SISUKORD
1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS 3
1.1Materjalide mahumassid 3
1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta 3
1.2.1Kandvad
välisseinad 3
1.2.2Kandvad siseseinad 3
1.2.3Kerged
vaheseinad 3
1.2.4Vahelaed 3
1.2.5Katuslagi 4
1.2.6Trepid 4
1.2.7Kasuskoormus 4
1.2.8Lumekoormus 4
1.3Normatiivsed ja arvutuslikud koormused vundamentidele 5
1.3.1Teljel 2 vahemikus B-C (TÜÜP 1) 5
1.3.2Teljel 1 vahemikus B-C (TÜÜP 2) 5
1.3.3Teljel D vahemikus 1-5 (TÜÜP 3) 6
1.3.4Teljel 3 vahemikus C-D (TÜÜP 4) 6
1.3.5Teljel 1 vahemikus C-D (TÜÜP 5) 7
1.3.6Teljel C vahemikus 2-4 (TÜÜP 6) 7
2ESIALGNE VUNDAMENDI TÜÜBI JA RAJAMISSÜGAVUSE VALIK 8
3VUNDAMENDI TALDMIKE LAIUSTE ARVUTUS 8
3.1
Teljel 2 vahemikus B-C (TÜÜP 1) 8
3.2 Teljel 1 vahemikus B-C (TÜÜP 2) 9
3.3 Teljel D vahemikus 1-5 (TÜÜP 3) 10
3.4 Teljel 3 vahemikus C-D (TÜÜP 4) 12
3.5 Teljel 1 vahemikus C-D (TÜÜP 5) 13
3.6 Teljel C vahemikus 2-4 (TÜÜP 6) 14
4 VUNDAMENDI TALDMIKE PAKSUSTE JA
ARMATUURI ARVUTUS 16
4.1.1 Teljel 1 vahemik B-C 16
4.1.2Töötav
armatuur 17
4.1.3Jaotusarmatuur 18
4.1.4 Painderamatuuri ankurdus 18
4.2.1 Teljel 2 vahemik B-C 19
4.2.2Töötav armatuur 20
4.2.3Jaotusarmatuur 20
4.2.4 Painderamatuuri ankurdus 21
4.3.1 Teljel 3 vahemik C-D 21
4.3.2Töötav armatuur 22
4.3.3Jaotusarmatuur 23
4.3.4 Painderamatuuri ankurdus 23
4.4.1 Teljel 1 vahemik C-D 24
4.4.2Töötav armatuur 25
4.4.3Jaotusarmatuur 26
4.4.4 Painderamatuuri ankurdus 26
4.4.1 Teljel C vahemik 2-4 27
4.4.4Töötav armatuur 28
4.4.5Jaotusarmatuur 28
4.4.4 Painderamatuuri ankurdus 28
5VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F 29
6VAIVUNDAMENTIDE ARVUTUS 31
6.1 Teljel 2 vahemikus B-C 31
6.1.1
Vaiade kandevõime ja
paiknemine 31
6.1.2 Rostvärgi arvutus 31
6.1.3 Pikiarmatuur 32
6.1.4
Põikarmatuur 32
6.1.5 Vaia
vaste 35
VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS
Materjalide mahumassid
- Columbia kivi õõnesplokk (190 mm) – 225,5 kg/m2
- Vahtpolustüreen (150 mm) – 30 kg/m3
- Krohv (5 mm) – 2000 kg/m3 (tsementkrohv)
- Raudbetoonõõnespaneel (220 mm) – 340 kg/m2 ( omakaal vuugitult)
- Heliisolatsioonivill (50 mm) – 100 kg/m3
- Betoontasanduskiht (60 mm) – 2400 kg/m3
- Parkett – 650 kg/m3 (tamm)
- Rullmaterjalist katusekate – 5 kg/m2 (SBS)
- Mineraalvill katusel (200 mm) – 125 kg/m3
Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta
-
Columbia kivi õõnesplokk (190 mm)
g1col,k=2,255
kN/m2
Vahtpolustüreen (150 mm)
g1vaht,k=0,3∙0,15=0,045
kN/m2
( Tsement )krohv (5 mm)
g1krohv,k=20,0∙0,005=0,10
kN/m2
KOKKU
g1,k=2,255+0,045+0,10=2,4
kN/m2
Kandvad siseseinad
Columbia kivi õõnesplokk (190 mm)
g2col,k=2,255
kN/m2
KOKKU
g2,k =2,255≈2,3
kN/m2
Kerged vaheseinad
Fibo3 plokist (80 mm) sein kahe 5mm krohvikihiga, lisatakse
vahelagedele täiendava ühtlaselt jaotatud koormusena g3kerg,k=0,5
kN/m2.
Raudbetoonõõnespaneel (220 mm)
g4r/b,k=3,40
kN/m2
Heliisolatsioonivill (50 mm)
g4heli,k=1,0∙0,05=0,05
kN/m2
Betoontasanduskiht (70 mm)
g4bet,k=24,0∙0,07=1,68
kN/m2
Parkett (16 mm)
g4parkett,k=0,65∙0,16=0,10
kN/m2
KOKKU
g4,k=3,40+0,05+1,68+0,10=5,23
kN/m2
Raudbetoonõõnespaneel (220 mm)
g5r/b,k=3,40
kN/m2
Mineraalvill (200 mm)
g5mineraal,k=1,25∙0,2=0,25
kN/m2
Rullmaterjal (3 kihti)
g5SBS,k=0,05∙3=0,15
kN/m2
KOKKU
g5,k=3,40+0,25+0,15=3,8
kN/m2
Trepid
Monteeritavast betoonist valmistatud trepid ja mademed on keskmise
paksusega 200 mm. g6,k=25,0∙0,2=5,0
kN/m2.
Eluruumi normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=2,0 kN/m2
Korruste arvust sõltuv vähendustegur αn
kus n – korruste arv ja =0,7
– kasuskoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur eluruumides.
Ühiskondlike ruumide normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=5,0
kN/m2
KOKKU
g7,k=5,0 kN/m2 ja q7,k=2,0∙0,82=1,64≈1,6 kN/m2
S8=μ1∙sk∙Ce∙Ce=0,8∙1,5∙1,0∙1,0=1,2
kN/m2
Kus μ1 – lumekoormuse kujutegur (vähem kui 30 kalde puhul 0,8), sk – normatiivne lumekoormus maapinnal
(saartel 0,7 kN/m2; kõrgustikel 2,0 kN/m2;
mujal Eestis 1,5 kN/m2), Ce –
avatustegur (NA), Ce – soojustegur (NA).
=0,5
– lumekoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav
kombinatsioonitegur.
KOKKU
q8,k=1,2∙0,5=0,6
kN/m2
Normatiivsed ja arvutuslikud koormused vundamentidele
Teljel 2 vahemikus B-C (TÜÜP 1)
NORMATIIVNE
KOORMUS:
Kandev sisesein
g2k=(2,65+2,8∙5)∙2,3=38,3
kN/m
Kergetelt vaheseintelt tulev koormus
g3k=5∙0,5∙(3,2+9,41)/2=15,8
kN/m
Vahelagedelt tulev koormus
g4k=5∙5,0(3,2+9,41)/2=157,6
kN/m
Katuslaelt tulev koormus
g5k=3,8∙(3,2+9,6)/2=24,3
kN/m
ALALINE KOORMUS KOKKU
gk=38,3+15,8+24,3+157,6=236,0
kN/m
Kasuskoormus
q7k=4∙1,6∙(12,61/2)+5,0 (12,61/2)=71,9
kN/m
Lumekoormus
q8k=0,6∙12,8/2=3,8
kN/m
MUUTUV KOORMUS KOKKU
qk=71,9+3,8=75,7
kN/m
KOKKU
pk=236,0+75,7=311,7
kN/m
ARVUTUSLIK
KOORMUS:
Alaline koormus kokku
gd=1,2∙236,0=283,2
kN/m
Muutuv koormus kokku
qd=1,5∙75,7=113,6
kN/m
KOKKU
pd=283,2+113,6=396,8
kN/m
Teljel 1 vahemikus B-C (TÜÜP 2)
NORMATIIVNE
KOORMUS:
Kandev välissein
g1k=2,4∙(2,65+2,8∙5)=40,0
kN/m
Kergetelt vaheseintelt tulev koormus
g3k=5∙0,5∙(6,4-0,19)/2=7,8
kN/m
Vahelagedelt tulev koormus
g4k=5∙5,23∙(6,4-0,19)/2=81,2
kN/m
Katuslaelt tulev koormus
g5k=3,8∙(6,4-0,19)/2=11,8
kN/m
ALALINE KOORMUS KOKKU
gk=40,0+7,8+81,2+11,8=140,8
kN/m
Kasuskoormus
q7k=4∙1,6∙(6,4-0,19)/2+(6,4-0,19)*5,0=35,5
kN/m
Lumekoormus
q8k=0,6∙(6,4-0,19)/2+0,345∙0,6=2,1
kN/m
MUUTUV KOORMUS KOKKU
qk=35,5+2,1=37,6
kN/m
KOKKU
pk=140,8+37,6=178,4
kN/m
ARVUTUSLIK
KOORMUS:
Alaline koormus kokku
gd=1,2∙140,8=169,0
kN/m
Muutuv koormus kokku
qd=1,5∙37,6=56,4
kN/m
KOKKU
pd=169,0+56,4=225,4
kN/m
Teljel D vahemikus 1-5 (TÜÜP 3)
NORMATIIVNE
KOORMUS:
Ennast kandev välissein
g1k=2,4∙(2,65+2,8∙5)=40,0
kN/m
ALALINE KOORMUS KOKKU
gk=40,0
kN/m
Kuna tegu ennast kandva seinaga, siis muutuvaid koormuseid ei arvuta.
KOKKU
pk=40,0
kN/m
ARVUTUSLIK
KOORMUS:
Alaline koormus kokku
gd=1,2∙40,0=48,0
kN/m
KOKKU
pd=48,0
kN/m
Teljel 3 vahemikus C-D (TÜÜP 4)
NORMATIIVNE
KOORMUS:
Kandev sisesein
g2k=(2,65+2,8∙5)∙2,3-38,3∙0,06=36,0
kN/m
Vahelagedelt tulev koormus
g4k=5∙5,23∙(6,4-0,19)/2=77,6
kN/m
Katuslaelt tulev koormus
g5k=3,8∙(9,6/2)=18,2
kN/m
Treppidelt ja mademetelt tulev koormus
g6k=5∙5,0∙(3,2/2)=40,0
kN/m
ALALINE KOORMUS KOKKU
gk=36,0+77,6+18,2+40,0=171,8
kN/m
Kasuskoormus
q7k=5∙2,46∙(3,2/2)+ 4∙1,6∙(6,4-0,19)/2+5,0∙(6,4-0,19)/2=55,1
kN/m
Lumekoormus
q8k=0,6∙9,6/2=2,8
kN/m
MUUTUV KOORMUS KOKKU
qk=55,1+2,8=57,9
kN/m
KOKKU
pk=171,8+57,8=229,6
kN/m
ARVUTUSLIK
KOORMUS:
Alaline koormus kokku
gd=1,2∙171,8=206,1
kN/m
Muutuv koormus kokku
qd=1,5∙57,9=86,9
kN/m
KOKKU
pd=206,1+86,9=293,0
kN/m
Teljel 1 vahemikus C-D (TÜÜP 5)
NORMATIIVNE
KOORMUS:
Kandev välissein
g1k=2,4∙(2,65+2,8∙5)=40,0
kN/m
Kergetelt vaheseintelt tulev koormus
g3k=5∙0,5∙(3,2)/2=4,0
kN/m
Vahelagedelt tulev koormus
g4k=5∙5,23∙(3,2)/2=41,8
kN/m
Katuslaelt tulev koormus
g5k=3,8∙(3,2)/2=6,1
kN/m
ALALINE KOORMUS KOKKU
gk=40,0+4,0+41,8+6,1=91,9
kN/m
Kasuskoormus
q7k=4∙1,6∙(3,2)/2+(3,2)/2*5,0=18,2
kN/m
Lumekoormus
q8k=0,6∙(3,2)/2+0,345∙0,6=1,2
kN/m
MUUTUV KOORMUS KOKKU
qk=1,2+18,2=19,4
kN/m
KOKKU
pk=91,9+19,4=111,3
kN/m
ARVUTUSLIK
KOORMUS:
Alaline koormus kokku
gd=1,2∙91,9=110,3
kN/m
Muutuv koormus kokku
qd=1,5∙19,4=29,1
kN/m
KOKKU
pd=110,3+29,1=139,4
kN/m
Teljel C vahemikus 2-4 (TÜÜP 6)
NORMATIIVNE
KOORMUS:
Ennast kandev sisesein
g1k=2,3∙(2,65+2,8∙5)=38,3
kN/m
ALALINE KOORMUS KOKKU
gk=38,3
kN/m
Kuna tegu ennast kandva seinaga, siis muutuvaid koormuseid ei arvuta.
KOKKU
pk=38,3
kN/m
ARVUTUSLIK
KOORMUS:
Alaline koormus kokku
gd=1,2∙38,3=46,0
kN/m
KOKKU
pd=46,0
kN/m
ESIALGNE VUNDAMENDI TÜÜBI JA RAJAMISSÜGAVUSE VALIK
Vundamendi esialgseks rajamissügavuseks on 0,6 m keldripõrandast,
suhteline kõrgusmärk -3,25.
VUNDAMENDI TALDMIKE LAIUSTE ARVUTUS
3.1 Teljel 2 vahemikus B-C (TÜÜP 1)
Koormus keldripõranda kõrgusel
V1d=
396,8
kN/m
Täitepinnase ja põrandaplaadi keskmine mahukaal
ϒ'=
20,00
kN/m3
Täitepinnase ja vundamendi keskmine mahukaal
ϒk=
22,00
kN/m3
Keskmine süvis
dk=
0,60
m
Peenliiva andmed
ϒ'k=19 kN/m3 ; ϕ'=26 ; c=1MPa
Pinnasesurve talla tasapinnas
q'=0,6∙20,0=12,0
kN/m2
Kandevõimetegurid
Nϒ=10,59; Nq=11,85; Nc=22,25
Leian abisuurused:
a1===67,1
a2===100,8
Leian vajaliku talla laiuse:
B===1,79
m
Valin B=2,1 m.
Täpsustan
vundamendi kaalu:
Taldmik
0,35∙2,1∙25=18,4
kN/m
Sein taldmikul
0,19∙2,3=0,6
kN/m
Pinnas ja keldripõrand taldmikul
1,85∙20∙0,25=9,25
kN/m
Kokku normatiivne
28,2
kN/m
Kokku arvutuslik
1,2*28,2=33,9
kN/m
KOKKU
Vd=396,8+35,5=430,7
kN/m
Kandevõime kontroll:
Rd===526,0
kN/m
Rd=526,0kN/m
Vd=430,7kN/m.
NÕRGA VAHEKIHI KANDEVÕIME KONTROLLIMINE:
R=R2+h[1,5∙c'+(h+2d)]Kstanϕ-hB=411,8+1[1,5∙1+[(1∙19,0)+2∙(1∙19,0+1*18)]∙1,4∙tan26°]-1∙2,1∙19=
436,6 kN/m
Vd=430,7 kN/m
3.2 Teljel 1 vahemikus B-C (TÜÜP 2)
Koormus keldripõranda kõrgusel
Vd=
225,4
kN/m
Täitepinnase ja põrandaplaadi keskmine mahukaal
ϒ'=
20,00
kN/m3
Täitepinnase ja vundamendi keskmine mahukaal
ϒk=
22,00
kN/m3
Keskmine süvis
dk=
0,60
m
Peenliiva andmed
ϒ'k=19kN/m3 ; φ'=26 c=1
Pinnasesurve talla tasapinnas
q'=0,6∙20,0=12,0
kN/m2
Kandevõimetegurid
Nϒ=10,59; Nq=11,85; Nc=22,25
Leian abisuurused:
a1===67,1
a2===100,8
Leian vajaliku talla laiuse:
B===1,23
m
Valin B=1,3 m.
Täpsustan vundamendi kaalu:
Taldmik
0,35∙1,3∙25=11,4
kN/m
Sein taldmikul
0,19∙2,4=0,6
kN/m
Pinnas ja keldripõrand taldmikul
1,05∙20∙0,25=5,25
kN/m
Kokku normatiivne
17,2
kN/m
Kokku arvutuslik
1,2∙17,2=20,7
kN/m
KOKKU
Vd=225,4+20,7=246,1
kN/m
Kandevõime kontroll:
Rd===255,9
kN/m
Rd=255,9 kN/m
Vd=246,1 kN/m.
NÕRGA VAHEKIHI KANDEVÕIME KONTROLLIMINE:
R=R2+h[1,5∙c'+(h+2d)]Kstanϕ-hB=216,7+1[1,5∙1+[(1∙19,0)+2∙(1∙19,0+1*18)]∙1,4∙tan26°]-1∙1,3∙19=
256,7 kN/m
Vd=246,1 kN/m
3.3 Teljel D vahemikus 1-5 (TÜÜP 3)
Koormus keldripõranda kõrgusel
V1d=
40,0
kN/m
Täitepinnase ja põrandaplaadi keskmine mahukaal
ϒ'=
20,00
kN/m3
Täitepinnase ja vundamendi keskmine mahukaal
ϒk=
22,00
kN/m3
Keskmine süvis
dk=
0,60
m
Peenliiva andmed
ϒ'k=19 kN/m3 ; ϕ'=26 ; c=1MPa
Pinnasesurve talla tasapinnas
q'=0,6∙20,0=12,0
kN/m2
Kandevõimetegurid
Nϒ=10,59; Nq=11,85; Nc=22,25
Leian abisuurused:
a1===67,1
a2===100,8
Leian vajaliku talla laiuse:
B===0,33
m
Valin B=0,4 m.
