Kooli nimi Henry David Thoreau Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2010 Elulugu Henry David Thoreau sündis 12. Juulil 1817 Concordi linnas, Massachussetsis, USA-s. Tema isa oli ärimees ning ta sai oma hariduse Harvardi ülikoolis. Mõned aastad töötas ta õpetajana Concordis ja Staten Islandil, New Yorgis Aastatel 1841 kuni 1843 elas ta esseisti ja filosoofi Ralph Waldo Emersoni juures, kus ta kohtus ka teiste transtsendentialistidega, nagu õpetlane ja filosoof Amos Bronson Alcott ja Margaret Fuller ja George Ripley (180280), mõlemad sotsiaalreformijad ja kriitikakirjanikud. 1845. aasta märtsis otsustas Thoreau minna elama Waldeni tiigi kaldale ja veetis seal kaks aastat, püüdes välja mõelda, mis on elu. Ta asus elama väikesele maavaldusele, mille omanikuks oli tema hea sõber Ralph Waldo Emerson. Ta ostis ühelt teetööliselt vana osmiku ja l...
Hiinaga. 1080. aastad soojenesid suhted NSVL-iga, pärast Idaploki lagunemist tegi sõprussuhted ntks Venemaaga ja ka Eestiga. 26 A ajalugu Aasia sai pärast Teist maailmasõda üheks maailma tähtsaimaks piirkonnaks arenenud tööstusringina tõusis edule Jaapan. Mõjutas ka rahvarohkem riik maailma- Hiina. India Rahvuskongressi tegevuse põhisuunad Enne Teist maailmasõda : · Kodanikuallumatus · Kampaania liibumist tööst riigistati ja loobuti kõigest, mis oli seotud Inglismaaga. Pärast Teist maailmasõda · 50-ndatel aastatel kuulutati välja India vabariik. 1956. a Pakistan Islami vabariigi. India Rahvuskongress - juhtis India rahvaid, kes jätkasid iseseisvusvõitlust. Jawaharlal Nehru India hilisem kauaaegne peaminister. Kodanikuallumatuse kampaania loobuti indialastele kahjulike seaduste täitmisest, tööst
Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel enamik läheb kaasa 2. Lisaväärtuste mudel mida peetakse soodsaks, 3. Ressursside mobiliseerimise mudel kvaliteedi tõstmine Kollektiivse käitumise vormid: 1. Isetekkelised: massihüsteeria, paanika, hullus, moenarrus, mood, sihtauditoorium 2. Rahvahulgad: juhuslik, konventsionaalne, ekspressiivne hulk; jõuk, pikett,
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
peaks taoline arutlus võimaldama kõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia kanaleid on näiteks avaliku võimuga loodud koostöökogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, survegrupid, muud kodanikuühendused ja sotsiaalsed liikumised, äärmuslikul juhul ka kodanikuallumatus. (Lagerspetz, 2004:56) Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis). Presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi. Kuna esindusdemokraatia kõige suuremaks probleemiks võib pidada täieliku läbipaistvuse puudumist[viide
· totaalne revolutsioon · eesmärgiks kodanike sisemine rahulolematusvanemate seadustamisvormide kõrvaldamine · sõjaväe allutatus Püsimise vahendid: · ametlik ideoloogiad · üks partei · terroristlik politseikontroll · massiteabevahendid tsensuuri all · relvamonopol · keskselt kontrollitud ja juhtitud majandus(riigi võimu poolt) 1 Tutvusta kodanikuallumatuse ja eraldatusesaarte mõisteid. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu,mis põhineb kodanikujulgusel. Eraldatusesaared on totalitarismis väiksed rühmad,kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. 1 Esita demokraatia tunnused ja tutvusta nende kahte rangusastet. Demokraatia tunnused: · võimude lahusus · võim esindab rahva huve · vabad ülised regulaarsed valimised · valitsejate vahetamise võimalus · aus ja õiglane otsustamismenetlus
nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis. - Poliitiline filosoofia: mis on võrdus, vabadus, riik, ühiskond, poliitiline kohustus. Kas vabadus või võrdsus on väärt eesmärgid? kas kodanikuallumatus on mõnel puhul põhjendatud? - Võrdususe idee pooldajaid nimetatakse egalitaristideks. Selle vastaseid elitaristideks. - Võrdusus alati mingis asjas või mingit asja silmas pidades, mitte igas asjas. - Raha võrdne jaotamine: utilitaristlikult: see võib tuua suurima õnne suurimale arvule inimestele; võib vähendada kannatust. KRIITIKA: võrdus
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
kuid me ei saa ka reaalselt rääkida riigist, kui pole eristatavat ühiskonda. · Valgustus: ühiskondlik kokkulepe: algselt vabad inimesed sõlmisid kokkuleppe valitsejaga, saades kuulekuse vastukaubaks korra, julgeoleku ja õigused (Rousseau). · Hobbes: nn loomuolukorras valitseb 'kõigi sõda kõigi vastu' => seetõttu peavad inimesed oma sünnipärased õigused andma valitsejale, et üleüldse ellu jääda . · Locke: 1) kodanikuallumatus on lubatud juhul, kui valitseja rikub oma kohustusi; 2) kuna inimese teatud loomupäraseid õigusi ei ole kunagi valitsejale üle antud, ei saa neid ka inimestelt võõrandada. · Liberaalne traditsioon näeb vabadust saavutatavat riigi vastu või hoolimata riigist · Konservatiivne traditsioon leiab aga, et vabadus saab tulla vaid läbi riigi. Riigi filosoofilised eeldused: · Siedentop: et mõista euroopaliku riikluse iseloomu, peame teadvustama selle
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniast 3. Mõjutamine(ise jääd poliitikast välja nt ärimehed): lobby(oma vaadete müümine poliitikutele), meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika ® meeleavaldused ja piketid ® allkirjakogumine, serverite ummistamine jm ® streigid, sh. tööseisakud ja näljastreigid ® kodanikuallumatus ® vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu (terrorism Kollektiivne käitumine n Institutsioonidevälised reaktsioonid ühiskonnas toimuvale: n Organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus n Lühiajaline vs pikaajaline suunitletus n Eesmärkide väljenduslikkus vs vahendlikkus n Motiivide määratletus vs puudumine n Kollektiivse käitumise mudelid:
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasaka...
kampaaniaid ja valimisi näiteks televiisori või ajalehtede kaudu. Keskmisest aktiivsemad osalevad poliitikas kirjutades ametnikele kirju, osaledes koosolekutel, seaduste aruteludes ja huvirühmade tegevuses. Need inimesed, kes on tihedalt poliitikaga seotud, osalevad kampaaniates ja annetavad nende jaoks raha, käivad miitingutel ja kandideerivad poliitilistele ametikohtadele. Väiksem hulk inimestest eelistab tavapäratuid poliitikas osalemise viise nagu näiteks kodanikuallumatus, mis kujutab endast ebaõiglaseks peetavate seaduste tahtlikku ja teinekord ka vägivaldset rikkumist. Seega osalevad Ameerika Ühendriikide kodanikud üsna aktiivselt eelpoolmainitud poliitilistes tegevustes ning veelgi aktiivsemalt mittepoliitilises ühiskondlikus tegevuses, alustades osalemisest erinevates organisatsioonides ning lõpetades heategevuslike annetuste tegemise ja vabatahtliku tööga. (Gitelson jt, 1996, lk. 111).
need pannakse kohalikule avalikule arutelule (kohalik tasand); 8) petitsiooni esitamise kaudu riigi- või kohaliku omavalitsuse organile (üleriigiline või kohalik tasand). Erandjuhtudena tuleb käsitada lisaks veel rahva selliseid otsese osavõtu vorme nagu: 1) revolutsioon, ülestõus (nt Suur Prantsuse revolutsioon) - aktiivne erandliku sekkumise vorm; 2) kodanikuallumatus (vrdl Indias Mahatma Gandhi algatatud vastav liikumine Inglise koloniaalre?iimi vastu) - passiivse erandliku sekkumise vorm. Rahva poliitiliselt aktiivsel osal on ühiskonna ning riigi ees seisvate probleemide lahendamise missioonitunde teostamiseks võimalik tegutseda kas: 1) individuaalselt või 2) organiseeritult. Kuna individuaalne tegevus on tavaliselt väheefektiivne, siis kasutatakse reeglina organiseeritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
