4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega (nimede erinevus) ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. Kogu elus- ja eluta loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning
Reimer 13 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega (nimede erinevus) ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. Kogu elus- ja eluta loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim – geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid.
13 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega (nimede erinevus) ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. Kogu elus- ja eluta loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid.
Reimer 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega (nimede erinevus) ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. Kogu elus- ja eluta loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid. Preestrid olid riigiametnikud ning nende hulgas
Konstruktsioonibetoonina on mõeldav kõigi eespool loetletud betooniliikide kasutamine. Käesolevas kursuses käsitletakse peamiselt tiheda struktuuriga tavabetooni (normaal- betooni). 1.2 Betooni struktuurist Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest kar- kassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapil- laare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struk- tuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuu- rimuutused põhjustavad betooni mahu muutumist (mahukahanemist) ja tugevuse kasvu. Seo-
Konstruktsioonibetoonina on mõeldav kõigi eespool loetletud betooniliikide kasutamine. Käesolevas kursuses käsitletakse peamiselt tiheda struktuuriga tavabetooni (normaal- betooni). 1.2 Betooni struktuurist Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest kar- kassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapil- laare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struk- tuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuu- rimuutused põhjustavad betooni mahu muutumist (mahukahanemist) ja tugevuse kasvu. Seo-