Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi (2)

2 HALB
Punktid
Xxxxx Yyyyy
Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt Õppeaines: Ehituskonstruktsioonid
Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja :
Tallinn 200x.a. Sisukord:
1. Ülesanne..................................................................................................... 3 2. Plaadi dimensioneerimine .......................................................................... 4 3. Abitala dimensioneerimine ........................................................................ 6 4. Peatala dimensioneerimine ........................................................................ 9 5. Joonised.................................................................................................... 10 5.1. Vahelae plaan ........................................................................................... 10 5.2. Vahelae lõiked (1:50)............................................................................... 10 5.3. Plaadi armeerimine (1:25) ....................................................................... 10 5.4. Abitala armeerimine (1:25)...................................................................... 10 5.5. Peatala armeerimine (1:25) ...................................................................... 10
2 / 10 1. Ülesanne
Koostada monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt koos vajalike arvutustega .
Vahelae telgede mõõtmed: laius 2*7 m; pikkus 3*6 m. Peatala risti hoonet. Abitalade arv valida vastavalt peatala sildele, kusjuures abitalade telgede vahekaugus peaks olema 1,5 m ja 2,5 m vahel kaasaarvatud. Vahelae omakaaluna arvestada ainult raudbetooni omakaalu. Kasuskoormus 10 kN/m²
Vahelagi toetub ümber perimeetri müüritisele; hoone keskel postidele. Postide dimensioneerimist ei ole vaja teha. Betooni tugevusklassi ja armatuuri klassi valik on vaba.
3 / 10 2. Plaadi dimensioneerimine
Koormused:
normatiivne omakaal gk = 0,1 m x 25 kN/m³ = 2,5 kN/m²
kasuskoormus qk = 10 kN/m²
arvutuslik koormus qd = gk x 1,2 + qk x 1,5 = 3 + 15 = 18 kN/m²
arvutuslik paindemoment (meetrise riba kohta) 2 p × l eff 1 18x1,812 kN × m m a -a = = = 5,36 11 11 m
2 p × l eff 1 18x1,812 kN × m m b-b = = = 4,21 14 14 m
2 p × l eff 2 18x1,75 2 kN × m m c -c = m d -d = = = 3,45 16 16 m
maksimaalne põikjõud VSd,max = Vb-b = 0,6 x 18 x 1,81 = 19,55 kN/m
kaitsekiht 20 mm d1 = 100 ­ 20 ­ 5 = 75 mm
betooni klass c25/30 fcd = 16,7 N/mm²
pikiarmatuur AIII fyd = 340 N/mm², mc = 0,393
M Sd (m a -a ) 5,36 × 10 6 µ= 2 = = 0,067 = 1 - 1 - 2 × µ = 1 - 1 - 0,134 = 0,0694
4 / 10 × 0,85 × f cd × b × d1 0,0694 × 0,85 × 16,7 × 1000 × 75 A S1 = = = 217,3mm² f yd 340
Võtan alumiseks sarruseks 5 Ø 8 AIII, AS1 = 252 mm²
M Sd (m b- b ) 4,21 × 10 6 µ= 2 = = 0,053 = 1 - 1 - 0,106 = 0,0545
0,0545 × 0,85 × 16,7 × 1000 × 75 A S2 = = 170,7 mm² 340
Võtan ülemiseks sarruseks 4 Ø 8 AIII, AS2 = 201 mm²
5 / 10 3. Abitala dimensioneerimine
Koormused:
qd = 18 kN/m² * 1,75 m + 0,2 m * 0,3 m * 25 kN/m³ * 1,2 = 33,3 kN/m
q d × l 2 33,3 × 6,12 M Sd = = = 112,7 kN × m 11 11
6,1 b eff = 0,2 + = 1,42m 5
kaitsekiht 30 mm d2 = 400 ­ 30 ­ 10 = 360 mm
survetsoon 0,85*fcd *beff *hf *(d2 ­ hf/2) = 0,85*16,7*1,42*100*(360­50) = 624,9 kN*m > MSd
