Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Riigi ja valitsemise põhialused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas?
  • Kus asub see ühiskond inimajaloos?
  • Milliseid inimesi see ühiskond toodab?
Vasakule Paremale
Riigi ja valitsemise põhialused #1 Riigi ja valitsemise põhialused #2 Riigi ja valitsemise põhialused #3 Riigi ja valitsemise põhialused #4 Riigi ja valitsemise põhialused #5 Riigi ja valitsemise põhialused #6 Riigi ja valitsemise põhialused #7 Riigi ja valitsemise põhialused #8 Riigi ja valitsemise põhialused #9 Riigi ja valitsemise põhialused #10 Riigi ja valitsemise põhialused #11 Riigi ja valitsemise põhialused #12 Riigi ja valitsemise põhialused #13 Riigi ja valitsemise põhialused #14 Riigi ja valitsemise põhialused #15 Riigi ja valitsemise põhialused #16 Riigi ja valitsemise põhialused #17 Riigi ja valitsemise põhialused #18 Riigi ja valitsemise põhialused #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 169 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raivokaer Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
doc

Riigi ja valitsemise põhialused II

-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt n Poliitiline kul

Riik ja valitsemine
thumbnail
28
doc

Riigi ja valitsemise III osa

IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja op

Riik ja valitsemine
thumbnail
20
doc

Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

Politics ­ poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy ­ poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance ­ valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel ­ enamik läheb kaasa

Poliitika ja valitsemise...
thumbnail
14
docx

Poliitika ja valitsemise alused

Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas:  Esindusdemokraatia  Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsioonid peegeldavad ü

Poliitika ja valitsemise...
thumbnail
19
doc

Poliitika ja valitsemise alused

Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad te

Arenguõpetus
thumbnail
24
doc

Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika

Riigiteadused
thumbnail
32
docx

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasakaalupunkti otsimine ja tulem erinev

Poliitika ja valitsemise...
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine



Lisainfo

I konspekt

Meedia

Kommentaarid (1)

kiizuke profiilipilt
kiizuke: Väga hea konspekt, sain abi.
13:51 31-03-2013





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun