MIKROÖKONOOMIKA (0)

MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR  Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja 
kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste 
piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA  Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine 
otsus hüviste tarbimiseks  Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste 
käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste  nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul?  Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade 
ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest
o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust  Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides 
mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem  Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek
ning kaupade ja teenuste hinnad  Kui piirkasulikkus ühe euro kohta on võrdne kõigi kaupade ja 
teenuste jaoks, on kogukasulikkus maksimaalne  Asendusefekt – kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub 
eelistatumaks, seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. 
Toimub hüviste omavaheline asendamine  Sissetulekuefekt – kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek 
suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle 
tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine  Sissetulekuefekt võib olla nii positiivne kui ka negatiivne:  o Sissetulekuefekt on positiivne kui tegemist on  normaalhüvisega


o Sissetulekuefekt on negatiivne kui tegemist on inferiooridega  Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale o Seega ütleme, et asendusefekt on negatiivne  Kui hüvise nõudlus suureneb sissetuleku suurenedes, siis peab 
selle hüvise nõudlus vähenema hinna tõustes  Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida
on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve  Eelarvejoonel on kõik kaupade ja teenuste kogused, mida on 
võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve  Samaväärsuskõver ehk kasulikkuskõver – iseloomustab kahe toote
kombinatsioone, mis annavad tarbijale sama kasulikkuse  Samaväärsuskõver iseloomustab kahe toote kombinatsiooni, mis 
annavad tarbijale võrdse kasulikkuse  Asendamise piirnorm – näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma 
teiste hüviste kogus, kui esimese hüvise kogus muutub, et säiliks 
sama kasulikkusetase  Kasulikkuse maksimeerimine – optimaalse valiku korral on 
asendamise piirnorm võrdne suhtelise hinnaga  Mingi kauba hinna muutus mõjutab: o Seda kuidas on üht kaupa võimalik vahetada teise kauba  vastu  o Seda missugune on sinu sissetuleku ostujõud


 Kui mingi kauba hind alaneb, siis tarbija hakkab seda kaupa ostma
rohkem mõne teise kauba asemel  Kui mingi kauba hind alaneb, siis saame me oma raha eest seda 
kaupa rohkem osta  Asendusefekt – kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub 
eelistatumaks – seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. 
Toimub hüviste omavaheline asendamine  Sissetulekuefekt – kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek 
suurenes, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle 
tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine Sissetulekuefekti ja asendusefekti suund  Sissetulekuefekt võib olla nii positiivne kui ka negatiivne o Sissetulekuefekt on positiivne kui tegemist on  normaalhüvitisega o Sissetulekuefekt on negatiivne kui tegemist on inferiooriga  Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale o Seega saab öelda, et asendusefekt on negatiivne Nõudlusseadus  Kui hüvise nõudlus suureneb sissetuleku suurenedes, siis peab 
selle hüvise nõudlus vähenema hinna tõustes Hicksi asendusefekt  Kui Slutsky asendusefekti puhul säilitasime ostujõu, siis Hicksi 
asendusefekti puhul hoiame konstantsena kasulikkuse Kulutuste analüüs avalikus sektoris  Analüüsi etapid o Programmi vajalikkus
o Turu puudulikkus, mille lahendamisele programm on suunatud
o Programmi võimalikud alternatiivid
o Tagajärjed efektiivsusele
o Tagajärjed jaotusele
o Õigluse ja efektiivsuse vahelised kompromissid 
o Programmi analüüs
o Poliitiline protsess  Programmi vajalikkus ja turutõrked o Missugused on programmi alustamisel valitsenud tingimused?
o Vajalik seostada programmi vajalikkus turutõrgetega
o Ka Pareto- efektiivse majanduse korral on valitsuse sekkumine põhjendatud:  Sissetulekute ebaõiglase jaotuse korral  Kui inimese enda hinnang oma heaolule ei ole sobiv  Valitsuse sekkumise alternatiivsed vormid o Ühiskondlik tootmine


o Eratootmine, mida valitsus mõjutab maksude ja  dotatsioonidega o Eratootmine, mida valitsus reguleerib eesmärgiga kindlustada  ettevõtete käitumine teatud viisil  Haridusökonoomika – teadus inimese ja ühiskonna haridust 
puudutavatest valikutest  Haridusökonoomika tegeleb: o Hariduse tootmisprotsessiga
o Hariduse jaotamisega omavahel konkureerivate inimrühmade  vahel o Küsimustega, kui palju peaks ühiskond kulutama  haridustegevusele ja millised haridustegevuse liigid valida Inimkapitali hindamine  Inimese väärtust iseloomustavad tema tootmiseks tehtud kulud  Inimese väärtus on loodetava töötasu nüüdisväärtus  Inimkapitali netoväärtus on leitav loodetavate tulude ja kulude 
ajaldatud väärtuse vahena Hariduse ja sissetuleku seosed  Inimkapitali teooria – hariduse ja kutseoskuste omandamisse 
tehtud investeeringud suurendavad inimese töövõimet ja 
produktiivsust  Sõela teooria – palka ei tõsta mitte produktiivsus, vaid diplom. 
Haridusasutus toimib sõela või filtrina, eraldades vähemvõimekad 
ja andes diplomi neile, kes on jäänud sõelale Hariduse tarbimis- ja investeerimisefekt  Tarbimisefekt väljendub õppimises kui eluviisis  Investeerimisefekt väljendub enam haridust saanud inimese 
võimes rohkem teenida, võrreldes mitteharituga Tagajärjed jaotusele  Kes ühiskondlikust programmist tegelikult kasu saavad, ei ole alati
lihtne kindlaks teha  Tähtis on teha kindlaks eraturgude reageeringud valitsuse 
programmidele Õigluse ja efektiivsuse vaheline kompromiss  Poliitilised diskussioonid keskenduvad tavaliselt mitmesuguste 
ettepanekute õiglusele, kusjuures kumbki pool väidab, et tema 
ettepanekud on õiglasemad INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA  Informatsiooni asümmeetria – olukord, kus ostja ja müüja ei oma 
sarnast informatsiooni kaubeldavate kaupade ja teenuste 
omaduste kohta  Sidrunite turg:


o Informatsiooni asümmeetria kipub vähendama pakutavate  kaupade kvaliteeti o Autosid müüvad need inimesed, kes omavad autosid, mille  kvaliteet on alla keskmise o Ostjad teavad, et turul on pigem madala kvaliteediga autod  ega ole valmis maksma kõrget hinda o Kuivõrd kasutatud autode hinnad on madalad, siis korralike  autode omanikud otsustavad oma autosid kauem hoida o Kasutatud autode turul hakkab keskmine auto kvaliteet veelgi  langema o Kui autode keskmine kvaliteet langeb, siis tarbijate valmisolek maksta hakkab veelgi vähenema  Majanduslikud naturalistid: tüüpilised signaalid: o Näiteks omistavad paljud ettevõtted suurt tähtsust  palgatavate tööliste poolt lõpetatud haridusasutuse 
renomeele o Näiteks kipuvad paljud kliendid eelistama juriste, kes  kannavad väga kalleid ülikondi. Kallid isiklikud asjad viitavad 
võimele võita kohtuvaidlused ning teenida suurt sissetulekut  Ebasoodne valik: o Iseloomustab olukorda, kus nt kindlustust ostetakse  ebaproportsionaalselt rohkem nende poolt, kelle riskitase on 
kõrgem ja kes on kindlustuse müüjale kulukamad o Suurendab riskipreemiaid
o Vähendab väikese riskiga kindlustatute hulka
o Suurendab kindlustatute riskitase  Moraalirisk o Inimesed kipuvad vähem hoolima nendest asjadest, mis on  varguse või kahjustatusse vastu kindlustatud o Moraalirisk kerkib esile pärast kindlustuslepingu sõlmimist
o Kindlustuse tulemusena hakkavad inimesed tegema  riskantsemaid valikuid, sest oodatav kaotus on väiksem ELASTSUS  Nõudmise hinnaelastusu iseloomustab nõutava koguse suhtelist 
muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest o Pakkumise hinnaelastsus
o Nõudmise sissetulekuelastsus
o Ristelastsus  Elastsust mõjutavad tegurid: o Asenduskaupade arv ja lähedus
o Kauba kasutamisvõimaluste arv
o Kulutused kaubale
o Tarbija kohanemisaeg
o Hinnatase


