The OECD Better Life Index ehk Parema Elu Indeks OECD Parema Elu Indeks · OECD raport ,,Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu" on 2009. aastal ilmunud Stiglitz- Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus · OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu Heaolu kindlustab neli ressurssi: Loodusvara Majanduslik kapital Inimkapital Sotsiaalne kapital Tervis · OECD tervisenäitajad: o...
* George D. Woods (jaanuar 1963märts 1968) * Robert S. McNamara (aprill 1968juuni 1981) * Alden W. Clausen (juuli 1981juuni 1986) * Barber B. Conable (juuli 1986august 1991) * Lewis T. Preston (september 1991mai 1995) * James D. Wolfensohn (mai 1995juuni 2005) * Paul Wolfowitz (juuni 2005 juuni 2007) * Robert B. Zoellick (alates juunist 2007) Peaökonomistid * Stanley Fischer - 19881990 * Lawrence Summers - 19911993 * Joseph E. Stiglitz - 19972000 * Nicholas Stern - 20002003 * François Bourguignon - alates 2003 Eesti maailmapangas Maailmapanga kõrgeimaks võimuorganiks olevas juhatajate nõukogus (Board of Governors) esindab Eestit rahandusminister. Maailmapanga alalises täidesaatvas organis, direktorite nõukogus (Executive Board) kuulub Eesti Põhja-Balti valijaskonda (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, Läti, Leedu). 2009-2012 on
Kohti pärast ehitustööde lõppemist on Lasteaed-Põhikoolis kokku 1006. Viirutatud alaga kolmnurk mõõdab ebaefektiivsust. Valla heaolust lähtudes oleks ideaalne, kui kõik kohad Lasteaed-Põhikoolis oleksid täidetud, kui täidetud on vaid pooled ehk 500, siis on projekt ebaefektiivne. Autorid arvavad, et ebaefektiivset olukorda järgneva kümnendiku jooksul ei juhtu, sest Peetri on kiiresti arenev alevik, kus elanikkond iga aastaga kasvab. 4 Stiglitz, J. E., „Välismõjud“, Ühiskondliku sektori ökomoomika (Kirjastus Külim, 1995), lk 213-236, lk 214. 7 Piirkasu Hind (milj) 8 7 6 5 Projekti kulu 4 3 2 1 0 250 500 750 1000 1250 Kogus (q) qEbaefektiivne qEfektiivne Kohti Joonis 2
Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla. Kirjandus: Andres Arrak jt. Majanduse ABC. Avatar 2002. lk. 17-39 Kaie Kerem, Mare Randveer Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2001, lk.7-14 Kaie Kerem, Olev Raju, Mare Randveer. Mikroökonoomika TEA Kirjastus 1999, lk. 9-32 Joseph E. Stiglitz, Carl E. Walsh. Economics. WW Norton Company 2002 lk. 5-44
aastal seoses panga 300. aastapäevaga. Tavaliselt omistatakse auhind juba aastatetaguse töö eest, millel on olnud teerajaja tähtsus. Nii on preemia saaja keskmine vanus tavaliselt 70 aastat, vaid mõni üksik on olnud noorem. Kokku on majandusauhinna lauereaate tänaseks 58, sest mõnel aastal on preemia läinud jagamisele. Preemia saajate seas on sellised tuntud nimed nagu Milton Friedman (1976) ja Friedrich Hayek (1974), samuti Robert Mundell (1999) ja Joseph Stiglitz (2001). Preemia saajatest on 38 olnud ameeriklased, kaheksa laureaati on tulnud Suurbritanniast, kolm Norrast ning kaks Rootsist. Ühe korra on tunnustuse pälvinud Kanada, Iisraeli, Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, India ja endise Nõukogude Liidu majandusteadlane. Laureaatide seas pole seni ühtegi naist.
Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus. Essee Vikipeedia defineerib majanduskasvu kui riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu allikateks võivad olla mitmed tegurid: kapital ehk investeeringud, uurimis- ja arendustegevus, loodusressursside kasutamine ja areng ning rahvastik ja tööjõu kvaliteet ehk inimkapital (Stiglitz). Majanduskasvu otsesteks põhjusteks võib olla tehnika areng, tootlikkuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudseteks põhjusteks peetakse üldist haridusetaset, sidemeid välisriikidega, poliitilist stabiilsust, hästi toimivat riigiaparaati (Vikipeedia). Majanduskasvu oodatakse ilmselt juba igas maailmaotsas. Paraku tundub, et majanduslangus pole veel peatunud. Töötukassa statistikast võib välja lugeda, et töötute arv ainult kasvab (Töötukassa). Eesti panga statistika näitab, et majanduslangus ei ole veel peatunud, aga on...
Haridusinvesteeringute väärtus Eesti Vabariigi 2012. aasta eelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Hariduse valdkonnale suunatakse riigieelarvest 2012. aastal 700,8 mln eurot, mis moodustab eelarve kogukuludest 10,7%. Hariduse kuludest on suuremad kõrghariduse valdkonna kulud summas 153,8 mln eurot, kutsehariduse kulud 110 mln eurot, haridustoetused kohalikele omavalitsustele (munitsipaalkoolide kulud) 200,8 mln eurot, riigi üldhariduskoolidele 48,7 mln eurot, teadus- ja arendustegevuse valdkonna kulud 163,1 mln eurot ning täiskasvanute haridusele 5,3 mln eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012). Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist (sh on mahult suuremad kulud planeeritud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hoonete renoveerimiseks), RKASi kaudu ehitatakse ja renoveeritakse viit riigikooli, s...
Neoliberalism Nii akadeemias kui praktikas Mehhiko võlakriis Washingtoni konsensus: o Poliitiline Washington o Tehnokraatlik Washington Washingtoni konsensus Eelarvedistsipliin; Kärpe prioriteedid; Maksureform; Intressimäärad; Vahetuskursid; Kaubandus; FDI; Erastamine; Dereguleerimine; Omandiõigus Konsensustest - Foreign Policy Washingtoni kriitika o IMF ja WB möödalaskmised Stiglitz o Williamsoni kriitika kasutamise aadressil Teised konsensused o Monterrey o Kopenhaagen o Mehhiko o Peking Developmental state Ida-Aasia vastukaal neoliberalismile: o Valitsused loovad võimalusi o Tööstuse kaitse o Eksport o Riikide omadused o Sidemed keiretsu, chaebol Pekingi konsensus Maailmapanga grupp The International Bank for Reconstruction and Development (IBRD) The International Development Association (IDA)
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Ma...
SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. OECD AJALUGU .............................................................................................................. 3 2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID ...................................................................... 4 3. OECD JA EESTI ................................................................................................................ 5 4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE ................................................................................. 7 5. ÜLEVAATED JA ANALÜÜSID ..................................................................................... 10 6. OECD KUI KIRJASTAJA ...................
Milton Friedman Robert Lucas Paul Davidson James Tobin Thomas Sargent Alfred Eichner Franco Modigliani 20 sajandi teine pool 20. Määramatus ja informatsiooni ebaühtlane jagunemine majanduses Kaasaeg p E. Stiglitz, Joseph g A. Michael Spencer, p George g A. Akerlof 2001a Kuidas majanduspoliitika ja tehnoloogia mõjutavad majandustsükleid. Finn E. 32 Kydland, Edward C. Prescott (Nobeli preemia 2004).
