paigaldudplaanidel - asjakohasel juhul täpsustab lisajoonistega teatud toote paigaldamise puhul - kirjeldab vajadusel toote transpordi, ladustamise nõuded C.2.1 Raudbetoontooted Raudbetoontoodete tootejooniste koosseisus esitatakse: - toote üldkuju, mõõtmed - toote kõik detailid - nõuded materjalidele - armeerimine Raudbetoontoodete tootejooniste koosseisus esitatakse: - armatuuri nimikaitsekihid - pindade viimistlus (värv) - keskkonnaklass - kasutatud tootede ja materjalide loetelu C.2.2 Terastooted Tootejoonisel kooseisus esitatakse: - toote üldkuju, mõõtmed, tolerantsid - toote üksikelemendid - materjalid - liidete detailjoonised, üksikosade eritöötlus Tootejoonisel kooseisus esitatakse: - nõuded keevis ja mehaanilisliidete kohta - korrosioonkaitse, keskkonnatingimused - tulekaitsemeetmed kui on ette nähtud tööprojektis - pindade viimistlus
XA1...XA3 - keemilised mõjurid
Vajadusel kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni
EVS-EN 206-1:2007 sisaldab keskkonnaklassidele vastavaid looduslikus pinnases ja
pinnavees esinevaid keemiliste mõjurite piirväärtusi.
6. Etteantud omadustega betoonide spetsifikatsioonis esitatavad põhinõuded ja
vajadusel spetsifitseeritavad lisanõuded
Vastavus EVS-EN 206-1:2007'le
Survetugevusklass
Keskkonnaklass
Täitematerjali terasuuruse suurim nimimõõde
Kloriidisisalduse klass
Külmakindluse tagamiseks nõutavad omadused
Betoonisegu temperatuur
Soojuse eraldumise piiramine
Veepidavus
Tardumiskiirus
Kivinemise kineetika
7. Betooni põhiklassifikatsioon
Survetugevusklass
Tiheduse järgi(kergbetoonil D1,0...D2,0;==800
1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115
NÕRGA VAHEKIHI KANDEVÕIME KONTROLLIMINE: ' ' ' R=R2+h[1,5∙c'+(h γ h +2d γ d )]Kstanϕ-hB γ h =53,4+1[1,5∙1+ [(1∙19,0)+2∙(1∙19,0+1*18)]∙1,4∙tan26°]-1∙0,4∙19= 110,6 kN/m ¿ V =51,8 kN/m d Tüüp 3 on sama kui tüüp 6. 4 VUNDAMENDI TALDMIKE PAKSUSTE JA ARMATUURI ARVUTUS Vundamendi armatuuriks valin B400. Keskkonnaklass vundamentide puhul tavaliselt XC2, mille puhul tuleks kasutada betooni C25/30, Cnom=50 mm. Terase andmed: f yk 400 fyk=400 MPa; fyd= γ M = 1,15 =348 MPa Betooni andmed: f ck 25 fck=25 MPa; fcd= γ M = 1,5 =16,7 MPa; fctm=2,6 MPa; fctk,0,05=1,8 MPa 4.1.1 Teljel 1 vahemik B-C Arvutuslik pinge vundamendi talla all: V 1d 225,4 2 σ= A = 1,00 ∙ 1,3 =173 kN/m
Kui ehitise kohta pole erinõudeid, on soovitatav konstruktsiooniklass S4 – arvestuslik kasutu- siga 50 aastat. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 23 Tabel 3.1 - Armatuurterase kestvusest tulenevad minimaalse kaitsekihi cmin,dur väärtu- sed vastavalt standardile EN 10080 Keskkonnanõuded kaitsekihile cmin,dur (mm) Konstrukt- Keskkonnaklass vastavalt tabelile 3.1 siooniklass X0 XC1 XC2/XC3 XC4 XD1/XS1 XD2/XS2 XD3/XS3 S1 10 10 10 15 20 25 30 S2 10 10 15 20 25 30 35 S3 10 10 20 25 30 35 40 S4 10 15 25 30 35 40 45
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
Kui ehitise kohta pole erinõudeid, on soovitatav konstruktsiooniklass S4 arvestuslik kasutu- siga 50 aastat. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 23 Tabel 3.1 - Armatuurterase kestvusest tulenevad minimaalse kaitsekihi cmin,dur väärtu- sed vastavalt standardile EN 10080 Keskkonnanõuded kaitsekihile cmin,dur (mm) Konstrukt- Keskkonnaklass vastavalt tabelile 3.1 siooniklass X0 XC1 XC2/XC3 XC4 XD1/XS1 XD2/XS2 XD3/XS3 S1 10 10 10 15 20 25 30 S2 10 10 15 20 25 30 35 S3 10 10 20 25 30 35 40 S4 10 15 25 30 35 40 45
rikkast toorainest. Toodetakse Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakivi ning sellele järgneva peenjahvatusega. Aluminaattsement on väga korrosioonikindel kloriitsetes ja sulfaatsetes vetes. Kasutatakse kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel. 28.Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal ( survetugevus, tihedus, keskkonnaklass, kloriidisisaldus, konsistents, viskoossus, läbivus ja kihistumine- viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta) 1) tiheduse järgi: raskebetoon üle 2600 kg/m3 ; normaal e tavabetoon 2000-2600 kg/m3 ; kerge 800- 2000 kg/m3 2) tugevuse järgi: C8/10 C100/115 väiksem näitab silindrilise, suurem kuubikujulise proovikeha survetugevust 3) külmakindlus järgi: jagunevad EVS 814 põhjal KK1, KK2, KK3 ja KK4