FIRMATEOORIA Mis on ettevõte?  Ettevõte on: o Institutsioon
o Ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital9 JA KASUTAB NEID  TOOTMISES o ORGANISEERIB sisendeid, et toota kaupu ja teenuseid  Ettevõte peab vastama järgmistele küsimustele? o Mida toota ja missugustes kogustes?
o Missugust tootmistehnoloogiat kasutada?
o Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke  tootmistegureid? o Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja  juhtimisstruktuur? o Jne  KOGUTOODANGU KÕVER – iseloomustab maksimaalset võimalikku
tootmismahtu tootmistegurite muutudes  PIIRTOODANG – kogutoodangu muutumine, mis on tingitud sisendi
muutumisest             KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi 
ühiku kohta               TOOTMISFUNKTSIOON – kirjeldab protsessi, kuidas muutub 
maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises 
sisendite hulka  Milline on vajalik maa, töö ja kapitali hulk, et toota näiteks üks 
tonn nisu


                  SAMATOODANGUKÕVER – kõiki selliseid tegurikomplekte 
ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame
samatoodangukõvera Tootmistegurite asendatavus  Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe 
töölise kohta nimetatakse KAPITALIINTENSIIVSEKS 
TEHNOLOOGIAKS  Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe 
töölise kohta nimetatakse TÖÖINTENSIIVSEKS TEHNOLOOGIAKS  TEHNILISE ASENDAMISE PIIRNORM – näitab seda, milline peab 
olema sellise asendamise vahekord, kus tootmistegureid on 
võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata             SAMAKULUJOON – samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali 
kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate 
hindade ja kogukulu juures              FIRMATEOORIA KULUFUNKTSIOONID Kulud   KOGUKULU (C) – kõigi ettevõtete kulude summa o Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks  (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC)  PÜSIKULU (FC) – fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu o Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt  muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust  MUUTUVKULU (VC) – muutuvsisendiga seotud kulu


o Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt  muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud 
tootmismahust                           Keskmine kulu  KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta  Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks
(AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu   PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu 
suurenemisel ühe ühiku võrra  Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega 
tootmismahus                   Kulukõverad   Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu 
suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel  Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) 
kõverad on U-kujulised  Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline 
vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu 
suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud 
vähenevad  Piirkulu kõver (MC) on samuti U-kujuline ning lõikab keskmise 
muutuvkulu ja keskmise kogukulu kõverat kummagi 
miinimumpunktis o See tähendab, et kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu,  siis keskmine kulu väheneb o Keskmine kulu hakkab kasvama kui piirkulu ületab keskmist  kulu. See seos kehtib nii keskmise kogukulu kui ka keskmise 
muutuvkulu kohta KASUMI MAKSIMEERIMINE


 Majanduslik kasum on kogukulu ja kogutulu vaheline erinevus                  Kogutulu ja piirtulu
Kasum = kogutulu – kogukulu
Kogutulu = hind x kogus  Piirtulu iseloomustab kogutulu muutumist läbimüügi suurenemisel 
ühe ühiku võrra                  Piirtulu ja piirkulu  Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu 
suurendada  Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu, on mõistlik tootmismahtu 
vähendada  Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, on kasum maksimaalne Majanduslik kasum, nullkasum ja kahjum  Kasumi maksimeerimine ei tähenda veel kasumi saamist, sest 
kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine  Võrreldes piirkulu ja piirtulu, ei saa öelda, kas ettevõte ka 
tegelikult kasumit saab   Kasumi suuruse hindamiseks peab võrdlema, kas kogutulu ja 
kogukulu või keskmist kulu ja hinda  Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam, 
kui hind Konkurents  Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline 
konkurents


 Turustruktuur – määrab ära selle, kuidas ettevõtted omavahel 
konkureerivad: o Täielik konkurents
o Monopol
o Monopolistlik konkurents
o Oligopol Turustruktuuride tunnused:  Müüjate arv turul  Müüjate poolt pakutava hüvise omapära  Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks  Müüjate võime mõjutada hinda Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui:  On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa  On palju ostjaid  Puuduvad turule sisenemise barjäärid  Tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule 
sisenenute üle  On täielik info hindade kohta Hinnavõtja  Kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur ei oma 
üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad  Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud 
hinnaga ega kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda Ettevõtte valikud:   Täieliku konkurentsida turul olev ettevõte peab tegema kolm 
otsust:  1. Kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest?
2. Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt  suletud? 3. Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota?  Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõte maksimeerib 
kasumi, tootes mahus, kus hind on võrdne piirkuluga  Täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas 
ettevõte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub, kui hind turul
muutub, muude tingimuste samaks jäädes  Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus 
hind turul on võrdne piirkuluga  Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte 
pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see 
asub kõrgemal kui keskmine muutuvkulude kõver Pakkumine pikaajaliselt  Pikaajaline tasakaal täieliku konkurentsiga turul saavutatakse, kui 
on rahuldatud kolm tingimust: 1. Ettevõtted maksimeerivad lühiajalist kasumit vastavalt  piirtulu ja piirkulu võrdsusele


2. Majanduslik kasum on null, sest selleks hetkeks turule  sisenemine ja seal t väljumine lakkab 3. Pikaajaline keskmine kulu on minimaalne ja ühelgi  ettevõttel ei ole võimalik oma tootmist laiendada. MONOPOL  Monopol – turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, 
millel ei ole lähedasi asenduskaupu  Eksisteerivad turule sisenemise barjäärid  Ükski ettevõtte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise Ettevõtte turujõu hindamine  Üheks võimaluseks on vaadata, kuidas on jagunenud tööstusharus
suuruse järg  Monopoli jõud ei sõltu siiski mitte ainult ettevõtte turuosast, vaid 
ka muudest teguritest Hinna diskrimineerimine  Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda  Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt 
küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui 
konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid 
müües kõrgemat hinda ühiku kohta  Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub 
võimalus seda toodet edasi müüa  Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet 
teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel MITTETÄIELIK KONKURENTS  Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline 
konkurents  Turustruktuur määrab ära selle, kuidas ettevõtted omavahel 
konkureerivad: o Täielik konkurents
o Monopol
o Monopolistlik konkurents
o Oligopol  Turustruktuuride tunnused: o Müüjate arv turul
o Müüjate poolt pakutava hüvise omapära
o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks
o Müüjate võime mõjutada hinda Monopol  Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, 
millel ei ole lähedasi asenduskaupu  Eksisteerivad turule sisenemise barjäärid  Üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise


Mastaabiefekt  Kasvav mastaabiefekt avaldub sel juhul, kui tootmisse täiendavalt 
rakendatud X ühikut ressursse suurendavad lõpptoodangut k x X 
võrra, kus k>1  Sisemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühiku kulud 
olenevad üksiku firma suurusest aga mitte tööstusharu suurusest  Väline mastaabiefekt ilmneb siis, kui toote ühikukulud sõltuvad 
tööstusharu suurusest, mitte aga niivõrd üksiku firma suurusest  Mastaabiefekt on rahvuslik, kui ühe ettevõtte tükikulud sõltuvad 
riigi tööstuse suurusest  Mastaabiefekt on rahvusvaheline, kui ühe ettevõtte tükikulud 
sõltuvad kogumaailma tööstuse suurusest Monopolistlik konkurents  Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk 
tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud 
toodet  Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: 1. Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev
2. Turule on vaba juurdepääs (s.t puuduvad suured  sisenemisbarjäärid) 3. Ettevõtete arv tööstusharus on suur Eristatud tooted


 Tooted võivad olla horisontaalselt eristatud: o Võimalikult suure valiku nõudlus
o Sobivaima valikuvariandi nõudlus  Toodete vertikaalse eristamise aluseks on kvaliteet o Tootmisfunktsioonide erinevus tingib erineva kvaliteediga  toodete erinevad hinnad Monopolistlik konkurents ja efektiivsus  Sarnaselt monopolile on ka monopolistlikult konkureerivas 
tööstusharus hind kõrgem kui piirkulu o Lähtudes sellest on monopolistlikult konkureeriv ettevõte  ebaefektiivne  Hind on kõrgem kui piirkulu sellepärast, et toodetakse erinevaid 
tooteid o Tarbija seisukohalt on toodete mitmekesisus kasulik. Seega  suur eristatud toodete arv on ühiskonnale kasulik  Monopolistlikult konkureerivad ettevõtted on huvitatud 
innovatsioonidest, mis samuti on ühiskonnale kasulik  Monopolistlikult konkureerivad ettevõtted teevad endale palju 
reklaami o Teatud tasemeni lisab reklaam tarbijatele informatsiooni, mida hinnatakse kõrgemalt kui selle reklaamiga seotud kulutusi. 
Jällegi saab ühiskond tulu Tööstusharusisene kaubandus  Tööstusharusisene kaubandus tekib, kui riigid vahetavad sarnaseid
tooteid  Tööstusharusisese kaubanduseni viivad monopolistlik konkurents 
ja mastaabiefekt  Suhtelise eelise abil selgitatakse kaubandust majanduslikult 
erinevate riikide vahel  Tööstusharusisese kaubanduse mudelite abil selgitatakse 
kaubandust majanduslikult sarnaste riikide vahel  Erineva kvaliteediga sarnaste toodete kaubavahetus moodustab 
vertikaalse tööstusharusisese kaubavahetuse  Sarnase kvaliteediga sarnaste toodete kaubavahetus, mis 
erinevad üksteisest mitmesuguste omaduste poolest, nimetatakse
horisontaalseks tööstusharusiseseks kaubavahetuseks Horisontaalne tööstusharusisene kaubandus  Horisontaalse tööstusharusisese kaubanduse mudelid lähtuvad 
tarbija eelistustest o Võimalikult suure valiku nõudlus
o Sobivaima valikuvariandi nõudlus Vertikaalne tööstusharusisene kaubandus  Vertikaalne tööstusharusisene kaubandus iseloomustab 
spetsialiseerumist lähtuvald kvaliteedist  Tootmisfunktsioonide erinevus tingib erineva kvaliteediga toodete 
erinevad hinnad  Vertikaalset tööstusharusisest kaubandust on võimalik selgitada 
ka lähtuvalt suhtelisest eelisest Oligopol


 Oligopoolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses 
sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel  Oligopoolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab 
arvestama, kuidas tema konkurendid reageerivad tema 
tegevusele Mänguteooria  Mänguteooria abil on võimalik analüüsida strateegilist vastasmõju  Mäng: strateegia, reeglid, tulem TOOTMISTEGURITE HINNA KUJUNEMINE  Tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad
neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises  Nendeks sissetulekuteks on: o Tööle makstav palk
o Kapitalile makstav intress
o Maale makstav rent Tootmistegurite nõudlus  Tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus  Tuletatud nõudlus – tähendab, et nõudlus mingi tootmisteguri 
järele tuleneb vajadusest seda kasutada kaupade ja teenuste 
tootmiseks  Ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle 
ettevõtte tehnoloogilistest piirangutest ja turu piirangutest ja 
ettevõtte eesmärkidest o Meie käsitluses on ettevõtte eesmärgiks kasumi  maksimeerimine Kasumi maksimeerimine  Kasumit maksimeerivad ettevõtte toodavad mahu, kus piirtulu on 
võrdne piirkuluga  See printsiip kehtib vaatamata sellele, kas tegemist on täielikult 
konkureeriva ettevõttega, monopoliga, oligopoliga või 
monopolistliku konkurentsiga Piirtulu toodang


 Muutust kogutulus, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku
palkamisest või tootmisteguri koguse üheühikulisest 
vähendamisest, nimetatakse teguri piirtulu toodanguks  Kasumit maksimeeriv ettevõte arvestab tootmistegureid palgates, 
et selle teguri piirtulu produkt oleks võrdne selle teguri 
piirkuludega Tööjõu pakkumine  Majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda  Majapidamised jaotavad oma aega: o Majanduslikuks tegevuseks, mis tähendab otsust pakkuda  tööjõudu o Mittemajanduslikuks tegevuseks, mis koosneb nt vabast ajast, majapidamistöödega tegelemiseks ja koolis käimisest  Majapidamiste otsus pakkuda tööd sõltub palgamäärast, mis peab 
olema võrdne viimase tunni väärtusega, mida kulutatakse 
mittemajanduslikuks tegevuseks  Kui palgamäär tõuseb, muudavad majapidamised pakutava töö 
hulka  Kõrgem palgamäär toob endaga kaasa töö pakutavat kogust 
mõjutavad sissetuleku ja asendusefektid  Asendusefekt – mittemajandusliku tegevuse alternatiivkulu 
kasvab, kui palk kasvab o See efekt motiveerib majapidamisi suurendama tööjõu  pakkumist kui palk tõuseb  Sissetuleku efekt tähendab, et kõrgem palk suurendab 
sissetulekuid o Suurem sissetulek omakorda suurendab inimeste nõudlust  normaalhüviste järele o Et vaba aeg on samuti normaalhüvitis, siis sissetulekuefekt  motiveerib majapidamisi vähendama tööjõu pakkumist kui 
palk tõuseb TURU PUUDULIKKUS JA RIIGI OSA MAJANDUSES  Valitsussektor ehk avatud sektor: o Pakub avalikke kaupu ja teenuseid
o Koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest
o Missuguseid kaupu peaks avatud sektor pakkuma ja  missugustes kogustes o Mis põhjustab tururikkeid ehk miks ei saa turg hakkama kõigi  kaupade ja teenuste pakkumisega


   Valitsuse majanduslikud ülesanded:  Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine  Vaba konkurentsi tagamine turul  Majandusarengu soodustamine  Tulude ümberjaotamine  Lisaks juba loetletud funktsioonidele tegeleb valitsus ka riigikaitse 
ja avaliku sektori korra tagamisega, tervishoiu, hariduse ja kultuuri
edendamisega ning mitmete muude valdkondadega, kus vaid 
nõudmise ja pakkumise tulemusena ei jõuta ühiskonnale soovitava
tulemuseni Pareto-efektiivne jaotus  Ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda 
parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata on PARETO-
EFEKTIIVNE  Turutõrked valitsuse tegevuse ajendina: o Konkurentsitõrked
o Ühishüvised
o Välismõjud
o Infotõrked
o Tööpuudus ja inflatsioon
o Ümberjaotamine ja pooltasuta kaubad Ühishüvised


 Tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu 
vahenduseta  Mittekonkureeriv: o Kui see kaup on juba turule pakutud, siis iga edasise tarbija  lisandumine ei suurenda kulutusi ressurssidele o Näiteks majakas: kui majakas on juba ehitatud ja plingib, siis  ei ole tähtsust mitme laeva kaptenid seda majakat vaatavad  Selline ühiskaupade defineerimine toob endaga kaasa mitu 
probleemi. Tuleb tähele panna, et: o Isegi, kui kõik tarbijad tarbivad ühesuguse koguse antud  kaupa, ei tähenda see, et nad seda võrdselt hindaksid o Ühiskaupade klassifitseerimine ei ole absoluutne
o Ühiskaupadega on seotud kollektiivsuse mõiste
o On olemas mitmeid valdkondi, mida me ei saa käsitleda kui  kaupu, ent need omavad siiski ühiskauba tunnuseid o Erakaupu ei pakuta mitte ainult erasektori poolt vaid mõnikord ka avaliku sektori poolt o Ühiskaup ei tähenda, et see oleks toodetud avaliku sektori  poolt  Miks ei suuda turg rahuldada vajadust nende kaupade järele o Erasektor ei tooda, sest nende kaupade tootmine pole kasulik
o Paljude kaupade puhul puudub turg ja hinda ei saa määrata.  See tähendab, et tarbimine on kollektiivne  o Tarbijate individuaalsed otsused ei ole ühiskonna seisukohalt  optimaalsed Tootmise ja tarbimise välismõjud  Negatiivne välismõju – kui üksikisik või ettevõte tekitab oma 
tegevusega teistele kulusid  Positiivne välismõju – kui üksikisik või ettevõte toob oma 
tegevusega teistele kasu  Eraldi välismõjude liigi moodustavad ühisest ressursist 
tulenevad probleemid olukorras, kus nappide ressursside 
juurdepääs ei ole piiratud


Välismõjude tagajärjed  Välismõjude esinemine võib kaasa tuua ressursside ebaefektiivse 
jaotuse  Ebaefektiivne võib olla nii tootmise tase kui ka välismõju 
korrigeerimisele suunatud kulutused  Välismõjude korral ei peegelda majandusharu pakkumiskõver 
ühiskonnale lisanduvaid kulusid, vaid ainult erasektoris lisanduvaid
kulusid  Efektiivsus nõuab, et ühiskonnale lisanduvad kulud võrduks 
tootmismahu suurenemisega kaasneva piirkasuga  Võib eeldada, et välismõjude korral ei ole turutasakaal efektiivne Kuidas saaks erasektor lahendada välismõjude probleemi?  Muuta välismõju sisemiseks, luues sellise suurusega 
majandusüksuseid, et iga tegevuse välismõju jääks suures osas 
selle üksuse sisse   Välismõjude probleemi saab lahendada ka omandiõiguste 
ümberkorraldamisega  Kui omandiõigusi ümber korraldada ei saa, on võimalik sõlmida 
ressursi kasutamise kokkulepe o Väidet, et välismõjude korral saavad osapooled alati kokku  tulla ning välismõju kuidagi sisemiseks muuta ja tagada 
efektiivsus, nimetatakse Coase’i teoreemiks Miks erasektori lahendused ei toimi?  Paljud mõjud on seotud ühiselt kasutatavate hüvistega (puhas vesi
ja õhk) o Vabatahtlikult efektiivse lahenduseni jõudmist takistab täieliku informatsiooni puudumine  Välismõjude muutumise sisestamiseks on seotud arvestatavate 
kulutustega o Valitsust võib sellisel juhul pidada vahendiks, mille abil  vähendada välismõjudega kaasnevaid heaolukadusid Kuidas lahendab riik välismõjude probleemi?  Valitsus saab kehtestada trahve


 Valitsus saab doteerida kulutusi negatiivsete välismõjude 
vähendamiseks  Valitsus saab kehtestada regulatsiooni ühe grupi poolt teisele 
avaldatavate välismõjude piiramiseks  Valitsus saab defineerida seadusandluse kaudu omandiõigused, 
mis hoiaks ära negatiivsete välismõjude tekkimise Trahvid  Makse ja dotatsioone välismõjude tagajärgede korvamiseks 
nimetatakse korrigeerivateks maksudeks (Pigou maks)  Eesmärgiks on erasektori ja ühiskonna lisanduvate kulude 
võrdsustamine ning piirkasude võrdsustamine ühiskonna 
piirkasutusega  Kui ettevõttelt võtta saastumisega kaasnevate kulude ulatuses 
maksu, siis erasektori kulutused võrdsustuvad ühiskonna 
kulutustega Mis põhjustab turu puudulikkust?  Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine. Selle põhjuseks on 
mittetäielik konkurents turul  Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis 
tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus  Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud 
ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas Efektiivsus ja õiglus  Ühiskondliku programmi hindamisel tuleb sageli kaaluda selle tagajärgi 
majanduslikule efektiivsusele ja tulude jaotumisele  Heaoluökonoomika keskseks eesmärgiks on pakkuda välja raamistik, milles saab 
teostada niisuguseid süstemaatilisi hinnanguid  Heaoluökonoomika on majandusharu, mis tegeleb normatiivsete probleemidega  Mõned väidavad, et ebavõrdsus on ühiskonnale keskseks probleemiks ning et 
ühiskond peaks ebavõrdsuse määra minimeerima, hoolimata selle tagajärgedest 
efektiivsusele.  Teised väidavad, et keskseks küsimuseks on efektiivsus.  Kolmandad väidavad, et pikas perspektiivis on vaeseid kõige parem abistada mitte 
muretsedes selle üle, kuidas pirukat jaotada, vaid piruka suurendamise teel, et see 
kasvaks võimalikult kiiresti ning kõik saaksid rohkem kaupu. Ühiskonna heaolu  Utilitaristliku lähenemise kohaselt tuleks ühiskonna heaolu esitada lihtsalt üksikute 
kasulikkuste summana.   John Rawls väidab, et ühiskonna heaolu näitajaks on vaid selle halvimas olukorras 
oleva inimese heaolu; tema heaolu parandamine parandab ühiskonna heaolu, kuid 
teiste heaolu parandamine ühiskonnale kasu ei too. Edgeworthi kast – pannakse turud kokku. Tegemist on kahe teljestikuga, 
mis on tõstetud kokku. Missugused on võimalikud situatsioonid,m kuidas 
me võime esitada selle tasakaalu kujuneminst. Kui vaadata olukorda, siis 
me saame ära näidata selle, et kui meil on mingisugune kaup, siis 
Meil on mingid eelistused ja kaupade varu. Kasutamist leiab 
kaubandusteoorias