koos trumliga hammasratta suunas. Kuna hammasratas pidevalt pöörleb, haarab ta klotside hõõrdumise toimel kaasa ka trumliratta koos trumliga. Tross-vints Lintvints Sildiandmed: Pinge 230 V ~ 50 Hz Võimsus 1050 W S3 20% Tõstejõud 300 kg Tõstejõud taliga 600 kg Tõstekõrgus 11,5 m Tõstekõrgus taliga 5,7 m Tross 12 m / Æ 4,5 mm Tõstekiirus 8 m / min Tõstekiirus taliga 4 m / min Kaal 17,5 kg Varustus · kinnitusrauad · soojuskaitsmega varustatud mootor · tross 12 m, Æ 4,5 mm · hädalülitiga varustatud juhtpult · koormakonks ja talirullikud · automaatpidur, mis kaitseb koormat igas olukorras
Kasutatakse lippude sidumiseks. Kokkujooksev silmus Kasutatakse ajutiseks trossi kinnituseks palgi, laua vms külge. Tünnisõlm Püsiasendis vaadi tõstmiseks kasutatakse vaadisõlme. Kassikäpad Pika trossitropi ajutiseks lühendamiseks on sobivaim kassikäpp. Tropp on aasadega tross lasti kinnitamiseks tõstemehhanismi konksu otsa. Eelis on see, et kassikäppadega püsib last stabiilne ja ei libise ära. Kaheksasõlm Kasutatakse seal, kus soovitatakse takistada trosside või liinide minekut läbi ploki siivi. Piraadisõlm
üle ei kanta Sünkronisaatori töö Pöörete ühtlustamine: Toimub pöörlevate detailide pöörlemis kiiruste ühtlustamine 8 16.09.2008 Sünkronisaatori töö Sünkronisaatori lülitumisel Ühendatud asend Käikude lülitusmehhanism Käigu lülitamine Käigu valik 1.Käiguvaliku hoova võll Käigukasti 2.Käiguvaliku hoob 3. Käiguvaliku tross juhtimine 4. Käigukang 9 16.09.2008 1.Käigulülitus hoova võll Käigukasti 2. Käigulülitus hoob juhtimine 3. Käigulülitus tross 4. Käigukang Käigulülitus mehhanism Tänan tähelepanu eest 10
laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Joon. 10.6.1. Sildumisseadme skeem, koostisosad ja nende paigutus: 1- automatiseeritud haalamisvints, 2- suunav rull, 3- kuuerullikuline otsaklüüs, 4- trossipidur (antud juhul kettpidur), 5- kolme rulliga kiip, 6- puksiirklüüs (tsentraalklüüs), 7 ja 8 pollarid, 9- tross (sünteetiline), 10- automatiseeritud haalamisvints kopaga, 11- terastross, 12- puksiirtrossi pidur, 13- kahe juhtrulliga kiip, 14- trossipool piduriga, 15- valatud trossiklüüs, 16- ankrupeli (kepsel), 17- lainekaitse. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
· Akna pesur · Tagumine kojamees ja pesur · Suunatuled · Esituled · Tagumised tuled Auto täiesti üles tõstetud: · Mootori õlilekked · Mootoriõli · Õlifilter · Käigukasti õli lekked · Differentsiaali õli lekked · Rooliotsad · Rooli hoovastik · Amordid · Väljalaske süsteemi lekked · Piduri torude seisukord Auto poole peale tõstetud: · Piduri klotsid · Piduri kettad · Piduri silindrid · Käsipidur tross · Piduri hüdraulika süsteem · Rehvi seisukord · Rehvi rõhk Mootori konditsioon: · Piduri vedeliku tase · Jahutus süsteemi vedeliku tase · Jahutus süsteemi lekked ja korrasolek Sõidu test: · Rooli loks · Siduri töö · Käigud · Pidurid · ABS · Nupud ja asjad
sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1.Piduriketas 2.Piduriklots 3.Piduri suport (sadul) ehk töösilinder Trummelpidur: Piduriklotsi ja piduritrumli kokkupuutepind ümara kujuga.
KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukru...
OLAVI RUITLANE "KROONU" Uku V. Tartu Kivilinna Gümnaasium "Kroonu" · Raamat kolmest '88 a. kroonusse värvatud Eesti noormehest · Paralleelid Jaseki Svejik'i lugudega · Alltekst "Kroonu" · "Ma olen need kolm peategelast kokku! Kõik inimesed on! Igas meis elab tross, kangelane ja mõistuspärane olend ühteaegu. Heino, Peeter ja Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane
· Summutiketas · Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb: · Käikude lülitusmehhanism · Vedav võll · Veetav võll · Vahevõll · Sünkronisaatorid · Hammasrattad · Tagurpidikäigu vahehammasratas · Jaotuskast Käiguvahetusmehhanism · Käigukasti kaan · Käigukang · Lülitushargid · Fiksaatorid · Lukk · Lüliti · Liugurid · Hoob · Tross · Hoova võll DIFERENTSIAAL Diferentsiaal koosneb: · Taldrikhammasratas · Teoratas · Rattavõll · Rattavõllihammasratas · Satelliithammasratas · Sattelliitide telg · Korpus · Tigu satelliidid · Lukustid RATTAVÕLLID Rattavõllid koosnevad: · Tugiäärikud · Laagrid · Rattavõlli kestad · Laagrite kinnituspuksid · Tihendid · Ratta rummid · Koonused · Muttrid · Rull laagrid · Kiilud
Jaguneb liikuvaks ja liikumatuks. Liikuv plokk plokk liigub ise koos tõstetava raskusega kaasa. Annab võitu jõus 2x (tõmban väiksema jõuga, kuid teepikkus on suurem). Liikumatu plokk ei kerki ega lange koos tõstetava raskusega. Võitu jõus ei anna, kuid saab muuta jõu mõjumise suunda. Kaldpind mida väiksem nurk kaldpinnal, seda väiksem on jõud, millega raskust liigutada. Kaevupöör Pööra moodustavad vänt ja võll. Võllile keritakse tross või kett ämbri tõstmiseks. Vända raadius on võlli raadiusest suurem, mistõttu ühe täispöörde tegemisel läbib käsi pikema teepikkuse kui ämber. Mida suurem on vända raadiuse ja võilli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. Hammasratasülekanne Võidetakse jõus niimitu korda kui mitu korda on suurema hammasratta hammaste arv suurem väiksema hammasratta hammaste arvust. Ülekandearv haakuvate hammasrattaste hammaste arvu suhe. Tali
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom ...
www.eaei-ttu.extra.hu Variant 1 1) Ehitusmasinate arengu 1 etappi isel: a) elavjõu kasutamine mehhanismide käitamiseks; b) kaasaegsete mas. Prototüüpide ilmumine 2) Masinaks nimetatakse a) mehhanismi b) mehhanismide kompleksi 3) Masina parameetri määrab kõige täpsemini a) tehnoloogilised ja eksplutatsioonilised võimalused 4) Transpordimasinate püsivust isel a) maksimaalne kreen b) max tõusunurk 5) Diiselmootoril puudub .........süsteem a) süüte 6) Hüdrodünaamilise transmissiooni tüüpilised elemendid on a) hüdropump b) hüdromootor 7) Mis isel ROPS tüüpi kabiini? Kaitseb masinisti masina ümberminekul 8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat 10) Konstruktsiooni ja teenindusvälja keerukuse järgi on tõste masinad a) l...
Lydia Koidula 24.12.1843 – 11.08.1886 Koostas Kadi Tross Perekond Lydia Emilie Florentine Jannsen (sünninimi) Johann Voldemar Jannsen (isa) Emilie Jannsen (ema) Eugenie (õde) Julius, Leopold, Harry ja Eugen (vennad) Haridus tee Isa õpetas teda kodus enne Pärnusse kolimist. 1854–1861 õppis ta saksa keelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Kirjavahetused J. Hurt Fr. R. Kreutzwald P. Blumberg C. R. Jakobson
1.0 Tarindi joonis antud andmetega: 1.1 Tarindi varraste sisejõud Lõige Tasakaalutingimuseks on Np Ntcos62,16 + Fcos135 = 0 Ntsi n62,16 Fsin135 = 0 Nt = 0,8F Np = 1,08F 2. Puitvarda tugevusarvutus Puitvarras on ühtlaselt surutud: Np = 1,08F = const (-) Puitvarda tugevustingimus: p = Np/Ap 1,08F/S Fp=6173 kN, kui S = 1 m2 3. Trossi tugevusarvutus Tross on ühtlaselt tõmmatud Nt = 0,8F = const (+) Tugevustingimus: 0,8F Ft = 12,146 kN 4. Leian puitvarda diameetri Fp / Ft * S = 0,002 m2 = 20 cm2 Leian puitvarda diameetri täissentimeetrites: 5. Leian tarindile lubatava suurima koormuse: Kui terastrossi lubatav koormus on teada, siis uue diameetriga puitvarda maksimaalne koormus tuleb üle kontrollida: 1,08F/0,002 Fp = 12,345 kN Võrdlen trossi ja puuvarda koormusi: Fp = 12,345 kN > Ft = 12,146 kN
MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht. · Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. Jäik ühenduslüli võib olla ka vardakujuline, kuid siis ta ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud. (Painduv ühenduslüli köis või tross). · Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede pu...
