Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi peenliigutuskruvi 4. Ümarvesilood 9. Limb horisontaalnurga mõõtmiseks 5. Okulaar ; niitristi teravustamine 10. Tõstekruvid
2.10 Mis on induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Induktiivtajuri töö põhimõtet selgitab joonisel 3.12 toodud skeem. Südamikule on mähitud mähis, millele on raken-datud vahelduvpinge Uv. Mähise poolt tekitatud magnetvoog sulgub läbi õhupilude ja ankru. Ankur on mehaaniliselt kinnitatud detailile, mille nihet mõõdetakse. Joonisel pole detail näidatud, küll aga võib mõõdetav nihe olla nii verti-kaalsuunaline (y1) kui ka horisontaalsuunaline (y2). Ankru nihkumine muudab magnetahela magnetilist takistust, selle tulemusena muutub mähise induktiivsus ja seega ka mähist läbiva vahelduvvoolu tugevus I. 2.11 Mis on diferentsiaalse induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Diferentsiaalsel induktiivtajuril on kaks magnetahelat ühise ankruga (vt joonis 3.14), millega kompenseeritakse ankrule mõjuvat elektromehaanilist jõudu
töö raskusele ja välistemperatuurile. Soojusliku mugavuse indeks PMV (Predicted Mean Vote) on määratud normiga [1] vastavalt soojustundele seitsme astmega väärtuste vahemikus +3 kuni 3 järgmiselt. Kuum +3, soe +2, kergelt soe +1, mugav 0, kergelt jahe 1, jahe 2, külm 3. Ruumid on kolme klassi soojusliku mugavuse nõuete täitmise järgi [1]. Tabel 1.2. Ruumide klassid soojusliku mugavuse järgi Soojus- Soojusliku Prognoosi- Õhu liiku- Õhu verti- Sooja või Kiirgus- liku mugavuse tud soojus- miskiiru- kaalse tem- külma tempera- muga- indeks, lik eba- sega peratuuri- põrandaga tuuri vahe- vuse PMV mugavus, rahulole- jaotusega rahul- ga rahul- klass % matud, % rahulole- olematud, olematud, matud, % % %
Need võivad olla konstruktsioonilt väga erinevad, kuid vee läbivoolu suuna järgi jagunevad nad horisontaalseteks ja vertikaalseteks. HAUDEAPARAADID Horisontaalses haudeaparaadis paikneb mari õhukese (2–3 marjatera paksuse) kihina haudekastide võrejal põhjal, millest tõuseb läbi puhas hapnikurikas vesi. Haudekastid on paigutatud pikkadesse plast rennidesse üksteise taha ja tervest rennist voolab seega vesi läbi horisontaalselt. HAUDEAPARAADID Verti kaalsest haudeaparaadist voolab vesi läbi kas ülalt alla või alt üles. Vertikaalsetes kihilistes aparaatides laotatakse mari õhukese kihina püstistes seadmetes üksteise peal olevatele ümmargustele või nelinurksetele restidele (raamidele). Kui kalakasvandusel on marja hautamiseks vett vähe, saab kasutada ka nõrghautamist. Vertikaalse haudeaparaadi ülemine raam jäetakse tühjaks ja sinna lastud vesi tilgub alla, kattes alumistel restidel
ga. Vundamendid laotakse tavaliselt kel- luladumise meetodil. 19. Soojustusega plokkide püstvuukides mörti ei kasutata. Soojustusmaterjal paikneb plokis nii, et ploki otstes moo- dustuvad tapid (ühes otsas 10 mm emastapp ja teises otsas vastav isas- tapp). Tappide abil saab sobitada plokid tihedalt ja täpselt kokku. 20. Kihilattide või juhtlaudade jaotusmärki- de kohale kinnitatakse müürinöör, mille abil saab laduda horisontaal- ja verti- kaalloodis oleva ning õige kõrguse- ga plokirea. Tavaliselt laotakse plokid ½-kivise ülekattega. Plokkide lõplikuks paikakoputamiseks kasutatakse kummi- haamrit. Paikakoputatud plokki ei tohi enam liigutada, sest liigutamine halven- dab ploki ja mördi naket. Pärast ploki paigaldamist eemaldatakse vuugist väl- junud liigne mört. Sarruste ja müürisidemete paigaldamine 21. Ladumise käigus paigaldatakse plokk-
4. Merevee kloriididest põhjustatud korrosioon XS1 Sooli sisaldav õhk, kuid mitte otsene kontakt Kaldal või selle lähedal asuvad mereveega konstruktsioonid XS2 Vee all Mereehitiste osad XS3 Loodete, piisk- ja uduveevööndid Mereehitiste osad 5 Külmumise/sulamise mõju XF1 Mõõdukalt veega küllastunud, Vihma ja külma eest kaitsmata verti- ilma jäitevastase aineta kaalsed betoonpinnad XF2 Mõõdukalt veega küllastunud, jäitevastase Teekonstruktsioonide vertikaalsed ainega betoonpinnad, mis on külmumise ja jäitevastast ainet sisaldavate udu- piiskade eest kaitsmata
vaheline hõõrdenurk Kui see tingimus ei ole täidetud, siis purustis purustamist ei toimu, vaid purustatav materjal paisatakse tagasi purustuskambrist välja 243-Nimetage vasarpurustite tüübid võllide arvu alusel. - ühevõllilised - kahevõllilised 244-Nimetage rootorpurustite tüübid rootori võlli asetuse järgi. a.) horisontaalvõlliga; b) horisontaalvõlliga purusti tööprotsess; c) verti-kaalvõlliga üheastmelise purustusprotsessiga; d) vertikaalvõlliga kaheastmelise purustusprotsessiga 245-Nimetage tsüklilise tööprotsessiga purustid. Lõugpurustid, lõugpurusti 246-Nimetage pideva tööprotsessiga purustid. Vasarpurusteid , Rootorpurusteid, Veskid, Valtspurustid, Koonuspurustid 247-Nimetage veskite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. b) rullveskid c) sõrm- ja korvveskid e desintegraatorid d) vibroveskid
seejärel näidata sirgete kolm otspunkti (punktid 1, 2 ja 3). Tulemusena pöörataksegi sirge 4
asendisse 5. Nurgad A ja B osutuvad võrdseteks.
Objekti(de) peegeldamist joonise tasapinnas saab sooritada käsuga MIRROR. Valikuhul-
ga moodustamise järel tuleb näidata peegeldamistelg selleks tuleb anda tema kaks punkti.
Praktikas esineb sageli juht, kus peegeldamistelg peab olema täpselt horisontaalne või verti-
kaalne. Selle saavutamiseks tuleb lülitada sisse moodus ORTHO (klahviga F8) ning teise
punkti võib siis sisestada juba lihtsalt hiirega. Viimasena tuleb vastata viibale Delete source
objects? [Yes/No]
4. Merevee kloriididest põhjustatud korrosioon XS1 Sooli sisaldav õhk, kuid mitte otsene kontakt Kaldal või selle lähedal asuvad mereveega konstruktsioonid XS2 Vee all Mereehitiste osad XS3 Loodete, piisk- ja uduveevööndid Mereehitiste osad 5 Külmumise/sulamise mõju XF1 Mõõdukalt veega küllastunud, Vihma ja külma eest kaitsmata verti- ilma jäitevastase aineta kaalsed betoonpinnad XF2 Mõõdukalt veega küllastunud, jäitevastase Teekonstruktsioonide vertikaalsed ainega betoonpinnad, mis on külmumise ja jäitevastast ainet sisaldavate udu- piiskade eest kaitsmata
. Natuke mõeldes selgub, et ka allalennule kulub täpselt sama aeg. Üks viis selles veendumiseks on kasutada energia jäävuse seadust. Nii viske kui maandumise het- kel peab palli koguenergia olema sama. Kuna potentsiaalne energia on neil hetke- del võrdne ning samuti ka horisontaalne kiirus, peavad suuruselt võrdsed olema ka vertikaalsed kiirused – ainult vastupidises suunas. Seega langemisel muutub verti- kaalkiirus sama palju nagu tõusmisel. Kuna kiiruse muudu määrab endiselt ainult raskuskiirendus, kulub ka kiiruse muutumiseks täpselt sama aeg. Seega peame kogu lennuaja leidmiseks korrutama tõusule kulunud aja kahega. Tähistades kogu lennuaega lihtsalt -ga, saamegi: . Nüüd võime horisontaalkiiruse abil leida ka viske pikkuse. Kuna horisontaalses suunas on kiirus konstantne, peame selle jaoks lihtsalt korrutama kiiruse ning aja-
x = 1, y = 2 2 2 2 x 3x + 1; 94. x = 0, y = ; 95. X = (-; 0) (0; ), nullkohti pole, 2 kohal x = -1 lok. maks. kohal x = 1 lok. miin. X = (-; -1) (1; ), X = (-1; 0) (0; 1), X ^ = (-; 0), X = (0; ), k¨a¨anupunkte pole, verti- 4 6x 6 x 4 x3 kaalas¨ umptoot x = 0, kaldas¨ uptoote pole; 96. - +C; 97. 7 3 9
Võrreldes miniload-süsteemiga on ekstraktori liikumiskiirus, kiirendus ja aeglustus väik- sem, seade ise aga suurema tõstejõuga (kuni 1,5 t). Töökoridori laius on enamasti 1,5–1,6 m. Ekstraktor toetub liikumisel alumisele rööpale. Ülemine, väiksem rööbas tagab ekstraktori verti- kaalasendi suure täpsusega. Ekstraktor võtab töökoridori otsa paigutatud kauba ja teisaldab selle arvuti juhtimisel lao- programmis kirjeldatud vabale hoiukohale. Aluse väljastamiseks liigub ekstraktor arvutisüsteemis
steam condensation, but if the headspace is Can Filling excessive, a vacuum is not formed. Also, if Heat penetration depends on the solid-liquid air is not completely removed from the can, ratio and the food distribution inside the can. bacteria such as Bacillus subtilis and B. In canned sausage distributed along the verti- mycoides can grow. cal axis, a convection-conduction mechanism takes place; if the solid material is loosely Thermal Treatment packed, the heating rate will be faster. In general, 30% of the can volume should be This includes three cycles: heating, tempera- filled with a liquid, such as brine, to provide ture holding, and cooling. Time-temperature a high heat-transference rate
annaabi.ee 
