Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria riik ja valitsemine - 8 õppematerjali

Politoloogia >> Riik ja valitsemine
20
pptx

Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid

Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid Anna-Britt Pähkel ja Hanna-Antheia Stern 12C Presidentalism ❖ Seadusandlik võim ja täitevvõim ❖ President on nii riigipea kui ka valitsusjuht ❖ Puudub peaminister ❖ Presidendil vetoõigus ❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874...

Riik ja valitsemine - Keskkool
2 allalaadimist
1
pdf

Argumendid demokraatia ja diktatuuri poolt.

Võimude lahususe seadusandlikuks, täidesaatevaks ja kohtuvõimuks põhimõte piirab võimu omavoli. 2.Riigi tegevuse kontrollimiseks on olemas institutsioonid. Esiteks on see universaalne valimissüsteem, tänu millele on kodanikel võimalus oma võimu piiratult reguleerida. Kohtusüsteem täidab ka kontrolli funktsiooni, mis peaks olema sõltumatu ning arenenud riikides on see suuresti nii. 3.Demokraatlikus riigis säilitatakse arvamuste pluralism. Repressioonid "eriarvamuste" vastu mõistetakse hukka. See sunnib ametivõime kuulama ühiskonna erinevate sektorite ja erinevate poliitiliste jõudude arvamusi. 4.Demokraatlikus riigis saate pidada miitinguid, korraldada rongkäike ja näidata oma arvamust. Eriarvamusel olev vähemus võib olla alternatiivsete eesmärkide ja nende saavutamise viiside kandja, kuid ei saa samal ajal...

Riik ja valitsemine - Tallinna Tehnikaülikool
4 allalaadimist
19
doc

Riigi ja valitsemise põhialused

Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid Politoloogia t...

Riik ja valitsemine - Tallinna Tehnikaülikool
163 allalaadimist
31
doc

Riigi ja valitsemise põhialused II

Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt...

Riik ja valitsemine - Tallinna Tehnikaülikool
105 allalaadimist
28
doc

Riigi ja valitsemise III osa

Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja...

Riik ja valitsemine - Tallinna Tehnikaülikool
146 allalaadimist
1
doc

POLIITILISED IDEOLOOGIAD

Seminar 1 POLIITILISED IDEOLOOGIAD Poliitilised ideoloogiad on maailmavaated, millest tulenevalt ühiskondlikke poliitikaid (majanduspoliitika, hariduspoliitika jne) kujundatakse. Ideoloogiate mõistmine aitab mõtestada ühiskonda, kus me elame. Eksamil osata selgitada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia olemust. LIBERALISM rõhutab, et iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Üksikinimene on liberaalide silmis alati olulisem kui kollektiiv/riik. Inimese vabaduse rakendamise üks tingimusi on võimalikult ,,vähe" riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste - täitmist. Kaasaegne liberalism rõhutab riigikorralduse küsimustes: ­ Riigi keskvõimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist ­ Religiooni ja riigi lahutamist (sest religioon on iga inimes...

Riik ja valitsemine - Tallinna Tehnikaülikool
38 allalaadimist
48
docx

Avalik juhtimine kokkuvõte

; -ja vastsutavad nende elluviimise eest o Avalik juhtimine-  Haridus- ja Teadusministeerium tegutseb strateegilise planeerimisega: --Ta on sõnastanud oma eesmärgi: Eesti teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme ja konkurentsivõime ning tõhusa arengu. -Ning ta on koostanud arengukavasid oma eesmärkide saavutamiseks. korraldab nende rahastamise ja elluviimise  Samuti tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium tulemusjuhtimise ja auditeerimisega:  Tal on siseauditi osakond. Ta tegeleb personali töö analüüsimise ja juhtimisega.  Ta teostab riikliku järelevalvet õppe- ja kasvatusasutuste üle ning samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle.  Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub 11 allasutust (nt. Keeleinspektsioon), lisaks riigiõppeasutused ja teadus- ja arendusasutused. Ministeerium ei juhi haldusala asutusi mitte vahetult, vaid strateegiliselt – töötab välja nende arengusuunad, määratleb eesmärgid ja analüüsib tulemusi, tagab eelarve, teeb järelevalvet jms. Inspekteerib seega ka erakoole nt. Audentese erakool. o Avalik valitsemine-  Erinevad sidusrühmad annavad poliitikate kujundamiseks sisendit. Nt. Eesti Üliõpilaste Liit kõrgharidus reformiga seoses jne.  Samuti nt. Eesti noortepoliitika võimalikult heaks elluviimiseks, hangitakse täpsemat infot noorte eluolude kohta, konsulteeritakse noorte ja neid esindavate organisatsioonidega. Toetataks...

Riik ja valitsemine - Tallinna Tehnikaülikool
57 allalaadimist
6
docx

EESTI VALITSEMISSÜSTEEM

Sellele aitab ilmselgelt kaasa asjaolu, et Riigikogus on professionaalsed poliitikud. Reiljan Andres, Pettai Vello „Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012“, RiTo nr 26, 2012 1) Nõustun artiklis välja toodud arvamusega, et poliitiliste intitutsioonide usaldatavust ei saa hinnata ühemõõtmeliselt – mida rohkem usaldust, seda parem. Teatav skeptilisus on täiesti normaalne ja demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik. Usaldamatust võib käsitleda kui ajendit, muuta süsteem efektiivsemaks ja kodanikukesksemaks. Samuti läbipaistvamaks. Ohuks on pigem pimesi usaldamine. 2) Huvitav on asjaolu, et riigiti haridustaseme seos poliitilise usaldusega riigiti niivõrd erineb. Eestis näiteks usaldavad enam need, kes eluga enam rahul on – rikkamad ja kõrgelt haritumad, samuti Ida – Euroopa ja Lõuna – Ameerika riikides. Samas kui konsolideerunud lääne demokraatiates suurem sissetulek vähendab poliitilist usaldust. 3) Mõnevõrra üllatuslikult tuli mulle asjaolu, et Eesti on parlamendi usaldustaseme poolest Euroopa Liidu 27 liikmesriigist 11 kohal ja keskmisest Euroopa Liidu keskmisest näidust on usaldus 8 % võrra kõrgem. See on päris kõrge näitaja. Eero Liivik, Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008, RiTo nr 26, 2012 1) Artiklis on välja toodud, et Eesti on Balti riikide võrdluses kõige vähem aktiivne otsedemokraatia kasutaja. Kui Läti ja Leedu põhiseadustes on olemas neli referendumitüüpi, siis Eestis saab rahvahääletust otsustada ainult parlament. See on mõtlemise koht. 2) Autor ütleb artiklis, et uuringud on näidanud, et inimeste teadlikkus ja arusaamine on suurem, kui nad saavad ise poliitilises otsustusprotse...

Riik ja valitsemine - Tallinna Tehnikaülikool
16 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun