Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAHVUSVAHELISED SUHTED (0)

1 Hindamata
Punktid

RAHVUSVAHELISED SUHTED


Rahvusvaheliste suhete teooriad:
  • Realism e konservatism
    Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna -ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme.
  • Idealism ehk liberalism
    Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishuvisid, erihuvid ühitatavad kompromisside toel(rahvusvahelised suhted on positiivse/negatiivse summa mäng). Keskne on absoluutne kasu:Riikide põhieesmärk on inimarenguks hea keskkonna pakkumine. Riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks. Sekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse ühishuvi nimel õigustatud. Mittesekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse pole õigustatav, mõjutama peaks kaudselt , nt eeskuju kaudu. Uusliberalism-üheks olulisimaks rahvusvaheliste suhete toimijaks rahvusvahelised lepinguorganisatsioonid-need võimaldavad luua ennustatavama keskkonna ning vähendada nn tehingukulusid(info hankimine)
    UUEMAID KOOLKONDI
    Konstruktivism - rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus , identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine.
    Kriitiline teooria:moonutusi toovad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus.
    Strukturalism :maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk
    Üleilmastumise teooria:maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmastumise valitsemismudelid. Väga suur kirjusus.
    Postmodernism: tegeleb metatasandi analüüsiga.

    MAAILMASÜSTEEM

    Kolm võtmeprotsessi: - Riiklus -Piirkondlikkus- Üleilmastumine -
    • Riiklikkus/riiklus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, võimalused, vahendid-suveräänsuse ulatus.
    • Regionaliseerumine : koondumine piirkondlikesse ja/v kultuurilistesse suurregioonidesse. Erinevad tasandid Elist ja NAFTAst alustades.
    • Üleilmastumine: maailm praktiliselt ja kujutluslikult hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Kultuuriline ja majanduslik, üleilmsed valitsemismudelid.
    Maailmasüsteemid: Üldiselt eristatakse süsteeme võimukeskuste hulga alusel..
    • Unipolaarne e hegemooniline-Unipolaarsus rahvusvahelises poliitikas on võimujaotus, kus üks riik omab kõige rohkem kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju
    • Bipolaarne-võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalsel
    • Multipolaarne-võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju.
    Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt-enesekohaselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. Suveräänsus-sõltumatus/iseseisev.
    Maailmasüsteemi mudelid: Varased(tsivilisatsiooniline, kristliku maailmariigi mudel), Westfaali, Üro maailmarahu,?
  • VARASEMAD RIIKIDE SUHTEMUDELID
    TSIVILISATSIOONI MUDEL: (linnriigid) .- tsiviliseeritud ala vs barbarite ala, ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala võib jõudumööda tsiviliseerida.
    KRISTLIKU MAAILMARIIGI MUDEL: üks jumal, üks valitseja ( või kaks:sau ja mõõk , paavst ja keiser ). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalate valitsejate õiguste täpne jaotus ühtsete süsteemis.
  • WESTFAALI MUDEL
    Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast. Õigusloome , vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusv. Reegleid on vähe ja need on nõrgad.Ühine prioriteet on minimeerida tõkked riigi tegevusvabadusele. Riigipiire ületavad õiguserikkumised on vaid asjaosaliste mure, rahvusv ühishuvi siin ei tunnustata. Kõiki riike käsitletakse õiguslikult võrdsena . Rahvusvaheline õigus on suunatud minimaalsete kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste püsivamad sidemed on eesmärgiks üksnes niikaua , kuni see võimaldab saavutada sõjalised eesmärgid.
  • ÜRO MAAILMARAHU MUDEL
    Riigid otsustavad oma siseasjade üle ise. Riigid elavad teineteisega rahus naabritena. Riigid hoiduvad teineteist jõuga ähvardamast. Riigid ühendavad jõu rahvusv rahu ja julgeoleku säilitamiseks. Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal v agressiooni tõrjumiseks. ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
    Muutused riikidevahelises poliitikas
    • Sõjaliste otsuste ümbermõtestamine-tavasõdade ähvarduse vähenemine ning madala intensiivsusega konfliktide ja riskide esiletõus.
    • Majanduslik maailmastumine- majandustegurite töhtsuse kasv sõjaliste ja poliitiliste arvel. Rahvusvaheliste ettevõtete mõju tõus.
    • Ülemaailmsete probleemide teadvustamine ja vastavate lepingud nt keskkond. Hargimaiste sotsiaalsete liikumiste areng.

