Kõik head asjad on metsikud ja vabad ning tsiviliseeritud inimesed on kui koduloomad, kelles on kõigis mingil määral säilinud ka metsikust. Mitte igat inimest ei tohiks suruda ühiskonna normidesse ega ka mitte igat osa ühe indiviidi puhul. Inimesed vajavad enam hämaraid ja looduslikke teadmisi kui õpikutarkust. Võiksime otsida avaramaid vaatevälju loodusele, et seda paremini mõista ja paremini hoida. Inimene vajab kaastunnet kõigest muust tarkusest enam. ,,Kodanikuallumatus" Thoreau ,,Civil disobedience" esindab seisukohta, et inimesed peaksid käituma vastavalt oma südametunnistusele, mitte valistuse poolt ettekirjutatud seadustele. See kritiseeribAmeerika sotsiaalpoliitikat, eriti orjapidamist ja Mehhiko sõda. Filosoofilised seisukohad Essees ,,Civil disobedience" alustab ta väitega, et valitsusest praegusel kujul on rohkem kahju kui kasu ning et enamuse võim ei eksisteeri mitte selle pärast, et nad oleksid kõige
Hiinaga. 1080. aastad soojenesid suhted NSVL-iga, pärast Idaploki lagunemist tegi sõprussuhted ntks Venemaaga ja ka Eestiga. 26 A ajalugu Aasia sai pärast Teist maailmasõda üheks maailma tähtsaimaks piirkonnaks arenenud tööstusringina tõusis edule Jaapan. Mõjutas ka rahvarohkem riik maailma- Hiina. India Rahvuskongressi tegevuse põhisuunad Enne Teist maailmasõda : · Kodanikuallumatus · Kampaania liibumist tööst riigistati ja loobuti kõigest, mis oli seotud Inglismaaga. Pärast Teist maailmasõda · 50-ndatel aastatel kuulutati välja India vabariik. 1956. a Pakistan Islami vabariigi. India Rahvuskongress - juhtis India rahvaid, kes jätkasid iseseisvusvõitlust. Jawaharlal Nehru India hilisem kauaaegne peaminister. Kodanikuallumatuse kampaania loobuti indialastele kahjulike seaduste täitmisest, tööst
Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel enamik läheb kaasa 2. Lisaväärtuste mudel mida peetakse soodsaks, 3. Ressursside mobiliseerimise mudel kvaliteedi tõstmine Kollektiivse käitumise vormid: 1. Isetekkelised: massihüsteeria, paanika, hullus, moenarrus, mood, sihtauditoorium 2. Rahvahulgad: juhuslik, konventsionaalne, ekspressiivne hulk; jõuk, pikett,
5. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: 1. Ideoloogia 2. .Totaalne revolutsioon 3. .Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. .Totaalne mobiliseeritus 5. .Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. .Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia, üksainus eliidi juhtitud massipartei, terroristlik politseikontrolli süsteem, massiteabevahendite kontrolimonopol, relvamonopol.. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu.Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared–totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. SULTANISM Võimu ekstreemne koondumine Isikukultus (eluaegsed nimetused Põhja-Koreas) Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine
peaks taoline arutlus võimaldama kõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia kanaleid on näiteks avaliku võimuga loodud koostöökogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, survegrupid, muud kodanikuühendused ja sotsiaalsed liikumised, äärmuslikul juhul ka kodanikuallumatus. (Lagerspetz, 2004:56) Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis). Presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi. Kuna esindusdemokraatia kõige suuremaks probleemiks võib pidada täieliku läbipaistvuse puudumist[viide
1 Mida tähendab kollektiivne käitumine? Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid? Kollektiivne käitumine Osalemine poliitikas Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism) 1 Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud. Poliitikas osalejate tüübid: 1)revolutsionäärid 2)protestijad 3)parteiaktivistid ehk gladiaatorid ( etturid-teevad põhitöö/äärmuslased-töötavad poliitilisest süsteemist väljaspool/poliitiline eliit- teeb sisulisi otsuseid) 4)kogukonnaaktivistid 5)vahendajad
nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis. - Poliitiline filosoofia: mis on võrdus, vabadus, riik, ühiskond, poliitiline kohustus. Kas vabadus või võrdsus on väärt eesmärgid? kas kodanikuallumatus on mõnel puhul põhjendatud? - Võrdususe idee pooldajaid nimetatakse egalitaristideks. Selle vastaseid elitaristideks. - Võrdusus alati mingis asjas või mingit asja silmas pidades, mitte igas asjas. - Raha võrdne jaotamine: utilitaristlikult: see võib tuua suurima õnne suurimale arvule inimestele; võib vähendada kannatust. KRIITIKA: võrdus
Totalitaarse reziimi tunnused 1. Ideoloogia 2. Totaalne revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. Totaalne mobiliseeritus 5. Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid 1. Ametlik ideoloogia 2. Üksainus eliidi juhitud massipartei 3. Terroristlik politseikontrolli süsteem 4. Massiteabevahendite kontrollimonopol 5. Relvamonopol 6. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Kodanikuallumatus Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil Demokraatia määratlus Demokraatia = rahvavalitsus Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Demokraatia mõiste