1. Joonis 2. Trossi ja puitvardade sisejõud funktsioonidena Teen seda projekteerides jõu F komponendid puitvardale ja trossile. X telje sihiks valin puitvarda. Kuna muid jõude peale F ei arvesta, on varraste sisejõud reaktsiooniks jõule F. Puitvarda sisejõud Np ja trossi sisejõud Nt Lähtudes põhimõttest et = 0 = 0 = - 45 + 1,14 = 0 = 1,14 - 45 = 0 = 0,69 = 0,71 3. Tugevustingimused Koostan jõuepüürid. Kuna mõlemal juhul on tegu ühtlaste varrastega, jaotub pinge kogu varda pikkuses ühtlaselt. Puitvarda puhul on tegu survega ning terastrossil tõmbega. u surve puit= 40 Mpa F lim tross= 58,3kN Puitvarda tugevustingimus on : 0,6910 3 4010 6 = 2 /4 Trossi tugevustingimus on 0,71F=58,3/S 4. Arvutan jõu F suurima lubatud väärtuse lähtudes trossi piirjõust ja nõutud varutegurist S=6. 0,71F=58,3/6 F=13,6kN Leian tarindi suurima lubatud koor...
väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest
moodustas puidutööstus koos metsavarumise ja müügiga 34 % kogu Hiiumaa tööstuse käibest (Hiiu Maavalitsus, 2001).Raiemahud on ära toodud joonisel 2. Kuigi raiemahud samas tempos kasvada ei saa, siiski puidutööstuse osakaal suureneb, kuna metsade aastane juurdekasv oli 300 000 tm, kaks korda suurem kui 1999.aastal raiuti. Metsandus on seega arenev majandusharu, mis mõistliku majandmise juures annab pikaks ajaks tööd (Tross, 1999). Joonis 2. Raiemahud aastatel 1992-1999 Allikas: Tross, 1999 8 Hinnang piirkonna loodus ja/või maastikuväärtustele Kurisu neeluauk Kurisu neeluauk on karstilehter, mis asub Kurisu külas. Lehtri sügavus on 6,2 meetrit ja selle läbimõõt ülemises servas on 32 meetrit, alumises osas kitseneb see 12 meetrini. Selles kaob Pihla soost voolav oja maa alla. Suvel kui oja on väike, on võimalik näha paest aluspõhja, kus asub väike koopaava. Koopaava on nii väike, et täiskasvanud inimene mahub sealt
lagunemist, paksust jm); *veepinna langu; märgitakse ristlõike pindala m 2 , pealtlaius m väikejõele ehit purre, sild, rippsild või ripphäll. *voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhtainete koostist ja hulka. Mõõtmiste teg on Voolukiiruse mõõtm: Vooluk mõõdet peamiselt jaotistega tross ning kiirusi mõõdetakse paadist. rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika Veetaset H mõõd peelides enamasti statsionaarse vaatlusi ja mõõtm tehakse ühtse metoodika põhineb turbulentse voolamise seaduspärasustel. limnigraafi abil. Lävendi jaoks koost mõõtmisan- järgi
traaversis ümber oma telje vabalt pöörduda. vaja spetsiaalvintse ja võivad olla üles (sõidumehhanismil) ja pöördetsükkel hälbeist. Arvutatakse väsimustugevust, Tross on konksuhoidjaga seotud ploki kaudu. riputud mistahes mehhanismi konksule. (pöördemehhanismil). Mehhanismi töötsükli kuumenemist ja kulumist. Muutuval koormusel Traavers on ploki teljega ühendatud Kahetrossiline greifer on kasutatav ainult
Sisukord HAUG 3 KARP 4 KASUTATUD KIRJANDUS 5 HAUG Selleks, et minna koju tagasi priske kolliga... 1. ...Otsi mingi koht kus on vett (haugile meeldib vesi) 2. Vaata, et poleks liiga palju puid ega muud risu, mille taha kipub nöör kinni jääma 3. Võta oma spinning ja pane sinna külge rull, sinna peale nöör, sinna külge tross ja sinna külge lant (bob soovitab rohelist lanti) 4. Viska oma lant kusagile vette ja hakka tagasi kerima 5. Ära keri ühes tempos, vaid tee peatusi ja jõnksuta 6. Korda protsessi 7. Ossa vana, õngest käis jõnks läbi 8. Haagi kala ära, et ta minema ei pääseks 9. Keri jõuga tagasi 10. Vaata, et sidur liiga kinni poleks (muidu haug kisub nööri katki) 11. Ütle oma semule, et ta kahva võtaks ja kala veest välja võtaks
4. käik 42 : 45 = 0,933 0,933 : 0,740 = 1,260 5. käik 37 : 50 = 0,740 Tagurpidi käik 44 : 13 = 3,384 Spidomeetri ülekanne 12 : 20 = 0,600 5.2. Käigukasti juhtimine Käiguksti hoovastikku juhtiakse trossi abil. Tross on kinnitatud käiguvahetus hoova liigendi külge, kust omakorda jookseb tross käigukasti, mille sees juhitakse trossi abil käigukasti hoobasid ja kahvleid(sele 7). Sele 7. Käigukasti juhtimine [8] 6. KARDAANÜLEKANDED JA RATTAVÕLLID Valitud sõidukil kasutatakse püsikiirus-jäikliigend, ehk kuulvõllliigendeid ning püsikiirus- liugliigendeid, ehk tripoidliigendeid. Nende abil kantakse pöördemomenti diferentsiaalilt veoratastele(Sele 8.).
SISUKORD 1SISSEJUHATUS.............................................................................................. 2 2BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON.............................................3 2.1Ehitus..................................................................................................... 3 2.2Klassifikatsioon....................................................................................... 3 3BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE........................................................................5 3.1Süvendi kaevamine................................................................................ 5 3.2Pinnase lõikamine.................................................................................. 5 3.3Pinnase teisaldamine.............................................................................6 3.3.1Buldoseri kaevikuviisiline töötamine................................................6 ...
1) g 9.81 kus Ft0 seadme tõstevõime kg; Q Tõstetava koormuse väärtus N; g Maa raskuskiirendus g = 9,81 m/s2. Tõsteseadme skeem on kujutatud joonisel 1.1. 3 Joonis 1.1. Tõsteseadme kinemaatiline skeem, kus: 1 on elektri mootor, 2 sidur, 3 pidur, 4 reduktor, 5 trummel, 6 polüspasti liikumatu plokiratas, 7 tross, 8 polüspasti liikuvad plokirattad, 9 mahajooksu piirik, 10 polüspast, S1 enam koormatud trossiharud, Q+Gkp lasti koormus+ lasti riputamise mehanismi mass, zt kandvad trossiharud. [1] 4 2. PAINDUV TÕSTEELEMENT 2.1. Trossiharu koormus Enne trossiharus mõjuva jõu S01 leidmist on määratud vastavalt tõstetavale koormusele (Ft0 = 8,158 t) plokimehhanismi tüüp: 2-10 [1, lk. 21, tabel 24]
Hainesit. 1922. aastal toimus iluuisutamises revolutsioon. 11-aastane tütarlaps ilmus rahvusvahelisele areenile vaevu põlvini ulatuva kleidiga, tänu millele sooritas ta harjutusi palju lihtsamalt. Iluuisutamisse oli nüüd ühtse tervikuna koondunud ilu, kiirus, painduvus ja akrobaatika. Kokkuvõtvalt on iluuisutamine kõvasti arenenud ja tänapäeval on see üsnagi kuulus spordiala. ( Viide: H. Alekõrs, R. Kasemaa, R. Kruusma, R. Kärsin, H. Mähar, V. Paduri, F. Tross ,,Uisutamine. Minevikust tänapäevani." 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 5-8, 9, 154, 208-216, 221, 232-232, 244-245, 248, 264-273, 280-286, 338-359.) Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit Üksik- ja paarissõidu kategooriates koosnevad võistlused lühi- ja vabakavast. Üksiksõidu lühikavas peab uisutaja esitama teatud iluuisutamise elementide kompositsiooni. Nii üksik- kui paarissõidu
Tõstemasinad. Kordamisküsimused. 1. Tungraua kasutusala ja liigitus ning käepidemele rakendatava jõu ja lasti tõstmise vaheline seos. Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on sellele kättesaamatu. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi: 1. Mehhaanilised, tõstemehhanismi alusel a) kruvitungrauad b) hammaslatt tungraud 2. Hüdraulilised, toiteallika järgi a) käsipumbaga b) elektriajamiga pumbajaamaga c) sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr. lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) membraan-tüüpi d) hüdromehhaanilised 3. Pneumaatilised 4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise jõuallikaga. Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt sooritatud jõud peab olema võrdne jõukruvi poolt lasti Q tõstmisel sooritatud tööga, väljendub nende vaheline seos P2pR=Qs1/h milles: P-käepidemele rakendatav jõud R-kä...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Referaat aines ,,Ehitusmasinad" Buldooserid Koostas: Juhendas: Tartu 2015 Sisukord 1.Buldooserid.......................................................................................................... 3 1.1Buldooserite liigitus........................................................................................ 3 2.Kobestid............................................................................................................... 5 Kokkuvõte.......................
Esmalt eemaldame õhupuhasti, selleks keerame ära õhupuhasti kaane 3 kinnitusmutrit, eemaldame kaas koos filterelemendiga, võtame lahti õhupuhasti korpuse küljest karteri tuulutussüsteemi ja sooja õhu juurdevoolu voolikud. Igaks juhuks paneme kaltsuga kinni karburaatori sissevooluavad, et sinna juhuslikult ei satuks mõni mutter jne... Keerame ära õhupuhasti kinnitusmutrid, eemaldame plaat ja õhupuhasti ise. Võtame lahti karburaatori küljest õhuklappi tross ja kaanel asuva gaasihoovastiku vahehoova Võtame maha klapikambrikaas (eelnevalt eemaldada kinnitusmutrid ja seibid) Kui kaan maas keerame ka küünlad välja, nii lihtsam pöörata vänvõlli. Pöörame väntvõlli käivitusvända abil( 05 ja 07 kasutada spetsvõtit) kuni ketiratta märk A jõuab kohakuti nukkvõlli korpuse oleva märgiga B
Kui see möödub kaardilugeja poolist induktseeritakse poolis elektrivool. Selle tugevuse kontrollib üle seade, mis avab ukse või laseb ligi pangatoimingutele. 2) Jalgratta spidomeeter Sõitmise ajal möödub püsimagnet paigalseisvast poolist. Poolis tekib induktsiooni vool (korraks). Impulsid lähevad seadmesse, mis arvutab ratta ümbermõõdu järgi kiiruse, teepikkuse vms. 3) Mehaanilise ajamiga spidomeeter või pöörete lugeja Ratta käigukastivõlli või mootoriga ühendatud tross paneb püsimagneti pöörlema. Pöörlev püsimagnet tekib alumiinium kettas pöörisvoolu, mille magnetväli sunnib ketta kaasa pöörduma. Kettaga ühendatud osuti näitab kiirust või pöörete arvu. 4) Elektrikarjus Elektrikarjuse traadis on pidevalt nõrk vool. Kui loom puudutab traati, voolutugevus traadis muutub ja voolumuutuse tõttu induktseerib karjuse generaator kõrgepingega elektrivoolu. See jõuab läbi traadi loomani ja siis saab loom elektrilöögi.
elektrivints ja juhtimisseadmed. · Vints koosneb mootorist, reduktorist ja veorattast. · Üle veoratta on paigutatud trossid, mille ühes otsas on kabiin ja teises vastukaal. · Sahti põhjas on amortisaatorid, mis pehmendavad laskumist. · Elektrimootor ühenduses reduktoriga, mis vähendab liikumiskiirust. · Lift on varustatud piduritega, mis kindlustavad kabiini kindla pidurduse selle mistahes asendis. · pidurid hakkavad tööle ka siis, kui puruneb tross, pingsus ei ole võrdne või katkeb vool. · Sahtil igal korrusel uksed, mis avanevad väljapoole. · ustel on automaatblokeeringud, mis ei võimalda lifti käivitada lahtiste ustega. · Liftiga tohivad töötada kodanikud alates 18.eluaastast ja kes on saanud vastava väljaõppe. · Lifti kõrval silt vastutava töötaja nimega · jälgida lifti kandevõimet.
Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust
muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Väljak Võrkpalliväljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kahekskeskjoon, millel on 9,5–10 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et
mootorit. Lähtudes arvutustest, valin põhielemendid ja valiku nõudeks on, et oleks tegemist tänapäevase kataloogikaubaga. Kuna eelnev valik õpikute põhjal, siis tarvis muuta. Trummel Kataloogist 2014 DGCRANE WIRE DRUMS, trummel T493 Joonis 10.2 Trumli parameetrid Joonis 10.3 Trumli parameetrid Joonis 10.4 Trumli joonis Konksuplokk Kuna trumlile sobib 17.5 mm tross, siis pean ka konksuploki samale trossimõõdule sobiliku valima Kataloogist McKissick® Utility Crane Blocks Konksuplokk M20S12L Joonis 10.6 Konksuploki parameetrid Mootor Kataloogist ABB Low Voltage General Purpose Motors, mootor M3AA 280 SMA , lk 32 Joonis 10.7 Mootori parameetrid Reduktor Kataloogist Electric Corp. Gear Reducers Product Catalogue, reduktor WINL 137-20/1-3645TC Joonis 10
aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. Väljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 pikkune ja 1 m laiune võrk. Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkond Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero
arv,tk, 3)detaili monteerimise kestus, min. VAJALIK HAAGISTE ARV Vajalike vedukite erv + 2 VERTIKAALTRANSPORT 1)kraanad 2)tõstukid 3)liitplokid, tungraud, vintsid jne 4)helikopter 1.HAARDESEADMED Seadmed, mille abil tõstetav element ühendatakse kraana konksu külge. Nende valikust sõltub tööde: 1)ohutus 2)sujuvus 3)kiirus Haardeseadmed: 1)tropid 2)haaratsid 3)traaversid TROPID 1)universaal e rõngastropp tross 2)kergtropid silmustropp, konksuga tropp,karabiiniga tropp (kõige ohutum) 3)harudega tropid 2-haruline tropp, 4-haruline tropp JÕUD TROPI HAARAS P=DETAILI KAAL/(HAARADE ARV *COS(TROPI HAARA KALDENURK VERTIKAALTELJE SUHTES)) JÕUD TROPI HAARAS KASVAB NURGA ALFA SUURENEDES 1)SELLEPÄRAST EI SAA KASUTADA PIKKADE RASKETE DETAILIDE TÕSTMISEKS LÜHIKESI TROPPE 2)PIKKADE TROPPIDE PUHUL KAOTAME AGA TÕSTEKÕRGUSES TRAAVERSID 1)SAAB KOKKU HOIDA TÕSTEKÕRGUSES OLULISELT HAARATSID
auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpalliväljak Siseväljaku mõõtmed on 18*9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5-10 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrkpallivõrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärest painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõiskond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall Pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Kuidas jaotuvad võrkpalliväljaku alad ? Võrkpalliväljaku alad jaotuvad eesliini mängijateks ja tagaliini mängijateks. Kes on libero ja kes on Eesti tuntuim võrkpallur?
Sisse töötatud liigendid võivad kinni jääda, kui nad peavad töötama teises asendis. Siduri võlli laager võib olla vigastatud, kinni või puudub. Juhthülss võib olla kulunud või sellele on tekkinud teravad served. Siduri väljalülitamise kahvli tugi võib olla kulunud, kuiv või paindunud. Lahutusvõlli tugi kulunud, paindunud või katki. Siduri lahutushoob paindunud. Ülekande mehhanism välja löödud pragudega, liigendid kuivad või valesti reguleeritud. Tross kuiv, kare või määrdunud, kaitseümbris katki, tross pikenenud või valesti reguleeritud. Hüdraulika kaotab survet, pole tihe. Süsteemis on õhk. Voolik pehme või paisunud. Peasilindri kolvid on raskesti liikuvad või kinni. 6. Millised on auto siduri viis ülesannet? 1) On ette nähtud töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega, 2) ja selle ajutiseks lahutamiseks, 3) käiguvahetuseks, 4) sujuvaks kohaltvõtuks, 5) kannab edasi mootori pöördemomenti. 7
reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. MÄNGUVÄLJAK Mäng toimub tavaliselt sisetingimustes väljakul, milel mõõtmeteks on 18 x 9 m. Väljaku poolitab keskjoon, mille kohal on tavaliselt 9,5 10 meetri pikkune ning 1 meetri laiune võrk. VARUSTUS Võrk Võrk on tõmmatud väljakule nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 meetri kõrgusel. Võrgu nii ülemises kui ka alumises servas on valge kant, ülemisel on see 7 cm, alumisel 5 cm. Ülemises servas on tross ja alumises nöör. Võrk koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 meetri pikkused vardad ehk antennid. Antennid koosnevad fiiberklaasist või sellele sarnanevast materjalist. Kui pall puutub neid, loetakse see veaks ja punkti saab vastasvõistkond. Pall Võrkpalli pall on kolmevärviline, selle ümbermõõt peab olema 65 67 cm ning see peab kaaluma260- 280 grammi. Riietus
F sin60° = 0 => = cos 60 °sin 64 ° 6,28F -sin 60° cos 64 ° cos 60 ° = 6,28F * 7,16F cos 64 ° 3. Tugevustingimused ja puitvarda diameetri leidmine Nii tross kui puitvarras on tõmmatud kogu ulatuses ühtlaselt. Trossis pingeid ei arvutata, trossil on piirjõud. Puitvardas on tõmbe korral pinge ristlõike peal ühtlaselt jaotunud. Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) Kuna puitvarda diameeter ei ole teada, siis tarindi tugevusele seavad piiri terastrossi sisejõud. ¿ S¿
Juhtimismeetodi alusel a) käsijuhtimisega b) poolautomaat-juhtimisega c) automaatjuhtimisega d) suhtlevad, programmeeritud juhtimisega 21. Mehhaanilised juhtimissüsteemid ja nende liigitus. Vanimad masinail kasutatavad juhtimissüsteemid ning kaasaegseis masinais kasut. neid vaid teiste juhtimissüsteemide osadena. Ehedalt on nad kasutusel ainult sisepõlemismootorite töörežiimi juhtimissüsteemides. Liigitatakse a) šarniir-hoob süsteemid, b) tross ja tross-plokk süsteemid c) mehhaaniliste ülekannetega süsteemid 22. Pneumaatilised juhtimissüsteemid. Kasut peamiselt selliste elementide töö juhtimiseks, mis nõuavad sujuvaid lülitusi. Koostusse kuuluvad 1. Kompressor, mis käitatakse primaarselt jõuallikalt 2. Kaitseklapp, mis reguleeritakse nõutavale survele süsteemis 3. Manomeeter, mis näitab rõhku süsteemis 4. Resiiver, millesse kogutakse vastaval rõhul olev suruõhu varu 5.
Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Väljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 pikkune ja 1 m laiune võrk (ülemise serva kõrgus väljaku pinnast meeste mängus 2,43, naiste mängus 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling). Eesti kuulsamad võrkpallurid: Kristjan Kurik ,Argo Meresaar ,Mihkel Sepp
Trossid valmistatakse kõrgemargilisest terastraadist läbimõõduga 0,5 - 2 mm. Mille tõmbetugevus on 140-200 kg/mm2. Üksikud terastraadid kedratakse keermeteks. Keermed omakorda orgaanilisest materjalist südamiku ümber trossiks. Keermete arv trossis võib olla 6, 7, 8, 18 ja 34. Ehitus tõstevahentites kasutatakse 6 keermega kanepsüdamikuga trosse. Ehitusel kasutatavate trosside keermes on 19, 37 või 61 traati. Mida rohkem on traate samamõõduga keermes, seda painduvam on tross. Südamiku eesmärgiks on trossile painduvuse ja pehmuse andmine. Südamik on määrdeõliga immautatud. Tropid Tropks nimetatakse vahendit mille abil tõstetav last kinnitatakse tõstemasina konksu külge. Tropid valmistatakse 15.4-37 mm läbimõõduga trossidest. Tropid jagunevad kerg ja harudega troppideks. Kergtropid on universaaltropid. Harudega tropid võivad 2, 4 või 6 harulised Konksud
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM 10.A KLASS KADI TROSS SKISOFREENIA Referaat JUHENDAJA ÕPETAJA KÜLLI MUUG TARTU 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................2 1. Seletus mõistele skisofreenia....................................3 2. Ajalugu......................................................................3 3. Tüüpilise sümptomid................................................3 4. Alavormid.............
kiirendus (0-100 km/h): 9,1 s, tippkiirus: 219 km/h. Sele 2. Dünograafik [2] 5 3. KÄIGUKAST JA SIDUR 3.1 Käigukast Audil on 5 käiguline manuaal käigukast, valmistaja Volkswagen Group. Auto on ehituselt lihtne ja mõeldud tavakasutuseks, seega puudub nii kordisti kui ka vahekast. Käigukasti juhtimine toimub manuaalselt tross ajamitega, käigukasti sees kahvlite ja sünkronisaatoritega. Käigukastis esinevad mitut erinevat laagritüüpi: nõellaagrid, kuullaagrid, koonusrull-laagrid (kompenseerivad pikiteljelisi jõude käigukasti võllidelt). Tihenditeks on kaelustihendid, vaskseib tihend ning papptihend. Käigukasti õlituseks on ettenähtud 75W/90 täissünteetiline õli, käigukasti karteri maht on 2 liitrit. 3.2 Sidur
ründeala, mis asub 3 m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust. Kokku on väljak jaotatud kuueks alaks, millest igaühel on oma number. Võrk Võrk on tõmmatud väljakule nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 meetri kõrgusel. Võrgu nii ülemises kui ka alumises servas on valge kant, ülemisel on see 7 cm, alumisel 5 cm. Ülemises servas on tross ja alumises nöör. Võrk koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 meetri pikkused vardad ehk antennid. Antennid koosnevad fiiberklaasist või sellele sarnanevast materjalist. Kui pall puutub neid, loetakse see veaks ja punkti saab vastasvõistkond. Pall 1999. aastast on võrkpallis kasutusel kirjud, mitme värvilised pallid. Nad võivad olla valmistatud nahast või sünteetilisest materjalist
Sisukord Võrkpallist ja selle ajaloost............................lk3 Väljak ja sellel olevad mängijad...................lk4 Varustus.......................................................lk5 Võrk.............................................................lk5 Mängu juhtimine.........................................lk6 Mängukäik..................................................lk6 Pall.............................................................lk7 Tehnilised võtted.......................................lk7 Võrkpalli tehnika.......................................lk8 Rannavõrkpall...........................................lk9 Kokkuvõte.................................................lk10 Võrkpallist ja selle ajaloost Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks v...
1)Mis on skreeper.Skreeper töötleb pinnast järjestikku kaevates seda soovitud paksuse kihina,teisaldades mitme kilomeetri kaugusele ja laotades etteantud paksuse kihina.Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast.Skreeperi tööseadmestiku täielik koostus sõltub kopa täitmise ja tühjendamise viisist. Koosneb kopast,mis täitub edasiliikumisel selle süvistamiselpinnasesse,tühjendatakse kas kallutamise/liikuva tagaseinaga,kopa tõstesilindrid;luuk ja selle luugi tõstesilindrid; liikuv tagasein ja tagaseina tõukesilinder. Skreeperid- pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast. Pinnase töötlemine skreeperiga on 2...2,5 korda odavam kui ekskavaatoritega. Kasutatakse -mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses. Neid rakendatakse kanalite kaevamisel, tammide ja paisude ehitamisel, mullete rajamis...
peavad sobituma vanadest klotsidest jäänud pinnale. Kuigi klotsid on väliselt täielikult identsed kuid erineva tehasetähisega ei tohi neid omavahel vahetada! Piduri mehhanism kinnisadulaga. Piduri mehhanism ujuva pidurisadulaga (nihksadul). Seisupidur Kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt. 1 Seisupiduri tagumine tross 2 Tagumine trummel pidur 3 Tagumine ketaspidur 4 Esimene piduri tross 5 Pidurihoob Nõue: M, N, O ja L kategooria sõiduki seisupidur peab hoidma paigal täismassiga sõidukit 18% ja täismassiga autorongi 12% kaldega teel. Seisupidurid võivad olla oma konstruktsioonilt erinevad. Tavaliselt on nad mehaanilise ajamiga (trossid). Pidurimehhanism võib olla ühes tükis seisupiduri omaga või konstruktsioonilt olla eraldi paiknevad.
Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib mängida ka jalaga. Keskjoone kohal asuva võrgu kõrgus on meestel 2,43m ja naistel 2,24m, pikkus 9,5m. Võrk on meetrilaiune ja koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest. Võrgu ülemises servas on 7cm laiune valge lint, mille sisse on tõmmatud painduv tross. Võrgu alumises servas on teine, 5cm lai lint, sellest on läbi tõmmatud nöör, millega võrgu alumine osa tõmmatakse pingule. Võrgu ääres on antennid painduvad 1,8m pikkused ja 10mm läbimõõduga vardad, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kui pall puudutab mängus antenni, loetakse see veaks, vastasvõistkond saab sel puhul punkti. Pall on kolmevärviline, tema ümbermõõt peab olema65-67 cm, kaal 260-280 cm.
vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum. (Lisa: Foto 1) (5) 1.2 Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. (1) 1.3 Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. (Lisa: Foto 2) (1) 4 [Type text] 2.MÄNG 2.1 Võistkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