suurem, kui sellest ühiskondlikult saadav kasu. Nt suitsetamine Positiivne välismõju tarbimise puhul – nt vaktsineerimine. Ühiskondlik piirkasu > erapiirkasu. Positiivsed välismõjud viivad heaolukaoni? Joonis 13 Inframarginaalsed välismõjud – kui väline kulu või väline kasu on turu tasakaalupunktis 0, siis ei põhjusta see ebaefektiivsust. Pareto-relevantsed välismõjud – turu tasakaalupunktis ühiskondlikud kulud/kasud erinevad erakuludest/kasudest. Lahendused: Stiglitz – eraviisilised lahendused, riiklikud abinõud (turul põhinevad, mitteturulised) 1) Korrigeerivad maksud (Pigou maks) – paneb tootja arvesse võtma väliseid kulusid, mida tootmine tekitab. Kui ühiskondlik piirkulu > erapiirkulu, kasutada maksu t, mis võrdsustaks need kulud ettevõtja silmis. Probleemid: kuidas leida väliseid piirkulusid, administratiivsed kulud, poliitilised kaalutlused.
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE Ainega seotud õppejõud Kohustuslikud Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus, 1998, 237 lk. loengumater- Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus 2003, 206 lk. jalid Silberg, U. loengumaterjal / 2003. http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku sektori ökonoomika ja juhtimine. Soovituslikud Stiglitz,J.E. Ühiskondliku sektori ökonoomika. Tallinn: EHI, 1995. loengumater- Marlow.M.L. Public Finance. Theory and Practice // The Dryden jalid Press, Harcourt Brace College Publishers © 1995. Hyman, D.N. Public Finance. A Contemporary application of theory to polisy. Sixth edition // The Dryden Press, Harcourt Brace College Publishers © 1999. Plott, C.R
omavalitsuste tegevuse tõhusamat kontrollimist. 10 Eesti maksusüsteemi ajalugu Maksusüsteemidele antavate hinnangute sensitiivsus autorite väärtushinnangutest on nii suur, et isegi selliste elementaarseisukohtade nagu seda on maksustamise printsiibid, osas on praktiliselt samapalju käsitlusi kui autoreid; ja seda mitte ainult teaduslikes publikatsioonides, vaid ka õpikutes (Truu 1987; Stiglitz 1995). Tundub, et maksusüsteemide ja nende arengu käsitlustest tuleb autoriteetseimaks pidada IMF poolt koostöös Oxfordi ja Harwardi teadlastega tehtud uurimusi (Ahmad, Stern 1989; Hinrichs 1996, Musgrave 1985, jt.). Nende käsitluse järgi liigub ühiskond põllumajanduse otseselt maksustamiselt (maamaks, maksud loomadelt, veelt jne.), mida kombineeritakse isikumaksude (nn. peamaks) ja mittemaksuliste tuludega, kaudsetele maksudele ja seejärel sissetuleku maksustamisele
McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed. New York: McGraw-Hill, Inc.1996, 825 p. Parkin, M. Economics, 6th ed. Boston: Pearson Education, Inc 2003, 860 p. Romer, D. Advanced macroeconomics, 2nd ed. Boston: McGraw-Hill 2001, 651 p. Rosen, H.S. Public Finance, 6th ed. Boston: McGraw-Hill 2002, 570 p. Samuelson, P.A., Nordhaus, W.D. Economics. New York: McGraw-Hill 1992, 784 lk. Stiglitz, J.E. Economics of the Public Sector, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2000, 823 p. Stiglitz, J.E., Walsh, C.E. Economics, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2002, 829 p. 49 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com
1996, 187 lk. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed. New York: McGraw-Hill, Inc.1996, 825 p. Parkin, M. Economics, 6th ed. Boston: Pearson Education, Inc 2003, 860 p. Rosen, H.S. Public Finance, 6th ed. Boston: McGraw-Hill 2002, 570 p. Samuelson, P.A., Nordhaus, W.D. Economics. New York: McGraw-Hill 1992, 784 lk. Stiglitz, J.E. Economics of the Public Sector, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2000, 823 p. Stiglitz, J.E., Walsh, C.E. Economics, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2002, 829 p. Varian, H.R. Intermediate microeconomics: a modern approach, 3rd ed. New York: Norton 1993, 623 p. 63 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
