Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"niisku" - 29 õppematerjali

thumbnail
136
pdf

Raudbetooni konspekt

a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...

Raudbetoon
413 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ehitusmaterjalid - KT nr.2

Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om ­ kasut ­ 260..430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind. Kergkruus valm põlet pais savist, kasut..., ei karda kemikaale, niiskust , tuld, hallitust, mädanikku. Orgaanilised ­ Tselluvill valm utiilpaberist +antiseptikud , om ei põle, loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki, mädane, niisku, närilised ei söö. Mullpolüuretaan tood kinniste ja lahtiste booridega, jäik ja pehme, põleb kiiresti, aurupidavus hea, stabiilsus kõrge. Mullpolüstüreen peab vastu veele, lämmastikhappele, leelistele, alkoholile ja loomsetele rasvadele, ei kannata eetrit, CL org-le, tärpentiini, bensooli. Võib värvida vaid vesiemuls värviga, on krohvitav, põlev (mürgine must suits). Jaguneb * paisutatud * ekstruuder...

Ehitusmaterjalid
302 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Puhastusteenindus

3 VESI...............................................................................................................................4 TENSIIDID.....................................................................................................................5 PUHASTUSAINED........................................................................................................5 PINDU KAITSVAD AINED............................................................................................7 PUHASTUSMEETODID................................................................................................9 KORISTUSVAHENDID...............................................................................................11 PÕRANDAKATTEMATERJALID JA NENDE HOOLDUS...

Puhastusteenindus
275 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...

Ehitusmaterjalid
594 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid...

Ehitus alused
236 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Looduslik mulla vaesumine ­ erosioon. sademed, vooluvesi, tuul temperatuuri kõikumine Erosioon on looduslik nähtus Kõrbestumine ­ looduslik protsess, kus kõrbetaimekeskkonnas hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade liigid, vähenevad taimede ohtrus ja katvus, mulla toitainete sisaldus ja niisku langeb ja ala muutub erosioonitundlikuks. MAAKERA METSAVARUD troopiliste metsade hävitamine. Parasvöötme metsade muutmine liigivaeseks majandusmetsadeks Metsade osa ­ maakera kliima puhverdaja. Mets ­ kooslus, mitmerindeline, kus puud moodustavad ülemise rinde. Arengus ­ mets enamasti kliimaksi etapis. Maakeral kasvanud 6 miljardist hektarist metsast alles 5 miljardit. Üle poole maailmas arvelevõetud puiduressursist kasutatakse küttepuuna....

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Kodundus

Tensiidid kinnituvad hüdrofoobse otsaga puhastatavale pinnale ja takistavad mustuse tagasi sadestumist. TAGASI SISUKORDA EELMINE DOSEERIMINE Üledoseerimine tekitab: liigset vahutamist pind ei niisku väheneb pesuaine toime väheneb mehhaanilise töö toime võib ohustada töötajat ja pindu tõstab kulusid koormab keskkonda TAGASI SISUKORDA EELMINE TEISENDUSED 1 l= 10 dl= 1000ml=1 l 1 dl=100ml=0,1 l 1 : 10 on 1 dl ainet 1 liitrile veele 1 l ainet 10 l veele...

Kinnisvarahooldus
33 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavalisel...

Ehitusmaterjalid
266 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ökomajad

Näiteks Steico toodetega saab põhimõtteliselt maja valmis ­ seest vaja katta sisevooderdisega ja väljast katta näiteks profiillauaga. Lisaks ei ole see kahjulik nagu mineraalvill, mille kiud lähevad kopsudesse ega lagunegi seal. See on samamoodi vähkitekitav nagu asbest, mis on küll keelatud, aga Eestis ei pea ju pakile kirjutama, et tegu on asbestiga." Mineraalvillade miinus on veel see, et need ei seo niiskust : lasevad küll auru läbi ega niisku ­ see tähendab, et ei ima niiskust, kuid märguvad. "Samamoodi on niisketes tingimustes hallitusoht kipskartongiga. Hallitusseened on väga kahjulikud." Puitlaastplokk ­ nagu lego Puitlaastplokki Durisol müüva Koduinfo OÜ ehitusmaterjal koosneb firma juhatuse liikme Oleg Jegelski sõnul 90% ulatuses puidulaastudest ja 8% mineraalidest ehk sidusainetest vaigust ja savist; vaid 2% on selles tsementi. Lisaks ehitusplokile vahendab Koduinfo peagi ka muud...

Ehituskonstruktsioonid
39 allalaadimist
thumbnail
15
docx

LOODUSLIKUD KIUD

· Termoplastiline, on kerge kuumuse mõjul vormida (plisseerida, viikida) · Väikese niiskusesisalduse tõttu elektriseeruvad polüamiidkangad kergesti AKRÜÜL (PC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, lahvatab põlema ja põleb suure leegiga. Leegist eemaldudes põleb kiud edasi, kuid leek on tunduvalt väiksem. Põlemisel eraldub tugevat keemikaali(de) lõhna. Järgi jääb veidi tumedat tuhka. Märguvuskatse. Kiud ei niisku kohe vaid alles mõne aja möödudes. Põletuskatse. Leegile lähedale viies hakkab kiud sulama. Leegis põleb intensiivselt ning suure leegiga. Leegist eemaldudes põleb väiksema leegiga edasi. Põlemisel eraldub tugevat lõhna, jäägina jääb järgi musta tuhka. Märguvuskatse. Vette asetades karvade osa imab vett küllaltki kiiresti. Akrüülkiu omadused: · Kerge · Kortsub vähe...

Materjaliõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
5
docx

SÜNTEETILISED KIUD

Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, lahvatab põlema ja põleb suure leegiga. Leegist eemaldudes põleb kiud edasi, kuid leek on tunduvalt väiksem. Põlemisel eraldub tugevat keemikaali(de) lõhna. Järgi jääb veidi tumedat tuhka. Märguvuskatse. Kiud ei niisku kohe vaid alles mõne aja möödudes. Ei taha põhja vajuda ja välja võttes tundub läbimärg. Tulemuste võrdlus: Põletuskatse. Katse tulemused vastavad kiu omadustega, kuna kiud ei kannata kuumust ja põlemist, siis lahvatas suure leegiga põlema. Eraldus kemikaalide lõhna ja järgi jäi natuke habrast tuhka. Märguvuskatse. Kiud on suhteliselt vett hülgav, sest elektriseerivus on suur ja kius endas on vähe niiskust. Akrüülkiu omadused: · Kerge...

Materjaliõpetus
55 allalaadimist
thumbnail
35
pdf

Kivikonstruktsioonid

Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised...

Kivikonstruktsioonid
107 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Ehitusmaterjalide II - eksam

Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...

Ehitusmaterjalid
58 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Nimetu

,,Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida loodus on inimesele andnud" (Plinius) Puitkütus M Maht õõtühikud, nendevahelised seosed. Olulisemad mõisted m3 ­ kuupmeeter, tm ­ (m3) tihumeeter ­ üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ­ ruumimeeter e riidakuupmeeter ­ üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm ­ puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia 1 kJ (kilodzaul) = 0,239 kcal (kilokalor), 1 kWh = 860 kcal, 1 kcal = 4,178 kJ. 1000 kcal = 1,16 kWh. Võimsus (soojushulk ajaühik...

Metsandus
6 allalaadimist
thumbnail
8
odt

TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE

üüsi Suhteline tule niiskus R muse [%] d Küllastun ud veeauru rõhk Pk [1 mm Hg] Absoluut ne niiskus A [1 mm Hg] Psühro-meetriline tegur [1 K-1] Küllastunud Suhte veeauru rõhk Pm line [1 mm Hg] niisku sR [%] 7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Õhur õhk H Märja termomeetri [1 näit tm mm...

Riski- ja ohutusõpetus
118 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi l...

Ehitusmaterjalid
145 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Puhastuse konspekt

Puhastusainete hoidmine: - Puhastusaine hoitakse originaalpakendis või selgelt märgistatud nõus - Puhastusainete hoidmiseks peab olema selleks otstarbeks sisustatud ruum - Puhastus- ja desinfektsiooni aineid säilitatakse vastavas laos originaalpakendis - Puhastusaine peaks olema vähemalt 90% ulatuses väliskeskkonnas bioloogiliselt lagunev. Doseeri aineid õigesti. Üledoseerimine tekitab: Liigset vahutamist, mille tulemusel pind ei niisku Väheneb pesuaine toime Väheneb mehhaanilise töö toime Võib ohustada töötajat ja pindu Tõstab kulusid Koormab keskkonda KAITSEAINED Pindu võib kaitsta kulumise ja määrdumise eest, kasutades vastavaid kaitseaineid. Pindade kaitsmisega võib parandada ka nende väljanägemist ja samuti kergendada nende puhastamist. Kruntainetega töötlemine Poorsed pinnad kaetakse ainega, mis täidab poorid, kuid ei moodusta pinnale kaitsvat kilet...

Puhastusõpetus
89 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Puidu katsetamine

P e tuge - 4.6. Proo s s urve- survetu 4.22. p iisku urus surv vus vi- 4.7. Puidu 4.21. enne antud niisku tuge gevus rin ärast s 4.24. 4.25. 4.26. tav e- niisk keha olek kuivatam niisk sel jõud...

Ehitus
34 allalaadimist
thumbnail
146
pdf

KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE?

on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva...

Puhastusõpetus
118 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Materjaliõpetuse labor 3: Sünteeskiud

Modakrüüli hügroskoopsus peaks olema väga madal aga meie tehtud katses märgus kangas hetkega. Akrüülkiust lõng püsib vette asetades algselt vee peal kuid imab siiski niiskust . Lõngajupis on siiski keermete vahel piisavalt palju õhku, et mitte veeanuma põhja vajuda. Polüamiid peaks teooria kohaselt vette asetsedes koheselt märguma ning seda tõestas ka meie läbiviidud katse Märgusid kõik kiudude vahelised alad. Mikropolüamiid ei niisku koheselt ning seda kinnitab ka teooria kuid peaks hästi hoidma kinni vett ning seega on sobilik mikrokiud lappidena....

Kiuteadus
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun