1. Ligikaudse arvu absoluutne viga on
...
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40
docstxt/1458557463208.txt
docstxt/14895748799533.txt
1. Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janno, Jaan. Arvutusmeetodid. Tallinn, 2008. 182 lk. asukoht TT raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number 2. Leidke Eesti mrksnastikust (EMS), milliseid seotud mrksnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal alternatiivenergia Loetlege kuni 3 seotud mrksna. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Kruus, Oskar. Abimees nii ausale eksaminandile kui ka leidlikule spikerdajale.
Soojus füüsika: piirete soojapidavus, keskonnamõjutused hoonetele, temperatuuri muutustest tingitud koormused piiretele, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskonna parameetrite mõõtmine. Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused
Teooria Mõõtmisvigade teooria alused, arvutusmeetodid ja arvutusabivahendid. Geodeetiliste mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine, kõige tõenäolisema väärtuse leidmine võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki. Ülearune täpsus ...
45018 Allikad 1)http://www.staff.ttu.ee/~kairik/rakmatloeng2_2012.pdf 2)Tammeraid I., "Matemaatiline analüüs I", Tallinn 2001 11 //////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////// Alljärgnevad materjalid on juurde pandud, et allikate arvu suurendada, reaalselt on kasutatud vaid esimest ja teist 3)Võhandu L, Tamme E., Luht L., ,,Arvutusmeetodid I", Tallinn ,,Valgus", 1986 4)http://www.tlu.ee/~tonu/Arvmeet/arv2ja3.pdf 5)http://kodu.ut.ee/~mkolk243/2015/NM/2/NM-praktikum-2.pdf 12
3) hindamise metoodika. Investeeringute efektiivsust mõjutavad tegurid: 1) Tootmistingimused (looduslikud, majanduslikud). 2) Tootmistehnoloogia. 3) Tootmise mastaap(nt müügimaht, seeläbi ka kasum). Investeeringute efektiivsust mõjutavad majanduslikud tegurid: saaduste ja sisendite hinnad; hindade stabiilsus ja turu ulatus ning kasvu väljavaated. Investeerimisvõimaluste valikul on kasutusel 5 kriteeriumi: Taandamata e. diskonteerimata rahavoo puhul elementaarsed arvutusmeetodid: tasuvusaeg; arvestuslik rentaablus. Diskonteeritud rahavoogude arvutusmeetodid e. ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid: nüüdispuhasväärtus; kasumiindeks; sisemine rentaablus. 13 Lühemaajaliste ja lihtinvesteeringute hindamiseks sobivad elementaarsed arvutusmeetodid: tasuvusaeg- tehtud algse rahalise investeeringu puhastuluga katmiseks
teadmatust kui ka korratust. Seda ilmestab hästi füüsika ja aatomite paiknevus. Korratus püüab alati kasvada nii suureks kui võimalik, mida võis Boltzmann tõdeda ka oma elukorraldusest. Inimlikus mõistes loob loodus alatasa korratusi, mille taga on juhus, ja millel omakorda on kalduvus muutuda kaoseks. Eelnenud võite on sõnastanud E.Lorenz liblikaefektina. Kaose uurimine on olnud matemaatilise füüsika jaoks äärmiselt tulemuslik ja vastavad arvutusmeetodid annavad ka tänapäeval üsna täpseid ilmaennustusi. Mõju. Romantikud usuvad, et nende kallimad on neile ette määratud. Realistid leiava oma kallima katse eksitus meetodil, kes nende kõrvale paremini sobib. Kumbki ei saa välistada hilisemat lahkuminekut. Tegelikult on armumine õnnemäng, milles suurt rolli mängib juhus. Paaripsühholoog Zick Rubin jälgis kahe aasta jooksul ligi 200 paari, kellest ligi pooled läksid lahku
Investeerimishoius on oma põhimõttelt tähtajaline hoius, millega on võimalik teenida suuremat intressi, kuna makstav intress sõltub väärtpaberite hindade liikumisest. Kogumishoius võimaldab turvaliselt koguda tagavararaha ettenägematuteks kulutusteks, sest raha saab igal ajal juurde maksta ning see on lihtsasti kättesaadav. Kogumishoiusele saab teha nii ühekordseid kui regulaarseid makseid. 23. Nõudehoiuste intresside arvutusmeetodid- Sellelt kontolt saab välja võtta sularaha või tsekke, teha makseid, kanda raha teisele kontole jmt. Kliendi pangakonto, kuhu ta saab teha sissemakseid sularahas või lasta sellele kanda oma töötasu. Nõudehoiuse intressimäär on üldjuhul väga väike või puudub üldse. 24. Eraklientide laenud- arvelduslaen- võimaldab eraisikul kasutada raha rohkem, kui tema arvelduskotol tegelikult on ehk minna kontoga miinusesse.Tagatist üldjuhul ei nõuta.
Sisepind PVC rullkate 10 0,17 Betoon 100 2,0 Kile 0,1 - Pinnase liik - savi Kergkruus 300 0,16 Välispind 1.2.1 Töö ülesanne Leian põranda soojusjuhtivus U- väätuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan Eesti standardit `' Hoonete soojuslik toimivus'', soojuslevi pinnasesse, arvutusmeetodid[2:1-48] 1.2.2 Töö käik. 1. Arvutan põranda pindala A, m2 : A= axb (12) A = 6 x 8 = 48 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m : P=2(a+b) (13) P= 2 x ( 6 + 8 ) = 28 m 3. Arvutan pinnast iseloomustava teguri B', m [2:11] :
3)struktuuriefekt toimub mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul 36:Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid Taandamata e diskonteerimata rahavood puhul (elementaarsed arvestusmeetodid) 1.tasuvusaeg tasuvusajameetodi korral vaadeldakse ajavahemiku , mis kulub tehtud algse investeeringu puhastuluga katmiseks 2. arvestuslik rentaablus Diskonteeritud rahavoogude puhul (integraalsed ehk ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid ) 1.nüüdispuhasväärtus meetodi korral lähtutakse põhimõttest , et tulevikus saadav raha on vähem väärt, kui käesoleval momendil laekuv 2.kasumiindeks on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljamineku suhe 3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude nüüdisväärtuse ja projekti algsed kulud.
Sisepind PVC rullkate 5 0,17 Tasanduskiht tsement 80 1,8 Põranda kipsplaat 2*13 0,21 Kile 0,1 - Kergkruus 400 0,16 Välispind 1.2.1 Töö ülesanne Leian põranda soojusjuhtivus U- väätuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan Eesti standardit `' Hoonete soojuslik toimivus'', soojuslevi pinnasesse, arvutusmeetodid[2:1-48] 1.2.2 Töö käik. 1. Arvutan põranda pindala A, m2 : A= axb (8) A = 8 x 9 = 72 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m : P=2(a+b) (9) P= 2 x ( 8 + 9 ) = 34 m 3. Arvutan pinnast iseloomustava teguri B', m [2:11] :
samm 600mm) 100 12 Laagide all klotsid (40*100) 25 0,13 Klotside all bituumen 3 0,17 Raudbetoonplaat 80 2 Välispind 1.2.1 Töö ülesanne Leian põranda soojusjuhtivus U- väätuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan Eesti standardit `' Hoonete soojuslik toimivus'', soojuslevi pinnasesse, arvutusmeetodid[2:1-48] 1.2.2 Töö käik. 1. Arvutan põranda pindala A, m2 : A= axb (8) A = 4,8 x 3,7 = 17,76 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m : P=2(a+b) (9) P= 2 x ( 4,8 + 3,7 ) = 17 m 3. Arvutan pinnast iseloomustava teguri B', m [2:11] :
3)struktuuriefekt toimub mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul 37. Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid Taandamata e diskonteerimata rahavood puhul (elementaarsed arvestusmeetodid): 1.tasuvusaeg tasuvusajameetodi korral vaadeldakse ajavahemiku , mis kulub tehtud algse investeeringu puhastuluga katmiseks 2. arvestuslik rentaablus Diskonteeritud rahavoogude puhul (integraalsed ehk ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid ) 1.nüüdispuhasväärtus meetodi korral lähtutakse põhimõttest , et tulevikus saadav raha on vähem väärt, kui käesoleval momendil laekuv 2.kasumiindeks on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljaminekute suhe 3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude nüüdisväärtuse ja projekti algsed kulud.
jõudude mõju sõltumatuse printsiipi (superpositsiooniprintsiip): konstruktsioonile mõjuvate jõudude süsteemi poolt põhjustatud sisejõud ja deformatsioonid võrduvad iga jõu poolt eraldi põhjustatud sisejõudude ja deformatsioonide algebralise summaga Lagrange'i võimalike siirete printsiipi: kehale rakendatud jõudude tööde summa lõpmata väikestel võimalikel siiretel tasakaaluasendist võrdub nulliga.Lagrange'i ja jõudude mõju sõltumatuse printsiibile tuginevad ehitusmehaanika arvutusmeetodid. 2. Lõikemeetod. Põhimõte lühidalt ja eesmärk. lk 32 Lõikemeetodi eesmärk on keha (süsteemi) osadeks jaotamisega muuta sisejõud vaadeldava osa suhtes kontaktjõududeks, et nende määramiseks rakendada tasakaalutingimusi. Põhimõte kui keha on tasakaalus, siis kehast mõtteliselt väljalõigatud osa on samuti tasakaalus. Vaadeldavale kehast väljalõigatud osale mõjub jõudude süsteem, milles tuntud
Sisemajanduse koguprodukti definitsioon ja selle arvutusmeetodid. · Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Majanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas SKP on voonäitaja, mitte jääginäitaja SKP arvutamiseks on kolm meetodit: · SKP arvutamine sissetuleku meetodil · SKP arvutamine tootmise meetodil · SKP arvutamine tarbimise meetodil Rahvamajanduse koguprodukti definitsioon. · Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Residentide poolt teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu j...
kiht vundamendiga läbida ja asetada tald vahetult tugevamale pinnasele. Kolmandal juhul oleneb kandevõime kihtide asetusest. Kandevõimet mõjutavad kihid, mis ulatuvad tallast kuni 2 talla laiuse sügavuseni. Arvutus tehakse kaalutud keskmiste tugevusparameetritega. Taoline arvutus on väga töömahukas ja seejuures ikkagi ligikaudne. Lihtsamatel juhtudel tuleb siin kasutada arvutust nõrgima kihi tugevusparameetritega. 27. ALUSE VAJUMI ARVUTUSMEETODID, NENDE RAKENDAMISE KRITEERIUMID. Elastsusteooria valem ühtlase pinnase puhul. Meetod on kasutatav, kui vähemalt kolmekordse tallapaksuse osas on pinnas ühtlane ja selle deformatsioonimooduli võib lugeda konstantseks. Sügavamal ei tohi olla rohkem kokkusurutavat pinnast. Vajum arvutatakse valemiga s = (1 – v2)qtBf / Em , kus v - pinnase Poissoni tegur (kruusal 0,27, liival ja möllil 0,3, pehmel savil 0,4, kõval savil 0,4);
omast suurem; või võetakse juhtmasina omast täisarv korda suurem, kui nende jõudlus on juhtmasina omast väiksem. - Masinad teenindavad ehitusplatsi Ehitusprojektist lähtuvalt kantakse ehitusplatsi kaudkuludesse. ii. Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) Vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul Kulumi arvutusmeetodid: 1. Otsearvutus (lineaarne meetod) F +R-L A= T F - põhivara soetusmaksumus (krooni); R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 2. Alaneva tasakaalu meetod ehk kulumi arvutamine jääkmaksumusest L d = 1 - T * 100
LINEAARSETE ELEKTRIAHELATE ARVUTUSMEETODID S I I N U S E L I S TP E I N G E -J A V O O L U A L L I K A T E PUHUL 3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisv...
LINEAARSETE ELEKTRIAHELATE ARVUTUSMEETODID S I I N U S E L I S TP E I N G E -J A V O O L U A L L I K A T E PUHUL 3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisv...
arvutusmeetodeid, sest vaid viimase puhul on võimalik jälgida tööde korraldusega seotud kulusid. Tavaline kommentaar sellele on, et pakkumuse koostamisel lähtutakse edukatest lahendustest ja vaid vähesed edukad pakkujad on oma pakkumuse koostamisel arvestanud ebaedu võimalust, sõltumata sellest, mis tegelikult hiljem juhtub! Ja tegelikult võib ka maksumusplaanija väita, et tema poolt kasutatava arvutusmeetodid tagavad eduka juhtimise ja pole vaja muretseda hilisema pärast. Selline suhtumine on muidugi eriti vajalik eelarvestamise esimestel etappidel kui lahend pole veel lõplik. 18
Meeskond: 1)puhas projekteerimisorganisatsioon luuakse ettevõtte juurde nii, et ta ei sega 3)olulised tegurid ei ole täpselt määratletud, info on ebausaldav (u=1-p, u-info usaldatavus, p- ettevõtte teiste funktsioonide sooritamist või tegevusvaldkondade vigade tekkimise tõenäosus), 4)funktsionaalne seos on liiga lihtne, 5) ebaõiged funktsioneerimist.Projektijuhi õigused ja kohustused on samad, mis teiste valdkondade arvutusmeetodid või arvutusvead juhtidel, ja ta allub otse kõrgemale juhile. Projekti meeskond töötab ainult projekti heaks. 8. Teenindusteooria mudelid. ,,+":*efektiivne, kui on tegemist suure prijektiga, *on võimeline kiiresti reageerima 8.1.Teenindusüsteemid ja nende parameetrid. Teenindusteooria on juhuslike protsesside muutustele, *seob projektis osalejate edukuse projekti edukusega. ,,-,,: *raske värvata teooria üks rakenduslik osa
abil, graafikute abil. a) XV=K* XS XV=C* XS2 b) XS 0 2 3 4 XV 0 4 6 8 c) Mittelineaarne Piiratud lineaarsusega AB lineaarne osa Järsult mittelineaarne Kui elemendil on lineaarne karakteristik siis nimetatakse seda lineaarseks elemendiks. Kui automaatika süsteem koosneb ainult lineaarsetest elementidest, siis on see süsteem lineaarne süsteem. Lineaarse süsteemi jaoks on välja töötatud arvutusmeetodid ja neid on küllaltki lihtne arvutada. Kui süsteemis on kasvõi üks mittelineaarne element, siis sellist süsteemi nimetatakse mittelineaarseks süsteemiks. Nende arvutus on raskendatud, selleks kasutatakse graafilisi meetodeid ja teisi keerulisi matemaatilisi meetodeid. Kui mittelineaarseid elementidel kasutada tema karakteristikust väikest osa, siis võib oletada, et selle osa piirides tema karakteristik on lineaarne. Arvutusi võib teha kasutades lineaarsete
abil, graafikute abil. a) XV=K* XS XV=C* XS2 b) XS 0 2 3 4 XV 0 4 6 8 c) Mittelineaarne Piiratud lineaarsusega AB lineaarne osa Järsult mittelineaarne Kui elemendil on lineaarne karakteristik siis nimetatakse seda lineaarseks elemendiks. Kui automaatika süsteem koosneb ainult lineaarsetest elementidest, siis on see süsteem lineaarne süsteem. Lineaarse süsteemi jaoks on välja töötatud arvutusmeetodid ja neid on küllaltki lihtne arvutada. Kui süsteemis on kasvõi üks mittelineaarne element, siis sellist süsteemi nimetatakse mittelineaarseks süsteemiks. Nende arvutus on raskendatud, selleks kasutatakse graafilisi meetodeid ja teisi keerulisi matemaatilisi meetodeid. Kui mittelineaarseid elementidel kasutada tema karakteristikust väikest osa, siis võib oletada, et selle osa piirides tema karakteristik on lineaarne. Arvutusi võib teha kasutades lineaarsete
Edasine sademete hulga suurenemine ei suurenda enam aurumist ja sademed kulutatakse äravoolule ning aurumine jääb praktiliselt konstantseks. Seda aurumise piirväärtust nim maksimaalseks võimalikuks aurumiseks: , kus α – äravoolukoefitsent h – äravoolukiht S – sademed A – aurumine Kui sademete hulk kasvab, siis suhe A/S väheneb, järelikult äravool kasvab. 7. Sademed. Arvutusmeetodid. Sademed on veeauru kondensatsiooni produkt, mis langeb pilvedest. Sademed tekivad kui veetilkade ja/või jääkristallide suurus kasvab üle kriitilise piiri, ning hakkavad siis raskujõu mõjul alla kukkuma. Vee hulk, tilkade kontsentratsioon ja tilkade suuruse jaotus määravad pilvede omadused. Vihm – on vedel sade, mis sajab maapinnale erineva suurusega veetilkadena. Rahe – sajab erineva kuju ja suurusega jäätükikestena. Nende südamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad
Ülearmeeritud ristlõike kasutamine ei ole soovitav üleliigse armatuuri kulu tõttu. Nõrgalt armeeritud ristlõige võib puruneda juba prao tekkimisel (s.o. üleminekul 2. pingestaa- diumi), kui armatuur ei suuda vastu võtta betooni tõmbetsoonist temale ülekanduvat tõmbejõu- du. Sellist ristlõiget nimetatakse alaarmeeritud ristlõikeks ja seda tuleb arvutamise ja töötami- se seisukohalt käsitleda armeerimata betoonristlõikena. 1.4. Raudbetoonelemendi arvutusmeetodid Raudbetoonelementide tugevusarvutusel on kasutatud järgmisi meetode: − lubatud pingete meetod (nn. klassikaline teooria); − purustava koormuse meetod; − arvutuslike piirseisundite meetod. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 29 Lubatud pingete meetodi kasutamisel loetakse kandevõime tagatuks, kui kasutusseisundis (2. pingestaadiumis) esinevad betooni ja armatuuri pinged σc ja σs ei ole suuremad vastavatest lu-
(seisuaja minimiseerimine), teenindavate keskmine arv teeninduse ootel (järjekorra pikkus optimeerida), optimaalse teenindusnormi arvutamine, teeninduskulude minimeerimine. Optimeerimise täpsus ja võimalikud vead: y mudeli struktuur ei ole õige y mudel ei sisalda olulised tegureid y olulised tegurid ei ole täpselt määratletud, info on ebausaldav (u=1-p, u-info usaldatavus, p-vigade tekkimise tõenäosus) y funktsionaalne seos on liiga lihtne y ebaõiged arvutusmeetodid või arvutusvead. Teenindusteooria olemus ja põhiparameetrid Teenindusteooria on juhuslike protsesside teooria üks rakenduslik osa. Tema objektiks on teenindus- süsteemide funktsioneerimine ja selle koguselised näitajad. Teooria eesmärk on leida mainitud näitajate arvulised väärtused ning välja selgitada süsteemi funktsioneerimise efektiivsus ja selle tõstmise võimalused. Iga teenindussüsteem koosneb neljast põhilisest alamsüsteemist:
r i-j TÖÖ i j OSALINE AJAVARU DEFINITSIOON V V Tj = max { T i + t i j } ( 5.1 ) h h Tih = min { Tj - t ij } ( 5.2 ) h v R i-j = Tj - Ti - t i j ( 5.3 ) v v ri-j = Tj - Ti - t i - j ( 5.4 ) ARVUTUSMEETODID ARVUTUSTEL ENNE KALENDARISEERIMIST : v 48 LÄHTESÜNDMUSEL T1 =: 0 h v EESMÄRKSÜNDMUSEL Tn =: Tn , MILLE TÕTTU KRIITILISEL TEEL KÕIGI TÖÖDE AJAVARUD VÕRDUVAD NULLIGA KUI PROJEKTI LÕPETAMISE TÄHTAEG (T PL) ON TEADA SIIS h Tn =: TPL JA AJAVARUD KRIITILISEL TEEL VÕRDUVAD h v Tn - Tn 5.5.4
(seisuaja minimiseerimine), teenindavate keskmine arv teeninduse ootel (järjekorra pikkus optimeerida), optimaalse teenindusnormi arvutamine, teeninduskulude minimeerimine. Optimeerimise täpsus ja võimalikud vead: y mudeli struktuur ei ole õige y mudel ei sisalda olulised tegureid y olulised tegurid ei ole täpselt määratletud, info on ebausaldav (u=1-p, u-info usaldatavus, p-vigade tekkimise tõenäosus) y funktsionaalne seos on liiga lihtne y ebaõiged arvutusmeetodid või arvutusvead. Teenindusteooria Teenindusteooria on juhuslike protsesside teooria üks rakenduslik osa. Tema objektiks on teenindus- süsteemide funktsioneerimine ja selle koguselised näitajad. Teooria eesmärk on leida mainitud näitajate arvulised väärtused ning välja selgitada süsteemi funktsioneerimise efektiivsus ja selle tõstmise võimalused. Iga teenindussüsteem koosneb neljast põhilisest alamsüsteemist: x sisendvoog x serverite (teeninduskanalite) arv
I "kg . 6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal Lühisvoolu perioodilise komponendi ja selle Joule'i integraali avaldamine analüütilisel kujul on keeruka konfiguratsiooniga elektrisüsteemis praktiliselt võimatu. Seevastu võib valemi (6.ss) alusel lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraali leida, asendades voolu analüütilise kuju voolu efektiivväärtusega, sest I k t leidmiseks on olemas lihtsustatud arvutusmeetodid. Seega t t Bkp i 2p dt I k2 t dt (6.27) 0 0 Toetudes aseskeemile jn. 6.8 saab avaldada t t t Bkp I kg t I ks 2 dt I kg 2
ventilatsioonist, selle arvestamist vt.eespool (standardi EVS 839:2003 Sisekliima) alusel. Lisaks toodud arvutusvalemitele tuleb arvestada külmasildade ja õhupragude mõju. Kui piirded on MITTEHOMOGEENSED, tuleb R määramisel seda eraldi arvestada (vt.mõned peatükid eespool) Vundamendi ja pinnasel asuva põranda soojakaod arvutatakse täpsemal arvutamisel standardis EVS-EN ISO 13370:2003 "Soojuskaod.Soojusülekanne pinnasesse,Arvutusmeetodid" alusel. Eespooltoodud arvutused ei võta arvesse akende soojapidavust; Arvutused võimaldavad ligikaudselt dimensioneerida vajalikku soojustuspaksust Täpsem hindamine peaks ka arvesse võtma ka soojus-niiskus koostoime füüsikat (kastepunkti, niiskuse, sorptsiooni, tasakaaluniiskuse, niiskuse tekkimise-väljakuivamise bilansi, ehitusniiskuse jt.küsimused) Kõige paremini lahendab neid küsimusi ARVUTUSPROGRAMM
korral kuuluvad need päevad hüvitamisele. 3.1.4 Variant 4. Sotsiaalministeeriumi välja pakutud arvutusmeetod Sotsiaalministeerium on oma kodulehel öelnud, et haigusraha arvestamisel peaks just nimelt sellest eelmisest puhkusetasu arvestamise korrast lähtuma, ainult selle erinevusega, et rahvus- ja riigipühi arvestusest välja ei jäeta (14). Seadustest ega ka keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast sellist arvutusmeetodid aga välja ei tule. Näide 4.: Võttes veel kord aluseks eelpool kasutatud alusandmeid on töötaja kuue kuuga teenitud töötasude summa 25 135 krooni. Kuue kuu kalendripäevade summast arvestatakse maha 7 haiguspäeva, kuid riiklike- ja rahvuslikke pühi kalendripäevadest maha ei arvestata, seega on kuue kuu kalendripäevade summaks antud juhul: 181 päeva 7 päeva = 174 päeva. Keskmine päevatasu saadakse järgmise arvutustehtega:
Ülearmeeritud ristlõike kasutamine ei ole soovitav üleliigse armatuuri kulu tõttu. Nõrgalt armeeritud ristlõige võib puruneda juba prao tekkimisel (s.o. üleminekul 2. pingestaa- diumi), kui armatuur ei suuda vastu võtta betooni tõmbetsoonist temale ülekanduvat tõmbejõu- du. Sellist ristlõiget nimetatakse alaarmeeritud ristlõikeks ja seda tuleb arvutamise ja töötami- se seisukohalt käsitleda armeerimata betoonristlõikena. 1.4. Raudbetoonelemendi arvutusmeetodid Raudbetoonelementide tugevusarvutusel on kasutatud järgmisi meetode: lubatud pingete meetod (nn. klassikaline teooria); purustava koormuse meetod; arvutuslike piirseisundite meetod. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 29 Lubatud pingete meetodi kasutamisel loetakse kandevõime tagatuks, kui kasutusseisundis (2. pingestaadiumis) esinevad betooni ja armatuuri pinged c ja s ei ole suuremad vastavatest lu-
Loeng 3 Hoonetele esitatavad põhinõuded: Mehaaniline tugevus, püsivus, kasutusiga Tuleohutus Hügieenilisus, terviklikus ja keskkonnaohutus Kasutusohutus Müratõrje Energiasäästlikkus ja soojapidavus; energiatõhusus. Majanduslikkus (kasutuskulud, korrashoiukulud, funktsionaalsus, otstarbekus) Sobivus keskkonda (linnakeskkond, looduskeskkond) Ehitusnõuete täitmise tõestamine 1. üldtunnustatud arvutusmeetodid (Eesti Projekteerimisnorm, EPN, Eesti Standard, EVS, EN või ISO standard) 2. Laboratoorne katsetamine, sh proovide võtmisega toodetest, pooleliolevast või valmis ehitisest. 3. Kirjeldavad meetodid, sh vastavus normile või muule asjassepuutuvale reguleerivale dokumendile, prototüübile või end ajas õigustanud lahendusele. 4. Katsetamine kohapeal. 5. Paikne ülevaatus ka mõõtmised ja pikaajalised vaatlused 6. Ehitaja garantii
arvutusmeetodeid, sest vaid viimase puhul on võimalik jälgida tööde korraldusega seotud kulusid. Tavaline kommentaar sellele on, et pakkumuse koostamisel lähtutakse edukatest lahendustest ja vaid vähesed edukad pakkujad on oma pakkumuse koostamisel arvestanud ebaedu võimalust, sõltumata sellest, mis tegelikult hiljem juhtub! Ja tegelikult võib ka maksumusplaanija väita, et tema poolt kasutatava arvutusmeetodid tagavad eduka juhtimise ja pole vaja muretseda hilisema pärast. Selline suhtumine on muidugi eriti vajalik eelarvestamise esimestel etappidel kui lahend pole veel lõplik. 18
1.7 Projekti tulemuse üldine kirjeldus 2.1.8 Alternatiivide väljatöötamine 2.1.9 Alternatiivide hindamine 2.1.9.1 Otsustusmudelid 2.1.9.1.1 Otsustuspuu 2.1.9.1.2 Sundvalik 2.1.9.1.3 Analüütiline struktuur 2.1.9.1.4 Loogiline raamistik 2.1.9.2 Arvutusmeetodid 2.1.9.3 Tulu mõõtmise meetodid 2.1.9.3.1 Tulemuste võrdlus 2.1.9.3.2 Tulemusanalüüs 2.1.9.3.3 Tulusus 2.1.9.3.4 Majandusmudelid 2.1.9.3.5 Optimeerimise meetodid 2.1.9.3.6 Matemaatilised mudelid 2.1.9.3
likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud. Projektidele hinnangu andmisel kõrvutatakse baasrahavoogusid ja projektist tulenevaid rahavoogusid. Baasrahavoog- rahavoog, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata e kus säilib senine tootmisplaan. 43. Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid. Invest. võimaluste valikul on kasut 5 kriteeriumi. Taandamata e diskonteerimata rahavoo puhul (elementaarsed arvutusmeetodid, kus ei arvest raha-väärtust)- lühemaajalistele ja lihtinvest-te hindamiseks 1.tasuvusaeg (periood, mitu a, et tagasi teenida invest-t) 2.arvestuslik rentaablus 77 Taandatud e diskonteeritud rahavoogude puhul (integ-raalsed e ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid) 3.nüüdispuhasväärtus; 4.kasumiindeks (suht%); 5. sisemine rentaablus
teada. Kui ülejäänud kolmest komponendist R, p ja n on kaks teada, siis saab valemeid (2.6.2) ja (2.6.6) kasutades kolmanda arvutada. Märkus 2.6.2. Märgime, et intressimäära p arvutamine on küllaltki keerukas, valemitest (2.6.2) ja (2.6.6) p leidmiseks tuletatud võrrandid on keerukad ning nende lahendamine ei kuulu kooli kursusesse. Nendel võrranditel puudub üldjuhul täpne lahend, lahendada saab vaid ligikaudselt, kasutades numbrilisi meetodeid (vt. E. Tamme, L. Võhandu, L. Luht, Arvutusmeetodid, Tallinn, Kirjastus Valgus, 1986, S. A. Hummelbrunner, Contemporary Business Mathematics, Prentice_Hall, Canada INC, Scarborough, Ontario, 1982., Tsetõrkin, jne) Seepärast me p leidmist eraldi ka ei käsitle. Märgime vaid, et pankade käsutuses on 75 vastavad arvutiprogrammid või valemitega (2.6.4) ja (2.6.7) määratud koefitsientide s n, p ja
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik.
Viited . CR 1752. Ventilation for buildings: design criteria for the indoor environment / European Commitee for Standardization. European Committee for Standardization. Brussels, 1998. EVS 839:2003. Sisekliima. Eesti Standardikeskus, 2003. EVS EN 13829:2001 “Thermal performance of buildings – Determination of air permeability of buildings – Fan pressurization method” EVS-EN ISO 10211-1. Külmasillad hoones. Soojavood ja pinnatemperatuurid. Osa 1: Üldised arvutusmeetodid Thermal bridges in building construction – Heat flows and surface temperatures – Part 1: General calculation methods. Eesti Standardikeskus. EVS-EN ISO 13788 Hygrothermal performance of building components and building elements – Internal surface temperature to avoid critical surface humidity and interstitial condensation – Calculation methods. Eesti Standardikeskus. EVS-EN 15251. Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja
horisontaalselt (1,0 m ulatuses) 300 mm keramsiitkruusaga ja vertikaalselt 100 mm XPS-iga soojustatud sein; horisontaalselt 0,5 m ulatuses keramsiitkruusaga, 1,2 m ulatuses 100 mm paksuse XPS-iga soojustatud sein ja vertikaalselt paksuse 100 mm XPS-iga soojustatud sein. Sisepinna soojustakistuste valiku juures on lähtutud standardist EVS-EN ISO 10211-1 “Külmasillad hoones. Soojusvood ja pinnatemperatuurid. Osa 1: Üldised arvutusmeetodid, 2000”. Arvutuslik sisetemperatuur on +21 °C ja välistemperatuur -15 °C. Maa temperatuur 1,2 m sügavusel keldri põrandast ja 2,5 m sügavusel maapinnast on +5 °C. Joonistel olevad samatemperatuurijooned on joonistatud kahekraadise sammuga. 101 Joonis 3.11 Soojustamata keldrisein. Joonis 3.12 Vertikaalselt ja horisontaalselt 100 mm XPS-iga soojustatud keldrisein. 102 Joonis 3
annaabi.ee 
