Heaoluökonoomika põhiteoreemid: Arrow &Debreu 1. Iga konkurentsil põhinev turg on Pareto-efektiivne. 2. Iga Pareto-efektiivset jaotust on võimalik saavutada läbi turumehhanismide – kui alustada õigest jõukuse/sissetuleku jaotusest. Heaoluökonoomika = Edgeworthi traditsioon – riik kui maksimeerija. Kui on vaja mingit maksutulu, siis kellelt peaks seda võtma, et maksumaksja heaolu maksimaalselt säiliks? Turul toodetud ja tarbitud hüvise kogus on Pareto efektiivne, kui piirkasu (MB) = piirkulu (MC) ehk kui viimasest tarbitud hüviseühikust saadav kasu võrdub viimase hüviseühiku tootmiseks tehtava kuluga. Nt saame öelda, et sokolaadi kogus, mida turul tarbitakse ja toodetakse on efektiivne, kui 100nda tahvli puhul piirkasu =1euro, piirkulu= 1euro. Positiivne analüüs – püüab kindlaks teha põhjuslikke seoseid tegurite vahel, olla „objektiivne“, kuidas asjad reaalselt praktikas on
Joonis 5.5 lk 105 5.3 TARBIJA HINNAVARU Lk 105 107 Tarbija hinnavaru vahe maksmise koguvalmiduse (summa, mida tarbija on nõus antud koguse eest maksma) ja tegelikult makstava summa vahel. Tarbija hinnavaru suurust näitab viirutatud pindala joonisel. Seda analüüsi saab teha ka piirkasu kategooriat(marginal benefit, MB) kasutades. Piirkasu - lisaühiku tarbimisest saadava kasu rahaline väljendus. Kohukasu kõikide ostetavate koguste eest saadavate piirkasude summa. 5.4 TARBIJATE EELISTUSED Lk 107 110
Hinna ja tootmismahu võrlus täieliku konkurentsi ja monopoli tingimustes joonisel kujutab pika perioodi pakkumiskõverat sirge S. Kuna tegemist on konstantsete kuludega tegevusharuga, on see kõver ühtlasi ka piirkulu- ja keskmise kulu kõver. Täielikult konkureeriv haru on pikal perioodil tasakaalus punktis A koguse Qe ja hinna pe juures. Tasakaalukoguse ja -hinna korral on toodangu viimase ühiku tootmise piirkulu täpselt sama suur kui tarbijate piirkasu sellest kaubaühikust. Kuna tarbijad saavdd osta Qe ühikut hinnaga pe, tekib tarbija hinnavaru, mille suurust mõõdab hall kolmnurk Aepe. Et monopoli nõudluskõver on negatiivse tõusuga, on seda ka tema piirtulukõver. Oletame, et monopol maksimeerib oma kasumi, tootes koguse, kui MRm=MCm (punkt B). Järelikult toodab monopol koguse Q1 hinnaga p1. Sel tootmisharul on tarbija piirkasu (joonisel punkt C) suurem kui monopoli piirkulu(punkt B). Ühiskonna seisukohalt oleks kasulikum, kui
eest tasub 23. Alternatiivkulu - on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Mõiste on oluline, et leida tõelist kasu, mida konkreetse valiku lisandumine pakub. 24. Välismõju - 25. Sotsiaalne piirkulu - 26. Sotsiaalne piirkasu - 27. Erapiirkulu - 28. Erapiirkasu - 29. Väline piirkulu - 30. Väline piirkasu - 31. Maksevalmidus - kui palju sa oled selle eest nõus maksma ?
on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis: a. Iga üks võib toota toodete kombinatsiooni, mis on väljaspool võimalikku tootmise piiri b. Nad võivad kaotada kui kumbki toodab ainult ühte liiku toodet c. Kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool d. Üks neist võidab ja teine kaotab 16. Beti sööb lõunaks takosid. Piirkasu, mida Beti saab teise tako söömisest on: a. Teise tako tootmise alternatiivkulu b. Maksimum summa, mis ta on valmis maksma kahe tako eest c. Maksimum summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest d. Kahe tako tootmise alternatiivkulu 17. Kaks sotsiaalset institutsiooni, millised vähendavad transaktsioonikulusid on: a. Turud ja omandiõigus b. Äriettevõtted ja pangad c. Turud ja pangad d. Omandiõigus ja seadus 18
on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis: a. Iga üks võib toota toodete kombinatsiooni, mis on väljaspool võimalikku tootmise piiri b. Nad võivad kaotada kui kumbki toodab ainult ühte liiku toodet c. Kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool d. Üks neist võidab ja teine kaotab 14. Beti sööb lõunaks takosid. Piirkasu, mida Beti saab teise tako söömisest on: a. Teise tako tootmise alternatiivkulu b. Maksimum summa, mis ta on valmis maksma kahe tako eest c. Maksimum summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest d. Kahe tako tootmise alternatiivkulu 15. Kaks sotsiaalset institutsiooni, millised vähendavad transaktsioonikulusid on: a. Turud ja omandiõigus b. Äriettevõtted ja pangad c. Turud ja pangad d. Omandiõigus ja seadus 16
Arvestustest 1.2 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.2 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/20,00 Hinne 8,00, maksimaalne: 10,00 (80%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kapital on: Valmis 19 20 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Kuva korraga üks aken Märgista a. Pika eluega hüvis Lõpeta ...
eelis ja nad vahetavad tooteid, siis Vali üks: a. kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool b. iga üks võib toota toodete kombinatsiooni, mis on väljaspool võimaliku tootmise piiri: c. nad võivad kaotada kui kumbki toodab ainult ühte liiki toodet d. üks neist võidab ja teine kaotab Küsimus 4 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Beti sööb lõunaks takosid. Piirkasu, mida Beti saab teise tako söömisest on Vali üks: a. maksimum summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest b. teise tako tootmise alternatiivkulu c. maksimum summa, mis ta on valmis maksma kahe tako eest d. kahe tako tootmise alternatiivkulu Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootmisfaktorid sisaldavad kõiki alljärgnevaid, v.a. Vali üks: a. Maa, ettevõtlus ja inimkapital b
Kulukäitur mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kapasiteedikulu püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused on täidetud. Töötlemiskuluna (konverteerimiskuluna) loetakse depretsiatsiooni ja amortisatsiooni, kui need on seotud tootmisprotsessina. Nt tehase hoone ja tootmisseadmed, mitte aga sekretäri arvuti. Müügitulu müügikulu = piirkasu Piirkasu piirkulud = ärikasum. Teisiti võib ka öelda, et see müügikulu on muutuvkulud. St nt müügihind 0,4, muutuvkulud 0,25, siis 0,15 on piirkasum ühiku kohta (piirkasumlikkus). Seega piirkasumimäär on 0,15/0,4= 0,375 *100% = 37,5%? Vastus avaldatakse protsentides. Ühiku piirkasum/piirkasumlikkus on tk (nt 15) ning piirkasum on kogusumma, nt 15 000. Piirkasumimäär arvutatakse : piirkasumi kogusumma / kogutulu Piirkasumit arvutatakse : müügitulu muutuvkulude kogusumma
Sissetulekute ebavõrdsus tekitab ühiskonnas inimeste vahelist ebavõrdsust. Sissetulekute ümberjaotamisel väiksese sissetuleku puhul hindab inimene igat juurde tulevat summat. Suurema sissetuleku puhul on heaolu praktiliselt inimesele ei lisandu. Esimese Teise kasud kasud e f Esimese Teise piirkasu d piirkasu c O a b V O’ Joonisel on kujutatud kahe in ühiskonda, kelle vahel jagatakse kogu ühiskonna sissetulek (horisontaalteljel vahemik OO’). Esimese sissetuleku kasvusuund on paremale, teisel vasakule. Sissetuleku kasvades on piirkasu igast täiendavast ühikust aina väiksem. Esialgu kuulub Esimesele sissetulekust Oa ja Teisele O’a ehk siis jaotus on ebavõrdne. Kui nüüd võtta Teiselt
PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIÕPETAJA TÖÖTASU ALAMMÄÄRA ANALÜÜS Kodutöö Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 1.PROJEKTI SISU JA PROBEEMID..................................................4 1.1.Projekti sisu ja elluviimise plaan....................................................................4 1.1.Projekti probleemi lahendamine....................................................................5 2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD......................................6 2.1. Projekti mõjud jaotusele............................................................................... 6 2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus....................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................10 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.....................
kehtiva hinnataseme vahele jääva ala pindala (kogu maksevalmidus ehk kogukasu miinus tarbija kogukulud). TOOTJA HINNAVARU- erinevus toote eest saadava hinna ja muutuvkulude vahel; kehtiva hinnataseme ja pakkumiskõvera vahele jääva ala pindala. Hästitoimiva konkurentsituru tasakaaluhinna (turuhinna) kehtimise korral on ressursid efektiivselt jaotatud (ei toimu ressursside raiskamist), sest sel juhul on täiendava hüviseühiku tootmisest saadav täiendav kasu ehk piirkasu tarbi- jatele võrdne selle täiendava ühiku tootmisel tootjatel tekkiva täiendava kulu ehk piirkuluga; kui tarbijate piirkasu ületaks tootjate piirkulu, siis oleks ühiskonna jaoks kasulik seda hüvist rohkem toota, kui aga tarbijate piirkasu oleks tootjate piirkulust väiksem, oleks ühiskonna jaoks kasulik hüvise tootmist vähendada. OMANDIÕIGUSED: Ressursside (sh keskkonnaressursside) kasutamise viis sõltub nende ressursside omandiõigustest.
b) kui suur on viienda töötaja piirprodukt? 10 Ülesanne 7 10 punkti Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.€.) Projekt Kogukulu Piirkulu Koguka Piirkasu su Maanteed ei ehitata 0 0 2 realine 500 500 650 650 4 realine 680 180 750 100 6 realine 760 80 800 50 a) Täida tabel
8 Piirprodukt hakkab vähenema b) kui suur on 8 . töötaja piirprodukt? 5 Ülesanne 7 10 punkti Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.kr.) Projekt Kogukulu Piirkulu Kogukasu Piirkasu Kasum Maanteed ei ehitata 0 0 0 0 0 2 realine 500 500 450 450 -50 4 realine 680 180 650 200 -30 6 realine 760 80 780 130 20 a) Täida tabel
Hinna muutuse asendusefekt on alati negatiivne e. Hinna muutumine toob alati kaasa hüvise nõutava (tarbitava) koguse vastassuunaline muutuse. HINNA MUUTUSE SISSETULEKUEFEKT muutus kauba nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi reaalsissetuleku (tarbimiseelarve ostujõu) muutusest, seoses kauba hinna muutumisega. TARBIJA HINNAVARU (vt ülevaltpoolt lk 3) THV analüüsi saab teha ka kasutades piirkasu (MB) kategooriat. PIIRKASU on hüvise lisaühiku tarbimisest saadav kasu(pikkuse) rahaline väljendus. MAKSMISE PIIRVALMIDUS - hüvise X eest kujutab endast hüvisele Y kulutatud rahasummat, millest indiviid on nõus loobuma, et saada juurde veel üht ühikut hüvist X ilma, et tema kogukasulikkus (TU) muutuks. 11 SISENDID JA TOOTMINE TARBIJATEOORIA JA TOOTMISEL SAMA PÕHIMÕTE ÜKK = ISOKVANT
Tarbimisvalikute mõjurid: Tarbija hinnavaru Maksu mõju hinnavarule Subsiidiumi mõju hinnavarule. Subsiidiumi kasu subsideerimisest on trapets. (tarbija hinnavaru tundlikkus vms on kolmnurkse servaga). Piirkasu maksimaalne summa, mida tarbija on võimeline maksma täiendava kaubaühiku kohta. ,,Oma olemuselt on ta nagu nõudluskõver." Iga järgneva toote korral on tarbija nõus vähem maksma. Esimeste toodete korral on ,,kasulikkuse tunnetes palju suurem, kui on tootehind, ülejääk on piirkasu." Tegelikult ta maksab toodete eest nii palju, nagu on viimase toote tunnetuslik kasu (see on võrdne toote hinnaga, ta tunneb kasu 20 hinna puhul 5.nda tootega, seega ostab kõik 5 toodet hinnaga 20). Samas esialgsete toodete tunnetuslik kasu on kõrgem, aga kuna toodete hinnad on võrdsed, siis sealt ta saab ,,tunnetuslikku kasu rohkem, kui on hind." Seega tarbija kogurahulolu on maksimaalne sellise kaubakoguse juures, kus hind P = MB (tunnetatud kasulikkuse piirmäär).
Üheks selliseks on kasvavate piirkulude ja kahanevate piirtulude eeldus. Samas, näiteks tootmise puhul on paralleelselt oluline ka mastaabiefektist, mille kohaselt tootmine muutub mahu suurenedes efektiivsemaks, s.t. tulude ja kulude vahe kasvab ning vastavad muutused peavad toimuma ka piirväärtustega. Siiski peab mingist tasemest alates ka sel juhul hakkama realiseeruma kasvavate piirkulude ja kahanevate piirtulude tendents, sest vastasel korral kasvaksid firmad lõputult suureks. Kahaneva piirkasu eeldus kehtib ka tulud puhul. Sel juhul tähendab see seda, et kasulikkus viimasest kroonist ei ole 1000 ja 10000 kroonise tulu puhul üks ja seesama. 1000 kroonise tulu saajale on lisakroon suhteliselt suurema kasulikkusega kui 10000 kroonise tulu saajale. Kui oleme seda üldist eeldust aksepteerinud, võime küsida kas ei ole võimalik ühiskonna heaolu suurendada lihtsalt tulude ümberjagamise teel? Kirjeldame seda ülesannet Joonisel 6.3. Kaheliikmelise ühiskonna kogutulu on vahemik OO´
Põhiline majanduslik eeldus, millest mikro- ja makroökonoomikas juhindutakse, on arusaam, et valiku tegemisel lähtuvad inimesed oma isiklikest huvidest (näiteks tööandjad on huvitatud tööjõu palkamisest võimalikult madala tasu eest, töövõtjad aga otsivad võimalusi võimalikult kõrge palga saamiseks) ja käituvad seejuures ratsionaalselt (st püüavad teha antud olukorras parima valiku, mida nad suudavad). Valik baseerub loodetava marginaal- e piirkasu ja tehtava marginaal- e piirkulu võrdlusel. Mõiste "marginaal" viitab muutusele majanduslikus muutujas, status quo's. Ratsionaalselt käituv inimene muudab status quo' d senikaua, kuni muutusest saadav piirkasu on suurem kui sellega kaasnev piirkulu. Majandusanalüüsi kasutatakse majandusmudelite ja -teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse
· C ja E tekivad tasakaalupunktides, kus eelarve muutub, aga kauba X hind ei muutu. Kui sissetulek kasvas , eelarvejoon nihkus KL´ asendisse LL´´. Saadakse kogus X4 ja punkt E. E´ ja B´ jäävad ühele hinnatasemele. Kui kauba X hind muutub, liigutakse D-kõvera peal, kui sissetulek muutub, toimub nihe. Seega D1 lt D2-le. 5.Tarbija hinnavaru 5.1.Maksu mõju hinnavarule 5.2.Subsiidiumi mõju hinnavarule Joonis 21 · Segitab tarbijaülejääki piirkasu kaudu: on antud nõudlus ja tarbija ülejääk 4-lt ühikult. · Piirkasu (MB-marginal benefit ) on maksimaalne summa , mida tarbija on ja võimeline maksma täiendava kaubaühiku ostmiseks. Tarbija ülejääk: 45-20 = 25; 40-20 =20; 30-20 =10; 20-20 =0; kokku 55, maksti 20 x4 = 80 Joonis 22 · Tarbija kogurahulolu on maksimaalne sellise kaubakoguse juures, kus hind P= MB Antud joonisel 21 q = 4 ja P= 20 Joonis 22 selgitab tarbija ülejäägi kujunemist kui q = 10
16. Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab otsustamist selle üle, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem. 17. Kui te ostate purgi cocat, siis: mõlemad võidate. 18. Nappus on olukord, mille puhul vajadused ületavad neid rahuldavaid ressursse. 19. „Ceteris paribus“ tähendab: muude tingimuste samaks jäämist. 20. Tegemist on efektiivse tootmisega, kui : mingi koguse toote enam tootmine nõuab mingi teise toote vähem tootmist. 21. Beti sööb lõunaks takosid. Piirkasu, mida Beti saab teise tako söömisest on maksimum summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest. 22. Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme. Pliiatsite tootmine on efektiivne kui pliiatsite piirkasu on võrdne pliiatsite piirkuluga. 23. Majandusteadlased on üldjuhul nõus, et: üüri piirmäär (lagi) vähendab elamispinna kättesaadavust. 24. Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat. Chris võib valmistada 6 pitsat ja 18 pirukat
· A ja B tekivad tasakaalupunktis, kus kauba hind muutub, aga eelarve ei muutu. · C ja D tekivad tasakaalupunktides kus eelarve muutub, aga kauba x hind ei muutu. · Kui siisetulek kasvas, eelarvejoon nihkus KK` asendist asendisse LL` saadi kogus X4 ja .. · E` ja B` jäävad ühele hinnatasemele. Kui X muutub, liigutakse D kõvera peal, kui sissetulek muutub toimub nihe (D-lt, D2-le) 4. Tarbija hinnavaru Joonis 21 · Selgiatab tarbijaülejääki piirkasu kadu: on 0? Nõudlus ja tarbija ülejääk neljalt ühikult. · Piirkasu (Mu) on max summa, mida tarbija on nõus ja võimeline maksma täiendva kaubaühiku ostmiseks. · Tarbija ülejääk: 45-20=25; 40-20=20; 30-20=10; 20-20= 0. Kokku 55, mksti 20*4=80 Joonis 22 · Tarbija rahulolu on max sellise kaubakoguse juures, kus P=MB · Antud joonis 21 q=4 ja p=2q · Joonis 22 selgitab tarbija ülejäägi kujunemist kui q=10 000 · COED on kogukasulikkus
13. FIRMA KUI TOOTMISÜKSUS Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid • Põhimõtteliselt samuti kasulikkuse järgi: millise hüvise täiendava ühiku tootmine tagab ressurssidele kõige suurema piirkasulikkuse? • , on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine. • Kasum on tulu ja kulu vahe. • Piirkasu on piirtulu ja piirkulu vahe. 14. PÜSIKULUD Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmise mahust Keskmine püsikulu seega püsikulu toodanguühiku kohta ehk püsikulu(de) ja toodangu mahu jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu jagatis. 16
toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs - on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel - on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria - on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem Analüüsi keeled: 1) verbaalne; 2) graafiline; 3) matemaatiline.
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
2.6.2. Turutõrked valitsuse tegutsemisajendina Majandusteooria väidab, et konkurents loob efektiivsust, sest konkurentsi tingimustes võrdsustavad tarbijad täiendava ühiku tarbimisest saadava täiendava kasulikkuse (piirkasulikkuse) täiendava kuluga (piirkuluga), milleks on lihtsalt hind, mis neil tuleb maksta. Tootja, maksimeerides oma kasusid, võrdsustab saadava hinna täiendava ühiku tootmise piirkuluga. Seega võrdsustatakse täiendava ühiku tarbimise piirkasulikkus piirkuluga. Kui piirkasu on piirkulust väiksem, jätab tarbija kauba ostmata ja tootja tootmata. Turuhind on see, mis suunab ja jaotab ressursid nii, et on täidetud majanduse efektiivsuse tingimused. Konkurentsiturg tagab ressursside efektiivse jaotuse. Kuid ka Pareto-efektiivse jaotuse korral peab valitsus sekkuma majandusesse, sest väga efektiivne jaotus ei pruugi ühiskonnale meeldida. Kui mõnel osal rahvast pole 31
1) MIKROÖKONOOMIKA uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude 2) MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut. 1 Mare Randveer, TTÜ MAJANDUSLIKU VALIKU PEAMINE PÕHJUS: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel MAJANDUSLIKU VALIKU ALUS: ratsionaalne käitumine VALIK BASEERUB loodetava marginaal e. piirkasu ja tehtava marginaal e. piirkulu võrdlusel MAJANDUSANALÜÜSI kasutatakse majandusmudelite ja -teooriate väljatöötamiseks MAJANDUSMUDEL: majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente MAJANDUSTEOORIA: majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem ANALÜÜSI KEELED: 1) VERBAALNE 2) GRAAFILINE 3) MATEMAATILINE TEADUSLIK MEETOD: I samm: VÕTMEMUUTUJATE kindlaksmääramine ja defineerimine
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüsi keeled: verbaalne; graafiline; matemaatiline Teaduslik meetod: Eeldab nelja vaheetappi ehk sammu:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
