sotsiaalkonstruktsionism (Wallerstein, Foucault, Habermas) n Matematiseeritud mudelid, mõistusliku valiku ja mänguteooria (Downs, Olson, Niskanen) n Poliitikafilosoofia uus tõus (Skinner, Rawls) n Valitsemise uuringud (Dye, Offe, Sorensen) n Uus süsteemiteooria (Luhmann, Jessop) Halduse teaduspõlvkonnad n Eelpõlvkond antiik/keskaeg valitsemiskunst, vürstipeeglid; 16.-19. saj sõjandus, Polizeiwissenschaft, Kameralism: Justi n Esimene põlvkond 1850-1920 moodne valitsemine eraldi poliitikategemisest: Lorenz von Stein Saksamaal, Woodrow Wilson USAs. Juhtimine: Fayol, Taylor, Mooney, Urwick n Teine põlvkond 1920-45 teadusala kujunemine, struktuursed haldusmudelid (POSDCORB): Gulick, Urwick n Kolmas põlvkond 1945-75 neutraalne bürokraatia ja konsultatsioonid: Brownlow n Neljas põlvkond 1975-1995 uus avalik haldus, tõhusus, erasektori matkimine: Osborne, Gaebler
institutsioonid (valimissüsteem, hääletusreeglid parlamendis)mõjutavad riigi rahandust? Uus riigi rahandus tegeleb küsimustega: poliitökonoomiline. Millal ja kuidas peaks riik majandusse sekkuma? Kuidas saavutada majanduse efektiivset toimimist? Milline on efektiivne maksusüsteem? Peamised vastuolud riigi rahanduse arengus – Backhaus: 1. Riik kui osaleja (raamistiku looja) vs riik kui sekkuja (kehtestab maksud ja reeglid kuid ise ei osale) ehk kameralistid vs Smith. Kameralism – riik on kui osaleja majandusprotsessis ehk võtsid osa majandustegevusest, maksude kasutamise vastu, arvasid, et riik teenib tulu vara ja ettevõtete kaudu. Smith – makse tuleks sisse nõuda vastavalt omandile, need peaksid olema lihtsalt kogutavad, kindlaksmääratud. Riik kui maksimeerija vs riik kui institutsionaalne raamistik ehk Edgeworth vs Wicksell. TURU EFEKTIIVSUS Pareto efektiivne jaotus – ressursid on jaotatud nii, et kellegi olukorda ei ole
Palju räägitud ka kapitalismist. Marksistlik ajalookirjutus rõhutab 18 saj lõpu 19 saj alguse talurahva ülestõusu, marksistid oma feodalkriisikonspetsioonis rühutasid talurahva ülestõusu tähtsust, mis panid mõtelema aadelkonda. Väitis et kõik need asjad avaldasid mõju, kuid tegelik põhjus oli siiski riik ja riigi roll, absolutistlik monarhia kasvav huvi ka aadlivõimu piirata ja üh kontrollida ka absolutistliku valitsejate üha suurem huvi riigi alamaid kasvatatada , kameralism ja füsiokraatia ( rõhutas riigi rahva heaolu tähsust mis on alus riigi heaolu ja kasule). ( see viimane oli Blumi teooria). Kahtlemata Blum tähtsustab riigi rolli üle, sest enamasti pärisorjuse kaot seadused valmistati ette koostöös aadliga, tuleb rõhutada, et ükskõik millist I_E kaasust vaadati, aadlile jääti peale pärisorjuse kaot siiski nende pos alles. Teisalt jällegi ükskõik millist kaasust vaadata, pärisorjus kaot riiklike korraldustega ja selgelt riigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
