8) Eratarbimine · Majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks · Sõltub sellest, kui suur on inimeste sissetulek, kui palju nad säästavad ja kui suure osa valitsus maksude näol ära võtab. 9) Nõudjad · tarbijad, kes turul midagi ostavad Pakkujad · tootjad 10) Asenduskaup · hindu kõrvutades on võimalik asendada kaupa soodsamaga Täienduskaup · kaup, millest inimesed, kes on majanduslikes raskustes, võivad loobuda 11) Subsiidium · rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjale 12) Maksud, maksumäärad Riiklikud · Otsesed maksud-ettevõttel endal tuleb kanda (hasartmängumaks, maamaks, sotsiaalmaks-tööandja 33% palgast) · Kaudsed maksud- tarbija tasub, lisatakse teenuse/kauba hinnale(tollimaks, käibemaks, aktsiisid) · Kohalikud maksud-kohalikule omavalitsusele · Otsesed maksud-automaks, paadimaks, lemmikloomamaks, tänavate sulgemise maks,
Turutõrked: Välismõjud Konkurentsitõrked Infotõrked Turgude puudulikkus Avalikud kaubad Välismõju Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid. Välismõju võib olla positiivne või negatiivne. Ühiskonna heaolu aspektist on positiivne välismõju aktsepteeritav ja valitsuse sekkumist eeldab pigem negatiivse välismõju juhtum. Piqou maks ja subsiidium Vahendid välimõjude reguleerimiseks: Pigou maks on mõeldud negatiivse välismõju tekitaja maksustamiseks, saavutamaks seeläbi sotsiaalselt efektiivset tootmismahtu. Pigou subsiidium on lisamakse välismõju tekitajale saavutamaks negatiivse välismõju minimeerimist või positiivse välismõju stimuleerimiseks. Konkurentsi- ja infotõrked Konkurentsitõrkeid tekitavad näiteks tehnoloogiline eelis, asukohast tulenev eelis, mastaabiefekt, tooraine erinev kättesaadavus, litsentsid ja
10 000 000 + 10 000 000 = 20 000 000 dollarit - Milliseks kujuneb välismaiste müüjate puhas võit (eeldusel, et kvoodid jaotatakse ilma oksjonita)? c=välismaiste müüjate puhas võit c=300 000 x 100 = 30 000 000 dollarit 4. Oletame, et Venetsueela valitsus kehtestab lisaks kvoodile veel ka subsiidiumi (100 dollarit ühe televiisori kohta) oma tootjatele? - Milliseks kujuneb nüüd televiisori hind kvoodi ja toetusega? Kui kvoodile lisatakse subsiidium 100 dollarit televiisori kohta, siis oleks uus televiisori hind 150 dollarit, mis oli ka maailmaturu tase. - Kui suur saab olema kodumaine pakkumine? Maailmaturu hinnatasemel suudab kodumaine tootja nüüd kogu kodumaise nõudluse täita, ehk 800 000 televiisorit hinna 150 dollarit juures. - Milliseks kujuneb tarbimine? Tarbimine on nüüd 800 000 televiisorit. - Kui palju võidavad tarbijad rahas võrreldes eelmise situatsiooniga (punkt 3)?
Monopolide kontrollimine on konkurentsi tagamise tõhus võimalus, mille kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse . Ettevõte, kellele langeb vähemalt 40% turukäibest, on olulise turujõuga ning tema tegevusele kehtestatakse piirangud. Konkurentsile on hea, kui pakkujaid on palju . sageli teevad riigid väikefirmadele maksusoodustusi, et need konkurentsis püsiks. Arenenud riikides levinud toetusviisiks on otsene rahaline toetus – subsiidium. Kasutatakse ka väliskaubanduslikke tõkkeid ehk kehtestatakse kauba sisseveo piirang,/ keeld. Lisaks kehtestatakse tollimaksud , mis tõstavad sissetoodava kauba müügihinna kõrgemaks omamaise toodangu omast. Kvaliteedi kontrolliks kehtestab riik paljudele kaupadele sanitaarhügieeni-, tervishoiu-, ja ohutusnõuded ning kontrollib nende täitmist. Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele inimestele.
riik ekspordib rohkem kui impordib, on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Üldine seaduspärasus ütleb, mida väiksem on riik ja mida vähem on sellel riigil ressursse kõikide vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks, seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest. Kaubanduspoliitika vahendid Kaubanduspoliitika vahenditest on vanimad ning lihtsaimini äratuntavad ja reguleeritavad vahendid tollimaksud. Subsiidium on valitsusepoolne makse kodumaisele tootjale. Mis kasu on subsiidiumitest? Subsiidiumid aitavad kodumaistel tootjatel konkureerida odavate importtoodetega . Subsiidiumid aitavad kodumaistel tootjatel leida eksportturge. Impordikvoot on mingi kauba imporditava koguse otsene piirang. Vabatahtlik ekspordipiirang võib omada samalaadset mõju nagu impordikvoot. Kohaliku koostise nõuded määravad, et mingi osa tootest peab olema valmistatud sisemaiselt .