Täpsustan
vundamendi kaalu:
Taldmik
0,35∙0,4∙25=3,5
kN/m
Sein taldmikul
0,19∙2,4=0,6
kN/m
Pinnas ja keldripõrand taldmikul
0,15∙20∙0,25=0,75
kN/m
Kokku normatiivne
4,85
kN/m
Kokku arvutuslik
1,2*4,85=5,82
kN/m
KOKKU
Vd=40+5,82=45,82
kN/m
Kandevõime kontroll:
Rd===54,6
kN/m
Rd=54,6kN/m
Vd=45,82kN/m.
NÕRGA VAHEKIHI KANDEVÕIME KONTROLLIMINE:
R=R2+h[1,5∙c'+(h+2d)]Kstanϕ-hB=53,4+1[1,5∙1+[(1∙19,0)+2∙(1∙19,0+1*18)]∙1,4∙tan26°]-1∙0,4∙19=
110,6 kN/m
Vd=45,82 kN/m
3.4 Teljel 3 vahemikus C-D (TÜÜP 4)
Koormus keldripõranda kõrgusel
V1d=
293,0
kN/m
Täitepinnase ja põrandaplaadi keskmine mahukaal
ϒ'=
20,00
kN/m3
Täitepinnase ja vundamendi keskmine mahukaal
ϒk=
22,00
kN/m3
Keskmine süvis
dk=
0,60
m
Peenliiva andmed
ϒ'k=19 kN/m3 ; ϕ'=26 ; c=1MPa
Pinnasesurve talla tasapinnas
q'=0,6∙20,0=12,0
kN/m2
Kandevõimetegurid
Nϒ=10,59; Nq=11,85; Nc=22,25
Leian abisuurused:
a1===67,1
a2===100,8
Leian vajaliku talla laiuse:
B===1,47
m
Valin B=1,6 m.
Täpsustan
vundamendi kaalu:
Taldmik
0,35∙1,6∙25=14,0
kN/m
Sein taldmikul
0,19∙2,3=0,6
kN/m
Pinnas ja keldripõrand taldmikul
1,35∙20∙0,25=6,75
kN/m
Kokku normatiivne
21,4
kN/m
Kokku arvutuslik
1,2*21,4=25,6
kN/m
KOKKU
Vd=296+25,6=318,6
kN/m
Kandevõime kontroll:
Rd===347,1
kN/m
Rd=347,1kN/m
Vd=318,6kN/m.
NÕRGA VAHEKIHI KANDEVÕIME KONTROLLIMINE:
R=R2+h[1,5∙c'+(h+2d)]Kstanϕ-hB=284,3+1[1,5∙1+[(1∙19,0)+2∙(1∙19,0+1*18)]∙1,4∙tan26°]-1∙1,6∙19=
318,7 kN/m
Vd=318,6 kN/m
3.5 Teljel 1 vahemikus C-D (TÜÜP 5)
Koormus keldripõranda kõrgusel
V1d=
139,4
kN/m
Täitepinnase ja põrandaplaadi keskmine mahukaal
ϒ'=
20,00
kN/m3
Täitepinnase ja vundamendi keskmine mahukaal
ϒk=
22,00
kN/m3
Keskmine süvis
dk=
0,60
m
Peenliiva andmed
ϒ'k=19 kN/m3 ; ϕ'=26 ; c=1MPa
Pinnasesurve talla tasapinnas
q'=0,6∙20,0=12,0
kN/m2
Kandevõimetegurid
Nϒ=10,59; Nq=11,85; Nc=22,25
Leian abisuurused:
a1===67,1
a2===100,8
Leian vajaliku talla laiuse:
B===0,87
m
Valin B=1,0 m.
Täpsustan
vundamendi kaalu:
Taldmik
0,35∙1∙25=8,75
kN/m
Sein taldmikul
0,19∙2,4=0,6
kN/m
Pinnas ja keldripõrand taldmikul
0,75∙20∙0,25=3,75
kN/m
Kokku normatiivne
13,1
kN/m
Kokku arvutuslik
1,2*13,1=15,7
kN/m
KOKKU
Vd=139,4+15,7=155,1
kN/m
Kandevõime kontroll:
Rd===
176,7kN/m
Rd=176,7kN/m
Vd=155,1kN/m.
NÕRGA VAHEKIHI KANDEVÕIME KONTROLLIMINE:
R=R2+h[1,5∙c'+(h+2d)]Kstanϕ-hB=411,8+1[1,5∙1+[(1∙19,0)+2∙(1∙19,0+1*18)]∙1,4∙tan26°]-1∙1,0∙19=
201,4 kN/m
Vd=155,1 kN/m
3.6 Teljel C vahemikus 2-4 (TÜÜP 6)
Koormus keldripõranda kõrgusel
V1d=
46,0
kN/m
Täitepinnase ja põrandaplaadi keskmine mahukaal
ϒ'=
20,00
kN/m3
Täitepinnase ja vundamendi keskmine mahukaal
ϒk=
22,00
kN/m3
Keskmine süvis
dk=
0,60
m
Peenliiva andmed
ϒ'k=19 kN/m3 ; ϕ'=26 ; c=1MPa
Pinnasesurve talla tasapinnas
q'=0,6∙20,0=12,0
kN/m2
Kandevõimetegurid
Nϒ=10,59; Nq=11,85; Nc=22,25
Leian abisuurused:
a1===67,1
a2===100,8
Leian vajaliku talla laiuse:
B===0,36
m
Valin B=0,4 m.
Täpsustan
vundamendi kaalu:
Taldmik
0,35∙0,4∙25=3,5
kN/m
Sein taldmikul
0,19∙2,4=0,6
kN/m
Pinnas ja keldripõrand taldmikul
0,15∙20∙0,25=0,75
kN/m
Kokku normatiivne
4,85
kN/m
Kokku arvutuslik
1,2*4,85=5,82
kN/m
KOKKU
Vd=46+5,82=51,8
kN/m
Kandevõime kontroll:
Rd===54,6
kN/m
Rd=54,6kN/m
Vd=51,8kN/m.
NÕRGA VAHEKIHI KANDEVÕIME KONTROLLIMINE:
R=R2+h[1,5∙c'+(h+2d)]Kstanϕ-hB=53,4+1[1,5∙1+[(1∙19,0)+2∙(1∙19,0+1*18)]∙1,4∙tan26°]-1∙0,4∙19=
110,6 kN/m
Vd=51,8 kN/m
Tüüp 3 on sama kui tüüp 6.
VUNDAMENDI TALDMIKE PAKSUSTE JA ARMATUURI ARVUTUS
Vundamendi armatuuriks valin B400. Keskkonnaklass vundamentide puhul
tavaliselt XC2, mille puhul tuleks kasutada betooni C25/30, Cnom=50
mm.
Terase andmed:
fyk=400 MPa; fyd===348
MPa
Betooni andmed:
fck=25 MPa; fcd===16,7
MPa; fctm=2,6 MPa; fctk,0,05=1,8 MPa
4.1.1 Teljel 1 vahemik B-C
Arvutuslik pinge vundamendi talla all:
σ===173
kN/m2
Põikjõudu kontrollin toe servast kaugusel d. Selle kohal mõjuva
põikjõu suurus:
VEd,d= σ==112-172d-16,4=95,6-173d
Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime:
VRd,c,min=νminbwd
kus νmin=0,035; k=1+
Valin d=200 mm ja kontrollin kas põikjõu vastuvõtt on tagatud:
VEd,d= σ=95,6-1730,2=56
kN
k=1+=2; νmin=0,035=0,49
N/mm2
VRd,c,min=0,491000200=99
kN
VEd,d=56 kN
VRd,c,min=99 kN, seega taldmiku põikjõukandevõime on
tagatud.
PÕIKJÕUKANDEVÕIME
ARVESTADES PIKIARMATUURIGA
Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime pikiarmatuuri
arvestades:
VRd,c=0,12kbwd
Valin d=200 mm ja kontrollin, kas põikjõu vastuvõtt on tagatud:
VEd,d= 56 kN
ρ===0,00435
VRd,c=0,1221000200=106
kN
Kuna VRd,c=106 kNVRd,c,min=99
kN, siis määravaks saab esimene. Põikjõukandevõime on tagatud.
Töötav armatuur
Leiame arvutuslikus lõikes mõjuva paindemomendi :
MEd==31
kNm
Dimensioneerin vajaliku armatuuri:
µ===0,0465
ω=1=1=0,0476; Ƹ=1=0,976
As1===457
mm2
Valin
12 B400 sammuga s=130, siis As,prov==869,5
mm2
Armeerimistegur on
ρ1==0,00435ρ1,min=0,0013ρ1,min=0,26=0,26=0,00169
Jaotusarmatuur
Jaotusarmatuuri peaks olema vähemalt 20% töötava armatuuri
pinnast:
As3=0,2·As,prov=0,2·869,5=174 mm2/m
Jaotusarmatuuri suurim lubatav samm on 3,0 plaadi paksust või 400
mm:
smax=min
Valin jaotusarmatuuriks 10
B400, sammuga s=350 mm, mille korral:
As3==224
mm2/m
4.1.4 Painderamatuuri ankurdus
Armatuuris
arvutusliku koormuse poolt tekitatav pinge:
σsd===183
MPa
Betooni
ja armatuuri vaheline nakketugevus:
fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙=2,7
MPa
Nõutav
baasankurduspikkus:
lb,req===203
mm
Arvutuslik ankurduspikkus :
lbd=α1α2α3α4α5lb,req
lb,min
lbd=11111203=203mm
lb,min=0,3=61
mm
Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille
kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra
kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d.
lbd+a1=203+200=403 mm
=550
mm
Paindearmatuuri ankurdus on tagatud.
4.2.1 Teljel 2 vahemik B-C
Arvutuslik pinge vundamendi talla all:
σ===189
kN/m2
Põikjõudu kontrollin toe servast kaugusel d. Selle kohal mõjuva
põikjõu suurus:
VEd,d= σ==180,5-189d
Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime:
VRd,c,min=νminbwd
kus νmin=0,035; k=1+
Valin d=320 mm ja kontrollin kas põikjõu vastuvõtt on tagatud:
VEd,d= σ=180,5-1890,32=114kN
k=1+=1,79; νmin=0,035=0,375
N/mm2
VRd,c,min=0.37510000=120
kN
VEd,d=114kN
VRd,c,min=120 kN, seega taldmiku põikjõukandevõime on
tagatud.
PÕIKJÕUKANDEVÕIME
ARVESTADES PIKIARMATUURIGA
Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime pikiarmatuuri
arvestades:
VRd,c=0,12kbwd
Valin d=320 mm ja kontrollin, kas põikjõu vastuvõtt on tagatud:
VEd,d= 114 kN
ρ===0,00611
VRd,c=0,121,791000320=158
kN
Kuna VRd,c=158 kNVRd,c,min=120
kN, siis määravaks saab esimene. Põikjõukandevõime on tagatud.
Töötav armatuur
Leiame arvutuslikus lõikes mõjuva paindemomendi:
MEd==170
kNm
Dimensioneerin vajaliku armatuuri:
µ===0,0993
ω=1=1=0,105; Ƹ=1=0,948
As1===1609
mm2
Valin
18 B400 sammuga s=130, siis As,prov==1956
mm2
Armeerimistegur on
ρ1==0,0061ρ1,min=0,0013ρ1,min=0,26=0,26=0,00169
Jaotusarmatuur
Jaotusarmatuuri peaks olema vähemalt 20% töötava armatuuri
pinnast:
As3=0,2·As,prov=0,2·1956=391 mm2/m
Jaotusarmatuuri suurim lubatav samm on 3,0 plaadi paksust või 400
mm:
smax=min
Valin jaotusarmatuuriks 14
B400, sammuga s=350 mm, mille korral:
As3==440
mm2/m
4.2.4 Painderamatuuri ankurdus
Armatuuris
arvutusliku koormuse poolt tekitatav pinge:
σsd===286
MPa
Betooni
ja armatuuri vaheline nakketugevus:
fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙=2,7
MPa
Nõutav
baasankurduspikkus:
lb,req===477
mm
Arvutuslik ankurduspikkus:
lbd=α1α2α3α4α5lb,req
lb,min
lbd=11111477=477mm
lb,min=0,3=143
mm
Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille
kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra
kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d.
lbd+a1=477+320=797 mm
=890
mm
Paindearmatuuri ankurdus on tagatud.
4.3.1 Teljel 3 vahemik C-D
Arvutuslik pinge vundamendi talla all:
σ===183
kN/m2
Põikjõudu kontrollin toe servast kaugusel d. Selle kohal mõjuva
põikjõu suurus:
VEd,d= σ==129-183d
Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime:
VRd,c,min=νminbwd
kus νmin=0,035; k=1+
Valin d=200 mm ja kontrollin kas põikjõu vastuvõtt on tagatud:
VEd,d= σ=129-1830,2=
87kN
k=1+=2; νmin=0,035=0,49
N/mm2
VRd,c,min=0,491000200=99
kN
VEd,d=87 kN
VRd,c,min=99 kN, seega taldmiku põikjõukandevõime on
tagatud.
PÕIKJÕUKANDEVÕIME
ARVESTADES PIKIARMATUURIGA
Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime pikiarmatuuri
arvestades:
VRd,c=0,12kbwd
Valin d=200 mm ja kontrollin, kas põikjõu vastuvõtt on tagatud:
VEd,d= 87 kN
ρ===0,00592
VRd,c=0,1221000200=118
kN
Kuna VRd,c=118 kNVRd,c,min=99
kN, siis määravaks saab esimene. Põikjõukandevõime on tagatud.
Töötav armatuur
Leiame arvutuslikus lõikes mõjuva paindemomendi:
MEd==67
kNm
Dimensioneerin vajaliku armatuuri:
µ===0,0999
ω=1=1=0,105; Ƹ=1=0,947
As1===1012mm2
Valin
14 B400 sammuga s=130, siis As,prov== 1184 mm2
Armeerimistegur on
ρ1==0,0059ρ1,min=0,0013ρ1,min=0,26=0,26=0,00169
Jaotusarmatuur
Jaotusarmatuuri peaks olema vähemalt 20% töötava armatuuri
pinnast:
As3=0,2·As,prov=0,2·1184=237 mm2/m
Jaotusarmatuuri suurim lubatav samm on 3,0 plaadi paksust või 400
mm:
smax=min
Valin jaotusarmatuuriks 12
B400, sammuga s=400 mm, mille korral:
As3==283
mm2/m
4.3.4 Painderamatuuri ankurdus
Armatuuris
arvutusliku koormuse poolt tekitatav pinge:
σsd===298
MPa
Betooni
ja armatuuri vaheline nakketugevus:
fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙=2,7
MPa
Nõutav
baasankurduspikkus:
lb,req===386
mm
Arvutuslik ankurduspikkus:
lbd=α1α2α3α4α5lb,req
lb,min
lbd=11111386=386mm
lb,min=0,3=
116mm
Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille
kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra
kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d.
lbd+a1=386+200=586 mm
=700
mm
Paindearmatuuri ankurdus on tagatud.
4.4.1 Teljel 1 vahemik C-D
Arvutuslik pinge vundamendi talla all:
σ===139,4
kN/m2
Põikjõudu kontrollin toe servast kaugusel d. Selle kohal mõjuva
põikjõu suurus:
VEd,d= σ==56,5-139,4d
Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime:
VRd,c,min=νminbwd
kus νmin=0,035; k=1+
Valin d=200 mm ja kontrollin kas põikjõu vastuvõtt on tagatud:
VEd,d= σ=56,4-139,40,2=24
kN
k=1+=2; νmin=0,035=0,49
N/mm2
VRd,c,min=0,491000200=99
kN
VEd,d=24 kN
VRd,c,min=99 kN, seega taldmiku põikjõukandevõime on
tagatud.
PÕIKJÕUKANDEVÕIME
ARVESTADES PIKIARMATUURIGA
Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime pikiarmatuuri
arvestades:
VRd,c=0,12kbwd
Valin d=200 mm ja kontrollin, kas põikjõu vastuvõtt on tagatud:
VEd,d= 56 kN
ρ===0,0019
VRd,c=0,1221000200=81
kN
Kuna VRd,c=81 kNVRd,c,min=99
kN, siis määravaks saab viimane. Põikjõukandevõime on tagatud.
Töötav armatuur
Leiame arvutuslikus lõikes mõjuva paindemomendi:
MEd==9,8
kNm
Dimensioneerin vajaliku armatuuri:
µ===0,0146
ω=1=1=0,0148; Ƹ=1=0,993
As1===142
mm2
Valin
8 B400 sammuga s=130, siis As,prov==386
mm2
Armeerimistegur on
ρ1==0,0019ρ1,min=0,0013ρ1,min=0,26=0,26=0,00169
Jaotusarmatuur
Jaotusarmatuuri peaks olema vähemalt 20% töötava armatuuri
pinnast:
As3=0,2·As,prov=0,2·386=77 mm2/m
Jaotusarmatuuri suurim lubatav samm on 3,0 plaadi paksust või 400
mm:
smax=min
Valin jaotusarmatuuriks 8
B400, sammuga s=400 mm, mille korral:
As3==126
mm2/m
4.4.4 Painderamatuuri ankurdus
Armatuuris
arvutusliku koormuse poolt tekitatav pinge:
σsd===127
MPa
Betooni
ja armatuuri vaheline nakketugevus:
fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙=2,7
MPa
Nõutav
baasankurduspikkus:
lb,req===
95mm
Arvutuslik ankurduspikkus:
lbd=α1α2α3α4α5lb,req
lb,min
lbd=1111195=95mm
lb,min=0,3=28
mm
Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille
kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra
kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d.
lbd+a1=95+200=295 mm
=400
mm
Paindearmatuuri ankurdus on tagatud.
4.4.1 Teljel C vahemik 2-4
Arvutuslik pinge vundamendi talla all:
σ===115
kN/m2
Põikjõudu kontrollin toe servast kaugusel d. Selle kohal mõjuva
põikjõu suurus:
VEd,d= σ==12-115d
Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime:
VRd,c,min=νminbwd
kus νmin=0,035; k=1+
Valin d=200 mm ja kontrollin kas põikjõu vastuvõtt on tagatud:
VEd,d= σ=12-139,40,2=-14
kN
k=1+=2; νmin=0,035=0,49
N/mm2
VRd,c,min=0,491000200=99
kN
VEd,d=-14 kN
VRd,c,min=99 kN, seega taldmiku põikjõukandevõime on
tagatud.
PÕIKJÕUKANDEVÕIME
ARVESTADES PIKIARMATUURIGA
Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime pikiarmatuuri
arvestades:
VRd,c=0,12kbwd
Valin d=200 mm ja kontrollin, kas põikjõu vastuvõtt on tagatud:
VEd,d= -14 kN
ρ===0,0019
VRd,c=0,1221000200=81
kN
Kuna VRd,c=81 kNVRd,c,min=99
kN, siis määravaks saab viimane. Põikjõukandevõime on tagatud.
Töötav armatuur
Leiame arvutuslikus lõikes mõjuva paindemomendi:
MEd==0,1
kNm
Dimensioneerin vajaliku armatuuri:
µ===0,00019
ω=1=1=0,00019; Ƹ=1=0,999
As1===1,85
mm2
Valin
8 B400 sammuga s=130, siis As,prov==386
mm2
Armeerimistegur on
ρ1==0,0019ρ1,min=0,0013ρ1,min=0,26=0,26=0,00169
Jaotusarmatuur
Jaotusarmatuuri peaks olema vähemalt 20% töötava armatuuri
pinnast:
As3=0,2·As,prov=0,2·386=77 mm2/m
Jaotusarmatuuri suurim lubatav samm on 3,0 plaadi paksust või 400
mm:
smax=min
Valin jaotusarmatuuriks 8
B400, sammuga s=400 mm, mille korral:
As3==126
mm2/m
4.4.4 Painderamatuuri ankurdus
Armatuuris
arvutusliku koormuse poolt tekitatav pinge:
σsd===1,7
MPa
Betooni
ja armatuuri vaheline nakketugevus:
fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙=2,7
MPa
Nõutav
baasankurduspikkus:
lb,req===
1,24mm
Arvutuslik ankurduspikkus:
lbd=α1α2α3α4α5lb,req
lb,min
lbd=111111,24=1,24mm
lb,min=0,3=0,4
mm
Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille
kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra
kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d.
lbd+a1=1,24+200=201mm
=100
mm
Paindearmatuuri ankurdus ei ole tagatud.
lbd=0,711111,24=0,9mm
lb,min=0,3=0,4
mm
lbd+a1=1,24+200*0,5100mm
=100
mm
Paindearmatuuri ankurdus on tagatud.
VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F
Kuna vajumeid arvutatakse kasutuspiirseisundi järgi, tuleb
vundamendilt pinnasele kanduvate jõudude suuruste määramisel
kasutada koormuste normväärtusi, so koormuste osavarutegureid
γG=γQ=1.
Vajumi arvutan summeerimismeetodil. Selleks tuleb vundamendi all
paiknev tihenev pinnas jagada arvutuslikeks kihtideks, arvutada neis tekkivad tihendavad pinged ning neist põhjustatud kihtide deformatsioonid . Arvutuslike pinnasekihtide vajumite summa on
vaadeldava vundamendi koguvajum.
Vajumi arvutused esitan tabelina. Pinnase omadused vundamendi all on
võetud lähteülesande puuraugu 2 järgi. Arvutuslike pinnasekihtide
paksused kuni sügavuseni B on 0,2B; kuni sügavuseni 3B on 0,5B ja
sealt edasi B. Teguri α leian eelpool toodud abimaterjali lisast 3.
Vundamendi tallalt pinnasele rakenduv jõud:
Vk=311,7+22=333,7 kN
Vundamendi tallalt pinnasele rakenduv pinge:
σp0===158,9
kN/m2
Looduslik pinge vundamendi talla sügavusel enne ehituse algust:
σ’g0= ϒkd=18+190,4=23,8
kN/m2
Tihendav pinge vundamendi talla sügavusel:
σ’p0= 158,923,8=135,1
kN/m2
y
E
Δh
z
2z/B
σpz
σgz
0,2σgz
s(mm)
0
0,0
135,1
35,2
7,04
peenliiv
19
7
0,42
0,42
0,4
0,9765
134,1
43,18
8,636
8,04
19
7
0,42
0,84
0,8
0,8753
100,8
51,16
10,232
6,05
19
7
0,32
1,16
1,1
0,7737
82,5
57,24
11,448
3,77
savimöll
19
4
0,1
1,26
1,2
0,7395
77,8
59,14
11,828
1,94
19
4
0,42
1,68
1,6
0,6119
62,3
67,12
13,424
6,54
19
4
0,42
2,1
2,0
0,505
51,6
75,1
15,02
5,41
19
4
1,05
3,15
3,0
0,3203
35,6
95,05
19,01
9,35
19
4
1,05
4,2
4,0
0,2139
27,1
115
23
7,11
vesi
9
4
1,05
5,25
5,0
0,1939
21,8
124,45
24,89
5,72
9
4
1,05
6,3
6,0
0,1104
18,2
133,9
26,78
4,79
9
4
0,4
6,7
6,4
0,0999
17,2
137,5
27,5
1,72
kruus
10
20
1,8
8,5
8,1
0,0659
13,6
155,5
31,1
1,22
10
20
2,1
10,6
10,1
0,0434
10,9
176,5
35,3
1,14
10
20
2,1
12,7
12,1
0,0306
9,1
197,5
39,5
0,96
10
20
2,1
14,8
14,1
0,0227
7,8
218,5
43,7
0,82
10
20
2,1
16,9
16,1
0, 0175
6,8
239,5
47,9
0,72
10
20
2,1
19
18,1
0,0139
6,1
260,5
52,1
0,64
10
20
2,1
21,1
20,1
0,0113
5,5
281,5
56,3
0,58
Kokku
66,52
VAIVUNDAMENTIDE ARVUTUS
6.1 Teljel 2 vahemikus B-C
6.1.1 Vaiade kandevõime ja paiknemine
Koormus keldripõranda kõrgusel
V1d=
396,8
kN/m
Valin vaia ristlõikeks 400400
mm. Vaia ristlõike pindala A=0,16 m2 ja ümbermõõt
Op=1,6 m. Antud seina puhul lähtun seina sihis oleva
puuraugu 2 pinnasekihtide paksustest. Vaia külghõõre ja vaia otsa
vastupanu sõltuvad sügavusest.
