Ripplagede tüübid Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kinnised ripplaed..................................................................................................................... 3 Paigaldus puidust aluskarkassile......................................................................................... 3 Vinüül pinglagi..................................................................................................................... 7 Metallripplagi........................................................................................................................... 8 Moodulripplagi......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandu...
Balken der - palk Bau der -ten ehitus Baufachmann der Fachleute ehitusspetsialist Baufirma die -en ehitusfirma Baugrundstück das -e ehituskrunt Bauholz das x ehituspuit Bauingenieur der -e ehitusinseneer Baukalk der x ehituslubi Baukonstruktion die -en ehituskonstruktsioon Baustoff der -e ehitusmaterjal Bauwerk das -e ehitis Betonbau der -ten beoonehitis Blechofen der -'' plekkahi Block der -''e plokk Bohrer der - puur Brennstoff der -e põlevkütus Brücke die -n sild Dach der -''er katus Dachboden der -'' pööning
Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata?
Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata?
................... 12 3.5 Sokli tuulutus ehk radoonivöö........................................................................................................ 12 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................... 14 VIIDATUD ALLIKAD............................................................................................................................ 15 SISSEJUHATUS Vundament on tähtis ehituskonstruktsioon. Liiga nõrga vundamendi puhul võib hoone praguneda või viltu vajuda, mida hiljem parandada on peaaegu võimatu. Liiga tugev vundament- neid näeb aga väga sageli raiskab ülemäära materjali ja tööjõudu. Vundamendi ehitamine on raske ja ebameeldiv, eriti savipinnase puhul, seotud mehhanismide hankimisega, murdega vihma- ja pinnasevee pärast, määriva betoonitööga. Seepärast väärib vundamendite ehitus hoolikat läbimõtlemist ja tööd ei tohi venima jääda
2 3 - Kuluühik (cost unit) – töömahtude loetelus rühmitatud kui erinevates ühikutes (m, m , m , tk) esitatud tööde siduskulud - Mõõtühik (unit of measurement) – mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik 2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus
cdev - kaitsekihi lubatav hälve; üldjuhul on soovitatav cdev = 10 mm. Betoneerimisel ettevalmistatud pinnasele (näiteks killustikalusele) peaks kaitsekiht olema vähemalt 40 mm ja betoneerimisel otse pinnasele 75 mm. Mingi spetsiifilise pinna korral tuleks vajaduse korral pinna ebatasasuse arvessevõtmiseks suurendada armatuuri kaitsekihti (näiteks ribilise viimistluse või avatud täitematerjali korral). 19. Raudbetoonkonstruktsioonide arvutamise põhimõtted Nii ehituskonstruktsioon tervikuna (näiteks raam), kui ka iga selle element (post, riiv) peab olema: 1. küllalt tugev, et vastu võtta rakenduvaid koormusi; 2. küllalt jäik, et tagada selle normaalset kasutamist; 3. küllalt vastupidav kohalikele kahjustustele- praod Nende nõuete täitmise peab tagama konstruktsiooni arvutus. Harilikult on purunemine seotud elemendi mingi kindla piirkonna või lõikega. Seega ka elemendi tugevusarvutus tuleb teha erinevates lõigetes ja erinevate sisejõudude suhtes.
X0 XF1 XF2 XF3 XA1 XA2 XA3 Orienteeruv tuge- vusklass C12/15 C30/37 C25/30 C30/37 C30/37 C35/45 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 26 II RAUDBETOONELEMENTIDE ARVUTAMINE 1. Raudbetoonkonstruktsioonide arvutamise alused 1.1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted Nii ehituskonstruktsioon tervikuna (näiteks raam), kui ka iga tema element (post, riiv) peab ole- ma 1) küllalt tugev, et vastu võtta temale kasutusseisundis rakenduvaid koormusi; 2) küllalt jäik, et tagada tema normaalset kasutamist; 3) küllalt vastupidav kohalikele kahjustustele (raudbetooni puhul pragude tekkimisele või ülemäärasele avanemisele). Nende nõuete täitmise peab tagama konstruktsiooni arvutus. Vaatleme näiteks konstruktsiooni tugevusarvutust. Ei saa rääkida konstruktsiooni või selle ele-
2 3 - Kuluühik (cost unit) – töömahtude loetelus rühmitatud kui erinevates ühikutes (m, m , m , tk) esitatud tööde siduskulud - Mõõtühik (unit of measurement) – mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik 2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus
X0 XF1 XF2 XF3 XA1 XA2 XA3 Orienteeruv tuge- vusklass C12/15 C30/37 C25/30 C30/37 C30/37 C35/45 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 26 II RAUDBETOONELEMENTIDE ARVUTAMINE 1. Raudbetoonkonstruktsioonide arvutamise alused 1.1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted Nii ehituskonstruktsioon tervikuna (näiteks raam), kui ka iga tema element (post, riiv) peab ole- ma 1) küllalt tugev, et vastu võtta temale kasutusseisundis rakenduvaid koormusi; 2) küllalt jäik, et tagada tema normaalset kasutamist; 3) küllalt vastupidav kohalikele kahjustustele (raudbetooni puhul pragude tekkimisele või ülemäärasele avanemisele). Nende nõuete täitmise peab tagama konstruktsiooni arvutus. Vaatleme näiteks konstruktsiooni tugevusarvutust. Ei saa rääkida konstruktsiooni või selle ele-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
