Hugo Treffneri Gümnaasium Hannes Tammik DAVID HUME Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS David Hume oli soti filosoof, majandusteadlane ning ajaloolane. Ta on jättis lääne filosoofiasse suure jälje. Teda nimetatakse koos John Locke'i ja George Berkeleyga briti empiristiks. Oma eluajal oli Hume rohkem kuulus ajaloolasena, sest avaldas kuueköitelise ,,Inglismaa ajaloo", mis oli 19. sajandi bestseller ning Inglismaa ajaloo põhiallikaks mitmeteks aastateks. Tema filosoofia, mille poolest teda tänapäeval rohkem tuntakse, oli tol ajal vähem populaarne. Hume'i on mõjutanud eelnimetatud empiristidele lisaks ka Pierre Bayle, Isaac Newton, Samuel Clarke, Francis Hutcheson ja Joseph Butler. ELULUGU Sotlane David Hume sündis 1711 aasta 26. aprillil Edinburghis. Hume'i esialgne perekonnanimi oli Home, kuid ta muutis seda, sest inglastel oli raske hääldada sõna ,,Home" sotipäraselt. Hume veetis oma lapsepõlves palju aega Berwick...
Keskaeg Aurelius Augustinus – sündis Aafrikas, 19a jõudis religiooni juurde inspiratsioon piiblist, esimesena ühendas ristiusu ja Platoni Jumal lõi maailma – mis toimus varem? Varemat ei olnud, jumal on oma definatsioonis ajatu, enne jumala loomingut mingit aega ei olnudki. Aeg on alati subjektiivne (on vaja subjekti, kes seda aega tajuks). Jumal asub väljaspool aega, jumal ei ole subjekt. (EKSAMIL) ei ole tulevikku ega minevikku, vaid praegune hetk, sest aeg sünnib subjektis, tema tajus. Objektiivset aega ei ole. Keskaega tuli filosoofia läbi araablaste Aquino Thomas – skolastik (ratsionaalselt ära tõestada jumala olemasolu), põhilised teosed summa paganate vastu ja mingi summa veel, filosoofia ajalukku jumala tõestustega, ratsionaalselt mõistuse teel püüab ära tõestada jumala olemasolu. Ontoloogiline jumalatõestus. Tõestab jumalat aristotelese kaudu. Meil on põhjusteahelad, jumal on see, kes...
humanismist (Raeper, Smith 2003:105) Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil. Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni me jõuame meelte kaudu. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 10
aposterioorseid (kogemusel põhinevad) Kanti järgi on olemas 3-e sorti otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkeley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. TUNNETUS
täpselt kell seitse õhtul. Peale viimase surma otsustas Kant, et jalutamine on märksa tervislikum tegevus ning võttis endale tavaks peale lõunasööki jalutada. Õhtulti luges ta kergemaid asju nagu ajalehed või ajakirjad ning kell kümme läks magama. Kanti Tunnetusteooria Kanti Tunnetusteooria viib kokku Ratsionalismi (Descartes, Leibniz) ja Empirismi (Locke, Hume) neile omakorda vastandudes. Ratsionalistid olid veendunud, et kõik teadmised tulenevad mõistusest endast, empiirikud seevastu leidsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Kanti tunnetusteooria järgi on inimtunnetusel kaks allikat meeled ja mõistus. Tema enda arvates ületab see teooria mõlema mõtteviisi puudused ja ühekülgsuse. Ta on öelnud: ,,Aistingud ilma mõisteteta on pimedad, mõisted ilma aistinguteta on aga tühjad" Teaduslikku teadmist iseloomustavad 2 tunnust: · paratamatus (mitte-juhuslikkus) · üldkehtivus (kehtivus kõigi antud tüüpi objektide kohta)
Teaduse põhikomponendid 1. Empiiria, empiiriline uurimistöö uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. 2. Teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine. Teadusfilosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab. Kõige üldisemalt öeldes tähendab teaduslik seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist.
Tähtsaim ei ole reaalne eesmärk, vaid tahtlikult ja eetiliselt tegutsemine, maksku see mis maksab. Ja ometi peame järeldama, et Kanti eetika jääb deontoloogiliseks. Eetiline käitumine ei pea tema meelest olema suunatud mingi loomuliku ega üleloomuliku eesmärgi poole. Kui ma olen kõlbeline, pean lootma, et mu voorus saab lõpuks tasu. Selleks et oleksin vooruslik juhinduksin heast tahtest -, ei tohi mu tahe olla mõjutatud tasulootusest (Palviste-Kerner 1996). Empiirikud väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid olid veendunud, et kõik tõelised teadmised tulenevad mõistusest endast. Mina arvan aga, et tegelikult tulevad teadmised nii kogemustest kui õpitust ning lisaks inimese sisemusest. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata.
väidetakse ja seda, mida väidetakse. Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kanti eelsed empiirikud väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Ta jõudis järelduseni, et see mida mu mõistus ütleb maailma kohta, see
BACON Elas 16- 17 sajand Inglise filosoof Teosed: Uus organ Baconi arvates lähtuvad teadmised ilmustusest või meelelisest kogemusest. Jagas teadmised mäluks, aruks ja kujutlusvõimeks. Koopaiidolid- mida me kogeme, mõjutab meie arusaamu ( kolme kala näide). Turuiiodlid: arutlusel puudub tähendus kui kasutame termineid millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea. Teatriiidolid: meeldima hakanud seisukohad hakkavadm eeldima ( horoskoop). Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: Empiirikud: nagu sipelgad Dogmaatikud: nagu ämblikud Empiristid: nagu mesilased Saadud andmed tuleb panna avastustabelisse. Selle abil teeme me üldistusi. RENE DESCARTES Elas 16- 17 sajand ning oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Ratsionalismi rajaja. Ratsionalism- teadmine pärienb mõistusest enesest. Descartes seadis kõik asjad kahtluse alla. Descartesi arvates sarnaneb filosoofia puuga kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja oksad rakendusteadused
edasikantavatest sotsiaal-kultuurilistest väärkujutlustest. Konkreetsete teadmiste arenematuse tõttu kujunes 17.saj ratsionalismi ja sensualismi-empirismi järsk vastandlikkus. Tervikuna oli nii ratsionalistidel (Rene Descartes, B. Spinoxa, Leibniz) kui ka empiirikutel (F. Bacon, J. Locke, E.Condillac) iseloomulik individualistlik käsitlus. Kuigi ratsionalistid peavad tõeste teadmiste allikaks isoleeritud indiviidi abstraktset mõtlemist ja sensualistid-empiirikud meelte andmeid ja praktilisi kogemusi, arutatakse mõlemal juhul tunnetusteooria probleeme nii, nagu annaksid indiviidi meeled või mõistus mingi algse maailmapildi, mida sotsiaalsed tegurid teisedavad. Ei suudetud mõista, et ilma sotsiaalkultuuriliste teguriteta ei saa üldse olemas olla inimese maailmapilti. Kui pööratakse tähelepanu inimese keele ja märkide süsteemide osale tunnetusest (Leibniz, Locke), siis
kehad on rasked") ; 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt. ,,ruudul on neli nurka") ; 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt. ,,sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kant püstitas küsimuse aprioorsete sünteetiliste otsustuste võimalikkusest: need on teadmised, mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad. Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul ,,kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline
kunstlikult loodud tingimustes paremini kui loomulikes tingimustes. ilmneb selles, et ta suudab võimaluste piires looduslikke kehasid Teadlased on oma võimeid valesti rakendanud, sest nad ei teadnud muuta. Mingid jõud ei suuda purustada põhjuslikke ahelaid; seega õiget teed, kuidas rohkem avastada ja teadmisi saada. Nad on olnud saab loodust alistada vaid talle alludes (ld ntra parendo vincitur). kas empiirikud (kr empeiria `kogemus') või dogmaatikud (kr dogma Kaks eesmärki teadmised ja mõjuvõim looduse üle langevad `arvamus, õpetus') ehk ratsionalistid (ld ratio `mõistus'). Empiirikud seega ühte: ilma teadmisteta ei saa olla mõjuvõimu. Inimtunnetuse koguvad vaid fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles eesmärk ongi avastada nähtuste põhjusi ja seaduspärasusi. Tõeline
kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kant püstitas küsimuse aprioorsete sünteetiliste otsustuste võimalikkusest: need on teadmised, mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad. Kanti-eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkeley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline
poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Platon (427 347 eKr) Platon esitas filosoofia, millega õigustas tema aja Ateena olemasolevat ühiskonnaelu korraldust. Filosoofiat teevad inimesed. Hilisemad filosoofid liigitavad varasemad filosoofid sarnaste vaadetega inimeste rühmadesse ja annavad rühmale mingi iseloomuliku nime: näiteks skeptikud, empiirikud, ratsionalistid, irratsionalistid, intuitsionistid jne. Igal järgmisel põlvkonnal on ees suurem hulk filosoofe, kelle filosoofiaid uurida ja liigitada. Kuid see ei muuda asjaolu, et filosoofiaid on alati tehtud omas ajas ja oma ajastu ning sellele vahetult eelneva ajastu probleemide taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid. Kes seda väidavad, need valetavad. Platoni eelkäijaks ja vaimseks õpetajaks oli Sokrates. Sokrates armastas agoraal 17
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr.
*Lootus on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks...*Halvim üksindus on olla ilma tõelisest sõprusest.*Need on kehvad avastajad, kes arvavad, et kui nad näevad maad, siis pole merd olemas.*Miski ei ole riigile ohtlikum olukorrast, kus kavalad saavad esineda tarkadena. Ratsionalism ja empirism. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige tee on aga n-ö mesilase meetod: kogutud materjali õietolmu töötleb mesilane meeks. Nii peab toimima ka tõeline
lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. RATSIONALISM JA EMPIRISM. PEAESINDAJAD. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige tee on aga n-ö mesilase meetod: kogutud materjali õietolmu töötleb mesilane meeks. Nii peab
Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta.
Enese hindamise, analüüsimise oskus (algul vanemad, siis laps ise) Lapse enesetaju arengu soodustamine Jõukohaste ülesannete valimine lapsele Humanistliku psühholoogia juured: Meele (mind), keha (body) ja vaimu (spirit) osatäthsus inimeses kui tähendusväli teooriate ja mudelite mõtestamiseks Ratsionalistid on meelehuvilised Empiirikud on keha huvilised Romantism on vaimu eestkostja Segastel aegadel tõuseb vaimu teema esile II MS järgne maailmas püüdsid mõtlejad leida tähendust ja mõtet mõttetus maailmas Humanistliku psühholoogia põhiideed: Loomi uurides saab inimeste kohta teada vähe väärtuslikku. Inimese käitumise juurde juhatab meid eelkõige subjektiivne reaalsus. 10
enda seisukohta kinnitavaid fakte · Koopaiidolid (idola specis) mida kogeme mõjutab me arusaamu (kolme kala näide) · Turuiidolid (idola fori) arutluses puudub tähendus kui kasutame termineid, millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea · Teatriiidolid (idola theatri) meeldima hakanud seisukohad saavad omaseks (horoskoop) · Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: · A) empiirikud nagu sipelgad · B) dogmaatikud e ratsionalistid nagu ämblikud · C) empiristid on nagu mesilased · B arvates peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte · Saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse · Avastamistabelite alusel teeme me üldistused DESCARTES · Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane ratsionalismi rajaja
Newton formuleeris neli optika põhiseadust. Kuna korpuskulaarteooria ei seletanud kõike, hakkas tegelema mehhaanikaga. Väitis, et asju peab seletama ilma hüpoteesideta. Natuurfilosoofia mõju füüsika arengule Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof. Arvas, et Maa Päikese süsteem on tekkinud tänu pöörlemisele. Meie Päikesesüsteem on osake Linnutees, mis pöörleb keskmes. Ennustas galaktikate olemasolu. Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkeley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline
asjaolusi) ■ 2)koopaiidolid (idola specis)- läbielatu mõjutab kuidas inimene toimuvat kogeb (kolme kala näide (kalad aina väiksemaks lähevad) maailmas valitseb õiglus- maailm on vahel õiglane- maailm on ebaõiglane) ■ 3)teatriiidolid (idola theatri)- võetakse omaks meeldima hakanud teooria ( nt horoskoopi peetakse usaldusväärseks, kuna see meeldib inimesele) ■ Baconi arvates on 3 liiki teadlasi 1)empiirikud (kogemus)- nagu sipelgas 2)dogmaatik (ratsionalistid)- nagu ämblik 3)empirist- mesilased ■ Teaduse tegemiseks peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte, saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse, ning nende abil peaksime tegema üldistused 6.RENE DESCARTES- prantsuse (1596-1650) ■ rajas ratsionalismi (- arusaam, et tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest, ülejäänud kogemustest)
mõistust nägid Lockei õpetajad. Locke ei pane rõhku kogemusele moitte ainult teadmiste psühholoogilise allikana, vaid ka teadmiste proovikivina. Kogemus on kriteerium, mis määrab ära meie uskumuste tõesuse või mittetõesuse. Ratsionalism ja empirism. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige tee on aga n-ö mesilase meetod: kogutud materjali õietolmu töötleb mesilane meeks. Nii peab toimima ka
analüüsimine. 2. Teooria - olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta KOOLIASJAD onenote Page 2 Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid: 1. Kirjeldamine Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (nt. statistika) abil. 2. Seletamine Kuigi selle üle on palju vaieldud, tähendab seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist. 3. Ennustamine Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber).
3. Lapse vaimne areng Taju Aistingu all mõistetakse protsessi, mille käigus sensoorsed retseptorid võtavad vastu keskkonna kohta käivat informatsiooni ning saadavad selle edasi ajju. Tajumine viitab selle sensoorse sisendi tõlgendamist aju poolt. Tajumise kaudu tekib meil arusaam meid ümbritsevatest sündmustest, objektidest ja inimestest. Uurijad on leidnud, et lapsed sünnivad mitmekesisemate tajuvõimetega, kui empiirikud välja pakkusid, ning nende võime kogemustest kiiresti õppida on suurem, kui naitivistid seda arvasid. Imikute taju uuritakse eelistamise, harjutamise ja tingimis tehnika kaudu. Eelistamis tehnika juures näidatakse lapsele kahte stiimulit korraga ja siis vaadatakse, kaua ta ühte või teist pilti vaatab. Harjutamistehnika nõuab aga harjumise tekitamist. Tingimistehnikas õpivad imikud teatud viisil käituma, kui nende käitumist kinnitada.
ühiskond. Inimest hakati võrdsustama jumalaga, loobuti jumala autoriteedist. Jõuti arusaamiseni, et inimene on ise võimeline endale seadusi looma. Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik. Ratsionalismi tunnetuse aluseks on mõtlemine, tähtis koht oli efektiivsusel(filosoofid,ärimehed). Empirism uskus et kogemus on allikaks tõsikindlate teadmiste saamiseks, kõike peab järgi proovima. Neil mõlemail vaadetel on omad puudused, sest empiirikud koguvad ainult fakte, oskamata nendega midagi peale hakata, ning ratsionalistid toetuvad vaid endas peituvale. *Descartes tugines ratsionalismile mõistus ja tunded olid esikohal. Kuidas saada tõelisi teadmisi? Kõiges tuleb kahelda, kuid mitte eitada. Filosofeerimiseks on kindlad vähesed reeglid, kuid neist tuleb kinnipidada. ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". *Hume tugines empirismile Kogemus oli põhituumaks. Kõik tajutav ja kogetav kanduvad üle ideedeks ja muljeteks
Reskognitas ehk mõtlev asi. Väline kehademaailm. Inimese seisundile vastab tunne. Kui mul janutunne, siis peaksin jooma. Loom on tema jaoks masin, inimene erineb loomast oma vaimu poolest. 2. PILET 1. F.Baconi empirism ja iidolite õpetus Peamised teosed ,,Instauratio Mango" suur taasalustamine ,,uus oreganon pidi esitama uue meetodi, kuid teadus peaks uuesti alustama. Metafüs ämblik, kes koovad võrku niidist, mis tuleb neist endist. Empiirikud sipelgad, kes tassivad kokku suurel hulgal fakt mat, aga ei tea, kuidas seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes koguvad varud kärgedesse, mille konstruktsioon on välja mõeldud. Saanud tuntuks oma idolade õpetusega. Leiab, et inimmõstuses on palju sellist, mis takistab ja moonutab tunnetamist. Moonutuste põhjus: iidolid. (krk-eidolin kujutis, viirastus) Neli liiki idoolasid Idola tribus sugukonnaiidolid, omased kõikidele, in eeldab looduses suuremat
ühiskond. Inimest hakati võrdsustama jumalaga, loobuti jumala autoriteedist. Jõuti arusaamiseni, et inimene on ise võimeline endale seadusi looma. Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik. Ratsionalismi tunnetuse aluseks on mõtlemine, tähtis koht oli efektiivsusel(filosoofid,ärimehed). Empirism uskus et kogemus on allikaks tõsikindlate teadmiste saamiseks, kõike peab järgi proovima. Neil mõlemail vaadetel on omad puudused, sest empiirikud koguvad ainult fakte, oskamata nendega midagi peale hakata, ning ratsionalistid toetuvad vaid endas peituvale. *Descartes tugines ratsionalismile – mõistus ja tunded olid esikohal. Kuidas saada tõelisi teadmisi? Kõiges tuleb kahelda, kuid mitte eitada. Filosofeerimiseks on kindlad vähesed reeglid, kuid neist tuleb kinnipidada. „Mõtlen, järelikult olen olemas”. *Hume tugines empirismile – Kogemus oli põhituumaks. Kõik tajutav ja kogetav kanduvad üle ideedeks ja muljeteks
1. Kas õigusteadus on olemas? I. Kanti jaoks oli teadus iga õpetus kui ta oli süsteemselt, st teatud printsiipidest korrastatud terviku tunnetamine. Rerum cognoscere causas – asjade põhjuste tundmaõppimine. Pole teada, kas õigusteadus on n-ö õige, kuna õigusteaduse seisukohad, väited ja postulaadid ei ole nii täpsed nagu muudel teadustel. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on on vahetu ja selge asjade loomuse teada saamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele tunnetusprotsessis erilist kohta. Nende tees: mida me teame, seda teame oma kogemuse põhjal. Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna üldse olemas, maailm on ainult inimkujutlus. Rooma õigusteaduse arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Rooma õigusteadus tekkis III sajandil, kui kujunes antiikne jurisprudents. Siis polnud veel juristi elukutseid nagu kohtunik jm, need kujunesid V-VI sajandil
Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta.
Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta.
Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost osade summa. reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid Individualism-Makro-sotsioloogilised nähtused on interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud). inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4.Kas inimene on aktiivne või passiivne? Teaduse eesmärgid: Tegevusteoreetiline lähenemine-inimene on oma 1.Kirjeldamine valikutes üldiselt vaba, teab, mida teeb ja juhib ise oma Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese tegevust. kirjeldamine
04th of April 16:40 mnx Francis Bacon eristas nelja liiki inimmõistuse iidoleid. Milles nad seisnevad? Teatri-iidolid -- võetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib Correct Koopaiidolid -- isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi tõlgendame Correct Turuiidolid -- kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct 04th of April 16:40 mnx Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? Tavalised empiirikud on nagu -- sipelgad, kes ainult koguvad materjali Correct Ratsionalistid on nagu -- ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist Correct Tõelised empiristid on nagu -- mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Correct 05th of April 11:54 Agur Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. >> b
Kuna aga Platoni järgi ka riik on täiusliku riigiidee koopia, siis ei saagi ka ideaalriiki tegelikkuses tõesti kunagi olema. Platon (sündinud 429. või 428. e. m. a.) esitas filosoofia, millega õigustas tema aja Ateena olemasolevat ühiskonnaelu korraldust. (See väide vajab muidugi õigustust.) Filosoofiat teevad inimesed. Hilisemad filosoofid liigitavad varasemad filosoofid sarnaste vaadetega inimeste rühmadesse ja annavad rühmale mingi iseloomuliku nime: näiteks skeptikud, empiirikud, ratsionalistid, irratsionalistid, intuitsionistid jne. Igal järgmisel põlvkonnal on ees suurem hulk filosoofe, kelle filosoofiaid uurida ja liigitada. Kuid see ei muuda asjaolu, et filosoofiaid on alati tehtud omas ajas ja oma ajastu ning sellele vahetult eelneva ajastu probleemide taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid. Kes seda väidavad, need valetavad. Platoni eelkäijaks ja vaimseks õpetajaks oli Sokrates. Sokrates oli lühike paks inetu nösuninaga irooniline
04th of April 16:40 mnx Francis Bacon eristas nelja liiki inimmõistuse iidoleid. Milles nad seisnevad? Teatri-iidolid -- võetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib Correct Koopaiidolid -- isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi tõlgendame Correct Turuiidolid -- kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct 04th of April 16:40 mnx Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? Tavalised empiirikud on nagu -- sipelgad, kes ainult koguvad materjali Correct Ratsionalistid on nagu -- ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist Correct Tõelised empiristid on nagu -- mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Correct 05th of April 11:54 Agur Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. >> b
04th of April 16:40 mnx Francis Bacon eristas nelja liiki inimmõistuse iidoleid. Milles nad seisnevad? Teatri-iidolid -- võetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib Correct Koopaiidolid -- isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi tõlgendame Correct Turuiidolid -- kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct 04th of April 16:40 mnx Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? Tavalised empiirikud on nagu -- sipelgad, kes ainult koguvad materjali Correct Ratsionalistid on nagu -- ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist Correct Tõelised empiristid on nagu -- mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Correct 05th of April 11:54 Agur Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. >> b
Francis Bacon eristas nelja liiki inimmõistuse iidoleid. Milles nad seisnevad? · võetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib teatri-iidolid · isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, koopaiidolid kuidas me sündmusi tõlgendame · kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata turuiidolid Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? · Tavalised empiirikud on nagu sipelgad, kes ainult koguvad materjali · Ratsionalistid on nagu ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist · Tõelised empiristid on nagu mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Millised alljärgnevad väited on kooskõlas Lotmani artikliga? · ,,Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased 15. sajandit · Teaduse ja tehnika areng muutis renessansiajal elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus
Filosoofia põhiküsimuseks sai tunnetuse lähtealus.EMPIRISM tunnetusteoreetiline suund, tõsikindlate teadmiste allikaks on kogemus. Kõike peab järgi proovima (teadlased).RATSIONALISM tunnetuse aluseks on mõtlemine. Efektiivsus. (filosoofid, ärimehed)SENSUALISM tunnetuse allikaks meelte, tajude andmed. Inimenepeab läbi tundma, tajuma instinktiivselt (kunstnikud).Uusaja filosoofia (17 sajand kaasaeg) ujuneb praktiline suhe maailmaga. Tekib kasusaamise printsiip.Nad on olnud kas empiirikud (kr empeiria kogemus) või dogmaatikud (kr dogma arvamus, õpetus) ehk ratsionalistid (ld ratio mõistus). Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige tee on aga
2. Teooria – uute ideede loomine, olemasolevate ideede analüüs ja süstematiseerimine. Ütleb kuidas asjad peaksid loogiliselt võttes olema. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kaldub enamus sotsiolooge tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine. Teadusfilosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab. Kõige üldisemalt öeldes tähendab teaduslik seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist. 3. Ennustamine
Teaduslik mõjutamine on efektiivsem kui igapäevane mõjutamine. Teaduse komponendid: Empiiria ütleb, mis tegelikult maailmas toimub. Uute andmete kogumine ja nende analüüs.ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria mis teooria järgi maailmas peaks toimuma. Süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta. Ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Teadlaste hulgas on empiirikud ja teoreetikud. Teaduslike uurimuste tüübid: Empiiriline uurimus kogutakse uusi andmeid uurimisobjektide kohta, neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs. Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest. Ei koguta andmeid, vaid tegeletakse varajastemate andmetega. Meta-analüüs statistiline analüüs, mis tehakse varem toimunud uurimustega.
-) Reformatsiooni puhul tekkinud uued mõtted olid 2 sakramenti; intulgentside küsimus; sloa scripura; kujud. -) Renessanssi ajal Luter ei olnud väga suur ega ka süstemaatiline kõnemees, kuid süstemaatilised ja suured filosoofid olid Melanchton ja J. Calvin. -) Kogu see ajastu valmistab ette barokki ajastut. Francis Bacon * Francis Bacon (1561-1626) ta uskus, et metafüüsikud on justkui ämblikud, kes koovad arutlusi niidist, mis tuleb neist endist. Empiirikud on kui sipelgad, kes tassivad kokku suuri hunnikuid praktilist materjali, ilma et oskaksid seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad kui mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärjedesse (koguvad teadmisi ning korrastavad need ideaalsetesse vormidesse). -) Tema tuntumad teosed ,,Novun Organum"; ,,Nova Atlantis". * Iidolite õpetus inimmõistudes on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades neid nagu kõverpeeglid
· Nova Atlantis · Kogemuse kaudu saadud teadmised on inimkonna · Viimane pidi esitama uue meetodi, millega teadus hüvangu eelduseks. alustaks otsast peale. · Meetod · Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad · RENESSANSS imepärase võrgu niidist, mis tuleb neist endist. · Empiirikud on nagu sipelgad, kes tassivad kokku · RENESSANSS suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et oskaks · Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg. seda korrastada. Keskaja lagunev traditsioon seisab keset uusaja · Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes algusprotsesse.
annaabi.ee 