kahjulike välismõjude piiramine 2. Nimetage majandusse sekkumise viisid. Riik kehtestab sanitaarhügieeni, tervishoiu ja õhutusnõuded, kontrollib nende nõuete täitmist, maksude kujundamine, riik võib tegelda ise tootmisega, riik teeb rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 3. Millised on majandusse sekkumise vahendid ja instrumendid? - Seadusandluse kaudu (seadused ja määrused, load, litsentsid) - maksu ja hinnapoliitika - otsesed rahalised toetused e. Subsiidium - väliskaubanduse tõkked 4. Mida tähendab konkurents, kõlvatu konkurents? Konkurents - on püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kõlvatu konkurents - on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine;
tuntakse turutasakaaluna Mastaabisääst ettevõtte laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad Monopol turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna ning millel puudub asenduskaup Loomulik monopool kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri invest. Ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Riik reguleerib turgu õigusaktide, seaduste ja määrustega. Subsiidium otsene rahaline toetus Välismõju majandustegevuse mõju molmandatele isikutele Erahüvis kaup teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid Eelarve rahaline plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta
Majoritaarne valmissüsteem- igast piirkonnast 1 parlament Proportsionaalne valmissüsteem- saadikute kohad parteide vahel proportsionaalselt, võrdselt häältega. Koalitsioon- võimul olevate erakondade liit. Opositsioon- need erakonnad, kes pole võimul. Fraktsioon- ühe erakonna liikmed riigikogus. Naturaalmajandus- kaup-kauba vastu Käsu- e. plaanimajandus- iseloomulik sotsialismile. Turumajandus- majandust reguleerib turg. Majandus- kauba ja teenuste tootmine ja selle realiseerimine. Subsiidium- juurdemaks tootjale. Lobism- kulissidetagune poliitika, onupojapoliitika. Ühishüve- need kaubad ja teenused, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta (haridus, meditsiin, julgeolek, ringhääling, kommunikatsioonid) Eelarve- kulude ja tulude plaan. Progresseeruv maksumäär- mida suurem sissetulek, seda suurem maks. Proportsionaalne maksumäär- kindel % olenemata palgast. Regresseeruv maksumäär- suur sissetulek = väike maks.
ühiskonna liikmetele tekitatud kahju. Sealjuures võtab turumehhanism arvesse ainult erapiirtulu ja piirkulu. Positiivsete välismõjude puhul: MC a = MB j + MR a ; kus MB j kirjeldab teistele ühiskonna liikmetele tekitatud kasu. Positiivsete välismõjude puhul on ressursside paigutusel probleemiks, et arvestatakse ainult erapiirtuluga". (A.Purju, R.Soosaar 2002) Ühe võimalusena saab kasutada ka subsiidiume. Kuna subsiidiumide vorme on palju, siis siinkohal vajaks äramärkimist Pigou subsiidium, mis on alternatiivseks skeemiks negatiivsete välismõjudega seotud kahju vähendamiseks.
Väliskaubandusbilanss Kaubandusbilanss – ekspordi/impordi suhe Avatud vs suletud majadus. Eesmärk on parandada kohalike ettevõtete konkuretsivõimet väljaspool. Välismajanduspoliitika vahendid: Tollimaks – imporditavate kaupade maksustamine Kvoot – mahupiirang, mis on seatud imporditavatele kaupadele Standardid – nõuded imporditavatele kaupadele Embargo – kauplemiskeeld (riigi v tootegrupiga) Subsiidium – võivad esineda siseturul v ekspordi puhul. Nt riik maksab peale, kui kohalik ettevõte ekspordib. Dumping – alla omahinna müümine Eksporditõke – seada piiranguid väljaveetavatele kaupadele 4 majandusliku koostöö vormi: Vabakaubandus piirkond – riigid kaotavad omavahel kaubandustõkked (tollimaksud, kvoodid jne). Tolliliit – vabakaubanduspiirkond + kolmandate riikidega kehtivad ühtsed piirangud.
*Puuvilla istanduste põletamine 2x tõusis poole aasta jooksul. Hinna langus 38% (nõudluse langus) *2010 tõusis 24% võrra ning tõusis 2011 keskpaigani ning käib alla (51%). Külvipindade vähenemine. Mis on selle sotsioökonoomiline mõju Eestile? Kreenholmi sulgemine tööpuudus (üle 500 töötu) Kreenholmi vastu tunneb huvi mitu ettevõtet, võlg 9, 5 milj eur. Järsk puuvilla hinnatõus viis Kreenholmi pankrotti. Subsiidium Arengumaad on olulised tooraine poolest. Rühmatöö Rahvusvaheline valuutafond eesm, mm. juh suuremad organisatsioonid, hoida ära finantskriise, SDR arveldusühik (pole tegelikult olemas= Riikide arengu toetamine. Õiglane kaubandus 1. Makstakse arengumaa tötajale õiglast hinda, mis katab kulud. 2. Eesti ühines õiglase kaubandusega 2007. a. 3. Oluline pole toode, vaid inimesed toodete taga. Mida tagab õiglase kaubanduse ehk fairtrade märk toodetel? 1
(puuetega inimestele, hooldajatoetus, toimetulekutoetus, täiendkoolitustoetus jne.) elukestvaks õppimiseks nimetatakse pidevat eneseharimist ja ühiskonnaga kohandumist konkurentsis püsimiseks. tollimaks on maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt. imporditoll/eksporditoll tegevusluba või litsents (riiklik tegevusluba) on isikule antav õigus tegutseda antud tegevusalal vastavalt seadustes sätestatud tingimustele. subsiidium- rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või toote/teenuse müüjale. dumping-kauba/teenuse pakkumine ajutiselt madala hinnaga, mille eesmärgiks on turu vallutamine. kvoot- kauba sisse- ja väljaveo koguseline või väärtuseline piirang või lubatud tootmismaht. mittetollilised piirangud- võimalik rakendada lisaks tollidele või kvootidele, nt. riiklik standartd, tervishoiu-ja tarbijakaitsenõuded.
Konkurentsitõked Kui konkurents puudub täielikult (nt monopol), siis võib ettevõte kehtestada liiga kõrge hinna, misõttu nõudluskogus on madalam, kui optimaalselt olla võiks. Sellisel juhul sekkub mõnikord riik nõnda, et ta maksab monopolile dotatsiooni selles ulatuses, et majandus tegutseks optimaalsel tasemel. Sellise toetamisega on aga probleeme kuna riik ei tea tegelikult, kui suurt kasumit monopol tegelikult tahab saada ning, kui suur peaks olema subsiidium. Üldkasutatavad hüvised Turg ei paku kõiki hüviseid või pakub neid ebapiisaval hulgal (näit riigikaitse, navigatsioonivahendid). Neid nimetatakse üldkasutatavateks hüvisteks. Iga täiendav üksikisik saab neid hüviseid tasuta kasutada. Iseloomulik üldkasutatavate hüviste jaoks on ka see, et üksikiskuid on raske või võimatu nende kasutamisest välistada. Asjaolu, et eraturud üldkasutatavaid hüviseid ei paku või pakuvaid neid
Elektrienergia, veemajandus. 4. Riik sekkub majandusse kuna turumajanduse puudused loovad sellise olukorra. Monopoolne ettevõte (nt. veemajandus) võib tõsta hinna põhjendamatult kõrgele, millega kahjustab tarbija huve. Valitsus peab sekkuma, et säästa rahva tervist ja loodust. Majanduslikud motiivid: Monopolide kontrollimine tagab tõhusalt konkurentsi. Uute ettevõtete rajamiseks võib luua laenuskeeme, nõustamist ja koolitust pakkuda. Otsene rahaline toetus (subsiidium) põllumeestele. Väliskaubanduslikud tõkked toiduaineturu kaitseks. Sotsiaalsed motiivid: Riik kehtestab kaupadele sanitaarhügieeni-, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning kontrollib nende täitmist. 5. Erahüvis kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub individuaalselt. Tooted on konkreetse hinnaga, tarbija on kindlaks tehtav, tarbimine välistatav ja tarbijate hulk on oluline. Hamburger, tossud, kinopilet.
