LOOMING Esimene raamat sümbolistlike sugemetega jutustus "Kui päike läheb looja" (1910) Gailiti varasem novellilooming ilmus raamatus "Saatana karussell" (1917) järgnesid "Rändavad rüütlid", "August Gailiti surm" (1919) ja "Idioot" (1924). Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaazis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis võib kalduda ka sarkasmi. VEEL LOOMINGUID Gailiti kuulsus põhineb tema romaanidel "Toomas Nipernaadi" (1928) ja "Ekke Moor" (1941), mis tõid eesti keelde ja kirjandusse "nipernaadi", romantilise hulkuri kujundi. A.GAILITI PEREKOND Aastal 1933
Kunstile on antud võime moraalseid väärtusi taas au sisse tõsta. Looja peidab oma ideaalid loomingusse vaid vihjamisi, need lähtuvad tavaliselt ühiskonna kitsaskohtadest ning kunstnik avaldab oma tõlgenduse sotsiaalsetest ja eksistentsialistlikest probleemidest. Eeldades, et autor suudab end ühiskonnast ja võibolla ka kogu olemasolust loomise hetkel väljapoole asetada, võib järeldada, et Jumal ei olegi veel surnud. Ta peitub kunstis. Rõhudes teadlikult inimeksistentsi probleemidele, pannakse ühiskond alateadlikult neid lahendama ning nii ongi elu saanud selle, millest tal puudus on Jumala koos lootuste ja iluga. Émile Zola on oma teoses "Söekaevurid" kujutanud inimlikku ja ühiskondlikku ärkamist. Peategelase seisund teose lõpus on lootustandev: Voreux' kaevandusest lahkumine sümboliseerib uut algust. Rasked töö ja
○ tuntumad kunstnikud: Vincent van Gogh, Edward Munch ● Arhitektuuris - pehmem ja dünaamilisem ○ tuntuim arhitekt Erich Mendelsohn VÄLISMAA EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Franz Kafka novell ,,Metamorfoos’’ (1915) ● Knut Hamsun romaan ,,August’’ (1930) ● Max Brod romaan ,,Jüdinnen’’ (1911) Franz Kafka (1883- 1924) ● Loomingus on seotud realism ja fantastika ● Suur tähtsus sümbolil ja allegoorial ● Inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ● Võõrandumine EESTI EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Gustav Suits luuletus ,,Vesiroosid’’ (1899) ● Friedebert Tuglas poeem ,,Meri’’ (1908) ● Marie Under luulekogu ,,Sonetid’’ (1917) FRIEDEBERT TUGLAS (1886- 1971) ● Meeldis müstifitseerida ja maske vahetada ● ,,Noor-Eesti’’ rühmituse liige (1905-1915) ● Väljapaistvaim proosaautor ja kriitik ● Kirjanduselu võtmeisik ● Eesti Kirjanduse Seltsi esimees (1929-1940)
Eriti selge väljenduse andis sellele Maurice Merleau-Ponty oma varases suurteoses ,,Taju fenomenoloogia". Eksistensialism 20.sajandi mõjukamaid filosoofiasuundi, eksistentsialism, mida paljud peavad lausa selle sajandi olulisimaks filosoofiaks.Üks 20.sajandi olulisimaid filosoofe oli kahtlemata Heidegger. Heideggeri peateose ,,Olemine ja aeg" sisuks on inimese olemasolu ja selle ajalikkuse analüüs, mis tegi ta 1927. aastal üleöö kuulsaks. Uurib ta seal inimeksistentsi fundamentaalseid struktuure ehk eksistentsiaale. Eksistentsiaalid kirjeldavad esmajärjekorras inimese suhet aja ja ruumiga, mis erineb fundamentaalselt asjade olemisviisist. Seda eksistentsiaali , tõsiasja, et inimene on olev, kellele ta enda olemine on huviasjaks, nimetab Heidegger hooleks. Hooles ilmneb inimeksistentsi ajalikkus, teadmine omaenda surelikkusest; inimese olemasolu on surma-poole-olemine. Sest ,, Olemine ja aeg" pidi ju andma vastuse
Haiguslugu • 1917. aasta augustis avastati tal tuberkuloos • 1. juulil 1922 jäi ta pensionile • 1923. aasta septembris asus Franz Kafka elama Berliini • 1924. aasta märtsis oli ta sunnitud Prahasse tagasi pöörduma. • Sama aasta aprillis läks ta ravile Austriasse Kierlingi sanatooriumisse, kus ta ka suri. Looming • Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial • Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulev võõrandumine Teosed Novellid Romaanid • "Metamorfoos" (1915) • Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) • "Otsus" (1916) • "Loss" (1926; eesti keeles 1987) • "Karistuskoloonias" (1919) • "Ameerika" (1927; eesti keeles 1987, 2006) • "Maa-arst" (1919)
teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud. Loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegooria Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid - "Karistuskoloonias" (1919) "Maa-arst" (1919) Romaanid - "Protsess" (1925; eesti keeles 1966) "Loss" (1926; eesti keeles 1987) Kirjad - "Kirjad Milenale" "Kiri isale" 1997 "Päevikud"19101923 Kirjanikud Friedebert Tuglas Johannes Barbarus Marie Under Georg Kaiser Georg Heym Georg Trakl Tänan kuulamast!
teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud. Loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegooria Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid - "Karistuskoloonias" (1919) "Maa-arst" (1919) Romaanid - "Protsess" (1925; eesti keeles 1966) "Loss" (1926; eesti keeles 1987) Kirjad - "Kirjad Milenale" "Kiri isale" 1997 "Päevikud"19101923 Kirjanikud Friedebert Tuglas Johannes Barbarus Marie Under Georg Kaiser Georg Heym Georg Trakl Tänan kuulamast!
peaaegu kogu Kafka loomingu. Max Brod omandas maine kui mees, kes säästis Kafka maailmale, või kui mees, kes eiras oma sureva sõbra viimast palvet. Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial. Kafka looming jääb ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses. Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid:"Metamorfoos" (1915), "Otsus" (1916) · "Karistuskoloonias" (1919) · "Maa-arst" (1919) · "Näljakunstnik" (1924) · Romaanid: · "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) · "Loss" (1926; eesti keeles 1987) · "Ameerika" (1927; eesti keeles 1987, 2006)
Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi filosoofia mõjud (pessimism, irratsionalism, inimeksistentsi traagika) Bergson (elufilosoofia), Nietzsche (nihilism) Freud (psühhoanalüüs) Kunstis eeskujuks ka Blake, prerafaeliidid Sümbolism ja estetism Estetism Kunst kunsti pärast Kunst kui eneseteostuse vahend ja elu mõte Kunsti eesmärk on subjektiivse ilu teenimine Kunst ei muuda maailma Esteedi jaoks ei kehti moraalsed piirangud Charles Baudelaire (1821-1867). Luulekogu "Kurja lilled" 1857 Sümbolism Termin "sümbolism" võeti kasutusel
Jumal on adzuni, ta ei sünni ega sure. Sikhism on rangelt monoteistlik religioon. Usku Jumala kehastustesse ja kujude kummardamist pannakse pahaks. Kuna Jumal on kujutu ja värvitu ning tal ei ole märki ega päritolu, ei saa Jumalast ka kuju teha. Termin hukham on sikhismis jumalik kord ning kõik selles maailmakõiksuses toimib Jumala korra järgi. Kuigi kõik inimesed on Jumala loominguna omanäolised ning neile on antud võime teha vahet heal ja kurjal, ei ole inimeksistentsi olulisimad hetked, näiteks surm ja sünd, meie kontrolli all. Inimelu on jumalik and, sünd ja surm alluvad jumalikule korrale. Mukti e moksa on religioosne mõiste ja tähendab hinge lõplikku vabanemist inimeksistentsi kütkeist ehk vaimset vabadust, mis viib ühinemisele Ülima Vaimuga. Sikhide õpetuse järgi on hing surematu, samas kui ihu, milles hing elab, on surelik. Sündide ja surmade ahela karistuseks pääsemiseks tuleb sikhidel käituda gurude seatud reeglite järgi
mõtteviisi alus. Miks ei suuda inimene ennast ohvriks tuua selle nimel, et saaks tulla keegi parem. Kõigist ei saa üliinimesi, aga seda kõigile üleliigsetele seletada on võimatu. Areng on alati vajalik, sest nagu ütleb Aristoteles, ei ole mõtet liikumisel ilma arenguta. Zarathustra, olles jõudnud kõrgema mõistmiseni, tahtis inimeste maailmapilti ja mõtlemist arendada. Aidata inimestel jõuda inimeksistentsi järgmise tasandini on väga suur eesmärk ja kindlasti mitte vähem tänuväärsem kui Prometheuse poolt inimestele loodud tuli. Nõnda aga kui Prometheus vangistati jumalate poolt ja määrati igavesse piina ei ole ka inimene üliinimeseks valmis. Hullus on see nimi mille nad panevad sellel ülimale eesmärgile. Vaevalt tahaks keegi ju tunnistada, et ollakse ainult arengu keskastme üks väike osake. On ju inimene valik, kellest
Kafka teoste ,,maagilise" kujundlikkuse tähendused panevad lugeja õistma, et nii nagu jutustuse loogikas on ületamatud tühikus, ei ole inimesel lõplikku seletust oma eksistentsi mõttele. Kafka näitab inimest tema radikaalses üksinduses ja võõrandatuses, piiroludes, teeb temast süü ärahoidmatu taaga kandja sellega on ta eksistentsialistliku kirjanduse vahetuim eelkäij. Ta näitab ühiskonna võõrandavate mehhanismide abil absurdseks moondatud inimeksistentsi nii on ta ka 20 saj 1. suur absurdikirjanik. Ta paneb elu ja ühiskonna reaalseid protsesse tundma unenäolike, fantastiliste ja üleoomulike kujundite abil nii võib tema loomemeetodit nim ka ,,maagiliseks realismiks".
kirjanikke Fifth level Briti kirjanik ja feminist Virginial oli kuus poolõde-venda 1912 abiellus kirjanduskriitik Leonard Woolfiga Koos soetati trükipress,millega pandi 1917.aastal alus kirjastusele Hogarth Press 1941 aastal tegi Woolf enesetapu,uputades end Ouse'i jõkke Looming Loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse väljendamine, kujundiks vormimine. Tegelaste eesmärk: peatada aeg ja ruum, noppida välja oluline, puhastada see ja lasta valgusel sellest läbi kumada. Oma romaanides rakendas ta teadvuse voolu tehnikat. Teostel puudub kindel süzee, jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. Ta oli julge eksperimentaator. Veendunud feminist. Lisaks romaanidele kirjutas Woolf ka novelle ja kirjanduslikke esseid. Teosed
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V
saadab. Igaüks võib saada miljonäriks, presidendiks või kosmonaudiks. Kõik takistused mis meie eluteel ette tulevad, ei ole seotud ühiskonna tahtmatusega meil lasta oma elu elada. Kõik need argielu mured suuremad ja väiksemad mis meid igapäevaselt vaevavad, on meie endi välja mõeldud. Tänapäeval öeldakse ka, et nii- öelda masu on vaid inimeste väljamõeldis. Majandusteooria võib siinkohal küll vastu vaielda, aga inimeksistentsi seisukohalt on see väide tõene. Probleemide suuremaks mõtlemine on inimpsüühika üks peamisi valupunkte. Inimene on see, kelleks ta end oma tegude, maailmanägemise, silmaringi ja arukusega ise teinud on. Parafraseerides suurt Ameerika riigimeest Benjamin Franklinit: ,,Kindel pole siin elus midagi, peale surma ja maksude." Inimese elu on paratamatus, ta ei saa öelda sõna sekka selles, kas ta soovib elada või mitte. Elu käekäik ei ole ette ennustatav.
kelle teadvus magab. Ta on intelligentne, kuid ükskõikne ja osavõtmatu. Ta ei arvesta teistega, vaid toimib nii nagu tal endal mugav on. Ta on võõras rutiinile allutatud ühiskonnas, kus keegi ei hooli kellestki peale iseenda. Alles teose lõpus, kui ta hukkamisele mõistetakse, ärkab ta teadvusele. Camus oli üks eksistentsialismi esindajatest, mille üks põhitõdetest oli see, et maailmale tuleb käsi külge panna ja mitte lasa sel niisama mööda minna. Camus’ looming keskendus inimeksistentsi põhiküsimustele, mis on tegelikult loomu poolest niisugused, millele ei saagi lõplikult õiget vastust olla. Tema kuulsaim romaan „Katk“ räägib Orani linnakesest, mida ühel hetkel tabab katk. Siin romaanis sulandub kunst ja filosoofia, juureldakse inimeksistentsi kõige põhilisemate paradokside kallal. Teoses on eelkõige rõhk inimeste tunnetel ja sisemaailmal – kuidas nad kriisiolukorras käituvad, mida tunnevad ja kuidas nende mõttemaailm muuutub.
Materjal:http://filosoofialeht.weebly.com/uploads/5/0/8/0/5080136/lugemismaterjal_-_copy.doc (11. klassi all) Nietzche arvates oli saksamaa pöördunud kristluse vastu, ent ei tunnistanud seda. Tema eesmärk oli olla prohvet, kes valgustab maailmale võltsvooruslikust. Nietzche lähtekohaks oli veendumus, et jumalat ei ole olemas. Nietzsche arvates teeb usk jumalasse inimeste elu vaesemaks. Usk surmajärgsesse taevasesse ellu vähendab inimeksistentsi väärtust. ,,Kristliku kõlbluse paljastamine on sündmus millele pole võrdset... Kõiges, mida siiani on nimetatud ,,tõeks" , võib ära tunda vale kõige kahjulikumat ja õelamat vormi, püha ettekäänet inimkonna ,,parandamiseks", nagu ka kavalust endast mahlad välja imeda ning see verevaeseks teha." Jumala surm tähendab seda, et inimkonda ei hoolda enam jumalik tarkus. Kõik üleloomulik on kadunud, sest selle jaoks ei ole enam kohta
Ta tegi seda, mis oleks väärikas tegu. Kõik see näitab selgelt, kuivõrd olulise tähtsusega on need läbikukkunud näitemängud me elus. Nendest saavad pöördepunktid me väärtuste kujunemisel. Aga mis saab siis, kui panna näitlejaamet maha ning hoopistükis vastu võidelda? Mitte minna kaasa rollidega, mida elu pakub, jonnakalt jääda oma kohale seisma, kuigi on ilmselge, et pakutav on see, mida peaks tegema? Siis jääb ka elu seisma. Õigemini inimese areng seisatub. Kogu inimeksistentsi mõte peaks olema elukestev areng ning oma vaimsuse avastamise igikestev õpe. Kui lõpetada kulgemine kättesaamatu täiuslikkuse poole siis järelikult lõpetatakse ka elu, või vähemasti see näiline mõte, milline peaks olema elu. Seetõttu tuleb minna kaasa elu näitemängudega. Mitte rumalalt ja läbimõtlemata, kuna mõnikord esineb ka valepakkumisi, kuid inimene tunneb ära selle, mis on talle ette kirjutatud, milline on see õige käsikiri eluks.
Romaaniuuendus: -keskendub tegelaste teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele - varasem kõiketeadev jutustaja on kadunud (ta ei tea tegelaste minevikku, jäädvustusele nimesid, ajab nad segi) -Joyce'i vormimängulikkuse juurde kuulub omajagu huumorit. - sündmusi ei esitata ajalises järjekorras FRANZ KAFKA - romaanis puudub keskne sündmustik, ei juhtugi midagi -lühivormide meister (ainult 3 romaani: ,,Ameerika"; ,,Loss", ,,Protsess") - tegevus toimub inimese peas - esitatake mõttevoolu ehk sisemonoloogi -võõrandumist käsitleva kirjanduse looja kaudu -tugev allegooria e mõistukõne; sümbolid - tekstis kasutatakse sõnamängu, ootamatut grammatikat, sündmused -inimeksistentsi väljapääsmatus...
" Selline mõiste sobib ka kunstiteraapiatesse, mis kasutabki palju protsessi käigus tekkinud uusi seoseid ja tähendusi kõikidest eluvaldkondadest. Jungi (1961) järgi on olemas kaht tüüpi loovust psühholoogilist ja visionäärset. Psühholoogiline loovus tuleneb inimese teadvusest ja on mõjutatud keskkonnast, näiteks muusik, kes mängib Bachi sonaate või kunstnik, kes maalib maastikku. Visionäärne loovus on omane aga ainult väga vähestele andekatele ja tuleneb inimeksistentsi sügavikust. Kuigi Jung on avaldanud kunstiteraapiatele suurt mõju, siis ei ole tema loovusekäsitlus selles vallas siiski päris kohane. Näiteks psühholoogiline loovus ei pruugi avalduda iga kliendi puhul. Mõni klient võib küll korrektselt matkida olemasolevaid kunstistiile või muusikat, samas kui teise kliendi puhul korduvad seansilt seansile samad joonistused või liigutused. Sellisel juhul puudub uudsus, mis on loovuse mõistes vajalik. Samuti tekitab
elada viimased nädalad ning ta mõistab ,et on talle antud lühikese aja ära raisanud. Kogu ta elu seisnes enesele väärika positsiooni ja teiste inimeste austuse tagamises. Jutustus on kristliku vaimus uurimus sellest, kuidas surm võib juhtida inimese tähelepanu pidulikelt õhtusöökidelt ning rahalt tõele ja armastusele nendele väärtustele, mida peaksime tähtsustama kogu elu jooksul, mitte ainult elu lõpu ees seistes. Inimeksistentsi probleeme käsitledes tuletab kunst sageli meelde ka seda, et üks kõige tähtsamaid taotlusi ja väärtusi elus peaks olema enese leidmine ning enda jaoks elu mõtestamine. Paulo Coelho on kirjutanud sümbolistliku jutustuse ,,Alkeemik", milles kujutab ühe noore poisi elutarkuse leidmist Oma Loo otsimise kaudu. Autor rõhutab, et kuigi me ei ela igavesti , on meil siiski võimalus muuta tarkus aegumatuks väärtuseks
Kafka puhul raske rääkida «maagilisest realismist», lisaks teeb sellise määratluse laialivalguvus selle kasutamise mõttekuse peh- melt öelda küsitavaks. Õigusega on märgitud sümboli ja allegoo- ria suurt osatähtsust tema loomingus peaaegu kõik Kafka poolt kirjapandu on mõistetav nii otseses kui ka sümboolses, allegoo- rilises tähenduses. Nt võib nii «Protsessi», «Metamorfoosi» kui ka peaaegu kõiki ülejäänud Kafka teoseid üldistavalt tõlgendada kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümboleid. Inimeksistentsi väljapääsmatus (olemasolu väljapääsmatu seotus talle etteantud oludega), fatalism, ja eelmainitud tegurite koostoimest tulenev võõrandumine on Kafka kõige olulisemad teemad. Need teemad seovadki teda aja- ja kirjanduslooliselt hilisema eksistentsialismi ja absurdiga. Kokkuvõttes võime Kafkas näha ühelt poolt süm- bolisti ja seda pigem selle sõna algses, mitte sümbolismi kui
Eesti keel Kirjanduse kontrollküsimused XII klass Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20 saj. kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 1944a lahkusid eestist välismaale sõjapõgenikena rida kirjanikke, tekkis paguluskirjandus. Eesti kirjandus oli jagunenud kaheks väliseesti ja kodueesti kirjandus Nimetage kirjanikke kes 1944. Aastal lahkusid Eestist Marie Under, Albert Kivikas, August Gailit, Karl Ristikivi, Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Kirjanikke oli vähe, kuid põhiline põhjus Eestis oli stalinistlik tsensuur Millise vabanemise tõi kirjandusse nn sulaaeg? Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. Millist romaanizanri viljeleb kirjanik Jaan Kross? Tooge näiteid. Jaan Kross on tunnustatud ajalooromaanid...
Riis (Oruza sativa) Riis Inglise keeles: rice Soome keeles: riisi või riisit Rootsi keeles: ris Riisi hakati kasvatama Hiinas umbes 7000 a.e.Kr. Aastasadu oli riis üksnes Aasia maade saladus. Riis pärineb Kagu-Aasiast, kus selle algseid metsikuid liike leidub tänapäevalgi. Riis on igapäevane toit enam kui poolele maailma elanikkonnast. Aasias peetakse riisi lausa inimeksistentsi võrdkujuks, lääne inimesed näevad selles toiduaines aga meeldivat alternatiivi kartulile, pastale või leivale. Suurimad riisitootjad: Tai Vietnam Hiina India Indoneesia Riisi liigitus Riis jaguneb kolme suurde rühma: sativa ehk valge riis (pärit Aasiast, varasem ja enamlevinud) glaberima ehk punane riis (pärit Aafrikast, hilisem ja vähelevinud) pikateralised ja keskmise teraga sordid, pika keetmisajaga, vajab leotamist, mittekleepuv riis
-Ta oli 3 korda kihlatud Looming -Ilmus peamiselt postuumselt -Sai tuntuks alles peale II MS -Tema eluajal ilmusid vaid novellid ja esseed -Kafka viimaseks sooviks oli, et Max Brodi ta kirjandusliku päranduse põletaks -,,Metamorfoos" 1915- Puudub konkreetne tegevusaeg ja -koht -,,Otsus" -,,Näljakunstnik" -Kafka mõju 20. Saj kirjandusele on erakordselt suur -Kujutas esimesena võõrandunud inimest -Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial -Tema teosed on kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümbolid -Kafka maailmal ei ole kindlat, ühest tähendust -Kafka siseelu on lakkamatu visklus üksinduseiha ja inimliku igatsuse vahel Essee- isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Essee vormivabadus on suur. Tähtis ei ole vormikindlus. Lihtne viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri-täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks
Kui suguharupealik võtab uuenduse omaks, teevad seda ka tõenäoliselt teised liikmed. Muutuste tüübid järk-järgulised ehk kasvavad muutused (põllumajandus alates paleoliitikumist järk-järgult arenenud) ning revolutsioonilised muutused (üh poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus). 10. E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne (194-195, 199) Ükski usk pole väär, kõik omalmoel õiged ja kõik vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele. Kõigis ühiskondades kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit 1) Sakraalne sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi/üleloomulikke jõude 2) Profaanne maine, arusaadav, mõistetav. 11.M. Weber usust, preestrid ja prohvetid (195, 200) Weberit huvitas peamised seosed ideede ja tegude vahel. Nt võrdles erinevaid uske ja vaatles, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele.
teadlikud oma ajas pidevast minast. Kõlblus on ülim reaalsus Fichte uskus, et kõige oleva esmane ja põhimine olemus peitub tema kõlbelises iseloomus. Sellest järeldus veendumus, et inimeste esmane ja põhimine olemus ei seisne mitte selles, et nad on teadlikud enda poolt saadavast kogemusest ja seetõttu on ,,tunnetavad olendid", vaid selles, et nad tegutsevad teadlikult ja on seetõttu ,,kõlbelised olendid". Inimeksistentsi peamine koostisosa ei ole mitte mõistus, vaid kõlbeline tahe. Kuid olemaks teadlikult toimiv olend, peab inimesel olema tegevus- ja valikuvabadus. Et minul oleks see võimalus, peab eksisteerima mingi reaalsus, mis ei ole mina, mis mingis mõttes vastandub minule, kuid kus ma ometigi toimin ja mõju avaldan. See ongi empiiriline maailm; ja tõsiasi, et reaalsus on oma põhiolemuselt moraalne, võimaldab empiirilisel
. lk 7 2 Sissejuhatus Maailm on kummaline. Aga mitte ainult kummaline, vaid ka ääretult keeruline. Tundub isegi, et mida rohkem me maailma tundma õpime, seda enam saab meile selgeks tema keerulisus. Maailm on kummaline. Aga ka inimene on kummaline - ta ei lepi maailma keerulisusega. Ikka püüab ta maailmast kuidagi aru saada, maailma kuidagi seletada. Uudishimu ongi üheks olulisemaks kiviks inimeksistentsi vundamendis. Uudishimu on paratamatu, kui me maailmast üldse aru ei saaks, oleks me häving paratamatu. Seega käitub iga inimene kui teadusemees. Teaduse eesmärgiks ongi vähendada inimese teadmatust, püüda seletada olevat ning ennustada tulevat. Teadus seletab maailma teooria abil. Paraku on väga raske koostada täielikku, kogu maailma keerulisust seletavat teooriat. Selle asemel on meie käsutuses nö. osalised teooriad, mis seletavad teatud piiratud hulka nähtusi
Ilmusid romaan novellides ,,Pigem torked kui jalahoobid" ning romaan ,,Murphy". Kaks luulekogu. Kirjutas sõja-aaastatel põranda all olles romaani ,,Watt". Oma tähtsaimad teosed kirjutas Beckett vahetult sõjale järgnevail aastatel. Nendeks olid teadvuse voolu tehnikas teostatud romaanitriloogia ,,Molloy", ,,Malone sureb" ja ,,Nimetamatu", eelkõige aga näidendid ,,Eleutheria" ja ,,Godot'd oodates". Becketti tähelepanu kirjanikuna keskendus selleks ajaks inimeksistentsi sügavaimatele kihtidele. Sai Nobeli kirjanduspreemia. Becketti loomingut on ka mängitud Eesti teatris. · Eugène Ionesco (1912-1994) Sündis Rumeenias, oli näitekirjanik. Õppis rumeenia keelt ja romanistikat. Asus elama Prantsusmaale. Kirjutas kriitikat, autobiograafiaid "Märkmekilde", ,,Minev olevik olev minevik", romaane, lastejutte. ,,Valge ja must". Ainus, mida ei kirjutanud oli luule. Viljakas näitekirjanik. Ta oli üks olulisemaid absurditeatri autoreid
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen ALEXEY BRODOVITCH, IRVING PENN, RICHARD AVEDON Referaat Juhendaja: Kaisa Eiche Tartu 2017 Alexey Vyacheslavovich Brodovitch (1898-1971) Brodovitch oli Venemaalt pärit fotograaf, disainer ja instruktor, kes on kõige enam tuntust kogunud oma seeriatega moeajakirjas Harper´s Bazaar (1934-1958) (Lisa1). Ta sündis 1898 aristokraatlikusse ja jõukasse perekonda. Ta oli tsaari toetaja ning seetõttu sai temast esimene leitnant tsaari valges armees. 1920 aastal lendas ta Pariisi, põgenedes oktoobri revolutriooni eest. Brodovitch lõpetas, nagu paljud teised immigrandid, kes olid jõukust kogunud Venemaal, v...
võrreldes vaestega? Püütakse · keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele, · takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged, · keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki vaestele riikidele · Kas loomadel on õigusi? · Homotsentristlik suhtumine kogu ümbritseva keskkonna mõtteks peetakse inimeksistentsi · Biotsentristlik suhtumine looduse eksisteerimisel on oma mõte, hoolimata sellest, kas inimene on või ei ole. Probleemid · Testimine loomade abil · Loomade pidamis- ja tapmistingimused võimalikult vältida stressi · Loomade kasutamine inimese tarbeks Arvuti ja eetika · Arvutist tulenev konflikt elektroonilise info haprus omandiõigus, plagiaat, piraatlus liigne
Pärast Hameti naasmist Inglismaalt saab vastaspoolte lõplik kokkupõrge vältimatuks, ühtlasi saabub tragöödia kulminatsioon. 2 "Lõpp hea, kõik hea", "Mõõt mõõdu vastu" tumedad probleemkomöödiad; järgnesid kiivustragöödia "Othello"(klassikaline armukadedustragöödia; Othello, tema naine Desdemona, salakaval Jago); inimeksistentsi heitlikkust ja kibedust esitlev "Kuningas Lear" - Tragöödia tegevus toimub Inglismaa kauges minevikus. Kuningal lastakse oma elusaatuse najal veenduda, et seni kõrgeks hinnatu on võlts. Lear ei oska mõista inimesi ega rahva häda. Ta vanemad tütred võidavad teeskluse abil isa poolehoiu. Kolmas õde teenib vaid põlgust. Alles siis, kui riik on vanematele tütardele antud ja Lear ise unustusse ja viletsusse jäetud, saab ta oma veast aru.
inimestest endist, mitte kusagilt "väljast". Kõik Remarque´i kangelased otsivad oma kohta elus ja nende fiasko muutub tegelikult ühiskonna fiaskoks. Remarque´i tegelased on teatud mõttes headuse missiooni kandjad. Ühelt poolt on ta sinisilmse tapalavale tormamise vastu, kuid teisalt ei leia ta ka õigustust halvale samaga vastata. Tema peategelased on ohvrid. Kokkuvõte Remarque kirjutab armastusest ja surmast, seega inimeksistentsi kahest põhiprobleemist. Samal ajal on tema raamatud väga poliitilised, kujutab ta ju hävingut külvava ajajärgu üksiksaatusi konkreetsete ajaloosündmuste taustal. Remarque jutustab lugusid, mis on melanhoolsed, lõpevad lahkumise, surma või üksildusega, aga neis on tunda pessimistile hädavajalikku optimismi. Elu lõpul on kirjanik formuleerinud oma kreedo: "Mu teema on selle sajandi inimene, humaansuse probleem. Ja mu kreedo on individualisti oma: sõltumatus, sallivus, huumor." Need
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. ÜLDISELT JA SISSEJUHATAVALT...............................................................................2 2. ESIMESED KLASSIKALIST MUUSIKAT KÄSITLEVAD TEKSTID INDIAS.........3 3. SAGTA MUUSIKATEADUS.......................................................................................4 3.1. Svara............................................................................................................................................... 4 3.2 Rga................................................................................................................................................. 6 3.3. Tla ehk rütm....................................................................................................................
See armastus jätab kogu maailma vaid kahe inimese võimusesse. Tema luuletus ,, Päikesetõus", ,,Hüvastijätt, mis keelab kurvastamast". Poeemis ,,Esimene aastapäev: Maailma anatoomia" tunneb D kaasa inimkonna vaimsele allakäigule, mis tekitab terviklikkuse kaotsimineku tunde ja loob kujutluse koost lagunenud maailmast. D luulejõud peitub äärmuste traagilises tunnetamises: pinge tajumise hinge ja keha, armastuse ja kannatuse vahel. Ja samal ajal järeleandmatus soovis säilitada inimeksistentsi ühtsus, ühendades maa taevaga ja inimese inimesega. FLEMING- (1609-1640) 17 saj suurim saksa lüürik. Tema tollane luule oli juurdlev, mõneti stoitsismimõjuline. Tema lühikese elukäigu suursündmuseks sai siiski reis diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. F matkis oma sonettides ja muudes armastusluuletustes Petrarcat, kuid oli palju siiram, avatum ja tundelisem. Ka tema lüürika kujundid polnud kunagi nii rafineeritud kui Gongoral või Donnel
Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust vastupidiselt tegevuse tähtsusega. Mida kõrvalejäetum, eralikum ja armastusest ilmejäetum inimene, seda ilusam ja imelisem on talle see kogemus. Kunsti õppimine: 1) Teooria tundmaõppimine. 2) Meisterlikkuse saavutamine praktikas. Kunstis meisterlikkuse saavutamiseks on vaja sellele jäägitut pühendumist. 1 Armastus - vastus inimeksistentsi keerdküsimustele Ainult minevik on kindel - tulevikus on kindel ainult surm. - Elu teadlikuna iseendast - teadlik enesest, kaaslastest, oma minevikust ja tulevikuvõimalustest. - Eraldus - ümbrusest lõigatus, võimetus kasutada võimeid. Inimese teadlikkus eraldatusest, taasühinemise võimaluse puudumine, mille annaks armastust - siin ongi häbi allikas. Samal ajal on see ka süütunne ja ängi allikas. Vajadused leida uusi võimalusi eraldatusest pääsemiseks:
Vaher-Nander sündis 1898 aastal ja suri 1981 aastal.Ta naine elas 83 aastat. Aastal 1944 põgenes Gailit koos oma perekonnaga Rootsi. Gailit oli novelli, romaani-ja följetonisti kirjanik. 1920. aastatel oli August Gailit kirjanduselu kesksemaid kujusid. Tema üks esimesi raamatuid oli "Kui päike läheb looja" ja see raamat on sugemetega jutustus. Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaazis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis võib kalduda ka sarkasmi. Gailiti kuulsus põhineb tema romaanidel "Toomas Nipernaadi" (1928) ja "Ekke Moor" (1941), mis tõid eesti keelde ja kirjandusse "nipernaadi", romantilise hulkuri kujundi. Tema viimaseks teoseks jäi ''Kas mäletad, mu arm ? '' ja aasta pärast seda ta suri. Gailiti novellides ja romaanides on tavaliselt ebaharilikud tegelased ja sündmused, eksootilised tegevuskohad. Tema stiil äratab tähelepanu sest see on värvikas, dünaamiline ja
Surmajärgsel viimsel kohtupäeval inimene kas päästetakse paradiisi ehk taevasse või siis mõistetakse igavestesse piinadesse põrgusse. Judaismis ja islamis sõltub inimese pääsemine ühele või teisele poole tema eluajal sooritatud tegudest. Kristlus seevastu rõhutab pääsemist jumala armu kaudu, mis tähendab seda, et pääsemine sõltub ainult sellest, kas inimene võtab jumala vastu või mitte. Ehkki traditsiooniline judaism usub kindlalt, et surm ei ole inimeksistentsi lõpp, ei käsitleta seda teemat põhjalikumalt. Selle olulise dogma puudumine jätab üsna suure ruumi isiklikule arvamusele. Ortodoksne juut võib rahumeeli uskuda, et õigete hinged suunduvad kristliku taeva sarnasesse paika, sünnivad mitu korda uuesti või lihtsalt ootavad Messiat. Judaism usub, et kui Messias saabub, taastatakse õiglus maa peal. Õiglased pääsevad paradiisi ja uskmatud satuvad põrgusse. Jumal, kes inimese lõi, on see, kes otsustab inimese igavese elu üle
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ...
Samuti arvab Levi-Strauss, et inimmõistus avaldub selgemalt primitiivses ühiskonnas kui lääne ühiskonnas, kuna viimane on liiga keeruline ja sisaldab palju segavaid asjaolusid. Binaarsed opositsioonid. Inimmõtlemise üheks universaalseks omaduseks on binaarsete opositsioonide kasutamine st. nähtuste vastandamine (mees vs naine, kultuur vs loodus, toores vs küpse, söödav vs mittesöödav, oma vs võõras, jne.). Sellistes vastandustes kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. Müüdid, kunstiteosed jms. on üles ehitatud sellistele vastandustele. Juri Lotman (1922-1993) Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Lotman tegeles peamisele kirjanduslike tekstide analüüsiga. Aga põhimõtteliselt arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist.
painajalikkust. Romaani tegevus on kokku surutud ühte Londoni juunipäeva. Romaan ,,Tuletorni juurde" (1927), Woolfu tuntuim teos, on suuresti autobiograafiline.Teos jutustab Ramsayde perekonnast, abielupaari suhetest jne. Tema teos ,,Orlando tekitas segadust: selle fantaasiaküllase, teravmeelse romaani nimikangelaseks oli kirjaniku sõbratar Vita Sackville-West. Woolfi viimane romaan oli ,,Vaatuste vahel", mis valmis otse enne kirjaniku vabasurma. Woolfi loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse välendamine, kujundiks vormimine.James Joyce (1882-1941)-Oli Iiri päritolu.Sündis Dublinis ja õppis jesuiitide koolides ja Dublini ülikoolis.Pärast ülikooli lõpetamist läks Pariisi, kus alustas meditsiiniõpinguid.Tema novelle on võrreldud Tsehhovi omadega. Ta varasemad sümbolistlikud luuletused ilmusid kogus ,,Kammermuusika"(1907) . Esimeses novellikogus ,,Dublinlased"(1914) annab Joyce põgusa ülevaate oma kodulinna oludest ja kaaslinlaste, tavaliste inimeste elust,
õigustatud. Õige vastus! c. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis Vali üks: a. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik valikud sooritama üksi, mahajäetuna. Õige vastus! b. osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi käsitlus ekslikuks, sest inimene ei peaks enam ise otsustama, mis on hea ja mis on halb. c. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst James eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et Vali üks: a. elavad hüpoteesid on need, mille vastu antud inimene huvi tunneb, surnud aga need, mille
Binswenger Husserli ja Heideggeri ideede rakendamine psühhoteraapias. Terapeudi ülesanne mõista konkreetse patsiendi tähendusi, kuidas isik mõistab enda elu. umwelt(term for the physical world), mitwelt (term for the realm of social interactions), eigenwelt (term for persons private inner experiences). May Dilemma inimesed on samaaegselt objektid kui subjektid, mis teeb inimese unikaalseks, inimeksistentsi paradoks Inimesed on vabad otsustama (vastutus, teadmatus jne), mis toob kaasa normaalse ärevuse (autentset elu elav inimene) Neurootiline ärevus, takistab isiksuslikku kasvu, inimene kaotab personaalse vabaduse (elab traditsioonilist elu, rollid jne). Tõi euroopa pärase eksistenstiaal filosoofia ja psühholoogia ameerikasse. Maslow Humanistlik psühholoogia eesmärk pole prognoosida ega kontrollida inimese käitumist
