Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelagi (2)

Sarnased õppematerjalid

25

docx

TERAKONSTRUKTSIOONID

Grigori Ponomarjov TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: TERAKONSTRUKTSIOONID Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 81 Juhendaja: Jaak Jaanus Esitamiskuupäev:... .............. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri: ................... Tallinn 2018 SISUKOR 1. SELETUSKIRI (KONSTRUKTSIOONID)...........................................................................4 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................4 1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.........................................................................................4 1.1.2. Lähteandmed (variant 48)....................

Konstruktsiooni materjalid ja...

16

rtf

Alused ja vundamendid

Tehiskivi Betoon Raudbetoon Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi. Lintvundamendid. Postvundamendid Vaivundamendid Plaatvundamendid Lintvundamendid Lintvundament ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele üle ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. Lintvundamente võib valmistada: · Monteeritava (taldmikuplokid ja betoonist keldriseinaplokid) · Kohalvalmistatavatena (monoliitne raudbetoon, väike plokid, tellised) Rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid: · Süvavundamendid · Madalvundamendid Madalvundament - Rajamissügavus ülevalpool külmumispiiri (1,2m) Pinnase külmakerke isolatsioon Kõetav hoone: laius 1-1,5m Ja paksus 50...150 mm Välisnurkades +40% Mittekõetav hoone, rajatis: Üldjuhul: laius 1,5...3m Paksus 100...200mm Sügavvundamendi rajamissügavus on allpool külmumispiiri. Soojustamine on kohustuslik!

Ehitus materjalid ja...

86

pdf

Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehitustoodete tehnilisele spetsifitseeri

Ehituskonstruktsioonide...

41

pdf

RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONI D I - PROJEKT (EER 0012)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.5.1 Esim

Raudbetoon

56

pdf

Hoone osad

m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad ­soklid ­ ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm -kivikbetoonist postvundament 400x400 mm

Ehitus

11

docx

Hoonete kordamisküsimused

Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke ­ peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Aurutihedad materjalid: plekk, kivi, klaas, plastik. Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon

Ehitusõpetus

67

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

eenduv aken. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. Fassaad välisseina väliskülg Vahelaed horisontaalsed konstruktsioonid, mis Jaotavad hoone korrusteks Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt, seadmetelt, teistelt konstruktsioonidelt Kannavad need üle seintele ja postidele Kandev osa + põranda konstruktsioon + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi on pööningu ja viimase korruse vaheline konstruktsioon Keldrivahelagi keldri ja I korruse vaheline vahelagi. Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire. (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks. Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära

Hoonete konstruktsioonid

9

doc

Kontrolltöö kordamisküsimused

Laudpõrand · Laudade paksus 29 või 37 mm. · Toetatakse puitlaagidele 40x100, sammuga 75...80 cm. · Lauad eraldatakse betoonist hüdroisolatsioonikihiga. · Selle peale pannakse soojustus, näiteks klaasvill 41. Soojustatud põranda ehitamine keldrita hoones (1. korruse põrand) · Põranda alune eelpinnas täidetakse liivaga. · Pinnasesse põranda alla tambitakse 3...4 cm paksune kiht killustikku. · Selle peale pannakse 8 cm paksune raudbetoonplaat. · Raudbetooni peale pannaks hüdroisolatsioonikiht ja 10 cm klaasvilla 42. Nõuded akendele, akende tihenditele Nõuded akendele · Piisav valgustus ­ akende pinnad võetakse akna- ja põrandapinna suhte järgi. Elamutes 1:8...1:10, klassiruumis 1:5, operatsioonisaalis 1:2 · Piisav helipidavus ­ 30...35 db, tänavaäärsel majal 40...45 db · Piisav soojapidavus ­ R0 0,47 m2K/W, selle tagab 3kordne klaas või 2kordne pakettaken, mille üks klaas on soojust peegeldav. · Odav, nägus, kestev

Ehitusõpetus

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (2)