järelikult survetsooni piir ei ulatu ribisse, jääb plaadi pinda. M Sd 112,7 × 10 6 µ= = = 0,0432 × f cd × b × d 22 0,85 × 16,7 × 1420 × 360 2
µ = 1 - 1 - 2 × µ = 0,0442
× × f cd × b × d 2 0,0442 × 0,85 × 16,7 × 1420 × 360 A S1 = = = 943,3mm² f yd 340
Võtan abitala alumiseks sarruseks 3 Ø 22 AIII, AS1 = 1140 mm²
toe kohal b = 200 mm; d3 = (400 ­ 20 ­ 8 ­ 10) 360 mm
112,7 × 10 6 µ= = 0,306 survearmatuuri pole vaja
= 1 - 1 - 2 × µ = 0,377 6 / 10 × 0,85 × f cd × b × d 3 0,377 × 0,85 × 16,7 × 200 × 360 AS2 = = = 1133,3mm² f yd 340
Võtan abitala ülemiseks sarruseks 3 Ø 22 AIII, AS2 = 1140 mm²
Survetsooni kõrgus y = w * d3 = 0,377 * 360 = 136 mm
R21 = 0,6 * qd * l = 0,6 * 33,3 * 6,1 = 121,9 kN
k = 1,6 ­ d = 1,6 ­ 0,36 = 1,24
Rd (bet.) = 0,30N / mm 2
A S1 1140 1 = = = 0,0158 VRd1 = Rd × k × (1,2 + 40 × 1 ) × b w × d = 0,3 × 1,24 × (1,2 + 40 × 0,0158) × 200 × 360 = = 49068 N = 49,1kN
VSd = R21 ­ qd * d1 = 121,9 ­ 33,3 * 0,36 = 109,9 kN
VSd > VRd => on vaja arvutuslikud rangid
A sw Vwd = 0,9 × d × f ywd × s
rangide samm f ck 25 = 0,7 - = 0,7 - = 0,575 200 200
VRd 2 = 0,45 × × f cd × b w × d = 0,45 × 0,575 × 16,7 × 200 × 360 = 311,1kN
1 2
{ 5 VRd 2 smax = 0,6 * d = 0,6 * 360 = 216 mm
valin rangide sammuks s = 200 mm
7 / 10 rangidele mõjuv koormus
VSd ­ VRd1 (VSd - VRd1 ) × s (109,9 - 49,1) × 1000 × 200 A Sw > = = 111mm² 0,9 × d × f ywd 0,9 × 360 × 340
põikarmeerimistegur
A Sw 111 w = = = 0,0028 > 0,0014 s × b w 200 × 200
valin rangid Ø 10, ASw = 157 mm²
8 / 10 4. Peatala dimensioneerimine
koormus abitalalt: P1 = (0,6 * 6 + 0,5 * 6) * 33,3 kN/m = 219,8 kN
normatiivne omakaal: gk = 0,5 m * ( 0,8 ­ 0,1) m * 25 kN/m³ = 8,75 kN/m
arvutuslik omakaal: gd = 1,2 * 8,75 kN/m = 10,5 kN/m
teisendame abitalade juures mõjuvad punktkoormused joonkoormuseks: 3 × P1 3 × 219,8 RA = = = 329,7kN 2 2 moment tala keskel: Mkeskel = RA * l/2 ­ P1 * 1,75 = 329,7 * 3,5 ­ 219,8 * 1,75 = 769,3 kN*m
teisendatud jaotatud koormus: q×l2 8 × M 8 × 769,3 M = q= 2 = = 125,6kN / m 8 l 72 q = gd + M = 10,5 + 125,6 = 136,1 kN/m
leian toemomendi:
Mb = 0,125 * q * l² = 0,125 * 136,1 * 49 = 833,6 kN*m
leian avamomendi (üks ava maksimaalselt koormatud):
M11 = 0,096 * q * l² = 0,096 * 136,1 * 49 = 640,2 kN*m
kaitsekiht 30 mm d4 = 800 ­ 30 ­ 15 = 755 mm
9 / 10 5. Joonised
5.1. Vahelae plaan
5.2. Vahelae lõiked (1:50)
5.3. Plaadi armeerimine (1:25)
5.4. Abitala armeerimine (1:25)
5.5. Peatala armeerimine (1:25)
10 / 10
Vasakule Paremale
Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi #1 Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi #2 Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi #3 Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi #4 Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi #5 Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi #6 Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi #7 Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi #8 Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi #9 Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 162 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aamail Õppematerjali autor
Ülesanne
Plaadi dimensioneerimine
Abitala dimensioneerimine
Peatala dimensioneerimine
Jooniste nimekiri

