TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks
51.5820000 791088 020000 W max = 5 5 + 5 5 =¿ 18+ 49=67 mm 3842.110 8697.510 7682.110 8697.510 20000 W max = =100 mm 200 Nõue on tagatud 22 VIIDATUD ALLIKAD [1]. Eesti standard EVS 932:2017 "Ehitusprojekt" [2].Eesti standart EVS-EN 1990:2002 "Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused" [3].Eesti standart EVS-EN 1991-1-1:2002 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused." [4].Eesti standart EVS-EN 1991-1-3:2006 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus." [5].Eesti standart EVS-EN 1991-1-4:2005 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus
tustest. Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega (tavaliselt 95%) garanteeritud suuruse jär- gi, mark selle näitaja keskmise suuruse järgi. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide korral on peamiseks betooni kvaliteedi näitajaks be- tooni tugevusklass (ehk lihtsalt betooni klass), mis väljendatakse betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindrilise või kuubikulise survetugevuse (s.o. vastava normsurvetugevuse) kaudu. Eurokoodeks 2-s tähistatakse klassi tähega C, näiteks klassi C25/30 korral betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindriline survetugevus fck = 25 MPa või kuubikuline surve- tugevus fcube,k =30 MPa, s.t., et 95%-l katsetatud silindritest või kuupidest ei või tugevus olla väiksem kui 25 või 30 MPa. Soome normides tähistatakse betooni klassi tähe ga K ja СНиП- is tähega B, mõlemad väljendatakse kuubikulise survetugevuse kaudu (MPa).
27 7. VIIDATUD ALLIKAD [1]. EVS 842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninõuded" [2]. Ehitusseadustik, Vastu võetud 11.02.2015.a. [3]. Siseministri 07.04.2017.a. määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" [4]. Eesti standard EVS 932:2017 "Ehitusprojekt" [5]. Eesti standart EVS-EN 1990:2002 "Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused" [6]. Eesti standart EVS-EN 1991-1-1:2002 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused." [7]. Eesti standart EVS-EN 1991-1-3:2006 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus." [8]. Eesti standart EVS-EN 1991-1-4:2005 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus
Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohooned EVS 812-5:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 871:2003 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine EVS-EN 13501 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon (5 osa) EVS-EN 1991-1-2:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahju koormus EVS-EN 1991-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus EVS-EN 1991-1-2/NA:2007 (rahvuslik lisa) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus EVS-EN 1993-1-2:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus
Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohooned EVS 812-5:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 871:2003 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine EVS-EN 13501 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon (5 osa) EVS-EN 1991-1-2:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahju koormus EVS-EN 1991-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus EVS-EN 1991-1-2/NA:2007 (rahvuslik lisa) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus EVS-EN 1993-1-2:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus
tustest. Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega (tavaliselt 95%) garanteeritud suuruse jär- gi, mark selle näitaja keskmise suuruse järgi. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide korral on peamiseks betooni kvaliteedi näitajaks be- tooni tugevusklass (ehk lihtsalt betooni klass), mis väljendatakse betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindrilise või kuubikulise survetugevuse (s.o. vastava normsurvetugevuse) kaudu. Eurokoodeks 2-s tähistatakse klassi tähega C, näiteks klassi C25/30 korral betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindriline survetugevus fck = 25 MPa või kuubikuline surve- tugevus fcube,k =30 MPa, s.t., et 95%-l katsetatud silindritest või kuupidest ei või tugevus olla väiksem kui 25 või 30 MPa. Soome normides tähistatakse betooni klassi tähe ga K ja - is tähega B, mõlemad väljendatakse kuubikulise survetugevuse kaudu (MPa).
naabervundamentidel 20 mm. Võttes arvesse kahe vundamendi naabermõju, on suurim vajum võiksem kui 100 mm. Samuti oleksid lintvundamendi mõõtmed suhteliselt väiksed ning see annaks võrreldes vaivundamendiga suure kokkuhoiu nii materjalide kui tööde mahu arvelt. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPN-ENV 7.1 Geotehniline projekteerimine. Osa 1 Üldeeskirjad 2. EPN 7/AM-1 Geotehniline projekteerimine. Abimaterjal EPN-ENV 7.1 kasutajale 3. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused 4. Ehituskonstruktori käsiraamat
- ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; - väsimustugevus; - keevitatavus; - keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase - diagramm. Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine u. 12. Armatuuri nomenklatuur ja armatuurtooted (p 2.2. 2.3) Armatuuri nomenklatuur on armatuuri kasutatavad klassid ja vastavad läbimõõdud, mis on toodud standardites ja käsiraamatutes. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides armatuurterast voolavustugevuse normväärtusega 400 kuni 600 MPa. Armatuurterase tähistamisel määratletakse see oma kujuga (varras, valtstraat, traat, keevisvõrk), nimidiameetriga ja vastavusklassiga. Näiteks: varras Ø20 A500HW. A varrasarmatuur, H - kõrgnakkega ribivarras; W - keevitatav; Armatuurtooted Armatuurtoodete all mõistame valmiskujul raketisse või vormi paigaldatavaid keevitatud või seotud võrke või karkasse
b w z υf cd 600 ∙ 0,9 ∙330 ∙ 0,54 ∙ 16,7 VRd,max= cotθ+ tan θ = 2+0,26 =711 kN A sw 157,0 VRd,s= s fywd∙z∙cotθ= 80 ∙348∙0,9∙330∙2=406 kN Põikkandevõime on tagatud. 33 Põikjõud tekitab paindearmatuuris täiendava tõmbejõu: ∆ F =0,5∙V td Ed,max∙cotθ=0,5∙404∙2=404 kN Eurokoodeks 2-1-1 punkti 6.2.3(7) järgi ei saa see tõmbejõud olla suurem suurima paindemomendi tekitatavast tõmbejõust: M Ed ,max 101 ∙10 6 Ftd= 0,9 d = 0,9 ∙330 =340 kN See tekitab armatuuris pinge: Ftd 340 ∙ 10 3 2 σsd= A s 1 = 1140 =298 N/mm Betooni ja armatuuri vaheline nakketugevus: 1,8 fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙ 1,5 =2,7 MPa
Näited ehitistest ja nende osadest, mis kuuluvad 2. kategooriasse: üksik- ja lintvundamendid; plaatvundamendid; tugi- ja sulundseinad; süvendid pinnases; sillasambad; pinnastammid ja mullatööd; pinnaseankrud ja muud kinnitussüsteemid; tunnelid kõvas, riketeta kaljus ilma eriliste veetiheduse ja muude nõueteta. Ülejäänud ehitised kuuluvad 3. kategooriasse. Nende projekteerimiseks on vajalikud täiendavad meetodid ja reeglid, mida Eurokoodeks ei käsitle käesolevate standardiga. Näiteks on: väga suured ja ebaharilikud ehitised ja rajatised, ehitised, millega kaasneb ebanormaalselt suur risk, erakordselt keerulised pinnaseolud, erakordselt suured koormused, ehitised ebastabiilsetel aladel ehitised. 26. Geotehnilise projekterrimise piirseisundid Sarnaselt kõigi ehituskonstruktsioonide projekteerimisega lähtutakse ka geotehnilisel projekteerimise piirseisunditest
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ....................................................................................................
o kahjustuste korral on esmatähtis kahjustuse või probleemi põhjuse likvideerimine ja alles seejärel tagajärgedega võitlemine, o võimalikult palju kasutada ja säilitada hoonete ajaloolisi väärtusi. Hoone renoveerimisel tekib küsimus, milliseid projekteerimisnorme rakendada. Hooned on algselt ehitatud tänastest standarditest erinevate ja üldiselt väiksemat turvalisust nõudvate normide järgselt. Täna Eestis kasutusel olev projekteerimisstandard (Eurokoodeks) kehtestab näiteks suuremad lume- ja kasuskoormuse väärtused või ka materjalide tugevusomaduste varutegurid. Seetõttu tuleks renoveerimisel püüda 210 rakendada Eurokoodeksi turvalisuse taset nii palju kui võimalik, jäädes siiski reaalsuse piiridesse. Näiteks vahelae projekteerimisel Eurokoodeksi koormuste järgi ei ole otstarbekas tugevdada vundamente, kui ei ole märgata mitte ühtegi liigset deformatsiooni
annaabi.ee 
