II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Reimer 13 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega (nimede erinevus) ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. Kogu elus- ja eluta loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim – geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid.
13 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega (nimede erinevus) ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. Kogu elus- ja eluta loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid.
Reimer 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega (nimede erinevus) ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. Kogu elus- ja eluta loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid. Preestrid olid riigiametnikud ning nende hulgas
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