Loomulik monopol kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Turutõrge turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. 1) täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva 2) vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest 3) turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust. Subsiidium otsene rahaline toetus. Väliskaubanduslik tõke eelisjärjekorras kasutatakse kodumaiste pakkujate kaupu ning nende lõppemisel lubatakse välismaiste kaupade import. Oluline turujõud selline asutus, mille turg moodustab riigi koguturust üle 40ne %. Erahüvitis kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub individuaalselt Ühishüvitis sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik
territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP arvutamise meetodid: tootmismeetod: lisaväärtused põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport- kaupade ja teenuste import. Kõik kokku on SKP turuhindades. SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu Puhas majanduslik heaolu- näitab inimese rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule
sotsiaalne tõrjutus olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sotsialiseerumine ühiskonnaga kohanemine struktuurne tööpuudus suurte ümberkujunduste ajal mingis valdkonnas tekkinud olukord, milles tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus ei ole vastavauses subsiidium otsene rahaline toetus mõnele majandustegevusele suletud valimisnimekiri erakonna valimisnimekiri, milles erakonna poolt kinnitatud kandidaatide järjestus ei sõltu valimistulemustest surverühm organisatsioon või ühendus, millesse kuuluvad ühesuguse tegevusvaldkonna või sarnase olukorraga inimesed, kes püüavad mõjutada poliitikat neile olulises valdkonnas
- mõisted: turumajandus, turunõudlus, pakkujad, hind, omahind, müügihind, turuhind, asenduskaup, täiendkaup, ostujõuline nõudlus, turutasakaal, täielik konkurents, mastaabisääst, monopol, turutõrked. - Turumajanduse üldpõhimõtted - Konkurentsi liigid 2) Konkurents ja riigi roll majanduses (õpik lk 115-118, 124-125; TV ül 99-103, 105-106) - mõisted: tootmisressurss, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, subsiidium, välismõju, erahüvis, ühishüvis. - Erinevate majandamissüsteemide võrdlus plussid ja miinused - Maksu- ja hinnapoliitika erinevad võimalused - Riigi majandusse sekkumise motiivid - Ühishüvised 3) Riigieelarve (õpik lk 129-134, TV ül 107-109) - mõisted: riigieelarve, rahandusaasta, eelarvepoliitika, maksupoliitika, kulupoliitika, eelarvedefitsiit, lisaeelarve, maksukoormus, maksumäär, maksusüsteem.
sademed]<<(metsam. sõltub ka Tööjõud (pole vaja kvalifitseeritud kliimast) tööjõudu) Muld[(kliima määrab ära mulla Turg (siseturule või välisturule);(Kas tekkeprotsessi) värskelt turule või tooraineks) viljakus, põuakindlus Valitsuse poliitika Pinnamood e. reljeef (subsiidium-valitsuse toetus) (soojusrežiim,valgusrežiim toetused, tollipoliitika ja sademetejaotus 3.Agrokliimavöötmed Agrokliima – kliima, hinnatuna põllumajanduse seisukohalt. Vegetatsiooniperiood - on ajavahemik, mille kestel kliimatekketegurid (peamiselt temperatuur) võimaldavad taimede elutegevust Kliimavööde Vegetatsi Niiskusolud Hinnang Põllumajandu ooni muldadel sliku maa
tehnilised barjäärid). Järgnev tabel loetleb erinevaid kaubanduspoliitilisi vahendeid: MAJANDUSTEADUSE ALUSED 73 Import Eksport Toll Ekspordimaks Dumpinguvastane toll Ekspordi subsiidium Vastastikkused kohustused Otsesed subsiidiumid Tolliliit Kaudsed subsiidiumid Vabakaubandustsoon Finantsabi Impordikvoot Marketingiabi Impordi subsiidium Transpordipiirangud Tehnilised piirangud Tehnilised piirangud
a) looduslikud tegurid Kliima · taimekasvu periood · aktiivsete temp. summa (temp. üle 10C) · niiskusolud Muld · viljakus (huumuskihi paksus) (lõimis) Reljeef · erosioon (kallak) terasspõllud b) majanduslikud tegurid · kapital (eeldus teiste hüvede tootmiseks)tõuloomad,põllumasinad,seemned jne · tööjõud (oskused, hulk) · turustusvõimalused (lõpptarbija, toiduained, tööstus) · valitsuse poliitika (kaitsetollid, subsiidium valitsuse toetused) · äriteenused · kaubandus · tõu- ja sordiaretus 2. Maailmamaa kasutus Põllumajanduslik maa 30% Rohumaa 20% Haritav maa 10% (luhad, niidud, karjamaad) Põld Istandus (aed) 4.Mullatekketegurid Mulda kujundavad tegurid: - kliima soojus ja niiskus reziim - reljeef - inimene - lähtekivim
Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad tead. Riigi sekkumise majanduslikud motiivid: · Monopolide kontrollimine · Konkurentsi soodustamine · Parem maksude laekumine Vastu võetud konkurentsiseadus, mille täitumist kontrollib Konkurentsiamet. Majanduse sekkumise vahendid instrumendid: · Otsene rahaline toetud e subsiidium (põllumeestele) · Väliskaubanduslikud tõkked (eriti oma toiduaineturu kaitseks) Sotsiaalsed motiivid: · Tööpuuduse vältimine · Toiduainete turu kaite Majanduse sekkumise viisid: sanitaarhügeeni-,tervishoiu- ja ohutusnõuded ning nende nõuete täitmise kontroll. Eelarve on numbriliselt väljendatud rahaline plaan, tulude ja kulude suhte väljenduseks. Tulud sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub
valitsuse sekkumine. Turutõrked : Välismõjud. Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid. Välismõju võib olla positiivne(aktsepteeritav) või negatiivne(nõuab valitsuse sekkumist). Vahendid välismõjude reguleerimiseks : 1) Pigou maks on mõeldud negatiivse välismõju tekitaja maksustamiseks, saavutamaks seeläbi sotsiaalselt efektiivset tootmismahtu. 2) Pigou subsiidium on lisamakse välismõju tekitajale saavutamaks negatiivse välismõju minimeerimist või positiivse välismõju stimuleerimiseks. Konkurentsitõrked. Konkurentsitõrkeid tekitavad nt tehnoloogiline eelis, asukohast tulenev eelis, mastaabiefekt, tooraine erinev kättesaadavus, litsentsid ja patendid. Inforõrked. Informatsiooni hankimist tuleb üldjoontes vaadata kui ühte võimalikku tootmiskulu. Info on arvestatav kui avalik kaup.
Sotsiaalne risk asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine) Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Spiiker parlamendi esimees/esinaine Streik ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele) Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist; näiteks inimorganism, ökosüsteem, ühiskond
saab rahvatulu (RT) ühiskonna majandussubjektide ( majapidamiste, ettevõtete, valitsuse) teenitud kogutulu RKT rahvamajanduse kogutoodang ehk riigi kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP) SKT(P) sisemajanduse kogutoodang( produkt), mis moodustub rahvatulust, amortisatsioonikuludest ja kaudsetest maksudest subsiidium rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjatele toll maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel tootmistegurid nn piiratud ressursid, milleks on loodusressursid, inimesed, kapital ja ettevõtlikkus tööjõud täisealine ning töövõimeline osa rahvastikust, mille moodustavad töötajad ja töötud
ühiskondliku käitumise seaduspärasusi staatuslik hierarhia (2) - sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemi omadus, mille järgi erineva staatusega inimesed asetuvad erinevale tunnustatuse astmele ühiskonnas, kõrge staatusega inimesed on staatusliku hierarhia tipus. struktuursed fondid (5) - Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelised fondid, mille kaudu eraldatakse ressursse vähem arenenud liikmesmaadele majanduse infrastruktuuri kaasajastamiseks ning uute töökohtade loomiseks subsiidium(4) - rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjatele survegrupp (2) - legaalselt tegutsev organisatsioon, mille eesmärgiks on oma huvide surumine poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel teenindusühiskond (1) - vt. Postindustriaalne ühiskond tehnokraatia (1) - ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest
Majandusliku mõtte uurimisobjekti tõid nad ringlusest tootmisse stabil,selleks rakendatimajanduse riiklikureguleerimist Euroopasse. (Great circut). (eelistades põllumajandust) 19) Tööjõu paigutus piirkondades kus tööjõu osakaal vastavatefederalseadus,riiklike kapitalmahutused,subsiidium. Füsiokraadid püüdsid analüüsida ühiskondlikku taastootmist Stabil.ööstust ja põllumaj,turgude jaotus,ostujõ tõstmine,org. tööstustuses oli suurem kui põllumajanduses oli areng parem kui Pooldati vabakaubandust ,Kaubandust ja tööstust tuleks toetada Ühisk,töö,võeti vastu esimene sotialakindlustusseadus.
teenuste hindade muutus; aluseks indikatiivne ostukorv), tööstustoodangu tootjaindeks (Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus, ilma käibemaksu ja aktsiisita), EXHI (eksportkaupade hindade areng), IHI. Mõju tarbijale: pangalaenu tagasimakse on soodsam, hoiused kaotvad selle võrra väärtust, raha väärtuse e ostujõu langus. Põhjused: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (siis kui pangad annavad lihtsalt laenu); tootmiskulude kasv (nt nafta hinna tõus SUBSIIDIUM- riigi rahaline abi ettevõttele, et muuda tema toodang kunstlikult odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Nt uue maj haru rajamisel, kriisiolukorra leevendamiseks. Varjatud vormis kaitsetollid, madalaintressilised laenud, maksudest vabastamine jne DUMPING- ettevõtete rajamine odavama tööjõuga maadesse või loodust kahjustavate ettevõtete rajamine nõrgemate keskkonna regluatsioonidega maadesse. MONETARISM- Eesmärgiks inflatsiooni stabiilsus, isereguleeruvad hinnad. Kapitalistlik maj
Nt liikluse korraldamine, järelevalve majandustegevuse üle, võitlus epideemiatega. 2. Soodustav haldus kodanike elutingimuste edendamine ja parandamine ühelt poolt üksikisiku sihipärase toetamisega (sotsiaalabi, õppetoetus) ja teiselt poolt avalike asutuste rajamisega (lasteaiad, koolid, haiglad). 3. Suunav haldus sotsiaalsfääri, majanduse ja kultuuri arengu laialdasem toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks on plaan, sellele lisaks rahaline toetus (subsiidium), mis pakub soodustusi ning on seetõttu ergutusvahendiks. 4. Maksuhaldus riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. 4 1.2 Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja
ega kasumis. Seetõttu lisatakse see SKT arvutuses juurde. Kaudsed maksud nendeks on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ka need sisalduvad kaupade ja teenuste hindades, kuid ei kuulu ülaltoodud komponentide koostisesse. Seetõttu tuleb ka need maksud SKT arvutuses lisada. Subsiidiumid näiteks maksab riik saartevahelist laevaliiklust korraldavatele ettevõtetele raha juurde, kuna muidu ei oleks nende tegevus kasumlik. Selline juurdemakse on subsiidium, mis on küll laevafirma sissetulek, kuid ei sisaldu laevapileti hinnas. Seetõttu tuleb see maha lahutada. 64. Püsihinnad püsivad hinnad, Hind, mis ei sõltu toodetest. 65. Kuidas möödetakse elukallidust? 66. SKT deflaator - näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste hindade muutumist mingil ajavahemikul. 67.Deflatsioon on Riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus 68. Otsene välisinvesteering- Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt.
Monopolide kontrollimine on konkurentsi tagamise tõhus võimalus, mille kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse . Ettevõte, kellele langeb vähemalt 40% turukäibest, on olulise turujõuga ning tema tegevusele kehtestatakse piirangud. Konkurentsile on hea, kui pakkujaid on palju . sageli teevad riigid väikefirmadele maksusoodustusi, et need konkurentsis püsiks. Arenenud riikides levinud toetusviisiks on otsene rahaline toetus subsiidium. Kasutatakse ka väliskaubanduslikke tõkkeid ehk kehtestatakse kauba sisseveo piirang,/ keeld. Lisaks kehtestatakse tollimaksud , mis tõstavad sissetoodava kauba müügihinna kõrgemaks omamaise toodangu omast. Kvaliteedi kontrolliks kehtestab riik paljudele kaupadele sanitaarhügieeni, tervishoiu, ja ohutusnõuded ning kontrollib nende täitmist. Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele inimestele.
oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele (kõrge staatusega inimene on staatusliku hierarhia tipus) struktuurifondid Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelised fondid, mille kaudu eraldatakse vähemarenenud EL-i regioonidele ressursse majanduse infrastruktuuri nüüdisajastamiseks, maalelu toetamiseks ning uute töökohtade loomiseks struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele subsiidium rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjale survegrupp legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab suruda oma huve läbi avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel suurriik rahvusvahelistes suhetes kasutatav mõiste riigi kohta, kes mängib rahvusvahelises julgeolekus olulist rolli tarbijahinnaindeks (THI) hinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste
majandus, asenduskaup (näide: inimene ostab apelsinide asemel õunu), kaup, hind, riigi sekkumine, pakkumine, kaubandus, raha, otsustamine, majandussüsteem 59) Riigi sekkumine turumajandusse a. Majanduslikud motiivid · Monopolide kontrollimine · Konkurentsi soodustamine · Parem maksude laekumine b. Majandusse sekkumise vahendid, instrumendid · Otsene rahaline toetus ehk subsiidium (eriti põllumeestele) · Väliskaubanduse tõkked (eriti oma toiduaineteturu kaitseks) c. Sotsiaalsed motiivid · Tööpuuduse vältimine · Toiduaineteturu kaitse d. Majanduse sekkumise viisid · Sanitaarhügieeni-, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning nende nõuete täitmise kontroll 60) Erahüvis ja ühishüvis a. Erahüvis · Konkreetne hind · Hüvis ammenduv
sisaldab nii tänaseid tehinguid kui ka arvestab tulevikus tehtavaid kulusid ja korralisi makseid. Selleks nii tulevikus tehtavad kulud kui saadavad tulud taandatakse võrreldavatena tänasele päevale. Kasutatakse: tänaste summade, tuleviku summade ja vaadeldava perioodi jooksul regulaarsete intervallide tagant tekkivate summade (palgad, üüritasud) võrreldavuse võimaldamiseks. 27. Mis on toetused ja mis on subsiidiumid ja kus neid kasutatakse ehituses Subsiidium riigi rahaline abi ettevõtjatele, et kunstlikult muuta nende toodang odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Valitsused kasutavad subsiidiume näiteks uue majandusharu arendamiseks, kriiside ajutiseks leevendamiseks või riigile oluliste majandusharude (nt transport, põllumajandus, energeetika) toetamiseks. Subsiidium võib esineda ka varjatud vormis, nt maksudest vabastamine, madalaintressilised laenud, kaitsetollid, transpordi väliskulud, mille maksavad kinni kõik ühiskonnaliikmed.
Nelinurga pindala annab summaarse saastekahju vähenemise rahalise väärtuse. Pigou maks on üks viis kuidas tegelikult panna tootjat maksma täiendavate kulude katmiseks, või viis kuidas tegelikult realiseerub sotsiaalse piirkulu kontseptsioon. Sealjuures on üheks kõige keerulisemaks probleemiks, kuidas selgitada välja välismõjuga seotud piirkulud. Alternatiivseks skeemiks negatiivsete välismõjudega seotud kahju vähendamiseks on Pigou subsiidium. Subsiidiume võidakse negatiivsete välismõjude korral rakendada selleks, et tehas piiraks oma toodangut sotsiaalselt efektiivse mahuni. Sisuliselt lahendatakse sama probleemi, mis Pigou maksu puhul, kuid lähenetakse ülesandele teiselt poolt. Saavutamaks tootmismahu vähendamist Qa- lt 8 Qs-ni (kusjuures Qs on samuti leitud lähtudes sotsiaalse piirkulu funktsioonist), makstakse tootjale
kehtib siis, kui tootjal jääb sama palju raha ressursside muretsemiseks. *alternatiivsete kaupade hinnad - alternatiivsed kaubad on tootjale need, mille tootmiseks kasutatakse samu ressursse. Tootjal on kasulikum pakkuda suurem kogus neid kaupu, mille hind on tõusnud. ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba pakkumise vähenemise? *maksud ja subsiidiumid - maksude suurenemine toob kaasa pakkumise vähenemise ja subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. (subsiidium on ettevõtte aitamine, toetamine. Toovad kaasa pakkumise kasvu, sest võimaldavad toota sama hinnaga rohkem.) *ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes - kui tuleviku suhtes on kõrged hinnaootused, vähendatakse pakkumist juba enne hindade tõusu. Loeng 3. 6. Nõudluse ja pakkumise tasakaal Kuna turul on kaks osapoolt, siis tekib mingi hinna juures nõudluse ja pakkumise tasakaal. Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava
teenusestandardid, järelevalveasutused ja -ametnikud n Riik ümberjagajana (EL u 40%): n Võrdsus: otseste ja kaudsete maksude, astendamise ja toetuste mõju (ÜK 2004: astmeline tulumaks kõrgeim 40, üldtase 22, kaudsed maksud äärekümnendikel 16-31, kokku efektiivne maksukoormus 32-43) n Käitumisliinide soosimine või takistamine: aktsiisid, keskkonnamaksud, abirahad (subsiidium, dotatsioon n Modernse keynesliku welfare'i (heaolu-) majanduspoliitika eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida täistööhõivet, positiivset väliskaubandusbilanssi, stabiilseid hindu (vältida inflatsiooni). Institutsionaalne stabiilsus (kolmepoolsed kokkulepped, töörahu) tagab majanduskasvu. Jäikus n Monetaristide eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida stabiilseid hindu. Suurem paindlikkus, konjunktuurikõikumised
eest. Nt liikluse korraldamine, järelevalve majandustegevuse üle, võitlus epideemiatega. 2. Soodustav haldus kodanike elutingimuste edendamine ja parandamine ühelt poolt üksikisiku sihipärase toetamisega (sotsiaalabi, õppetoetus) ja teiselt poolt avalike asutuste rajamisega (lasteaiad, koolid, haiglad). 3. Suunav haldus sotsiaalsfääri, majanduse ja kultuuri arengu laialdasem toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks on plaan, sellele lisaks rahaline toetus (subsiidium), mis pakub soodustusi ning on seetõttu ergutusvahendiks. 4. Maksuhaldus riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist.
Kes toodab?; TT, SE ja DE suurem kui riiklikul tootmisel; Kohalikud omavalitsused (“pekivöö”): iga välismõju jaoks omad piirid? 22. Normid, keelud. Õige doseerimine? TT?, eriti kui valitud suhteline norm (SO2/m3). Väliskulu optimum pole teada. SE? Väliskulu piiramise kuluerinevused! DE? Kui norm täidetud, pole edasiseks vähendamiseks stiimulit; Eelistada tuleks hinnainstrumente. 23. Maksud ja subsiidiumid. Pigou maks Pigou subsiidium 24.Läbirääkimised kahjuvastutusega ja ilma. Eraviisiline lahendus, ilma riigita; Võimalik SE ja TT (Pareto efektiivsus); Kaks võimalikku õiguslikku lähtesituatsiooni: Kahjuvastutusega ja Kahjuvastutuseta (väliskulude tekitamine lubatud, nende vähendamine eeldab makseid tekitajale). Eeldused: Vajalik lepinguvabadus; Määratletud käsutusõigused (ükskõik siis kuidas); Mõõdukad ja võrreldavad
Nt liikluse korraldamine, järelevalve majandustegevuse üle, võitlus epideemiatega. 2. Soodustav haldus kodanike elutingimuste edendamine ja parandamine ühelt poolt üksikisiku sihipärase toetamisega (sotsiaalabi, õppetoetus) ja teiselt poolt avalike asutuste rajamisega (lasteaiad, koolid, haiglad). 3. Suunav haldus sotsiaalsfääri, majanduse ja kultuuri arengu laialdasem toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks on plaan, sellele lisaks rahaline toetus (subsiidium), mis pakub soodustusi ning on seetõttu ergutusvahendiks. 4. Maksuhaldus riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. 1.5. Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist
saastajaid oma tegevust muutma või toetada ettevõtteid, kellel on raskusi kehtestatud standardite saavutamisel. 18 Saavutamaks tootmismahu vähendamist Qa-lt Qs-ni, makstakse tootjale subsiidiumi tooteühikult summas, mis vastab tootmismahu Qs juures sotsiaalse piirkulu taseme ja mahu Qa juures tootmise piirkulu taseme vahele. Tootmismahtu sunnib tehast vähendama asjaolu, et tootes Q a jääb tal saamata subsiidium P s-Pa. Tootmist Qs-ni vähendanud firmale makstakse subsiidiumi mahus (Ps-Pa)*(Qs-Qa). Deponeerimise-tagastamise süsteem Tagatisraha skeemi (sisse- ja tagasimakse süsteemi) põhimõtet rakendatakse potentsiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu. Kui toode pärast tarbimist ümbertöötlemis- või kogumispunkti viiakse, siis ostmisel tasutud hinnalisa tagastatakse. Näide: taara tagastamine. Heitmelubadega kauplemine · Määratakse heitmete kogus .
erapiirkulu, kasutada maksu t, mis võrdsustaks need kulud ettevõtja silmis. Probleemid: kuidas leida väliseid piirkulusid, administratiivsed kulud, poliitilised kaalutlused. Pigou: kui eraviisilised piirkulud ja ühiskondlikud piirkulud lahknevad, siis kasutada ’erakorralisi julgustusi’ (toetusi) või ’erakorralisi piiranguid’ (makse). Teoorias!!! Praktikas: administratiivsed kulud ja poliitilised motiivid.. 2) Toetused (dotatsioon, subsiidium) – soodustamaks seda, et tootjad või tarbijad võtaksid arvesse positiivseid välismõjusid, mida nende tegevused tekitavad. 3) Standardite ja keskkonnamaksude lähenemine – panna paika standardid, missugust keskkonna puhtuse taset me tahame saavutada. Leida katseeksitusmeetodil, milline maksude tasa toob kaasa vastava standardi saavutamise. Sellise lähenemise puhul ei pruugi kehtestatud
abil, kus tegevuse negatiivsete tulemuste eest karistatakse (boonustest ilmajäämine, laitused, trahvid jms) ja positiivseid (lisa)tulemusi premeeritakse (kiitused, boonused, edutamine jms). Niisuguse motivatsioonisusteemi elemendid sisalduvad riigi tasemel ettevõtetele, näiteks maksususteemis (saastemaks sanktsioonina, maksuvabastus või subsiidium soodustusena), ning ettevõtte tasandil, näiteks töötajate põhipalga täiendamises esiletõstmise, boonuste ja edutamise susteemiga. Adekvaatne motivatsioonisusteem tagab kõigil hierarhilistel tasandeil subjektide omakasupuudlike eesmärkide kooskõla susteemi kui terviku metaeesmärkidega. 8. Millised probleemid on seotud tegevuse (tööde) mahu eesmärgina formuleerimisega
ebaefektiivsust. 181. Millest tuleneb totatsiooni mõju efektiivsusele ja kuidas seda hinnata? Tuleneb sellest, et muutub tarbimise eelistuste struktuur, mis tähendab tarbimise ebaefektiivsust. Pareto-efektiivsuse tingimus MRT=MRS ei ole enam täidetud, sest tarbijale on ühe hüvise hind muutunud. Samuti toodab ettevõte tingimusel hind=piirkulu, ja tarbija peaks tarbima tingimusel hind=piirkasu. Peale toetust on tarbija tingimus hoopis hind- subsiidium=piirkasu. Kokkuvõttes piirkulu ei võrdu piirkasuga ja seisund ei ole efektiivne. Asendusefekti ebaefektiivsus eeliste muutumise tõttu ei ole alati halb. Kui muuta eelistusi positiivsema välismõjuga hüviste tarbimise suunas (ja vastupidi), siis võib see õigustatud olla (hariduse subsideerimine, eluasemelaenuintresside subsideerimine jne, teiseltpoolt alkohioli ja tubaka aktsiisid vähendavad nende tarbimist - suurendades teiste tarbimist, mis on ka õigustatud). 182
moraalinorm ja õigusnorm Sotsiaalne risk asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine) Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Spiiker parlamendi esimees/esinaine Streik ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele) Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist; näiteks inimorganism, ökosüsteem, ühiskond
annaabi.ee 
