Rumeenia Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul Lõunapiiriks Doonau jõgi, idaosa ümbritsevad Karpaadid, põhjast ja kirdest Ukraina, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Veerand pindalast on kaetud metsaga, 65 % mägedes Üldiselt Metsad katavad 6,649 miljonit hektarit , 29% kogupindalast Metsadel oluline roll SKP-s, 3,5 % Keskmine aastane juurdekasv 5,4 m3 ha aastas Riigimets 55 %, eramets 45 %
kergliiklusteed, mis ühendaks Jaamamõisa korterelamuid lähedalasuva vallakeskusega. Seda teelõiku kasutavad kõige enam Jaamamõisa külast Pühamets algkoolis käivad lapsed. Kuna senine maantee on väga kitsas siis pole olnud just ohutu seal liigelda, et teed saaks ehitada on vaja nelja meetri laiust maariba. Jaamamõisa külapiiril on raske ehitada teed, sest ühel pool on eravaldus ja teisel pool on riigimets. Eravalduse omanik Mart Lepik ei ole nõus oma maast ära andma neli meetrit, sest ta istutas sinna õunapuud ja pani aja ümber. Kui sinna teha kergliiklustee siis tuleks võtta aed ja õunapuud maha. Mart Lepiku esindaja seisukoht: 1. Mardil on õigus mitte anda oma enda valdusest neli meetrit, sest nagu on öeldud paragraaf 32 alusel, et tal on õigus kujundada oma eravaldus nii nagu ise soovib. 2
Nimi: Laura Hunt Sünniaeg: 06.09.1975 Tartu Aadress: Lilleaia tee 1-6, 14324 Tartu Telefon: 156 56 55(kodu) 53 42 616(mobiil) E-post: [email protected] Hariduskäik: 2007-... Tartu Ülikool Harvendusjuht(õppevorm: kaugõpe) Magistritöö: Harvendamise tingimused Eestis 1994-1997 Tartu Tamme Gümnaasium 1982-1994 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Täiendkoolitus: Nov. 2005 Riigimetsas harvendamine, OÜ Riigimets, maht 24 tundi Töökogemus: Juuli 2004 September 2006 OÜ RMK harvesterijuhina Peamised tööülesanded: 12 töötajaga MRK aladel harvesterimine Juuni 2000 Juuni 2002 OÜ Riigiasutaja töötaja Peamised tööülesanded: õppimine harvesterida, harvesteriosakonna töö(7 töötajat) korraldamine. Keeled: Eesti keel- emakeel Inglise keel- kõnes hea, kirjas rahuldav Autojuhiload: B-kategooria alates 1998 Huvialad:
omanikuga, halvemal juhul peab selgitusi andma keskkonnakaitseinspektorile. Erateed Lisaks avalikult kasutatavatele teedele on Eestis ka erateed, millel liikumist või omanik piirata, kui ta on raja eelnevalt tähistanud. Eestis kehtivates seadustes on sätestatud: omaniku loata ei tohi keegi erateel liikuda; kui eramaad läbib avalikuks kasutamiseks määratud tee, siis sellel liiklemist maaomanik takistada ei või. Riigimaa ja riigimets Eesti kuulub Euroopa metsarikkamate riikide hulka. XX sajandil metsamaa pindala kahekordistus, puidutagavara aga mitmekordistus. Kõige levinumad puuliigid on mänd, kuusk ja kask. Ilmastiku soojenemise tagajärjel täheldatakse ka Eestis puude kasvu kiirenemist. Metsaga on kaetud ligemale pool maismaast 2,2 miljonit hektarit. 38% sellest kuulub riigile. Riigimetsa majandamise arengukavade koostamisl lähtutakse Euroopas üldtunnustatud säästliku metsanduse põhimõtetest.
RMK tegevusvaldkonnad on: · metsahaldus · metsamajandus · puiduturustus · loodushoid ja puhkemajandus · taimla- ja seemnemajandus RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. RMK taimla- ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu.
metsadesse loodud. Ökoloogilise aspektina on mets tõepoolest meie võimsaim looduslik ökosüsteem. Oma 52% metsasusega oleme Euroopa riikide hulgas neljandal kohal. Meie metsad on liigilise mitmekesisuse hoidja. Näiteks Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid. Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. Mets on kindlasti eestlaste jaoks üks hingelähedane osa meie kultuurist. Seda kajastatakse nii maalikunstis, muusiks, kirjanduses ja ka fotograafias. Juba meie rahvus puu harilik tamm on Eesti metsades levinud ja paisatab alatasa silma teiste seast. Ka jahil käimine ehk küttimine on kuulunud meie esivanemate meelistegevuste hulka. Tänapäeval ongi Eesti jahimeestele omane
siis üheks hetkeks on suur osa Eesti metsast kadunud (Raidla 2016). MÕISTED Lageraie- Metsaseaduses on lageraie defineeritud järgmiselt: Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv (Riigiteataja). Riigimets- Mets, mis kuulub riigi omandisse. Eramets- Mets, mis kuulub era omandisse. Hektar- Pindalaühik; 1 ha = 100 a = 10 000 m2. 40000 35000 30000 25000 20000 Riigimetsamaa Erametsamaa 15000 10000 5000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Diagramm 1. Riigimetsa ja erametsa lageraie
Metsa kasutamine muuks otstarbeks kui puidu tootmine kätkeb endas muude metsasaaduste kasvatamist ja tootmist müügiks, korilust, rekreatsiooni, jahindust ja loodusturismi ning eelmiste põlvkondade loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogumi säilitamist nii pärimustena kui ka materiaalsel kujul. Riigimetsandus Suhteliselt väikesepindalalise ja mitmetel põhjustel väheaktiivselt majandatud erametsaomandi taustal täidab riigimets eelkõige puiduturu erapooletu tasakaalustaja, metsalooduse kaitsja ja igaüheõiguse pakkuja funktsiooni. Puiduturu ühtlane varustamine toormega on osutunud strateegiliselt väga põhjendatuks ümarmaterjali impordi seiskumisel ning madalate müügimahtude korral erametsadest. Looduskaitse ja puhkemajanduse korraldamine on suunatud avaliku huvi rahuldamisele ja seda on kõige põhjendatum teha riigile kuuluvas metsas. Metsandussektori majanduslik tähtsus
2) sotsiaalne funktsioon: mets kui tööhõive tagaja ja puhkevõimaluste pakkuja. Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. 4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad metsa hingelähedaseks, siis kajastatakse metsamotiive sageli maalikunstis, muusikas ja kirjanduses. Ühtlasi tõestavad metsa ajaloolist rolli paljud säilinud pärandkultuuriobjektid.” 18. Iseloomusta säästlikku metsamajandamist. Põhjenda, miks on see oluline.
peab olema ka luba, et olla eraomaniku purdel, sillal jne. Kaldaomanik peab lubama oma kallast kasutada igal inimesel, et ta saaks sealt mööduda. Kallasrada võib kasutada veepiirist 4m ulatuses, suurveeajal 2 m veepiirist ja 10 meetrit suurtes laevatavate veekogue ääres. Väikestel järvedel mis on alla 10ha on mootoriga sõiduvahend keelatud. Suurematel veekogudel , ehk piiriveekogudele mineka j atulek tuleb registreerida lähimaspunktis. Riigimets- RMK loodi 1999, levinumad puuiigid mänd, kask, kuusk Riigimetsa võimalused: matkarada, õpperada, looduskool, telkimisala, puhkerada jne. LÕKE tohib teha sellesk ettenähtud kohas, see ei tähenda seda, et kui ei ole keelatud, siis tohib teha. KORILUS on lubatud, kui omanik ei ole pannud selleks välja eraldi keelumärki. KOER võib olla erametsas kaasas, kui selleks on metsahalduriga räägutud. Telkida tohib eramaal 24h. Kuid metsaandide alla EI KUULU vaik, männikasvud, pilliroog jne.
maaelanikele on küttepuit oluline energiaallikas. Samuti on mets hea puhkekoht. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse 4 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastrateegia.pd f keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. 4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad metsa hingelähedaseks, siis kajastatakse metsamotiive sageli maalikunstis, muusikas ja kirjanduses. Ühtlasi tõestavad metsa ajaloolist rolli paljud säilinud pärandkultuuriobjektid." 5 Neid alapunkte laiendab Hendrik Relve veelgi: "Metsakooslus on koduks
Aasta Puu 2011. Aastal oli vahtralehine pihlakas (Sorbus torminalis). Saksamaa föderaalseadus ja metsaseadus tagavad metsade säästva ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse toimimise. Saksamaa metsaala jaguneb riigimetsaks, ühiskondlikuks (kohalike omavalitsuste, riigi ja organisatsioonide) metsaks ja erametsaks. Aastal 2009 oli aastane raiemaht Saksamaal üle 48 miljoni m3 (kooreta) ja puidutarbimine inimese kohta 1,15 m3. Enamikus liidumaades on riigimets jagatud regionaalseteks metsaametiteks. Metsaametid koosnevad üksikutest metskondadest suurusega 1500 kuni 3000 hektarit. Metskondi juhivad metsaülemad. Metsaametite põhiülesanded on vara haldamine ja metsade majandamise majanduslikud küljed. Nende ülesannete hulka kuulub puidutootmine ja samuti puit- ja mittepuittoodete varumine ja turustamine. Samas peavad ametid tagama metsa kaitse- ja puhkefunktsiooni. Metsade pindala pole väga suur, kuid nad on hästi majandatud ja tootlikud
kolmel firmal PEFC COC (Chain of Custody sertifikaat. PEFC Chain of Custody (COC) on toote tarneahela jälgimis- ja nõuete vastavuse täitmise sertifikaat, mis väljastatakse ettevõtetele, kes täidavad PEFC poolt kehtestatud rangeid nõudeid. Ettevõte, kellele omistatakse PEFC sertifikaat aitab oma tegevusega toetada keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja säästvat metsamajandamist (European Forestry Commission; Printall 2011). 2005. aasta seisuga on kogu Leedu riigimets serditud. Sertifitseerimist korraldanud organisatsiooni SmartWood direktori Richard Donovani sõnul on Leedus toimuv eeskujuks nii Balti riikidele kui ka kogu Euroopale. Donovan peab sertimiskampaania tulemusi suurepäraseks. Leedu metsade FSC-sertifitseerimine sai alguse 2001. aastal. Esimene sertifikaat anti välja kaks aastat hiljem Druskininkai riiklikule metsaettevõttele (NEPCon 2005). 17 Kokkuvõte
loorberiuudest, mürtidest, jaanileivapuudest, oliivipuudest jne.). Phryghana: 87.769 hektarit või 9.49% maismaast on ,,phrygana'd" (teise sõnaga ,,Garigue"), see on vegetatsiooni tüüp madalate põõsastega, harva rohkem kui pool meetrit kõrged, koos mitmeaastaste taimedega, kaheaastaste ning üheaastaste taimedega nagu kuldkannilised, tüümian, okaskroonid, leetpõõsad, salveid jne. Kogu metsasus on: 42.32% millest 17.58 % on riigimets ja 24.74% on eramets Metsatööstus Suurimad väljundid metsast on puit ja mitte-turulised teenused ja mõjud. Puit (umbes 10 000 m3 aastas) leiab oma tee erasaekaatritesse (enamasti metsaühistutes). Väiksem kogus läheb söekaevandustesse, küttepuiduks ning teisteks vajalikeks tegevusteks. Kohalik toodang suudab rahuldada ainult ühe kümnendiku saematerjali nõudlusest, põhjustades suuri imporditavaid koguseid. Metsadest saadavad hüved Mittepuidulised väärtused Botaanikaaed
olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes. 2. Riigimetsa Majandamise Keskus 1) RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. 2) Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 3) RMK taimla- ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu.
Seal armastatakse ilusate ilmadega ühiselt olla ning grillida. Aed on suur ja hubane ning ilus roheline muru. Eelnevalt on arvestatud ka juba lastega ning rajatud liivakast, mänguväljak ja pallimängu plats. Kuna majal on peale kamina veel ka keskkütte , siis saab katlamajja ka veranda kaudu nii et ei pea päris õuealale minema. Verandale on ka sisse ehitatud panipaiga ruum kus hoitakse küttepuid. Naabrid paiknevad ligikaudu 250m meetri kaugusel ning teiselpool maja on riigimets, seega on neil privaatust piisavalt. Vanemad on väga rahul oma elupaigaga, kuna saavad seda kujundada oma äranägemise järgi. Üldmulje nende kodust on väga positiivne. Kodused riski- ja ohutegurid Vannitoas pole libisemiskindlat põrandakatet. Märg põrand on libe ja sellel on kerge kukkuda. Köögis kraanikausi all asuvas kapis asub kodukeemia panipaik, kuid uks sellel on katki. On potentsiaalne oht, et lapsed võivad need kätte saada.
4) metsa raiemahu arvestamise metoodika. (5) Riigieelarvest kaetakse metsa korraldamise kulud, mida riik teeb: 1) metsaressursi arvestuse pidamiseks; 2) kaitseala piires asuva metsa korraldamise tellimiseks metsaomaniku poolt kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele esitatud taotluse alusel; 3) toetuste maksmiseks käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 6 alusel. (6) Riigi omandis oleva metsa (edaspidi riigimets) korraldamise tellib ja seda finantseerib riigivara valitseja. Riigimetsa Majandamise Keskuse majandatavas riigimetsas teeb metsakorraldustöid või tellib neid riigimetsa majandaja omal kulul. § 12. Metsakorraldustööde tegevusluba (1) Metsakorraldustöid võib teha metsakorraldustööde tegevusluba (edaspidi luba) omav isik või riigitulundusasutus. (2) Luba võivad taotleda isik ja riigitulundusasutus: 1) kellel on piisavalt tehnilisi vahendeid metsakorraldustööde tegemiseks;
looduses või võõral eramaal) ● Looduskaitse: kaitsealad (sh rahvuspargid, loodus-, maastikukaitsealad jne); hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid (nt puud, allikad, rändrahnud, koopad jne); kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 15. Millega tegeleb loodusturismis RMK? Et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 16. Millised on Eesti loodusturismi peamised teemad? ● Loodusvaatlused (linnu-, looma-, taimevaatlused, loodusfotod)
Metsa korraldamine koosneb järgmistest toimingutest (edaspidi metsakorraldustööd): 1) metsa inventeerimine; 2) metsamajanduslike tööde planeerimine; Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Raied oetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahiulukid põder; 2) punahirv; 3) metskits; 4) metssiga Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisvahendid lubatud ja keelatus jahipidamisvahendid
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010
Selleks: · Metsaomanike koolitamine ja teavitamine metsade mitmekülgse kasutamise võimaluste tutvustamseks. · Metsanduslike pärandkultuuriobjektide hooldamise ja eksponeerimise toetamine. 18 · Metsade mittepuidulise kasutamise toetamine. Riigimetsandus Suhteliselt väikesepindalalise ja mitmetel põhjustel väheaktiivselt majandatud erametsaomandi taustal täidab riigimets eelkõige puiduturu erapooletu tasakaalustaja, metsalooduse kaitsja ja igaüheõiguse pakkuja funktsiooni. Puiduturu ühtlane varustamine toormega on osutunud strateegiliselt väga põhjendatuks ümarmaterjali impordi seiskumisel ning madalate müügimahtude korral erametsadest. Looduskaitse ja puhkemajanduse korraldamine on suunatud avaliku huvi rahuldamisele ja seda on kõige põhjendatum teha riigile kuuluvas metsas. Keskkonna stabiilse seisundi ja metsa
n Raha saadakse maksudest või riigiomandist n Suhtumine riigiomandisse: ebatõhus paha asi (uusparempoolsed), võrdsuse ja tõhususe hea tagaja (marksistid), praktiline vajadus teatud valdkondades, nt monopolid (keskmejõud) Riik majandusosalisena n Riik omanikuna (stabiliseerija): avaliku võimu asutus-te hooned, ühiskonnale olulised ehitised (koolid, raamatukogud, muuseumid jt), süvakaitsega loodus-alad, Eestis riigimets eelarve ja vääringu tagatisena n Riik omaniku ja tootjana (sissetulek, turutõrgete takistamine): võtmetööstused, pangandus, infrastruktuur, looduslikud ja valitud tehislikud monopolid, eritähelepanuga või muidu kahjumlikud valdkonnad (sõjandus, lennundus, tuumaenergeetika, regionaalpoliitilised ettevõtmised), sotsiaalteenused n Riik tööandjana: eelnev+sõjavägi+korrakaitse (OECD keskmine: u 20%, Egiptus 50% kogutööhõivest)
Alkoholi-, tubaka ostmine Abielu registreerimine Kõrghariduse omandamine Juhtimisõigus Valimisõigus II Territoriaalse kehtivuse järgi o Üleriigilised õigusnormid Kiirusepiirang o Lokaalsed õigusnormid (kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks) Maastikukaitsealad Riigimets o Kohalikud normid (kehtestab kohalikomavalitsus) Parkimiskord Pärnu linnas Kasside ja koerte pidamine Tartu linnas Öörahu III Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi o Imperatiivsed e kategoorilised (peab käituma ainult nii kuidas on kirjutatud) Perekonnanormid (abielu ainult mehe ja naise vahel) Asjaõigusenormid
Kaitse-eeskiri (KEK) – konkreetse kaitsva objekti looduskaitseline reeglistik, mis tugineb looduskaitseseadusele ︎Liikumispiirangud Looduskaitselised (maa, õhk, vesi) (Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon) Riigipiiriga seonduvad (Politsei- ja Piirivalveamet) Ohutusega seonduvad (Päästeamet) Asjaõigusseadusega seonduvad liikumispiirangud Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel ... RIIGIMAA Riigimets (RMK), sh kaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid ︎Munitsipaalmaa ehk kohalikule omavalitsusele (KOV) kuuluv maa Riigimetsa majandamise Keskus (RMK) Loodi 1999 Viimane struktuurimuudatus 1. juulist 2016 RMK hallatav riigimaa 1 367 270 ha (2018) ehk 29% maismaa pindalast Sellest metsamaa 1 006 569 ha, so 47% Eesti metsamaast (2017) Riigimetsa tagavara 187 mln m3 (2018) RMK tegevusvaldkonnad: maakasutus metsamajandus metsakorraldus
Lääne-Euroopas). 53 Tegelikult ei kasutata praktikas kunagi ära kogu juurdekasvu, sest osa sellest sureb puistu kasvamise käigus. Seepärast võetakse küpsusvanuse arvutamisel aluseks tagavara muut (kahel järjestikusel ajahetkel fikseeritud puistu tagavara vahe). Erineva suurusega metsaomandi puhul tuleks mahuküpsust määrata erinevalt. Prof. Mathiesen (1997) arvab, et suurepindalalise omandi (riigimets) puhul tuleks mahuküpsust arvutada tagavara jämepuidu keskmise juurdekasvu haripunkti järgi. Väikesel pinnal (talumets) aga üldtoogi keskmise juurdekasvu kulmineerumise järgi. Mahuküpsuse kohta kehtivad järgmised põhimõtted: Mahuküpsus määratakse jooksva ja keskmise juurdekasvu kõverate lõikepunkti järgi (vt joonis 5.1.). Puistu keskmise juurdekasvu kulmineerumist ei ole õige otsustada üksiku puu keskmise juurdekasvu kulmineerumise järgi (puistul kulmineerub see varem)
annaabi.ee 
