Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle
poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühiskondlik infrastruktuur 4)Keskkonnakaitse(et jaguks olemasolevaid ressursse tulevaste põlvkondadele ) 5)Sotsiaalne hoolekanne(pension,emapalk,lastetoetus jne) 6)Ühiskonna sidustamine(nt: see et pronks 88 sai teoks. ) *Aristoteles- oikonoomiline ja krematistiline rikkus
1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Majanduspoliitika võib olla suunatud: 1) territooriumile; 2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele; 3) ressursside liigile; 4) infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika jaguneb: 1) Korrapoliitika 2) Struktuuripoliitika 3) Protsessipoliitika Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseselt endogeenseid muutujaid. Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada: 1) Otsustusinstitutsioonid 2) Mõjuinstitutsioonid Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad:
1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. 10 Majanduspoliitika võib olla suunatud: 1) territooriumile; 2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele; 3) ressursside liigile; 4) infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika jaguneb: 1) Korrapoliitika 2) Struktuuripoliitika 3) Protsessipoliitika Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseseltendogeenseid muutujaid. Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada: 1) Otsustusinstitutsioonid 2) Mõjuinstitutsioonid Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: •kontrollil;
Heuss'i 4 turu arengufaasi. 27. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon). Nõudluse dünaamika (kasvav per capita sissetulek, suhteliste hindade muutus). Väikese sissetuleku korral on nõudlus toidu, riiete ning korterite järele kõrge. Kuid kasvava per capita sissetuleku korral suureneb nõudlus selliste tarbekaupade järele nagu autod, kodusisustus ning teenused. 28. Struktuuripoliitika strateegiad: korrapoliitika, sekkuvat tüüpi majanduspoliitika. Võimalikud ülesanded (ex-ante probleem): o Rahvusvaheliselt konkurentsivõimetute, kuid tulevikus edukate sektorite toetamine o Uute innovaatiliste, kuid ka riskantsete arenevate sektorite toetamine o Uute energiaallikate arendamise toetamine o Energiat ja keskkonda säästvate tehnoloogiate väljatöötamise toetamine Turuprotsesside aeglustamine (sotsiaalsete probleemide leevendamine): o Fikseeritud hinnad
vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuur • Rahvastik ja sotsiaalne hoolekanne • Ressursi- ja keskkonnakaitse
Heuss’i 4 turu arengufaasi. 29. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon). Nõudluse dünaamika (kasvav per capita sissetulek, suhteliste hindade muutus). Väikese sissetuleku korral on nõudlus toidu, riiete ning korterite järele kõrge. Kuid kasvava per capita sissetuleku korral suureneb nõudlus selliste tarbekaupade järele nagu autod, kodusisustus ning teenused. 30. Struktuuripoliitika strateegiad: korrapoliitika, sekkuvat tüüpi majanduspoliitika. Võimalikud ülesanded (ex-ante probleem): Rahvusvaheliselt konkurentsivõimetute, kuid tulevikus edukate sektorite toetamine Uute innovaatiliste, kuid ka riskantsete arenevate sektorite toetamine Uute energiaallikate arendamise toetamine Energiat ja keskkonda säästvate tehnoloogiate väljatöötamise toetamine Turuprotsesside aeglustamine(sotsiaalsete probleemide leevendamine): Fikseeritud hinnad
kommunikatsioonisüsteemid, inimkapital, transpordirajatised. Rahvusvaheline tööjaotus ja multifunktsionaalsed ettevõtted on edukamad. Majanduskasvu peamised allikad peituvad investeeringutes ja positiivsetes struktuurimuudatustes. Struktuuripoliitika peamiseks ülesandeks on kohanemis kulude vähendamine. Struktuuripoliitika toetub konkurentsipoliitikale. Avatud majandus. Struktuuripoliitika strateegiad: - korrapoliitika, need on raamtingimused, milles majandussubjektid oma otsuseid teevad - Innovatsioonipoliitika 16 36. Regionaalpoliitika On struktuuripoliitika alaliik, mille esiplaanil on regionaalne mõõde. Kerkis iseseisvalt esile alles 1970ndatel. Linna- ja maaregioonide peamine erinevus seisneb suhtes rahvusvahelise
7. Mis on omavalitsusõiguspoliitika, kuidas see suhestub kohaliku omavalitsuse õigusega ja mis on omavalitsuspoliitika põhivaldkonnad? Omavalitsusõiguspoliitika on omavalitsusteadusharu, mis võrdleb KOV-i positiivset õigust tegeliku sotsiaalmajandusliku olukorraga ja põhiseadusliku korra teostamisega. Omavalitsusõiguspoliitika teostamisel võetakse arvesse erinevaid arusaamu KOV õigusest. See määrab kindlaks vajalikud eesmärgid ja suunised omavalitsuse õiguse arendamiseks. Korrapoliitika = millist omavalitsuskorraldussüsteemi konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse; kas ja kuivõrd peavad kohaliku omavalitsuse üksused olema aktiivsed. Nt kodanike osaluse tõstmine, KOV määrusandlusõiguse tugevdamine Struktuuripoliitika = KOV üksuste teo- ja arenguvõime parandamine ja muudatustega kohanemise võime edendamine. Nt taristu parandamine, liikluspoliitika, keskkonnakaitse Protsessipoliitika = omahalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega
töövahendus, eriabi suurte ümberkorralduste puhul n Uurimis- ja arendustegevuse toetamine: abirahad, infrastruktuuri väljaehitamine n Kartelli- ja eramonopolivastane poliitika n Maksupoliitika: majandusarengut soosivad maksusoodustused n Investeeringuriskide vähendamine (laenud ja laenutagatised) n Riigihankepoliitika (ostetakse kodumaist kaupa) n Majanduspoliitika valdkonnad (Wrobel): n Korrapoliitika n Konkurentsipoliitika n Stabilisatsioonipoliitika n Rahapoliitika n Struktuuripoliitika n Regionaalpoliitika n Väliskaubanduspoliitika n Sotsiaalpoliitika Näide: majanduspoliitika vahendid Soomes ® Traditsiooniline: (a) subsideerimine, (b) siseturu kaitse, (c) edukate rahvusvaheliste ettevõtete loomine ® Planeeriv lähenemine
Kui nõudlus on täielikult välja kujunenud, algab neljas, küpsuse faas. Sissetulekuelastsus on 1 või väiksem (0< ŋ <1). Kui sissetuleku elastsus muutub viimases faasis väiksemaks nullist (ŋ < 0), järgneb langusfaas. Majanduse struktuuri muutuste jaoks on väga oluline eelistuste areng, mida näitab nõudluse tuluelastsus. 44. Struktuuripoliitika eesmärgid ja strateegiad Turuprotsesside toetamine (struktuurimuutused ning investeeringud): korrapoliitika ja sekkuva innovatsioonitoe poliitika; Majanduse efektiivsuse kõrge tase ning kasvumäär, siis peab ta tuginema intensiivsele konkurentsipoliitikale. Toimiv konkurentsiprotsess viib kulude vähenemiseni ning tootmistegurite efektiivse kasutamiseni. B. Turuprotsesside aeglustamine ning asendamine Kui sektorit või regiooni ähvardab struktuurimuutusest põhjustatud suur töötus, kasutatakse turuprotsesside edasilükkamiseks struktuuripoliitilisi meetmeid. Sellise
Isegi absolutistlikud valitsejad ei valitsenud ihuüksi. Neil olid abilised ja kandepind ühiskonnas. Valitsetava „lambakarja“ huvidega on pidanud arvestama isegi kõige despootlikumad valitsejad. 1.2.2. Teoreetilise majanduspoliitika süstematiseerimine Saksakeelses majandusalases kirjanduses domineerib valdavalt seisukoht, mille alusel majan- duspoliitika jaguneb kaheks põhivaldkonnaks (Raudjärv, 1995, lk 22). Korrapoliitika kui raampoliitika kujundab majandussüsteemi põhialused. Selle ülesandeks on institutsionaalne reeglite kehtestamine ja õiguste jagamine. Protsessipoliitika kui toimepoliitika ehk kulgemispoliitika on oma olemuselt makro- poliitika, mille puhul mõjutatakse rahvamajanduse agregeeritud komponente (nõudlust ja/või pakkumist) näiteks raha- ning maksupoliitikaga. Protsessipoliitika tegeleb otseselt
annaabi.ee 
