Geodeetiliste kõrgusmärkide toomine kinnistule Reepervõrgu olemus Geodeetilise aluse tihedus linnas kasut 3 reeperpunkti Maaehitusel asut ühte edasi-tagasi käiku Kinnistule paigald ajutine reeper (loodusobjektid selleks e sobi) 22. Millised on vajalikud kommunikatsioonid, mis peavad olema loodud enne ehitustööde algust? Sadevee äravool, vesi, elekter, materjalide ladustusala, juurdepääsutee 23. Milleks kasutatakse kinnistule ajutiselt paigaldatavat reeperit? ajutiselt paigaldatavat reeperit kasutatakse kinnistus läbiviidavate tööde teostamiseks mis nõuavad reeperit 24. Kuidas märgitakse hoone looduses maha, kirjeldage? Esimese käiguna märgitakse fassaadi telg Sellele märgitakse ristuvate seinte teljed Ristuva telje suuna saamiseks võib kasutada Pythagorase teoreemi (3-4-5 meetod) 25. Mis on märketara? 26. Mis on märkepink? Rajatakse 2m kaugusele hoone välisperimeetrist
23. Milleks kasutatakse kinnistule ajutiselt paigaldatavat reeperit ? Maa märkimiseks, kõrgus punktina . 24. Kuidas märgitakse hoone looduses maha, kirjeldage? - Esimese käiguna märgitakse fasaadi telg - Sellele märgitakse ristuvate seinte teljed - Ristuvate seinte telgede kättesaamise järel märgitakse maha nende pikkus, st tagumise seina nurgad . 25. Mis on märketara? Märketera koosneb märkpinkitest, mis rajatakse kuni 2m kaugusele hoone välisperimeetrist, et mitte kaotada kaevamistel jms mahamärkimise tulemusi . 26. Mis on märkepink? Märkepink on märketera osa kuhu märgistakse seinte teljed ja nt välisservad . 27. Mis on vundamentide looduslikud alused? Pinnasekihid, mis hakkavad kandma hoonete ja ehitiste koormusi . 28. Mis on vundamentide tehisalused? Nõrkasid looduslikke aluseid tugevdatakse ja saadakse tehisalused . 29. Mis on hooned ja rajatised ühise nimetajana? Hooned ja rajatised on ehitised . 30. Mis on kõrghooned?...
Vertikaalne väljapanek oli teede ja kohvide riiulil, kus kaubad olid paigutatud vasakult paremale. Horisontaalne väljapanek oli krõpsude riiulis, kus krõpsud olid paigutatud riiuli otsa, et neid oleks parem märgata. Kombineeritud väljapanek oli mahlade riiulis kus mahlad olid paigutatud firmade ja värvide järgi üksteise kõrvale. Kaup oli nendel riiulitel kergesti kättesaadav. Kaupluses kasutati abivahenditest: leti- ja riiulijagajaid, klambri põhimõttel paigaldatavat hinnariba, hinnasedeleid konksudel , ka erinevaid laudu tasanditena ning samuti ka riiulirääkijat. Riiulijagajad on head, sest sageli kipuvad välja pandud kaubad sassi minema ja omavahel kohti vahetama ning neid on mugav kasutada ning neid on lihtne riiulist vajadusel eemaldada. Klambri põhimõttel kasutatavat hinnariba on mugav kasutada, sest selle seest on mugav lisada ja eemalda hindu ning vajadusel ka hinnaribasid välja vahetada.
Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga. Aluspinna ettevalmistus Aluspind, millele paigaldatakse soojustussüsteem, peab olema eelnevalt puhastatud tolmust, lahtistest krohviosadest ja muudest nakkumist raskendavatest elementidest. Pind peab olema piisavalt tugev kandmaks liimiseguga paigaldatavat mineraalvillaplaati. Selleks sobivad raudbetoon- ja tellisseinad, samuti mittepudeneva tsementkrohviga või lubi-tsementkrohviga kaetud pinnad. Kaheldava nakkevõimega on värvitud, niisked, suure niiskusimavusega ja pudeneva krohviga kaetud pinnad. Mineraalvillast plaatide kinnitamine Soojustamist tuleb alustada sokliprofiilide kinnitamisega seinale. Seejärel kinnitatakse seinale mineraalvillaplaadid. Plaadid liimitakse aluspinnale liimiseguga ja kinnitatakse tsingitud
kummuvad välja, seetõttu tuleb nad hoolikalt kinnitada. Kui plaatide horisontaalvuugi kohal pole tuuletõkkeplaadid omavahel korralikult ühendatud, siis võivad plaatide servad nihkuda, ühendusteip rebeneb lahti ja tagajärjeks on külm tuba ja seinakontaktis vilistav tuul. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud, võib hakata paigaldama hoone soojusisolatsiooni. Vihmasel suvel ja eriti sügisel ei soovitaks kasutada märjalt paigaldatavat tselluvilla, mille kuivatusaeg on tavaliselt 23 nädalat, kuid pikeneb vihmase ilmaga veelgi. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi. Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda, et soojustus on kuiv. Märgunud materjal tuleb kuivatada või välja vahetada. Kipsplaatide, höövelpuidust sisevooderduse puhul tuleb
Puusepatooted, nõudlikud Kasutuskohad.Aknalengid ja -raamid, ukselengidMööbel, liimpuitkilp Kandekonstruktsioonid, sarikad, teised tugikonstruktsioonidVälisvoodrilauad SisevoodrilauadLiistudVälisvoodri kinnituselemendid (alusroovitis) Põranda aluslaudisPõrandadPoomkantlaudis (pindlauad)Aiad, tuule- ja lumetõkked SaalungilauadPakendidKäsitöö ja puunikerdusedSaunavooderVälisosa ehk Maltspuit PUIDU KULU Saetud,Hööveldatud,Sulundatud Näide: 10 m2 seinapinnale paigaldatavat sulundatud voodrilauda, mille kattev laius on 87 mm ja kulu 11,5 jm/m2 vajatakse 10 x 11,5 = 115 jm (jooksvat meetrit). LADUSTAMINE JA KASUTAMINE Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päikese, sademete ja maapinna niiskuse eest. Soovitatav on virnastada vahelippidega. Nähtavates kohtades sees kasutatavat puitu, näiteks seina- ja põrandalaudu, tuleb siiski hoida köetud ja hästi ventileeritud ruumis.
200 5,0 195 5,1 185–188 5,3–5,4 MÕÕDUVALIK 225 4,4 220 4,6 210–213 4,7–4,8 Näide: 10 m2 seinapinnale paigaldatavat sulundatud voodrilauda, Puidumüüjatel on tavaliselt lai valik erinevate mõõtude ja kvalitee- mille kattev laius on 87 mm ja kulu 11,5 jm/m2 vajatakse 10 x 11,5 = diga materjale. 115 jm (jooksvat meetrit). Allpool olevates tabelites on toodud enimkasutatavate hööveldatud ja hööveldamata puitmaterjalide mõõdud. Saematerjali enimkasutatavad suurused on tähistatud musta ringiga.
200 5,0 195 5,1 185188 5,35,4 MÕÕDUVALIK 225 4,4 220 4,6 210213 4,74,8 Näide: 10 m2 seinapinnale paigaldatavat sulundatud voodrilauda, Puidumüüjatel on tavaliselt lai valik erinevate mõõtude ja kvalitee- mille kattev laius on 87 mm ja kulu 11,5 jm/m2 vajatakse 10 x 11,5 = diga materjale. 115 jm (jooksvat meetrit). Allpool olevates tabelites on toodud enimkasutatavate hööveldatud ja hööveldamata puitmaterjalide mõõdud. Saematerjali enimkasutatavad suurused on tähistatud musta ringiga.
aknale ja hoiab talvel öösel soojust paremini majas. • Ribikardinatega saab reguleerida valgust, lisaks peegeldavad need soojust. Ribikardinaid võib paigaldada horisontaalselt (nn veneetsia kardinad) või vertikaalselt. • Akende kohale paigaldatud sirmid varjavad otsese päikesekiirguse eest, kui päike on kõrgel taevas. Samal ajal laseb sirm päikesel sisse paista, kui päike on laskunud madalamale. • Väljapoole paigaldatavat rulood saab tõmmata varikatusena välja või tagasi sisse, sõltuvalt päikesekiirguse peegeldamise vajadusest. Passiivse päikeseenergia tehnoloogia parandab ruumis mugavustunnet, sest takistab päikesekiirguse soovimatut mõju. Loomuliku ventilatsiooni kasutamisel kujunevad ruumides ühtlasemad sisetemperatuurid, väheneb nn haige maja sündroomi tekke võimalus. (Teistmoodi energia. Tallinn, 2008) Energiaallikad – päikesepaneelid – aktiivne päikeseenergia
Õõnsusesse paigaldatakse kas torustikud või kaablid. Põhiparameetrid on korpuse välisdiameeter või pinnasesse surutava toru maksimaalne läbimõõt. Muud parameetrid varieeruvad laias vahemikus. Grandomat – muti tüüpi läbindusseade, mis lastakse maa alla madalast kaevesüvendist ning liigub edasi seadme otsakus töötava pneumaatilise peitli abil. Läbindusseade veab endaga kaasa töökanali laiendajat ning sellega ühendatud paigaldatavat toru seda mööda, kuidas pinnases edasi liigub. On juhitav. Saab kasutada peaaegu kõigis pinnastes v.a. kivipinnases(kaljus). Suundpuurimine – enamasti kahe osaline protsess. Esimeses etapis on pilootpuurimine, puurpea ja puurvarraste abil lähtepunktist kuni lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru.
samuti sellesse terastoru sissesurumiseks. Õõnsusesse paigaldatakse kas torustikud või kaablid. Põhiparameetrid on korpuse välisdiameeter või pinnasesse surutava toru maksimaalne läbimõõt. Muud parameetrid varieeruvad laias vahemikus. Grandomat muti tüüpi läbindusseade, mis lastakse maa alla madalast kaevesüvendist ning liigub edasi seadme otsakus töötava pneumaatilise peitli abil. Läbindusseade veab endaga kaasa töökanali laiendajat ning sellega ühendatud paigaldatavat toru sedamöda, kuidas pinnases edasi liigub. Suundpuurimine enamasti kaheetapiline protsess. Esimeses etapis on pilootpuurimine, puurpea ja puurvarraste abil lähtepunktist kuni lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru. Mikrotunnel tööpõhimõte: 3 m pikkuses kestas on hüdromootoriga ringiaetav frees,
100 10,0 95 10,5 85-88 11,4-11,8 9 115 8,7 110 9,1 100-103 9,7-10 125 8,0 120 8,3 110-113 8,9-9,1 150 6,7 145 6,9 135-138 7,3-7,4 175 5,7 170 5,9 160-163 6,1-6,3 200 5,0 195 5,1 185-188 5,3-5,4 225 4,4 220 4,6 210-213 4,7-4,8 Näide: 10 m2 seinapinnale paigaldatavat sulundatud voodrilauda, mille kattev laius on 87 mm ja kulu 11,5 jm/m2 vajatakse 10 x 11,5 =115 jm (jooksvat meetrit). LADUSTAMINE JA KASUTAMINE Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päikese, sademete ja maapinna niiskuse eest. Soovitatav on virnastada vahelippidega. Nähtavates kohtades sees kasutatavat puitu, näiteks seina- ja põrandalaudu, tuleb siiski hoida köetud ja hästi ventileeritud ruumis.
diferentsiaalmanomeetriga. Voolamise pidevuse võrrandist teame, et toru ahanemisel peab selles kasvama fluidumi liikumise kiirus. Sellega kaasneb kiirussurve kasv ja staatilise rõhu vähenemine. Seega, kui mõõta diferentsiaalmanomeetriga rõhkude vahet enne toru ahenemist ja ahenemise kohas (või sellele lähedal), saab sellest teada kiiruse muutust ristlõike muutumisel ning fluidumi kiiruse ja kulu. Diafragma kujutab endast toru ristlõike sisse paigaldatavat õhukest ketast, mille keskel on toru teljel asetsev ümmargune ava. Joonis 3.6 Diafragma Venturi toru korral toru ristlõike sujuvalt aheheb ning peale ahenemist laieneb sujuvalt kuni toru esialgsete mõõtmeteni. Joonis 3.7 Venturi toru Kiiruse arvutus toimub nendel seadmetel järgmiselt. Juhul, kui tegemist on horisontaalse toruga, s.t. kõrguste vahe enne ja peale ahenemist puudub, Bernoulli võrrand taandub
Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutusseisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kandevõimele. 2. Pingbetooni olemus Pingbetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstruktsiooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. 3. Betooni ja armatuuri koostöö eeldused Betooni ja terasarmatuuri koostöö eelduseks on nende materjalide mõningate füüsikalismehaaniliste omaduste sobivus: - kivistumisel betoon nakkub armatuuriga, mistõttu konstruktsioonis on mõlema materjali deformatsioonid (suhtelised pikenemised) võrdsed; - terase ja betooni soojuspaisumise tegurid on ligikaudu võrdsed, mistõttu keskkonna temperatuuri muutumine ei kutsu konstruktsioonis esile temperatuuripingeid;
võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta- va keskkonna või korrosioonitundliku armatuuri korral). Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine. Pingebetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstrukt- siooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. Joonis 2 Joonisel 2 näeme pingbetoontala, kus betooni eelsurvepinge saadakse betoneerimisel kanalis- se jäetud pingearmatuuri pingestamisel jõuga P0 vastu elemendi otsapindu. Eelpingestusjõu suuruse ja asukoha sobiva valikuga on võimalik saavutada, et betooni eelsurvepinge σcp ja vä- liskoormuse põhjustatud pinge σcF summa σc jääb kogu ristlõike ulatuses survepingeks, mis ühtlasi väldib ka prao tekkimise ristlõikes.
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta- va keskkonna või korrosioonitundliku armatuuri korral). Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine. Pingebetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstrukt- siooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. Joonis 2 Joonisel 2 näeme pingbetoontala, kus betooni eelsurvepinge saadakse betoneerimisel kanalis- se jäetud pingearmatuuri pingestamisel jõuga P0 vastu elemendi otsapindu. Eelpingestusjõu suuruse ja asukoha sobiva valikuga on võimalik saavutada, et betooni eelsurvepinge cp ja väliskoormuse põhjustatud pinge cF summa c jääb kogu ristlõike ulatuses survepingeks, mis ühtlasi väldib ka prao tekkimise ristlõikes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