Sarnased õppematerjalid

RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID-PROJEKT
52
pdf

“RAUDBETOONKONSTRUKTSIOON ID. PROJEKT”

gk1 = 0.03 24 2.167 = 1.56kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal gk 2 = 0.1 25 2.167 = 5.42kN / m - plaadist väljaulatuva abitalaosa omakaal gk 3 = 0.35 0.2 25 = 1.75kN / m Arvutuskoormused: - kasuskoormus qd = q qk = 1.5 17.3 = 26.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gd1 = g gk1 = 1.35 1.56 = 2.11kN / m - raudbetoon vahelaeplaadi omakaal gd2 = g gk 2 = 1.35 5.42 = 7.31kN / m - plaadist väljaulatuva abitalaosa omakaal gd3 = g gk 3 = 1.35 1.75 = 2.36kN / m - kokku gd = gd1 + gd2 + gd3 = 2.11 + 7.31 + 2.36 = 11.8kN / m - koormus kokku p d = qd + gd = 26.0 + 11.8 = 37.8kN / m 3.2. Abitala sisejõud Skeem: Arvutuslikud avad:

Raudbetoon
Vundamendid
25
doc

Vundamendid

F1 = 3,51 · 6,67 · 0,5 = 11,7 kN/m Normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb pikemalt paneelilt, on võrdne koormusega teljel 1 F31 = 3,51 · 6,67 · 0,5 = 11,7 kN/m Normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb lühemalt paneelilt F32 = 3,51 · 2,9 · 0,5= 5,1 kN/m Kokku normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3 F3 = 11,7 + 5,1 = 16,8 kN/m b. vahelagi - R/B õõnespaneel 220 mm 3,22 kN/m2 - tasanduskiht 40 mm 0,03 · 24 = 0,72 kN/m2 - parkett 0,014 · 5 = 0,07 kN/m2 KOKKU: gk,vl = 4,01 kN/m2 qk,vl = 4,01 kN/ m² qk,vl = 4,01 kN/ m² qk,vl = 4,01 kN/ m² qk,vl = 4,01 kN/ m²

Vundamendid
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera-

Raudbetoon
Betoonkonstruktsioonid kursuseprojekt
30
pdf

Betoonkonstruktsioonid kursuseprojekt

...... 13 4.3.2 Pikiarmatuur toel ........................................................................................................ 13 4.4 Abitalade põikarmatuuri dimensioneerimine ............................................................ 14 4.4.1 Põikarmatuur toe A piirkonnas ¼ sildeava ulatuses .................................................. 14 4.4.2 Põikarmatuur toe B piirkonnas ¼ sildeava ulatuses ................................................... 14 4.4.3 Põikarmatuur tala keskpiirkonnas ½ sildeava ulatuses .............................................. 15 4.4.4 Betooniga vastuvõetav põikjõud toe A juures............................................................ 15 4.4.5 Betooniga vastuvõetav põikjõud toe B juures ............................................................ 16 4.4.6 Põikarmatuuri dimensioneerimine tala keskpiirkonnas ............................................. 18 5 Peatalade arvutus .....................................................

Raudbetoon
Vundamendid projekt
72
docx

Vundamendid projekt

SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............

Kategoriseerimata
RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT-EER 0012
41
pdf

RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONI D I - PROJEKT (EER 0012)

2.1 Koormused abitalale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.2 Abitala pikiarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.3 Abitala p~ oikarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2.3.1 Tala toel¨ ahedasel piirkonnal p~oikarmatuuri valimine . . . . . . . . . . . . 10 2.3.2 Tala keskosa (1/2 ava ulatuses) p~oikarmatuuri valimine . . . . . . . . . . 12 2.4 Konstruktiivsed n~ ouded abitaladele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

Raudbetoon
Kivikonstruktsioonid projekt
47
doc

Kivikonstruktsioonid projekt

........................................................25 9.1 Kuuendal korrusel Sein1, keskmises tsoonis......................................................................28 10. Seina osa (posti) tugevuskontroll.................................................................................................31 10.1 Koondatud jõu mõjumine..................................................................................................31 10.2 Tugevuskontroll (esimese korruse pikisein tala T1 all)....................................................33 10.3 Tugevuskontroll (kuuenda korruse pikisein tala T1 all)...................................................37 11. Kokkuvõte....................................................................................................................................40 12. Kasutatud kirjandus......................................................................................................................41 Koostas N

Kivikonstruktsioonid
Metallkonstruktsiooni-projekt II
23
doc

Metallkonstruktsiooni-pro jekt II

trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m. Post: h>1,8xH/20-1,8xH/35,seega 1,0-0,6m Valime valtsitud ristlõike HE400A. Otsasein: postide samm 31:3=10,33 m. Valime valtsprofiili HE400A. 2 Otsaseina tala: h=10,33:25=0,4 m. Valime I-profiili IPE400. 2. Koormused 2.1. Tuulekoormus vastavalt EPN 1.2.6. Tuule kiiruseks võtame 21 m/s. Tuulerõhu baasväärtus qref=x v2ref /2=1,25x212 /2=0,28 kN/ m2 =1,25 kg/ m3 õhu tihedus; vref =21 m/s Meil on tegemist Tallinna tööstuspiirkonnaga, seega on meil III maastikutüüp. Kr =0,22 Z0 =0,3 Zmin =8m Z=11,7 m seinale ;Z=13,0 m katusele Võtame Z=13,0 m Zmin cr (Z)= Krxln(Z/Z0 )=0,22xln(13/0,3)=0,829

Metallkonstruktsioonid-projekt ii




Meedia

Kommentaarid (2)

aigar31 profiilipilt
aigar roots: pole ühtegi joonist
18:47 13-02-2013
aigar31 profiilipilt
aigar roots: tänan!väga hea
07:56 31-08-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun