist.
•
Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei 
ole.
•
Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida.
Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse 
pärusmaa. See oli nii, sest
•
Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi.
•
Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas 
kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi.
•
Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi
Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas 
Hegel sellele, et
•
ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega.
•
kuni Kopernikuni oli  vastuolus  terve mõistusega väita, et Maa tiirleb ümber 
Päikese.
•
kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel
Protagorase relativismiga on kooskõlas väide
•
Tõde ei ole veel keegi leidnud.
•
Millistena asjad näivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka tegelikult on.
•
Millisena asi kellelegi näib, selline ta ongi tema jaoks.
Protagorase relativismiga on kooskõlas väide:
•
Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks  tunnistab .
•
Ilu on vaataja silmades.
•
Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline.
Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: \" Jehoova  on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova 
nimi olgu kiidetud.\" (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses 
filosoofias?
•
Ennemuiste  valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud.  Iiob , 
kes ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata.
•
Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei küündi 
(Jumala teod on mõistetamatud).
•
Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste põhjuseks, kutsus 
inimestes esile viha, mida väljendab ka Iiobi  sarkastiline  kiiduavaldus.
Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama. Millised 
neist eeldasid mõistuse ja usu omavahelist kooskõla, millised mitte?
•
Usun, sest see on absurd 
mõistus ja usk ei ole kooskõlas
•
Usun, selleks et mõista 
mõistus ja usk on kooskõlas
•
Mõistan, selleks et uskuda 
mõistus ja usk on kooskõlas
Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast?
•
Usun, sest see on absurd 
Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole 
mõistusega midagi ühist
•
Usun, selleks et mõista 
Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla 
viia
•
Mõistan, selleks et uskuda  Jumalatõestused annavad usule aluse
Kaasajal on John stuart   Milli  arvates  ekstsentrilisus
•
ühiskonna jaoks ohtlik
•
soovitav avaliku arvamuse türannia murdmiseks.
Kes järgib tavasid, teeb midagi ainult sellepärast, et nii on kombeks, see
• toimib John Stuart Milli arvates arukalt, sest miski pole olulisem kui teiste heakskiit
• ei tee John Stuart Milli arvates valikuid ning ei arenda seetõttu oma vaimseid ja 
kõlbelisi võimeid.
Kui indiviid (st kindlasti täiskasvanud inimene) tahab tegutseda vastavalt oma arusaamadele 
ainult teda ennast puudutavates asjades, siis John Stuart Milli arvates
•
peaks tal selleks täielik õigus olema. Ainus piirang inimese tegevusvabadusele on 
ju: ta ei tohi teisi häirida
•
peaks ikkagi arvestama üldsuse arvamusega - olgugi, et üldsuse huvid otseselt mängus 
pole
John Stuart Milli sõnul pole idamaadel enam ajalugu, sest
1. sest tava on nüüd seal kõige algus ja ots; tõde ja õigus tähendaavd inimese 
painutamist tava järgi, isikupärasus on kadunud
2. isikupärasuse sajanditepikkuse kultiveerimise tõttu on isikupärasusest saanud eesmärk 
omaette; eneseimetlus aga ühiskonda edasi ei vii.
Kuni inimkond on ebatäiuslik, seni on erinevate eluviiside katsetamine John Stuart Milli 
arvates
•
vajalik, sest ainult nii  selgub  erinevate eluviiside väärtus. Isikupärasuse vaba 
areng on ka üks heaolu põhilisi komponente
•
lubamatu, sest oma peaga võib inimene jumal teab mida välja mõelda; lähtuda tuleks 
ikkagi  tavadest  ning üldsuse arvamusest. Isikupärasusel pole mingit väärtust
Kas John Stuart Milli arvates on vahet, kas kirjutada ajakirjanduses, et  varga  üle tuleks 
omakohut mõista või rääkida seda varga kinni püüdnud ärritunud rahvahulgale?
•
Ei, Milli arvates kuuluvad mõlemad näited mõttevabaduse rubriiki; mõttevabadus 
peaks aga olema täielik
•
Jah, Milli arvates on teine variant otsene üleskutse ebaseaduslikule tegevusele, 
esimene aga vaid arvamusavaldus
John Stuart Milli sõnul on juba triviaalseks muutunud tõde, et maailma valitseb avalik 
arvamus. Need, kelle  arvamusi  nimetatakse avalikuks arvamuseks,
•
on Milli sõnul omaks võtnud ainult sellise eeskõneleja vaated, kes on isikupära tõttu 
tõesti väärib arvamusliidri rolli.
•
moodustavad Milli sõnul kollektiivse keskpärasuse; ka keskpärasuse 
eestkõnelejad on ise keskpärased
Millised on John Stuart Milli arvates kaasaegse inimese jaoks tüüpilised küsimused - 
puudutagu asi teisi või olgu puhtisiklik ?
•
"Mis mulle meeldib? Mis minu loomuse ja kalduvustega sobib?"
•
"Mis on minu positsioonile sobilik? Mida tavaliselt teevad  minust kõrgema 
positsiooniga ja paremas ainelises olukorras inimesed?"
O
  letame, et väide Maai
 
lm koosneb (teatud omadustega) aatomitest  on t
 
õene. Pragmatismi  
käsituses tähendab see, et
•
selliseid aatomeid tegelikult olemas ei ole, kuigi sellest eeldusest lähtudes on võimalik 
sihipäraselt tegutseda.
•
lähtudes eeldusest, et maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest, on 
võimalik sihipäraselt tegutseda, kuid pole mõtet küsida, kas need aatomid ka 
tegelikult olemas on.
•
sellised aatomid on tegelikult olemas ning sellest eeldusest lähtudes on võimalik 
sihipäraselt tegutseda.
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed
•
väited, mis on kooskõlas teiste tõesteks  tunnistatud  väidetega.
•
väited, mis on kooskõlas tegelikkusega.
•
uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda.
Millised on kooskõlas  Pierce 'i vaadetega?
•
Usu kinniatmise teaduse meetodi järgi on tõde seisukoht, milleni üksmeelselt 
jõutakse, kui ollakse mingit probleemi piisavalt uurinud.
•
Usu kinnitamise  teaduse meetodit järgides tunneb teadlane  huvi vaid nende 
infoallikate vastu, mis kinnitavad tema arvamust.
•
Usu kinnitamise teaduse meetodi kohaselt on inimeste  maailmavaadet  tarvis  riiklikult  
suunata.
Milliste väidetega oleks nõustunud Charles  Peirce ?
•
Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. 
•
Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. 
•
Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus  eeldab uskumusi. 
Kahtluse all pidas Peirce silmas
•
kasvõi hetkelist kahevahelolekut (mingi teguviisi või seisukoha valimisel).
•
otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu.
•
mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks pidamist
Mis onCharles Peirce’i arvates on mõtlemise ainus vahetu põhjus? 
•
Kahtluse tekitatud ärritus.
•
Inimesele omane uudishimu.
•
Inimesele omane teadmishimu.
Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas 
järgmised väited?
•
Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse 
teaduse meetod
üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde 
•
Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust kangekaelsuse meetod
•
Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata 
autoriteedi  meetod
Peirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks
•
võrrelda nende uskumuste sõnastusi.
•
võrrelda  eeldusi , millest need uskumused lähtuvad.
•
võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise.
Kui inimene tunneb huvi vaid nende infoallikate vastu, mis kinnitavad tema arvamusi ning 
põlastab neid infoallikaid, mis räägivad tema arvamustele vastu, siis Peirce'i arusaama 
kohaselt on tegemist
•
usu kinnitamise kangekaelsuse meetodiga
•
vankumatu usuga, mis ei vaja kinnitust
•
usu kinnitamise autoriteedi meetodiga
James eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et
•
elavaid hüpoteese pooldatakse praegu, surnuid aga ei poolda enam keegi.
•
elavad hüpoteesid on need, mis viivad ajalugu edasi (nad on progressiivsed ), surnud 
hüpoteesid on aga tagurlikud.
•
elavad hüpoteesid on need, mille vastu antud inimene huvi tunneb, surnud aga 
need, mille suhtes antud inimene on ükskõikne.
Usutahe on Jamesi  arvates
•
inimese kalduvus mitte huvituda kindlatest teadmistest, vaid ainult usust.
•
inimese võime jääda uskuma ilma tõestusteta.
•
inimese võime teadlikult kujundada oma uskumusi.
James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James’i käsituses) on 
kooskõlas järgmised väited?
•
Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba 
indeterminism
•
Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus 
indeterminism
•
Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see  polnudki  võimalik  determinism
James'i arvates on indeterminismi alust  pooldada  vaid eeldades, et tegelik maailm
•
on täiuslik.
•
ei ole veel täiuslik.
•
on ja jääb halvimaks võimalikest.
William James’i seisukoht oli, et
•
enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on 
täiesti õigustatud.
•
enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks 
olla.
•
inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud.
Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James’i 
arvates
•
ei saa teadus otsustada, kummal on õigus.
•
näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik  
•
näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik.
James'i arvates saab inimese tegusid moraalselt hinnata
• vaid siis, kui pooldada arusaama, et mitte kõik sündmused pole determineeritud
• vaid siis, kui pooldada arusaama, et kõik sündmused on determineeritud
• sõltumata sellest, kas pooldada determinismi või indeterminismi
James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks?
•
mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada.
•
jumalik  ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised.
•
poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega  manipuleerida .
S
  pengler väitis, et i ga kultuur hukkub kord.  S
  ee tähendab, et 
•
hävib ka inimkond, st kultuurikandjad.
•
hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu  massikultuur .
•
inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei 
sünni uut kultuuri.
Spengler  eristas kultuuri tsivilisatsioonist. Tema arvates
•
on  tsivilisatsioon  kultuuri  hiline , hääbumise staadium, mil kultuuri vaimne 
potentsiaal on ammendunud
•
on kultuur tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni vaimne 
potentsiaal.
•
saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui inimsuhteid ei 
reguleeri enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu põhimõte), vaid seadused.
Spengler rääkis erinevate kultuuride üheagsetest sündmustest. Tema arvates elasid 
kultuuriliselt ühel ajal
•
Platon ja Hegel
•
Schopenhauer ja Epikuros
•
Locke ja Protagoras
•
sofistid ja epikuurlased
•
Bacon ja Hegel
Spengleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus seisneb selles, 
et
•
ajaloolane  seletab ajaloosündmusi matemaatilisel kujul väljendatud ajalooseaduste 
abil,  loodusteadlane  kasutab nähtuste mõistmiseks analoogiat.
•
loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste 
abil, ajaloolane kasutab ajaloosündmuste mõistmiseks analoogiat
•
loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste abil 
ning kasutab nende mõistmiseks analoogiat, ajaloolane ei kasuta kumbagi meetodit.
Millised on kooskõlas Spengleri vaadetega?
•
Kultuur on tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni vaimne 
potentsiaal.
•
Tsivilisatsioon on kultuuri hiline, hääbumise staadium, mil kultuuri vaimne 
potentsiaal on ammendunud.
•
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on kaks erinevat kultuuri, mis ei ole teineteisega 
võrreldavad.
•
Iga kultuur hukkub kord.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on Spengleri arvates
•
Lääne-Euroopa kultuuri arengu esimesed silmapaistvad etapid.
•
kaks erinevat kultuuri, mis ei ole teineteisega võrreldavad.
•
näited kultuuri kahest staadiumist - õitsengu ja mandumise staadiumist.
Sartre ’i arvates nõu küsimine
•
vabastab meid valiku tegemisest ja vastutusest, sest meie eest otsustab keegi teine.
•
ei vabasta meid valiku tegemisest ega vastutusest, sest me valime, kelle käest nõu 
küsida ning kas seda nõu kuulda võtta.
•
ei vabasta meid valiku tegemisest, sest me valime, kelle käest nõu küsida ning kas 
seda nõu kuulda võtta, kuid vabastab meid vastutusest.
Sartre'i arvates erineb asja olemasolu inimese eksistentsist sellepoolest, et
•
asjad on olemas enne inimest ning inimene kohandab oma eksistentsi asjade 
maailmaga.
•
asi on selline, milliseks ta on tehtud, inimene aga selline, milliseks ta ise ennast 
teeb. Sartre’i arvates inimene vastutab oma eksistentsi eest, sest:inimene on see  
kelleks ta end ise teeb.
•
asi on kunstlik, inimene aga kasvab loomulikul teel  selliseks , nagu talle on määratud 
kasvada.
Sartre'i arvates  sisetunne
•
ei vabasta meid vastutusest oma  tegude  eest, sest kunagised  valikud  (teod) on 
kujundanud ka sisetunde.
•
vabastab meid vastutusest oma tegude eest, sest ei saa ju minna vastuollu  iseendaga .
•
vabastab meid vastutusest oma tegude eest vaid juhul, kui tegemist on tõelise 
sisetundega.
Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis
•
oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem  langeks  tema õlult ära.
•
ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik valikud 
sooritama üksi, mahajäetuna.
•
osutuks eksistentsialistlik  inimeksistentsi  käsitlus ekslikuks, sest inimene ei peaks 
enam ise otsustama, mis on hea ja mis on halb.
Millised alljärgnevad väited on Weberiga kooskõlas?
•
Kalvinism  on kapitalismi vaimu kujunemiseks  soodsam kui  luterlus , sest nõuab 
inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist jälgimist
•
Benjamin Franklini  jutustatud  ideaal on vaid soovitused edukaks äriks
•
Massachussettsis (Benjamin Franklini kodu) võis leida kapitalismi vaimu 
ilminguid juba enne kapitalistlikku majandust. Seetõttu võib öelda, et kapitalismi 
„vaim“ tekitab muutusi majanduses
•
See Hollandi laevakapten, kes „kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval 
purjed kõrvetaks“ kehastab ainult kapitalismile omast „rahatungi“
•
Näiline voorus on Benjamin Franklini arvates piisav, kui ta toob kasu nagu 
tõelinegi voorus
Kalvinism 
• nõuab inimeselt süstemaatilist, metoodilist heade tegude sooritamist
• peab võimalikuks inimese tegude "saldot" parandada heategudega, kui  saldo  on 
pattude läbi " miinusesse  läinud"
Max Weberi  arvates esindasid tema ajal traditsionalistlikku töössesuhtumist eelkõige 
vallalised naised. Uue, ratsionaalsema töökorralduse omaksvõtmisel paistsid silma erandlikult 
silma vaid
•
väga noorelt vanemad kaotanud tüdrukud
•
pietistliku usulise kasvatuse saanud tüdrukud
•
seksuaalselt vabameelsed tüdrukud
Max Weber  väitis, et Massachussettsis (Benjamin Franklini kodumaal) võis leida kapitalismi 
vaimu ilminguid juba enne kapitalistlikku majandust. Seetõttu pooldas ta pigem vaadet, et
•
kapitalismi "vaim" tekitab muutusi majanduses. Jah, Max Weber ei nõustunud 
seetõttu nn ajaloolise materialismi vastupidese väitega.
•
kapitalismi "vaimu" tekitavad muutused majanduses
•
kapitalismi "vaim" ning majandus on teineteisest sõltumatud
S
  uhtuda oma töösse kui kutsesse (sks B
  eruf ) - t
 
aoline meelelaad on Max Weberi arvates 
•
kiiresti tekitatav piisavalt kõrge palga maksmisega
•
kauakestva kasvatuse tulemus
•
teatud inimestel sünnipärane
Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui 
kut
  sesse (sks B
  eruf ) 
•
ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus
•
ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu
Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on 
•
lisaks soovitustele edukaks äriks ka eluviisi (eetose) propaganda
•
vaid soovitused edukaks äriks
Kalvinistlik  askees  on
•
oma  varanduse   ratsionaalne  kasutamine ning loobumine oma varanduse 
irratsionaalsest kasutamisest
•
n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete  munkade  askeesist vaid selle poolest, et 
lubas  abielluda  ning laste saamise eesmärgil  suguelu .
•
n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist
Kalvinismi  tähtsaim  dogma  on Max Weberi sõnul õpetus 
•
ettemääratusest ehk predestinatsioonist
•
Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest
•
transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks
Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus 
• inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda
• ainult kapitalistlikku ühiskonda, kus seda moraalselt hukka ei mõisteta
Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema?
•
Ei, sest tööd tuleb teha vaid siis, kui see on vajalik enda või perekonna ülalpidamiseks
•
Jah, peab, sest Jumal on igaühele määranud kutse; kutsealane töö on inimese 
kohus
Max Weberi arvates kapitalistliku vaimu kandja 
•
naudib oma rikkust vaid "kutsealase rahulduse" mõttes; äri muutub eesmärgiks 
omaette
•
armastab rikkusest tulenevat võimu ja lugupeetust ning suursugust elu; äri on vaid 
vahend hea elu tarvis
Inimene, kes on huvitatud pigem (võimalikult väikese pingutusega) teatud summa teenimisest 
kui võimalikult palju teenimisest, on Max Weberi  iseloomustuse  kohaselt
•
laiskuse kehastus
•
traditsionalismi esindaja
•
kapitalistliku vaimu kehastus
Mida oleks arvanud Benjamin Franklin inimese kohta, kes võiks teenida päevas 20 €, kuid 
veedab terve päeva hoopis pubis, kulutades seal 5€?
•
too inimene ei kulutanud täna midagi
•
too inimene kulutas täna 25€. Tõesti, ka teenimata raha läheb Franklini arvates 
kulude alla 
•
too inimene kulutas täna 5€
Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes „kasumi nimel kasvõi põrgust 
läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" 
•
inimkonnas kogu ajaloo jooksul  esinevat "rahatungi"
•
kapitalistlikku vaimu
Kutsealase tubliduse väljendust näeb kapitalismi vaim
•
legaalses rahateenimises
•
kolleegide-asjatundjate tunnustuses
•
isiklikult töö tulemusega rahulolemises
Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on
•
džentelmen
•
krediidivääriline aumees
•
suurlinlik dändi
Luteri usu järgi võis Jumala  armu  pärast patust elujärku uuesti taastada patukahetsuse ja 
pihtimisega, kalvinismi järgi mitte. Kumb arusaam mõjus Max Weberi arvates  soodsalt  
kapitalismi vaimu kujunemisele?
•
Kalvinism, sest see nõuab inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist 
järgimist
•
Luteri usk, sest see  arvestab  inimloomuse nõrkusega
•
Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumbki mitte kuidagi kapitalismi vaimu 
tekkimist.
Näiline voorus on Benjamin Franklini arvates
•
silmakirjalikkus
•
piisav, kui ta toob kasu nagu tõeline vooruski
•
pääsetee neile, kellel  rahakott  ei võimalda tõeliselt vooruslik olla
Süstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi käsitluses) inimese jaoks
•
märk äravalitusest, igavesele elule määratusest
•
vahend õndsuse (igavese elu) saavutamiseks
Kalvinismi kohaselt pälvib ainult väike osa inimesi igavese elu. Kes nimelt,
•
selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, kusjuures  patukahetsus leevendab 
patukoormat
•
selle on Jumal oma vägevuse ilmutamiseks juba ette otsustanud
•
selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, patukahetsus ei tühista  pattu
Kapitalismi vaimu  laadne  mõtteviis oleks antiik- ja keskajal 
•
saanud kui  ihnsus  põlguse  osaliseks
•
leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud
•
leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud  oleksid seda võimaldanud
Arusaam, et psühholoogia ülesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema hinge, 
inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt
•
metafüüsilist mõtlemist
•
positiivset  mõtlemist.
•
teoloogilist mõtlemist.
Millises järgmises  lauses  on loogilise positivismi kohaselt  kategooriaviga ?
•
Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15.
•
Nelinurgal on viis nurka.
•
B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida autot, mille registrimass on üle  3500 kg.
Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited (mõtestatud laused) 
ning millised mõtteta laused?
•
2+7=23 
väide
•
1+5=kahekordistus 
see on mõtteta lause
•
Jää tihedus on vee tihedusest väiksem  väide
Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis 
•
demonstreerida, et metafüüsilised teooriad on inimestele pigem kahjulikud kui 
kasulikud
•
loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub 
tunnetuslik mõte
•
metafüüsilised teooriad kogemuse põhjal ümber lükata
L
  ause Ini
  mesed söövad plastiliini 
•
on loogilise positivismi kohaselt ilmselt väär ning seetõttu mõttetu.
•
on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku 
mõttega.
•
ei ole loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav, sest ta on ilmselt väär.
Loogilise positivismi kohaselt võib lause mõttetus tuleneda kategooriaveast. Millises 
järgmises lauses on kategooriaviga?
•
Kolme  kauboi  aritmeetiline keskmine on 3.  Tõesti, kauboid ei kuulu arvude 
kategooriasse ning seetõttu ei saa rääkida ka aritmeetilisest keskmisest. 
•
Kahe paaritu arvu korrutis on paarisarv. See on väär väide, kuid kategooriaviga siin 
pole. 
•
Kassidele meeldib mürada. Selles lauses kategooriaviga pole. Võiks koguni arvata, et  
see on tõene väide 
K
  as lause H
  omme sajab taevast pussnuge  on l
 
oogilise positivismi kohaselt verifitseeritav? 
•
Ei, see lause pole verifitseeritav, sest  homset  veel pole ning seetõttu ei saa kuidagi 
kindlaks teha, kas lause on tõene või mitte.
•
Ei ole, sest pussnuge taevast kindlasti sadama ei hakka.
•
Jah, see lause on verifitseeritav: tuleb homseni oodata ning vaadata, mis taevast  
alla sadama hakkab.
Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide?
•
Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra  pikemad .
•
Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.Tõesti, see 
on pseudoväide:  grammatiliselt   korrektne , kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause.
•
Munevad , kuid loeb lugenud.
Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus 
faktidega
•
juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (st ilma inertsiseadust 
sõnastamata).
•
juhul, kui lähtuda Maa taustsüsteemist; Päikese taustsüsteemist lähtudes vastuolu 
kaob.
•
ning seetõttu jääb üle vaid imestada, miks tänapäeval seda väidet pooldatakse.
Feyerabendi arvates on mütoloogia, legendid jms mitteteadused
•
teaduse seisukohalt vähemväärtuslikud kui teadus.
•
objektiivselt vähemväärtuslikud kui teadused.
•
objektiivselt väärtuslikumad kui teadused.
Veendumus, et on olemas teaduslik meetod, on Feyerabendi arvates
•
vastuolus kooliõpikutes levinud teaduse kirjeldusega.
•
vastuolus teaduse tegeliku  ajalooga .
•
kooskõlas teaduse tegeliku ajalooga.
Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et
•
teaduse võit teiste mõtlemisviiside (näiteks  maagia  ning religiooni) üle tuleneb tema 
objektiivsest ja kriitilisusest.
•
teadlased on lähtunud alati ainult faktidest ning suhtunud oma teaduslikku teooriasse 
kriitiliselt.
•
ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud.
Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates
•
mõttetu, sest teadusliku meetodi üks peamisi reegleid nõuab, et hüpotees peab olema 
kooskõlas faktidega.
•
arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud  ning faktide uue tõlgenduse 
korral võib kaduda ka vastuolu.
•
vajalik, sest nii osatakse neid hüpoteese paremini kritiseerida.
Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria enne Galilei’d vastuolus 
faktidega
Feyerabendi arvates peaks arenenud inimene rikastama oma mõtlemist erinevate  
mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) tundmaõppimisega.
Comte  klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et 
•
sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. Ei,  Comte  arvas, et  matemaatika  
moodustab aluse kõigile teistele teadustele. 
•
kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia.
•
kõige  konkreetsem  teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia.
Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: 
"Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri."
•
See on metafüüsiline mõtteviis.
•
See on teoloogiline mõtteviis.
•
See on positiivne mõtteviis.
See, mida inimene näeb, sõltub  Kuhni  arvates
•
nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt 
kaardilugemise puhul).
•
ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole.
•
üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erineva nurga alt
Kuhni arvates on ühe  paradigma  asendamine  teisega  teaduses
•
harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu.
•
sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased 
kohe vanast paradigmast.
•
võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja 
sama paradigma.
Paradigmavahetus on Kuhni sõnul nagu usuvahetus. See tähendab, et
•
paradigmavahetusega kaasneb alati ka religiooni vahetus.
•
uue paradigma omaksvõtmisel mängivad otsustavat rolli inimese religioossed 
veendumused.Religioossed veendumused võivad tõesti Kuhni arvates rolli mängida 
uue paradigma omaksvõtmisel, kuid selle võrdlusega tahtis ta midagi muud öelda.
•
pole mingit garantiid , et uus paradigma osutub vanast paremaks – võib ainult 
loota  ja uskuda.
Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes
•
teadusele tüüpiline kriitiline hoiak.
•
usaldav , kohati lausa ebakriitiline hoiak.
•
teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak.
Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks  part  enne teadusrevolutsiooni, osutus 
küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega
•
illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade 
klassifikatsioon .
•
viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast 
teadusrevolutsiooni  kogeb  teadlane maailma teistsugusena.
•
tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe.
Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et
•
Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite 
lisamise tõttu).
•
lakati uskumast  Piiblit , mille järgi Maa on Universumi keskel.
•
Koperniku astronoomia oli  faktiliselt  täpsem.
Kuhni arvates
•
on uuem  teooria tõesem vanast.
•
on tõde küll olemas, kuid ei saa kindlaks teha, kas ollakse tõeni jõudnud.
•
ei tuleks teaduse arengut üldse seostada tõe mõistega.