Võimalused, mida enese kõitvaks muutmisel kasutavad nii mehed kui ka naised, on head kombed, vestlusoskus, abivalmidus, tagasihoidlikkus, sõbralikkus. Õigupoolest on see, mida enamik inimesi meie ühiskonnas armastust väärivaks peab, midagi populaarsuse ja sugulise võlu vahepealset. 3 1 ARMASTUSE TEOORIA Ükskõik milline armastuse teooria peab lähtuma inimese, inimeksistentsi teooriast. Kui kohtame armastust või pigem armastuse vastet loomariigis, siis loomade kiindumused kuuluvad peamiselt instinktide valda; inimeses toimivad vaid instinktide jäänused. Inimeksistentsis on oluline tähtsus asjaolul, et inimene on esile kerkinud loomade kuningriigist. Kuid inimesele on kingitud mõistus: ta on teadlik enesest, kaaslastest, oma minevikust ja tulevikuvõimalustest. Inimene on ka teadlik oma eraldatusest ja üksildusest, mis tekitab ängistust, häbi ja süütunnet
kogemusest. Kui kõik sotsiaalsed institutsioonid on grupi katse-eksituse meetodil tehtud säilimispüüdluse produkt, siis peavad ka uskumuste süsteemid pärinema ühiskonnast enesest. Durkheimi jaoks on kõikidel uskumuste süsteemidel, olenemata nende vormist või sisust, ,,sama objektiivne tähtsus ja nad täidavad kõikjal sama funktusiooni. Ei ole olemas religioone, mis oleksid väärad, kõik nad on omal moel õiged ja kõik nad vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele."Religioon on eraldiseisvatele ja keelatud pühadele asjadele suunatud uskumuste ja tavade ühendatud süsteem, mis koondab ühteainsasse moraalikogukonda...kõiki neid, kes neist ustavalt kinni peavad." Kõigis ühiskondades esineb kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit. Üks on sakraalne (sisaldab pühasid, jumalikke ja müstilisi või üleloomulikke jõude). Teine valdkond on profaanne (maine, arusaadav, mõistetav). Igas ühiskonnas on inimesed, kes
Vanemas eas hakkas ta kirjutama sokraatilises zanris satiirilisi dialooge. Lukianost iseloomustab sarkasm, eriti usuküsimustes ( sealhulgas ka tärkava kristluse vastu). Katkendis Lukianose dialoogist ,,Charon" ehk maailmavaatlejad võib näha tema kui küünilise filosoofi vaateid. Tragöödialeksikon Järelmõjud ja traditsioon lk 321-330 Kreeka tragöödia kestvus läbi aastasadade ja tuhandete tugineb üldinimlikul teemakäsitlusel, seosel inimeksistentsi põhiküsimuste ja vastuoludega. Tragöödia mõjust hakati rääkima juba selle kaasajal, mõju kestis läbi antiikaja nii Kreekas kui Roomas, jätkudes Euroopas, eriti renessansiajast alates kuni tänapäevani välja. kreeka tragöödias avaldub tihe seos oma kaasaegse mõttelaadiga. Näiteks kirjeldab Herodotos Kreeka-Pärsia sõjasündmusi tragöödiale omasel toonil.
Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle nähtuse põhjused ja millistel teedel oleks võimalik seda ületada. Mõisteid ja küsimuseasetusi kui teoreetilisi vahendeid selle situatsiooni mõtestamiseks võis leida aga varasema kreeka filosoofia traditsioonist. Platon koondaski selles seni eraldi arendatud ontoloogilised, epistemoloogilised, eetilised ja poliitika-filosoofilised küsimuseasetused üheks terviklikuks õpetuseks, mis püüab leida inimeksistentsi ajalooliselt ilmnenud vastuoludele lahendusi igaviku vaatekohalt. Selle lahenduse aluskomponendiks sai Platoni olemisõpetus, tema ontoloogia. Mõistagi ei seisnenud tema poolt arendatud inimeksistentsi kogutõlgitsus selles, et ta oleks varasemate mõtlejate arutluskäike valmiskujul üle võtnud, vaid kujunes kriitilises dialoogis oma eelkäijatega. Nii võib Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks pidada kogu
innovatsioon, ritualism, retreatism, mäss). 15. Claude Levi-Strauss Prantsuse strukturalism. Eesmärgiks oli uurida inimese mõistuse üldiseid seaduspärasusi. Selleks ta uuris kultuurilisi nähtusi (müüdid jne), mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi. Primitiivse ühiskonnas avaldub inimmõistus kergemini. Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine, kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. 16. Juri Lotman Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Uuris kirjanduslikke tekste. Arvas, et kultuuri võib vaadelda kui suurt teksti. 17. Vladimir Iljits Lenin konfliktiparadigma, Marxist mõjutatud. Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad neid aitama. Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, ekspluateeritakse riikidevaheliselt. Sotsialism
· Kategooriline imperatiiv kohustab tahet Kanti järgi on inimeses 2 poolt: mõistuslik pool, millest tuleneb moraalne tahe ja psühholoogiliste juhusejõudude valitsev pool, mis peaks esimesele kuuletuma · Kant rõhutas, et ta imperatiivi jälgides EI TOHI mingil juhul otsida enda jaoks kasu, isegi mitte kaudset kasu moraalselt tuleb käituda ainult seetõttu, et seda dikteerib moraalne kohus · Kanti järgi tuleb kõike teha inimese nimel. Inimeksistentsi kõrgeim väärtus on Kanti järgi temas endas; seega on kõlblus ja inimkond ainsad, mis omavad väärikust; Kanti eetika on kompromissitu · Kanti järgi kõik muud motiivid ähmastavad kõlbluse olemust. Inimarmastuse olemuseks on Kanti järgi teha head · Kanti kategoorilise imperatiivi põhimõte on jäänud tänini eetikas üheks peamiseks lähtepunktiks SCHOPENHAUER · Arthur Schopenhauer (1788-1860) ei olnud maailmast ega inimestest heal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
