Tallinna Ehituskool Madis Aavik Armeeritud müüritise ladumine Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud
...........................................9 Sissejuhatus Seekordseks referaadi teemaks on kiudbetoon ning selle kasutamine. Referaadi materjal on otsitud internetist. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Sellise armeerimisega kaasneb rida probleeme: · armatuur tuleb paigutada ja fikseerida kindlasse kohta · armatuuritööd nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu · pingejaotus ristlõikes ei ole enam ühtlane Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suunades (homogeenne betoon).
(Kooli nimi) (Eriala) (Kursus) Columbia kivi Referaat Õpilane: Enda nimi Juhendaja: Juhendaja nimi (asukoht) 2012 Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Õõnesplokid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 90-õõnesplokk. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 140-õõ...
Seetõttu on betooni kasutusalad üpris piiratud. Kui rääkida kiudbetoonist, siis on kõik vastupidi. Kiudbetoon on väga habras materjal, ja sellest kirjutan ma oma referaadis. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suundades. Sellist armeerimist on võimalik sooritada mitmesuguste kiududega, millest kõige levinumad on tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest-, või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt
penoplast ei lase õhku läbi ja sellega tekivad hallitused seinte peale, mis tagab rajatise hävingu. Rääkides tööst iseenesest, siis võin öelda, et kergem on paigaldada vahtpolüstürooli, sest materjal on tugevam. Paigaldamise ajal ei teki mürgist tolmu ja inimese nahka ärritab see vähem. Lisaks penoplast erineb mineraalvillast sellepoolest, sest kui hakata seguga töötama kuival ilmal, siis tuleks kiirustada pinna armeerimisega, et kõik oleks tasane. Kuna ülekäike ei jääks hiljem näha. Mineraalvill tõmbab enda sisse rohkem niiskust.
Antud referaadis uurin, millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes, kus kohas seda kasutatakse ning milliseid kiude kasutatakse kiudbetoonis. Mis vahe on betoonil ja kiudbetoonil? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betoon surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbeosades on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Siinkohal tuleb mängu kiudbetoon, sest selline armeerimine on võimalik ainult mitmesuguste kiududega. Kõige levinumad kiud on tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest- ja süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonimassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Kiudbetooni omadused
põhjustab alusel ja on leitav h =het müüritise, lõiketugevuse ka arvestatavaid /tet ,tet seina arvutuslik hõõrdejõud vaadeldavas kiirendusi paksus. SEE ON KA ristlõikes.) IMELIK KÜSIMUS!!! 13. Müüri tugevdamine 11. Konstruktsiooni armeerimisega. Müüritise tugevusarvutused(tsenrilin 12. Kohalik surve: kaudne tugevdamine. e surve, ekstsentriline müüritise tugevus kohaliku Müüritise kaudne surve): Ekstsentrilisus on koormuse all on üldiselt tugevdamine hõlmab jõu(koormuse) suurem tema müüritise kui materjali rakenduspunkti kaugus arvutustugevusest
2012) TTK 2 T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Ja siin tuleb mängu kiudbetoon ,sest selline armeerimine on võimalik ainult mitmesuguste kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. 1.1.Kiudbetooni omadused
tsementmört vesi killustik(kivid) betoon 2.4.5 KIUDBETOON Betoon on oma olemuselt habras materjal – suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Sellise armeerimisega kaasneb rida probleeme: • armatuur tuleb paigutada ja fikseerida kindlasse kohta, • armatuuritööd nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu, • pingejaotus ristlõikes ei ole enam ühtlane. Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suundades (homogeenne betoon)
fk --müüritise normsurvetugevus; M --materjali osavarutegur; Ab --toetuspind, mida ei võeta suuremaks kui 0,45 Aef; Aef --seina arvutuslik ristlõikepind Lef t; t --seina paksus, mis arvestab uurdeid sügavusega enam kui 5 mm. Koormuse ekstsentrilisus ei tohiks olla suurem kui t/4. Käsiraamatutes antakse ka muid arvutusvariante sõltuvalt koormuspinnast ja koormatava elemendi muudest omadustest. Eraldi tuleks vaadelda konstruktsiooni toesõlmi. 13 Müüri tugevdamine armeerimisega (vasta järgmistele punktidele)- müürituse kaudne tugevdamine, selle olemus Müürituse kaudne tugevdamine Müüritise tugevdamisel tuleks vahet teha tema kaudse tugevdamisega (tugevdatakse müüritist kui materjali) ja müüri kui konstruktsiooni tugevdamisega (võtted, mis on seotud sellega). Müürituse kaudne tugevdamine seisneb temas ruumilise pingeolukorra tekitamises, millega hapra materjali purunemine blokeeritakse või seda oluliselt takistatakse
3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2
ristumiskohtadesse, seinte liitub postide või teisest materjalist materjalist seintega või kui muutub jä järsult seina kõrgus. Müüritise üüritise armeerimine vähendab pragude tekke riski ja suurendab ka deformatsioonivuukide vahekaugust. Sõltuvalt vä väikeplokist tuleb müüritis üüritis laduda minimaal- minimaal - armeerimisega üks armeeritud vuuk 0.8… 0.8…1 53 meetri seina kõrguse kohta. Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid 54 27
kofreeritud teraskihti või terasest armatuurtraate. Teraskiht tagab kaablisüdamiku hea kaitse, kiud kaabli kaugus säilib,samuti painduvus. Surve- ja löögitugevuse parandamisele lisaks toimib teraslindistamine ka samuti niiskuse kaitsjana ja tagab effektse kaitse ka näriliste vastu. Näiteks kaabel on maa- ja kanalipaigalduseks sobiv FXOVOMU Terasniitidega-armatuurist kasutatakse eriti vekambrites,kus armeerimisega saadetakse suur tõmbetugevus ja samal ajal ka küllaldane kaal,et kaabel jääks veekogu põhja,ümartraadist armatuuri võib kasutada ka maakaablites. 26 3.1.5 Kest Kest hoiab kaablistruktuuri koos ja kaitseb kaablituuma . Väliskaablitel on kest tavaliselt polüetüleenist (PE). PE muudetakse UV-kiirgust kastvaks, lisades tema hulka pisikese koguse süsinikku. Seega kesta värvus on must. Väliskaabli PE-kest pikkussuunas on lamineeritud
Laia võrgu korral (kuni 3,5 m) võib avavõrgud V-1 ja V-3 paigutada samas suunas, vastasel korral võrk pannakse risti abitaladega ja töötavaks on võrgu pikiarmatuur. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 126 (2) Seotud võrgud varraste üleviimisega avast tugedele. Armatuuri kulu väiksem, armeeri- mine töömahukam. Ülespöörded 30 (h < 80 mm) või 45 nurga all. (3) Seotud võrgud ava ja toe sõltumatu armeerimisega (praegu valdav). Joonis 9.9 Ühes suunas töötava plaadi konstrueerimine Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 127 9.4 Ristarmeeritud plaadid 9.4.1 Ristarmeeritud plaadi arvutamine piirkoormuse meetodil Lähtutakse võimalike paigutiste printsiibist: kehale rakendatud välis- ja sisejõudude töö sum- ma lõpmata väikestel võimalikel paigutistel võrdub nulliga.
kaeviku puhul asetatakse toed mitmes tasapinnas (f). Sama võib olla vajalik pinnaseankrute puhul (d). 3. Komposiitseinad, mis koosnevad kahe või enama eelmärgitud seinatüübi elementidest. Võivad koosneda erinevatest materjalidest. Näited komposiitseintest on joonisel 6.32, kus (g) on veetõkkesein, mis koosneb kahest sulundseinast ja nende vahel olevast pinnasest ning (h) on tugisein, mille tagune on külgsurve vähendamiseks tugevdatud armeerimisega. 10.7.1 Gravitatsioontugiseinte arvutus Kõigil gravitatsiooniseintel peab olema piisava varuga tagatud: 1. seina püsivus ümberlükkamise vastu, 2. seina püsivus lihkele seina talla pinnas, 3. seina üldstabiilsus (püsivus süvalihkele koos ümbritseva pinnasega), 4. pinnase tugevus seina talla all, 5. seina konstruktsiooni tugevus, 6. seina paigutus oleks lubatavates piirides. 10.7.2 Kontroll ümberlükkele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