Vaia normatiivne kandevõime:
Rck=qbA+Opsihi=97000,16+1,6(23+30+35+27+29+31)=
1832kN
Vaia arvutuslik kandevõime:
Rcd===1309
kN
Vaiade samm:
s===3,3
m
Vaiade arv:
n=+1=≈3
tk
Asetades äärmised vaiad rostvärgi otstest 0,575 m kaugusele,
saame vaiade vahekauguseks:
s==2,075
m
Vaia samm peab rammvaiade puhul
olema suurem kui 3d ja antud arvutuste kohaselt on see nõue ka
täidetud.
6.1.2 Rostvärgi arvutus
Rostvärgi mõõtmed: b=600 mm, h=400 mm, keskkonnaklass
vundamentide puhul tavaliselt XC2 ja sel juhul soovitatav kasutada
betooni C25/30, armatuurina kasutan B400.
Koormus keldripõranda tasandis
p1d=396,8
kN/m
Koormus rostvärgi omakaalust
g2d=1,2∙0,6∙0,4∙25,0=7,2
kN/m
KOKKU
pd=396,8+7,2=404
kN/m
Rostvärgis mõjuvad arvutuslik paindemoment ja pikijõud:
Md,ava=Md,tugi===101
kNm
VEd,max===404kN
6.1.3 Pikiarmatuur
Ristlõike kasulikud kõrgused:
d1,ava=400-50-10-10=330 mm
d1,tugi=400-25-10-10-10=345 mm
Dimensioneerin kasuliku kõrguse d1=330
mm korral vajaliku armatuuri:
μ===0,0926
μc=0,391
ω=10,0,0973
ωc=0,534
As1===924
mm2
Valin 3∙22
siis As,prov=3∙=1140
mm2
Armeerimistegur:
ρ1===0,0058ρ1,min=0,0013ρ1,min=0,26=0,26=0,0017
Kuna kasuskõrgus muutub toe ja ava tõmbearmatuuri arvutuses vaid
vähesel määral, on kandevõime tagatud ka toel.
6.1.4 Põikarmatuur
VEd,max=404 kN
υ=0,6∙=0,6∙=0,54
Vähimale põikarmatuuri kulule vastav tinglike kaldsurvevarraste kaldenurk :
sin2===0,494
=∙ arcsin (2sin)=∙arcsin(0,494)=14,8°
; cot=3,82
seega võtame cot=2
Põikarmatuurina kasutan vertikaalseid kahelõikelisi range.
Ühtlaselt jaotatud koormuse korral lähtutakse põikjõu suurusest vaiast kaugusel d:
VEd=VEd,maxpd∙d=404396,8*∙0,33=273kN
Vertikaalsete rangide vajalik intensiivsus:
asw===1,32
Valime 210,
siis pindala on :
Asw=2∙=157,0
mm2
Vajalik rangide samm:
s===118
mm
Valin rangid 210
B400 sammuga s=80 mm.
Kontrollin põikjõukandevõimet valitud rangide ja cotθ korral:
VRd,max===711
kN
VRd,s=fywd∙z∙cotθ=∙348∙0,9∙330∙2=406
kN
Põikkandevõime on tagatud.
Põikjõud tekitab paindearmatuuris täiendava tõmbejõu :
Ftd=0,5∙VEd,max∙cotθ=0,5∙404∙2=404
kN
Eurokoodeks 2-1-1 punkti 6.2.3(7) järgi ei saa see tõmbejõud
olla suurem suurima paindemomendi tekitatavast tõmbejõust:
Ftd===340
kN
See tekitab armatuuris pinge:
σsd===298
N/mm2
Betooni ja armatuuri vaheline nakketugevus:
fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙=2,7
MPa
Nõutav baasankurduspikkus:
lb,req===553
mm
Arvutuslik ankurduspikkus:
lbd=α1α2α3α4α5lb,req
lb,min
lbd=11111553=553mm
lb,min=0,3553=166
mm
Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille
kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra
kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d.
lbd+a1=553+330=883 mm
575-35=540 mm
Selgub , et paindearmatuuri ankurdus pole tagatud. Ankurduse
tagamiseks tuleb varda otstesse paigutada põlved.Ühendan rostvärgi
ülemise ja alumise armatuuri omavahel U kujulise vardaga.
Ühendamisel arvestan, et ülekate peab olema piisav, et kanda
armatuuris tekkivat pinget, ehk 20-50 läbimõõtu, ülekatteks võtan
640 mm.
Antud juhul α1=0,7 ning varraste edasiulatus painutusest
peaks olema vähemalt 50mm.
lbd=0,7553=387
mm
lb,min=0,3527=158
mm
lbd+a1=387+0,5330=
552mm
575-35=540 mm
Paindearmatuuri ankurdus on põlvede lisamisel tagatud.
6.1.5 Vaia vaste
Vaia
kandevõime saab arvutada vaia vaste järgi (so vaia vajum ühe
löögiga).
Rk=
Avaldan antud avaldisest vaia vaste sa:
sa===1,5
mm
kus:
=1500
kN/m2
A –
vaia ristlõikepind , m2
Ed
– rammimisseadme löögienergia ( vasara kaallangemiskõrgus,
kNm)
m1
– vasara mass, t
m2
– vaia mass, t
m3
– kaitsepea ja amortisaatori mass, t (võtan 0,2 t)
e
– põrketegur, raudbetoonvaia süvistamisel langvasaraga e2=0,2
Rammimisseadme valikul võtan arvestan:
Ed0,045Rd=0,045=59
kNm,
Vasara
langetuskõrgus 0,5...1,0 m (võtan 0,7 m)
Vasara
kaaluks valin 1,5·(7·0,16·25)=42 kN
Mehaanilise
rammi vasara kaal peaks ületama vaia kaalu vähemalt 1,25, parem kui
1,5
korda. Nõrkades pinnastes ja pikkade liitvaiade korral võib vasara
kaal võrduda
vaia
kaaluga.
Seega
Ed=42·0,7=29,4 kNm
=0,240,3
36
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 36 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
134 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
feel
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid