SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17
on stabiilsed, inimesed maksimeerivad oma kasu ja neil on otsuste tegemiseks piisavalt informatsiooni. Analüüsi rakendused: 1) Eeldus: käitumine poliitikas = käitumine turul. Ratsionaalse valiku mudeliga saab analüüsida poliitikute, ametnike, kodanike käitumist. Avalik valik on riigi rahendusega seotud pigem perifeerselt. 2) Avalik valik kui riigi rahanduse keskne lähenemine. Analüüsib institutsioonide/mängureeglite mõju riigi rahanduse otsustele. Avaliku valiku/riigi rahanduse peamised teoreetikud – Wicksell, Lindahl. Avaliku valiku kriitika heaoluökonoomika osas: heaoluökonoomiline analüüs põhineb eeldustel, mis pole ideoloogiliselt neutraalsed. Heaoluökonoomika kriitika avaliku valiku poolt. Heasoovliku despoodi mudel: despoodi aspekt – ei võta arvesse demokraatlikke protsesse. Nt valimiste tõttu seatud piirandud poliitikute valikutele. Heasoovlikkuse aspekt – otsuseid tehes
.......................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine................................................................11 2. AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE.................................................................................16 2.1. Avaliku sektori mõiste ja koosseis...............................................................................................16 2.2. Avaliku sektori uurimine..............................................................................................................18 2.2.1. Uurimismudel.................................................................................
seisund. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru mehhanismist loobuma, vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada (eeldusel, et ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada lihtsalt sobiv ressursside jaotus. 6. Mis on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja võrdse konkurentsiga) turu tingimustes? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu tingimustes on analüüsida ühiskondlikult õiglaseks hinnatava heaolutaseme jaotuse eelduseks oleva ressursside jaotuse omadusi ja sellise jaotuseni jõudmise võimalusi. 1 7. Mis on pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse
pakkumist kui palk tõuseb Sissetuleku efekt tähendab, et kõrgem palk suurendab sissetulekuid o Suurem sissetulek omakorda suurendab inimeste nõudlust normaalhüviste järele o Et vaba aeg on samuti normaalhüvitis, siis sissetulekuefekt motiveerib majapidamisi vähendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb TURU PUUDULIKKUS JA RIIGI OSA MAJANDUSES Valitsussektor ehk avatud sektor: o Pakub avalikke kaupu ja teenuseid o Koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest o Missuguseid kaupu peaks avatud sektor pakkuma ja missugustes kogustes o Mis põhjustab tururikkeid ehk miks ei saa turg hakkama kõigi kaupade ja teenuste pakkumisega Valitsuse majanduslikud ülesanded: Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine Vaba konkurentsi tagamine turul
Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal
Kõik kommentaarid