    MAAILMASTUMISE UUED VASTASSEISUD
    • Üliriik Ameerika Ühendriigid
    • Tugevad riigid(Saksa, Jaapan)
    • Stabiilsed riigid(Šveits, Eesti)
    • Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid
    • 4GW, neljanda põlvkonna sõda, terrorirünnakud
    PAARIARIIGID-tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste(Kuuba, Põhja-Korea)
    KOKKUVARISENUD RIIGID-vägivaldne anarhia, hõimude ja sõjapealikute võitlus, oht selle tõttu, et ei suuda oma ala kontrollida ja terroriühendused saavad kasutada tugipunktidena(Angoola, Afganistan , libeeria, sudaan )

    ÜLEILMASTUMINE


    Üleilmastumine on sotsiaalne protsess, milles geograafilised piirangud ühiskondlikele ja kultuurilistele korraldustele vähenevad ning milles inimesed muutuvad kasvavalt teadlikuks, et need vähenevad.
    Valdkonnad: majanduslik, kultuuriline, poliitiline
    VÕTMEARENGUD:Hargimaistumine ja mitmetasandiline valitsemine
    Globaalprobleemide põhirühmad:
    • Üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud (massihävitusrelvad)
    • Maailam arendus ja arenguväljakutsed
    • Maakera toorainevarude kahanemise mured
    • Üleilmsed keskkonaprobleemid
    • Inimõigus, pagulas ning rändeprobleemid
    • Üleilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht

    RAHVUSVAHELISE POLIITIKA TOIMIJAD
    Põhilised toimijad on riigid. Teised toimijad on:
    • Riikidevahelised rahvusv ühendused ja institutsioonid, millest mõned on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks .(EL)
    • Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (punase risti rahvusvaheline komitee)
    • Valitsusvälised rahvuv ühendused
    • Tunnustatud valitsuste välised kehamid:rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässud
    • Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina
    Riik maailmasüsteemi toimijana
    Suveräänsus:
    • Sisemine: tegevusvõime ja ulatus
    • Välimine: tunnustus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid
    Riigiidentiteet:sidusus, püsivus, keskkonnataju-piljarilaud vs komplekssus
    Riigivõimu suhestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine
    FAKTID:
    • Maailmas etkel u 200 riiki
    • Hetkel u 8000 keelt, millest u 700 põhikeelt
    • Impeeriumid, suured ja väikesed riigid, tugevad, nõrgad ja ebaõnnestunud riigid.
    • Riikide ühendused ja lepingud: ÜRO ajajärgu kasv
    • Mitteriiklikud ühendused(INGO) vs GONGO...

    RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
    • Ühinenud rahvaste organisatsioon: maailma riikide keskühendus
    • ÜRO ALLÜHENDUSED( UNESCO , ILO, UNICEF , FAO jt) Eraldi: Punane Rist
    • Regionaalsed liidud(NATO, EN, OSCE , Araabia Liiga, ASEAN, Aafrika liit jt)
    • Riikide lepingusüsteemid
    • OECD , G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT
    • Hargmaised ettevõtted(UNCTAD)
    • Vabaühingud : Greenpeace, ATTAC , al-Qaida

    Eripiirkonnad maailmas
    Üro halduse alad(olnud nt Kosovo , Afganistan jt), Antarktika eriseisund, sõjaväebaasid ja elanike saared. Maailmastumise jõukus ja eluviisideerisusest, aga ka rahvamõrvadetõttu kasvab pidevalt sisserändesurve nn tuuma riikidele: erivööndid ja laagrid. Rahvusv vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida- Kongo jt. Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama jt. Olematud riigid: Patagoonia, talud , Kuu, Mars jt.
    Välispoliitika
    • Sisend (ühiskond+rahvusvaheline keskkond): väärtused, normid, mängureeglid , ohud, väljakutsed, võimalused, toetused, vastuseis, ainelised ja inimressusrid.
    • Riigivõimu sisendprotsessid:Poliitika aluspõhimõtted ja kujundamine, üld-ja tegevuseesmärkide määratlemine, strateegia ja taktika kujundamine, poliitika teostumise järelvalve, ressursside kasutuse jälgimine ja korraldus.
    • Otsused ja tegevused, võimalik tagasisisde

    Rahvusvaheline suhtlus
    • Riigid tunnustavad teineteist, abistava doma kodanikke välismaal, riigipeade vastastikused külastused,läbirääkimised. Riigipeast välisministeeriumi juhtrolli ja tänase laiema institutsionaalse välissuhtluseni. Vahetatakse esindajaid-suursaadikud. Teised tavalised esindajad: konsulid , asjurid. Suhtlus järgib diplomaatilist protokolli. Rikkumise korral järkjärgulised sanktsioonid.

    RIIKIDEVAHELISED VAIDLUSED
    Tüliga riikide vahel on tegemist siis kui riikide vahel on lahkarvamusi faktis, õiguslikus v poliitilises küsimuses.On tegemist huvide vastuoluga. Ühe riigi õigustatud nõue lükatakse teise riigi poolt tagasi v kaheldakse õigustatuses.
    • ÕIGUSLIKE JA POLIITILISTE TÜLIDE eristamine sõltub suuresti riigi suvast, põhialuseks on normide ja normivaidluste olemasolu õiguslikes tülides.
    RIIGI ENESEKAITSEVAHENDID: hoiatused, noodid jm. diplomaatilised vahendid. Mittesõjalised survestusvahendid:
    • Retorsioon e vastuabinõu-seaduslik teist riiki survestav meede (nt majandusabist ilmajätmine)
    • Repressaal e surveabinõu- ebaseaduslik teist riiki survestav meede (blokaadi kehtestamine)
    Sõda: enesekaitse e hädakaitse. Rünnak e intervensioon-pole tänaseks rahvuv õiguses lubatud va ÜRO heakkiidul.
    Vaidluste lahendamise meetodite kasutamine.

    HUMANITAARINTERVENTSIOON

    Humanittarse intervetsiooni olemuseks on rahuvalvajate poolt jõu kasutamine, eesmärgiga kaitsta elanikkonda omavolilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, mis ületab eeldatava mõistliku ja õiglase käitumise piirid.
    Humanitaaarseks inter.. peab olema luba pädevalt rahvusv organisatsioonilt ()ÜRO.
    Relvajõu kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on üliraskete inimõiguste rikkumisega. Sekkumise järel on olemas äärmine vajadus ja sekkumise tulemusena päästetakse suurel hulgal inimelusid.
  • Vasakule Paremale
    RAHVUSVAHELISED SUHTED #1 RAHVUSVAHELISED SUHTED #2 RAHVUSVAHELISED SUHTED #3 RAHVUSVAHELISED SUHTED #4 RAHVUSVAHELISED SUHTED #5 RAHVUSVAHELISED SUHTED #6 RAHVUSVAHELISED SUHTED #7 RAHVUSVAHELISED SUHTED #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Rahvusvaheliste suhete teooriad. Koolkonnad. Maailmasüsteem. Riikide suhtemudelid. Üleilmastumine. RAHVUSVAHELISE POLIITIKA TOIMIJAD. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID. HUMANITAARINTERVENTSIOON.

    Sarnased õppematerjalid

    Riigi ja valitsemise III osa
    28
    doc

    Riigi ja valitsemise III osa

    Polüarhia tunnused 1. Ametikandjate valimine 2. Vabad ja ausad valimised 3. Üldine valimisõigus 4. Õigus kandideerida riigiameteisse 5. Väljendusvabadus 6. Õigus alternatiivsele teabele 7. Ühinemisõigus Demokraatia tänased probleemid n Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest n Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majandusliku maailmastumise mõju) n Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) Meedia sotsiaalse vastutuse käsitlus n Meedial on ühiskonna suhtes kohustused ja meedia omandus tugineb avalikule usaldusele n Uudistemeedia peaks olema tõepärane, täpne, õiglane, objektiivne ja asjakohane n Meedia peaks olema vaba ja isereguleeruv n Meedia peaks järgima kokkulepitud eetika- ja ametijuhendeid n Teatud juhtudel on vajalik valitsuse sekkumine avalike huvide kaitseks

    Riik ja valitsemine
    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014
    32
    docx

    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

    Ideoloogia mõiste areng: De Tracy – uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon. Mannheim arvas, et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem; Ideoloogia ja usund; Ideoloogia, programm ja strateegia; Ideoloogia ja retoorika; Varjatud ja avalik ideoloogia; Valmis ja ad hoc ideoloogia 42. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 43. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning nende suhtelisust.

    Poliitika ja valitsemise alused
    Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM
    24
    doc

    Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

    Ideoloogia areng: · De Tracy ­ autor. Ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi · Marx: ideoloogia on ettekääne, illusioon · Mannheim: mida inimesed mõtlevad, tule-neb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. · Positivism: teadus vs ideoloogia · Pragmatism: oluline sisuline mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab Suhted: · Ideoloogia ja filosoofiline süsteem · Ideoloogia ja usund · Ideoloogia, programm ja strateegia · Ideoloogia ja retoorika · Varjatud ja avalik ideoloogia · Valmis ja ad hoc ideoloogia 1 Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Ideoloogia ülseanded: 1)seletamine 2)hindamine 3)õigustamine 4)orienteerimine 5)programmeerimine 6)mõtestamine 7)mobiliseerimine

    Riigiteadused
    Poliitika ja valitsemise alused
    19
    doc

    Poliitika ja valitsemise alused

    otstarbekal tasandil. 84. Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas. Tunnused: Territoriaalsus, autonoomsus, otsene demokraatia, demokraatlikult valitud esinduskogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada ise esindus- ja täitevorganite süsteem, õigus kehtestada oma eelarve, kohalikud maksud tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingule, keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelevalve õigus. Tavategevusalad Euroopas: üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm). 85

    Arenguõpetus
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    62
    docx

    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

    sotsiaalne mobiilsus väike. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus ­ sotsiaalne hierarhia. o Avalik ja erasektor

    Ühiskonnaõpetus
    Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger
    64
    doc

    Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

    süsteem ­ areneb noorukieas. c) stiil - inimese tavaline viis, kuidas ta täidab oma poliitilist rolli ­ alus sellele pannakse noores täiskasvanueas. Need 3 asja teisiti õeldes on iseloom, uskumused ja kogemused. Lisaks eelpoolmainitule mõjutab eliidi poliitilist käitumist oluliselt ka keskkond kus ta tegutseb. Psühhoanalüütiline lähenemine. Psühhoanalüütiline lähenemine eliidi käitumisele väidab, et nende lapsepõlve üleelamised ja suhted emaga varases nooruses, samuti suhted vastassugupoolega jne. mõjutavad väga tugevalt tulevase eliidi poliitilist käitumist. Näit: Richard Milhous Nixonil oli üsna raske lapsepõlv . On väidetud, et suurem osa poliitilistest liidritest on tegelikult kõrgema eneseusaldusega ja psühholoogiliselt paremini kohanenud kui tavaline täiskasvanu. Kui on teada inimese elulugu, siis on seda kerge psühhoanalüütiliste faktidega siduda, vastupidi aga mitte

    Riigiteadused



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun