HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel · Olema vastupidav temperatuuri kõikumise suhtes · Olema mehaaniliselt tugev kattematerjalide suhtes · Olema tugev pinnase staatilise sur...
KOONUS SELETUSED, VALEMID PILT r - koonuse põhja raadius; h - koonuse kõrgus; V - koonudse ruumala - põhja pindala - koonuse külje pindala S - koonuse pindala Tabel 2. Koonuse valemid ja koonuse pilt RINGJOON SELETUSED, VALEMID SKEEM r - ringjoone raadius d - ringjoone diameeter ehk läbimõõt P - ringjoone perimeeter ehk õmbermõõt S - ringjoone pindala Tabel 3. Ringjoone valemid ja ringjoone skeem. Mul millegi pärast ei lubanud diameetri textboxi keerata
..............................................................4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE ...........................................................................................5 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid ..........................................................................................5 1.1.1 Styrofoam XPS ...............................................................................................................6 1.1.2 EPS 120 PERIMEETER Pluss .......................................................................................6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST................................................................7 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid...................................................................................................7 2.1.1 Tihenduskrohv ................................................................................................................7
Välissein-välissein 39,20 0,08 Katuslagi-välissein 73,50 0,09 Põrand-välissein 73,50 0,15 Akna-seina kinnitus 104,40 0,03 Ukse-seina kinnitus 7,00 0,03 karbi perimeeter 73,50 Hoone köetav pind 267,50 Infiltratsioon Õhulekked (l/s) 11,76 Hinf (W/K) 14,18 Ventilatsiooni erisoojuskadu II sisekliima klass (0,42 l/s*m2) L(l/s) 112,35 112,35 l/s = 0,11235 m3/s Hvent (W/K) 27,10 H Summa (W/K) 304,16
Berliini mr 1986. aastalBerliini mr oli betoonist barjr, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lne-Berliini Saksa DV-st. Mr oli ks Klma sja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid smbole. Mr kuulus Lne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli phjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mjust Ida-Saksamaa majandusele.
Sellele järgnevalt külmenesid rahvusvahelised suhted veelgi. Külm sõda kestis tervelt üle 40 aasta. Üks olulisemaid sõja tekkeid oli 13. Augustil 1961 aastal ehitatud Berliini müür , mis oli Külma sõja ning ka Saksamaa eraldamise üks tutntumaid ning ka mõjuvamaid põhjuseid. Berliini müüri tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndil 500km2 betoonist vall , okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoon perimeeter. Õnneks polnud see sõda , kus armeed oleksid võidelnud , see oli pigem kõikehaarav poliitiline , ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia ( antud juhul kommunismi ja demokraatia vahel) Võideldi kõikidel elualadel ; majanduses , relvadetootmises. Hakkati massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja nn. ABC-relvi ( tuumapomme , keemia-ja bioloogilisirelvi). Peale sellist massilist tootmist oli varsti nii palju relvi
Egiptlased kasutasid ainult praktikalisi teadusi. Nad olid esimesed, kes said enam-täpselt aja mõõta - nad leiutasid päikesekalendri. Egiptlased panid tähele, et Niiluse üleujutus toimub samal ajal, kui täht Sirius ilmub taevasse varjust. Iga aasta Siriuse ilmumist lahutab teistest 365 päeva. Aasta jaguti 12 kuuks, igas kuus 30 päeva, pluss 5 päeva. Veel Egiptlased oma ajal juba arvutasid pii arv (umbes 3,14), said leida ringi ja kolmnurga perimeeter ja pindala, silindri ja püramiidi ruumala. Üldiselt ehitasid egiptlased väga täpselt, seda on näha tänapäevani säilinutel ehitustel. Ning kõige arenenud oli egiptlastel arstiteadus. Juba nende ajal osati nad teha väga raskeid kirurgiliseid operatsioone, isegi silmade peal. Nende arust haigust ei aita plavetamine, vaid täpne diagnoos ja kohane ravi. Mina arvan, et Muistne-Egiptus on suurelt aidanud teiste riikide, tsivilatsioonide ja üldse
Berliini müür oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa demokraatlikust vabariigist. Müür oli üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter. Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa demokraatliku vabariigi Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda,...
Kaldekiht 150 1,5 Raudbetoonplaat 80 2 Kile 0,1 - Välispind Joonis 3. põranda konstruktsioon Joonis 4. põranda joonis 10 1.3.1 Töö ülesanne 11 Leida hoone välispiirde ehk katuse soojusjuhtivuse U W/ (m2K). 1.3.2 Arvutuskäigud 1. Leian pinnast iseloomustava teguri B', valemiga: 2,475 ( valem 9) kus: P Kogu hoone perimeeter seest poolt arvestades, m A kogu põranda pindala, m2 B' põrandat iseloomustav tegur, m 2. Leian põranda ekvivalentse paksuse, arvutamiseks kasutan järgmist valemit: ( valem 10 ) kus: dt põranda ekvivalentne paksus w sokli kogupaksus, m pinnase pinnase soojusjuhtivus, (m2·K) Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on põranda puhul 0,17, (m2K)/W.
pikaajalisele koormusele, olles samaaegselt minimaalse deformatsiooniga. EPS 200 soojusplaadid on suure koormustaluvuse, paindetugevuse ja niiskuskindlusega ning väikese soojusjuhtivusega. Estplast EPS 200 on mõeldud järgmiste konstruktsioonide soojustamiseks: - plaatvundamendid - tööstushooned - ladude põrandad - garaazide põrandad - parklad Estplast EPS PERIMEETER on spetsiaalne niiskuskindel, tihe ja tugev isolatsioonimaterjal, mis sobib väga hästi niiskete kohtade isolatsiooniks: - maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks; - välimiste keldriseinte, soklite ja alusmüüride välispidiseks soojustamiseks; - torustike (sh kuivendustorustike), torukaevikute, kaevude ja drenaazide isoleerimiseks külmumise eest (plaadid võib paigaldada pinnasesse ja nad ei vaja eraldi niiskustõkkega
Erilist tähelepanu tuleb pöörata lengisisesele tasapinnale, mille lubatud erinevus ei tohi ületada +/-0,2mm. Lisaks tuleb mõõta lengide ja raamide diagonaalsust, mille erinevus võib olla +/-0,1mm meetri kohta. Tapid peavad olema lõpuni 3 kokku surutud ja profiilile ei tohi jääda liimijääke. Profiilile sattunud liim tuleb eraldada veega märjaks tehtud käsnaga. Raami perimeeter: seda tööd tehakse profileerimisseadmega UNIVAR 10. Raamil ja lengil kvaliteedi kontrollimisel tuleb jälgida eriti raami lõppude kohti kus toimub lõikus ristpuiduga. Raami lõpud ei tohi olla mitte korrektsed ja kilde välja loopida. Akna käepideme ja hinge avade puurimine: Seda tööd tehakse puurpingil S+S. Puurimisel tuleb jälgida profiilile muljumise jälgede mitte jätmist. Avad puuritakse vastavalt joonistele.
kus de on toru või kanali ekvivalentdiameeter. Juhul, kui liikumine toimub ümmarguse ristlõikega torus, mis on fluidumiga täidetud, saab arvutustel kasutada toru siseläbimõõtu. Juhul aga, kui toru ei ole täielikult täidetud, või tegemist on hoopis mõne muu kujuga kanalit, tulevadki sisse hüdraulilise raadiuse ja ekvivalentdiameetri mõisted. Hüdrauliline raadius kujutab endast kanali läbimõõtu, mida läbib vedelik, ning märja perimeetri (ehk seda osa kanali perimeeter, mida vedelik katab) suhet: A rh = , (3.37) kus on märg perimeeter. Juhul, kui tegemist on ümmarguse ristlõikega toruga, millel on läbimõõt d ning mis on vedelikuga üleni täidetud, saab hüdraulilist raadiust avaldada järgmiselt: d2 1 d rh = = (3.38).
profiilidel 0,08; soojuskatkestuseta metallprofiilidel 0,02. 30. Soojuslevi pinnasesse (põranda iseloomulik mõõt, põranda ekvivalentne paksus, põranda ääreala mõju); külmakerkeisolatsiooni arvutus Pinnase soojuserijuhtivus jääb vahemikku: 1,5-3,5 W/(mK). Põranda iseloomulik mõõt B’ – soojusvoo kolmemõõtmelisus ja hoone geomeetriat arvestav suurus. B’=A/(P/2), kus P on köetavate ruumide välisseinte perimeeter ning A on köetavate ruumide välisseinte vahelina pindala. Põranda ekvivalentne paksus dt – põrandaga võrdse soojustakistusega pinnasekihi paksus. dt = w +λ·(RSi+Rf+RSe), m w – vundamendi välisseina paksus, m; λ – pinnase soojuserijuhtivus, W/(mK); Rf – põranda soojustakistus, (m2K)/W. Põranda ääreala mõju – ääreala soojustuse mõju arvestatakse külmasilla joonsoojus- läbivusega. Vertikaalne soojustus: Horisontaalne soojustus:
Projekteeritud madalvundamendi talla laiused on järgmised: - raskemini koormatud välisseina (lõige 1-1) all on B=2,5 m, - raskemini koormatud siseseina (lõige 2-2) all B=3,0 m, - mittekandvate välisseinte (lõige 3-3) all B=1,0 m, - seinte (lõige 4-4 j) all on B=1,5 m 5. VAIVUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS RASKEMINI KOORMATUD SEINA JAOKS 5.1 VAIA KANDEVÕIME ARVUTUS PINNASE OMADUSTE ALUSEL Eeldan vaia läbimõõduks 1000x1000 mm Vaia ristlõike pindala: A=1,0 m2 Vaia perimeeter: Op==4·1=4,0 m Vaia külje erivastupanu Sügavu Pinnas s Paksus qs, KPa Mõll 2,4 3,1 23 Möllsavi 6,5 5,1 18,25 Vaia normatiivne kandevõime: n Rck = q b A + O p q si hi = 900 1,0 + 4,0 (23 3,1 + 18,25 5,1) = 1558 kN i =1 qb vaia otsa erivastupanu; qb=900 kPa Vaia arvutuslik kandevõime: Rck 1558,0 Rc = = = 1113 kN
antenn võimsust kiirgab vähemasti nii peaks olema 32. Yagi antenn; mida kujutab endast vastassuunalise kiirgusega direktoritega antenn? Üks aktiivelement (driven element),üks reflektor ja mitu direktorit. 8~10elemendiline antenn annab võimenduse ca 14dB Jagi antennid võivad olla ka mitme sektsioonilised või nelinurk silmustega. Viimaste puhul: Reflektori ümbermõõt on ca 3% suurem kui vibraatoril Vibraatori ümbermõõt L= . Esimese direktori perimeeter on 3% väiksem kui vibraatoril, järgnevad vähenevad progressiivselt elementide vahelised kaugused0.1 -0.2 . Vastasuunalise kiirgusega direktor antenn: 1- reflektor, 2-aktiivne vibraator, 3-direktorid, 4- peegeldaja diametriga ca 2 5- rõngas Reflektori ja peegeldi kaugus on täisarv kordne poollainete arv L = n / 2, sel juhul tekivad selles vahemikus seisevlained nagu öösresonaatoris.
risti. Potentsiaalse voolamise teooriat rakendatakse siis, kui voolus puuduvad keerised. 1.16 Voolamise põhielemendid Elementaarjoa moodustab lõpmatult väikest pinnaelementi dA läbiv voolujoonekimp, mida ümbritseb pinna perimeetrit läbivatest voolujoontest koosnev elementaartoru. Elementaarjoa pidevuse võrrand: dQ= udA= const. Kiiruse ja ristlõikepinna korrutis on piki juga konstantne. Hüdrauliliseks raadiuseks R nim elavlõike ja märgpiirde suhet: R= A/ , kus on märg perimeeter. See on arvutatav pikkusmõõde, mis iseloomustab elavlõiget voolutakistuse seisukohast: mida suurem on sama A puhul R, seda väiksem on voolu kokkupuutepind sängiga ja seda väiksem ka liikumistakistust. Vooluhulk on ristlõiget ajaühikus läbiva vedeliku maht: Q= V/t. Voolu keskkiirus: v=Q/A. Voolu pidevuse võrrand kahe ristlõike kohta: v1A1=v2A2 ehk v1/v2=A2/A1. Võrrand kehtib, kui kanali külgseinte kaudu ei toimu vedeliku vahetust.
Füüsikaline osa ! I variant 1. Ahelreaktsioonid, toimumise etapid. ! Ahelreaktsioonid koosnevad kahest või enamast üksteisele järgnevast ja omavahel seotud lihtreaktsioonist. Ahelreaktsioon - ühe aktiivse osakese tekkimisega esilekutsutud rida perioodiliselt korduvaid elementaarakte. Aktiivne osake võib olla, näiteks, vaba radikaal või aatom. Võimalikud tekkepõhjused: keemiline mehaanika (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. Näiteks: ! Ahelreaktsioonis võivad osaleda ka mitmed lisandid: aktivaatorid (ained, mis ise kergesti lagunedes soodustavad ahelreaktsiooni) ja inhibiitorid (ained, mis pidurdavad reaktsiooni). Eristatakse hargnemata ahelaga (elementaaraktis tekib üks aktiivne osake) ja hargnenud ahelaga (elementaaraktis tekib 2 või enam aktiivset osakest) reaktsioone. ! 2. E...
7.Vältida reoainete kandumist kraavidesse. 31)Kuidas määratakse väikese (alla 2 km2) ja suure valgalaga kraavi ristlõike kuju ja selle parameetreid? Kuju määratakse hüdrauliliste arvutustega või nomogrammidega. Arvutuste tegemisel on lähtesuuruseks arvutuslik vooluhulk Q, kraavi põhja lang i, nõlvustegur m ja voolusängi karedusarv n. Põhivõrgukraavide ristlõikeks on trapets. Parameetrid, mida arvutustel leitakse: põhjalaius b, voolusügavus h, elavlõige N, märg perimeeter O, pealt laius B. Leitakse arvutustega läbilaskevõime Q ja kui see jääb väiksemaks arvutuslikust vooluhulgast, siis tuleb suurendada kraavi sügavust või põhja laiust või mõlemat. Ristlõike kuju valikul tuleb arvestada ka loodusliku jõesängi väljakujunenud ristlõigetega selle stabiilsetes lõikudes ja võtta need aluseks uute ristlõigete kujundamisel. Veejuhtme ristlõike kuju valikul taotleme seda, et ta oleks vajaliku läbilaskevõimega ja püsiv
Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27
polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: · Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga · Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist · Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga · Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27
kõrgused Balti 1977. a süsteemis. Trigonomeetriline nivelleerimine viidi läbi 19 polügonomeetria mõõtmiste käigus vertikaalringi lugemite salvestamisega ja kõrguskasvude arvutamisega käigujoone mõlemast otsast. Trigonomeetrilise nivelleerimise käigu sulgemisviga ei ületanud: ± 20× L [mm] kus L - polügooni perimeeter või käigu pikkus kilomeetrites. Välimõõtmistele järgnevalt viidi läbi esmane väliandmete kontroll, kus mõõtmisandmete failis sisalduvaid andmeid võrreldi väliraamatus olevatega (instru- mendi horisondi kõrgused, suunapunktide prismade horisondi kõrgused, prismade numbrid) ning arvutati polügoonide sulgematused. Polügoonide sulgemisviga ei ületanud: ± 2m × n kus m on nurga mõõtmise keskmine ruutviga ja n on nurkade arv polügoonis.
x x x x x d 20 2018 Soojuslevi pinnasesse (vt. lisaks EVS-EN ISO 13370) Põranda iseloomulik mõõt A B' , m P 2 P perimeeter, m A välisseinte vaheline pindala, m2 Põranda ekvivalentne paksus d t w Rsi Rf Rse , m kus: w välisseina paksus, m pinnase soojuserijuhtivus W/(m·K) Rsi põranda sisepinna soojustakistus, m2K/W Rf põranda soojustakistus, m2K/W o sisaldab põranda kõikide kogu pinda katvate, põranda peal, all või sees olevate soojustuskihtide soojustakistust;
äärepostil u0 = c2 + 3d c2 + 2c1 (mm), nurgapostil u0 = 3d c1 + c2 (mm); c1 , c2 on posti mõõtmed vastavalt joonisele 7.9; f 0,6 1 ck ; 250 vt joonis 7.8. vRd,max väärtus on 0,5 fcd. a) äärmine post b)nurgapost Joonis 7.9 Vähendatud kontrollperimeeter u1* - perimeeter uout - perimeeter uout,ef Joonis 7.10 Sisemise posti kontrollperimeetrid Kontrollperimeeter uout (või uout,ef , vt joonis 7.10), kus põikarmatuur ei ole vajalik tuleks ar- vutada valemiga (7.14): Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 111 VEd u out ,ef . (7.14) v Rd ,c d
järgmiselt: · Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga · Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist · Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga · Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid
Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A’A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A’A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid
Jne. 7. SOOJUSISOLATSIOONIDE PAIKNEMINE EHITISES ERINEVAD SOOJUSTAMISVIISID 98 49 SOOJUSISOLATSIOONIDE ASETUS SOOJUSISOLATSIOONID PAIKNEVAD ehitises seal, kus on vajalik tõkestada soojuse läbi- või väljavoolu. Soojustatakse vundamendid, vundamendi perimeeter, seinad, vahelaed, katus, põrandad, avatäite liited, kommunikatsiooni läbikud jne. Paiknemise / positsioneerimise juures on eriliselt vajalik järgida ehitusfüüsika ja tihti ka loogika ja terve mõistuse reegleid. 99 Näiteid (valikuliselt) põhimõtted (vaata skitseeringuid): Postvundamentide soojustamine kas soojustada alt või ülalt (vt.skitseering 7). Maapinna soojuse max
Eksamiteemad 1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on...
valgala pindala, 5) Väikesed valgalad dimensioneeritakse konstruktiivsetel kaalutlustel. 29. Kuidas määratakse kraavi ristlõike kuju ja selle parameetrid? Kuju määratakse hüdrauliliste arvutustega või nomogrammidega. Arvutuste tegemisel on lähtesuuruseks arvutuslik vooluhulk Q, kraavi põhja lang i, nõlvustegur m ja voolusängi karedusarv n. Põhivõrgukraavide ristlõikeks on trapets. Parameetrid:, mida arvutustel leitakse: põhjalaius b, voolusügavus h, elavlõige ?, märg perimeeter ?, pealt laius B. Leitakse arvutustega läbilaskevõime Qo ja kui see jääb väiksemaks arvutuslikust vooluhulgast, siis tuleb suurendada kraavi sügavust või põhja laiust või mõlemat. 30. Miks trapetsikujuline kraavisäng aja jooksul deformeerub? Looduslikest teguritest põhjustavad kraavide deformatsioone pinnase omadused, turba vajumine, veevool, pinnavee sissevool, põhjavesi, taimestik, meteoroloogilised tegurid. Kuntslikud tegurid: vead projekteerimisel, ehitamisel, hooldusel. 31
See osakaal on 60 70 protsendi. jooniste tehnilise täpsuse kontroll ja vajalik andmete sisust arvutiprogrammi ... leht 28 (1.pool) paljundusel nihkunnud või deformeeritud telgedega joonised vahet. välja. nüüd sisestatakse vajalikud andmed enne mõõt. tööd tuleb sisestada kasutatav mõõtmete tüüp nt. kas tegu on pindala arvut, ruumala arvut, pikkus, kogus, kombineeritud f-n. Kombineeritud f-ni korral arvut. ainult ühe mõõtmisega 4 erinevat suurust pindala, perimeeter, ruumala ja seinapindala. Enne tuleb sisestada ruumi või korruse kõrgus. Selliste arvutuste efektiivsuse juures ? Võrreldes traditsioonilisega saadakse kuni 5-x ajavõit. Kui ruumide arv on väga suur, siis on efekt suurem. Kui keerulisemad ruumid, siis ka ajaline efekt suurem. Mõõdist. lauaga saadud tulemused kantakse otse üle tabeliarvutusprogrammi nt. Excel. Tagatud on tulemuste mitukordne kontroll ja arvutuse õigsus. Õigsuse kontroll 1)Visuaalne kontroll mõõt
Et silinderekvivalentrataste jaotusraadiused kujunevad laotamise tulemusel täienduskoonuste moodustajatest, siis (joon. 6, a) r1 rvt1 = , cos 1 r2 rvt2 = . cos 2 Kummagi sektori perimeeter võrdub vastava koonusratta jaotusringjoone ümbermõõduga: 1 rvt1 = 2 r1 , 2 rvt2 = 2 r2 , kust r1 1 = 2 = 2 cos 1 , rvt1 2 = 2 cos2 . Silinderekvivalentrataste hammaste arvud zvt1 ja zvt2 suhtuvad koonusrataste hammaste
Vaid see, kes ise ohu ära tunneb, saab pakkuda teistele piisavat abi! Kohandage oma kaitsevarustust olukorrale vastavaks! Küsige julgelt juurde lisajõude ! Võtke kasutusele täiendavad ohutusmeetmed! Pilt 32.1. Kannatanu vabastamine avariilisesest autost väljalõikamise teel Patsiendi juurde pääsemine Vältimaks kaost sündmuskohal, tuleb töötada väljakutsel olles kindla meetodi alusel. Sündmuskohal moodustatakse kaks tööringi-perimeetrit. Esimene perimeeter kulgeb umbes 5 m kauguselt ümber sündmuskoha. Selles liiguvad ainult päästjad, keda on vaja patsiendi vabastamiseks. Teine perimeeter tekib 10 m kaugusel ringis. Seda tööringi võib visuaalselt märgistada tähiskoonustega. Seal paiknevad kõik meditsiinilised ja tehnilised abivahendid, mida on vahetult vaja kannatanute abistamiseks. Sellise tööviisi korral on patsiendi vahetu ümbrus 454
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