kuid me ei saa ka reaalselt rääkida riigist, kui pole eristatavat ühiskonda. · Valgustus: ühiskondlik kokkulepe: algselt vabad inimesed sõlmisid kokkuleppe valitsejaga, saades kuulekuse vastukaubaks korra, julgeoleku ja õigused (Rousseau). · Hobbes: nn loomuolukorras valitseb 'kõigi sõda kõigi vastu' => seetõttu peavad inimesed oma sünnipärased õigused andma valitsejale, et üleüldse ellu jääda . · Locke: 1) kodanikuallumatus on lubatud juhul, kui valitseja rikub oma kohustusi; 2) kuna inimese teatud loomupäraseid õigusi ei ole kunagi valitsejale üle antud, ei saa neid ka inimestelt võõrandada. · Liberaalne traditsioon näeb vabadust saavutatavat riigi vastu või hoolimata riigist · Konservatiivne traditsioon leiab aga, et vabadus saab tulla vaid läbi riigi. Riigi filosoofilised eeldused: · Siedentop: et mõista euroopaliku riikluse iseloomu, peame teadvustama selle
Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid? Kollektiivne käitumine tähendab institutsioonivälist inimeste ühist tegutsemist ja reaktsioone ühiskonnas toimuvale. Poliitikas osalemise konventsionaalsed vormid on osavõtt valimistest, osalemine valimiskampaaniates, mõjutamine propaganda ning osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest. Mittekonventsionaalsed vormid on meeleavaldused ja piketid, allkirjakogumine, streigid, kodanikuallumatus ning vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu (terrorism). 12. Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud. Poliitikas osalejate tüübid on revolutsionäärid, protestijad, parteiaktivistid, kogukonnaaktivistid, vahendajad, eksperdid, nõustajad, hääletajad, toetajad ja patrioodid, mitteaktiivsed. 13. Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike.
1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniast 3. Mõjutamine(ise jääd poliitikast välja nt ärimehed): lobby(oma vaadete müümine poliitikutele), meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika ® meeleavaldused ja piketid ® allkirjakogumine, serverite ummistamine jm ® streigid, sh. tööseisakud ja näljastreigid ® kodanikuallumatus ® vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu (terrorism Kollektiivne käitumine n Institutsioonidevälised reaktsioonid ühiskonnas toimuvale: n Organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus n Lühiajaline vs pikaajaline suunitletus n Eesmärkide väljenduslikkus vs vahendlikkus n Motiivide määratletus vs puudumine n Kollektiivse käitumise mudelid:
27. Iseloomusta poliitikas osalemise vorme: esindusdemokraatlikud, otsedemokraatlikud, konventsionaalsed, mittekonventsionaalsed. Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism) Esindusdemokraatia – inimesed valivad endale esindaja kes annab edasi nende nõudmisi Otsedemokraatia - võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse,algatuse,koosolekute kaudu 28. Iseloomusta poliitilise teadmise liike. Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus – tõsiasjade esitus; seletus – miks nähtus esineb, ettekirjutus – mida peaks tegema.
osaluse üldjoontes kaheks: tavapärane osalemine (conventional participation) ja tavapäratu osalemine (unconventional participation). Tavapärane osalemine sisaldab paljusid laialt aktsepteeritud viise valitsemise mõjutamiseks - selle alla kuuluvad hääletamine, teiste veenmine, uksekella helistamine petitsiooni jaoks jne. Kontrastina sisaldab tavapäratu osalemine tegevusi, mis on rohkem tähelepanu pälvivad: näiteks protestimine, kodanikuallumatus ja isegi vägivald. Hääletamine on poliitilise osaluse vorm, milles osaletakse kõige rohkem, kuid viimastel aastatel näitab seegi Ameerikas langustrendi. Siiski on täheldatud märkimisväärset osaluse tõusu raha annetamises kandidaatidele ja riigiametnikega kontakteerumises, väike tõus on ka teistes tegevustes. Kuigi võib tunduda, et ameeriklased peaksid tundma muret valimisaktiivsuse vähenemise pärast, siis laiem pilk
need pannakse kohalikule avalikule arutelule (kohalik tasand); 8) petitsiooni esitamise kaudu riigi- või kohaliku omavalitsuse organile (üleriigiline või kohalik tasand). Erandjuhtudena tuleb käsitada lisaks veel rahva selliseid otsese osavõtu vorme nagu: 1) revolutsioon, ülestõus (nt Suur Prantsuse revolutsioon) - aktiivne erandliku sekkumise vorm; 2) kodanikuallumatus (vrdl Indias Mahatma Gandhi algatatud vastav liikumine Inglise koloniaalre?iimi vastu) - passiivse erandliku sekkumise vorm. Rahva poliitiliselt aktiivsel osal on ühiskonna ning riigi ees seisvate probleemide lahendamise missioonitunde teostamiseks võimalik tegutseda kas: 1) individuaalselt või 2) organiseeritult. Kuna individuaalne tegevus on tavaliselt väheefektiivne, siis kasutatakse reeglina organiseeritud
annaabi.ee 
