The OECD Better Life Index ehk Parema Elu Indeks OECD Parema Elu Indeks · OECD raport ,,Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu" on 2009. aastal ilmunud Stiglitz- Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus · OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus
* George D. Woods (jaanuar 1963märts 1968) * Robert S. McNamara (aprill 1968juuni 1981) * Alden W. Clausen (juuli 1981juuni 1986) * Barber B. Conable (juuli 1986august 1991) * Lewis T. Preston (september 1991mai 1995) * James D. Wolfensohn (mai 1995juuni 2005) * Paul Wolfowitz (juuni 2005 juuni 2007) * Robert B. Zoellick (alates juunist 2007) Peaökonomistid * Stanley Fischer - 19881990 * Lawrence Summers - 19911993 * Joseph E. Stiglitz - 19972000 * Nicholas Stern - 20002003 * François Bourguignon - alates 2003 Eesti maailmapangas Maailmapanga kõrgeimaks võimuorganiks olevas juhatajate nõukogus (Board of Governors) esindab Eestit rahandusminister. Maailmapanga alalises täidesaatvas organis, direktorite nõukogus (Executive Board) kuulub Eesti Põhja-Balti valijaskonda (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, Läti, Leedu). 2009-2012 on
Kohti pärast ehitustööde lõppemist on Lasteaed-Põhikoolis kokku 1006. Viirutatud alaga kolmnurk mõõdab ebaefektiivsust. Valla heaolust lähtudes oleks ideaalne, kui kõik kohad Lasteaed-Põhikoolis oleksid täidetud, kui täidetud on vaid pooled ehk 500, siis on projekt ebaefektiivne. Autorid arvavad, et ebaefektiivset olukorda järgneva kümnendiku jooksul ei juhtu, sest Peetri on kiiresti arenev alevik, kus elanikkond iga aastaga kasvab. 4 Stiglitz, J. E., „Välismõjud“, Ühiskondliku sektori ökomoomika (Kirjastus Külim, 1995), lk 213-236, lk 214. 7 Piirkasu Hind (milj) 8 7 6 5 Projekti kulu 4 3 2 1 0 250 500 750 1000 1250 Kogus (q) qEbaefektiivne qEfektiivne Kohti Joonis 2
Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla. Kirjandus: Andres Arrak jt. Majanduse ABC. Avatar 2002. lk. 17-39 Kaie Kerem, Mare Randveer Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2001, lk.7-14 Kaie Kerem, Olev Raju, Mare Randveer. Mikroökonoomika TEA Kirjastus 1999, lk. 9-32 Joseph E. Stiglitz, Carl E. Walsh. Economics. WW Norton Company 2002 lk. 5-44
aastal seoses panga 300. aastapäevaga. Tavaliselt omistatakse auhind juba aastatetaguse töö eest, millel on olnud teerajaja tähtsus. Nii on preemia saaja keskmine vanus tavaliselt 70 aastat, vaid mõni üksik on olnud noorem. Kokku on majandusauhinna lauereaate tänaseks 58, sest mõnel aastal on preemia läinud jagamisele. Preemia saajate seas on sellised tuntud nimed nagu Milton Friedman (1976) ja Friedrich Hayek (1974), samuti Robert Mundell (1999) ja Joseph Stiglitz (2001). Preemia saajatest on 38 olnud ameeriklased, kaheksa laureaati on tulnud Suurbritanniast, kolm Norrast ning kaks Rootsist. Ühe korra on tunnustuse pälvinud Kanada, Iisraeli, Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, India ja endise Nõukogude Liidu majandusteadlane. Laureaatide seas pole seni ühtegi naist.
Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus. Essee Vikipeedia defineerib majanduskasvu kui riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu allikateks võivad olla mitmed tegurid: kapital ehk investeeringud, uurimis- ja arendustegevus, loodusressursside kasutamine ja areng ning rahvastik ja tööjõu kvaliteet ehk inimkapital (Stiglitz). Majanduskasvu otsesteks põhjusteks võib olla tehnika areng, tootlikkuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudseteks põhjusteks peetakse üldist haridusetaset, sidemeid välisriikidega, poliitilist stabiilsust, hästi toimivat riigiaparaati (Vikipeedia). Majanduskasvu oodatakse ilmselt juba igas maailmaotsas. Paraku tundub, et majanduslangus pole veel peatunud. Töötukassa statistikast võib välja lugeda, et töötute arv ainult kasvab (Töötukassa)
fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012 Eesti Vabariigi Põhiseadus, [https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002] 25.04.2012 Haridusseadus, [https://www.riigiteataja.ee/akt/13335923] 24.04.2012 Hill, P. W. Building Equity and Effectiveness into School-Based Funding Models: An Australian Case Study, 1996. [http://nces.ed.gov/pubs97/97535i.pdf] 20.04.2012. Mincer, J.; "Schooling, Experience and Schooling"; New York: Columbia University Press, 1974 Stiglitz, J. E. Ühiskondliku sektori ökonoomika. Tallinn: Külim, 1995, 730 lk 4
Neoliberalism Nii akadeemias kui praktikas Mehhiko võlakriis Washingtoni konsensus: o Poliitiline Washington o Tehnokraatlik Washington Washingtoni konsensus Eelarvedistsipliin; Kärpe prioriteedid; Maksureform; Intressimäärad; Vahetuskursid; Kaubandus; FDI; Erastamine; Dereguleerimine; Omandiõigus Konsensustest - Foreign Policy Washingtoni kriitika o IMF ja WB möödalaskmised Stiglitz o Williamsoni kriitika kasutamise aadressil Teised konsensused o Monterrey o Kopenhaagen o Mehhiko o Peking Developmental state Ida-Aasia vastukaal neoliberalismile: o Valitsused loovad võimalusi o Tööstuse kaitse o Eksport o Riikide omadused o Sidemed keiretsu, chaebol Pekingi konsensus Maailmapanga grupp The International Bank for Reconstruction and Development (IBRD) The International Development Association (IDA)
2. üldkasutatavadhüvised;(piiramatusjavälistamatus,tuletornmajandusteaduses) 3. välismõjud tootmisest ja tarbimisest; (negatiivsed(keskkonna saastamine), positiivsed (vaktsineerimine). 4. puudulikudturud; 5. infotõrked (tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ja arvamus, et turg pakub ise liiga vähe informatsiooni), lemon market, kindlustusturg; 6. tööpuuduskoosinflatsioonijatasakaalutumajandusega.(Stiglitz,1995). 12. Turutõrgete analüüsi kriitika Traditsiooniline majandusteadus eeldab turu toimimist piiravate tegurite olemasolu. Isegi majandusteadlased, kes tavaliselt eelistavad majanduslike probleemide lahendamisel turulahendeid, möönavad turutõrgete olulisust. Valitsuselt nõutakse poliitikat, mis muudaks turul toimuvaid arenguid. Paraku saab tõrget defineerida ainult seoses “nirvaana-lähenemisega”2 neoklassikalisele Pareto-optimumile. Turg kui konkurentsiprotsess on vaid
asutatud OECD keskusi (Berliin, Tokyo, Washington, México). Eesti Rahvusraamatukogu on OECD hoiuraamatukogu 2009. aastast. Eesti ajakirjanduses OECD kohta ilmunud artikleid saab otsidaEesti artiklite andmebaasist ISE. Rahvusraamatukogu on ka mitme teise OECD-ga koostööd tegeva rahvusvahelise organisatsiooni hoiuraamatukoguks, näiteks ÜRO, UNESCO, ILO, IMF, Maailmapank, WHO jt. 7. OECD BETTER LIFE INDEX OECD parema elu indeks on OECD poolne edasiarendus 2009. aasta Stiglitz-Sen-Fitoussi raporti tulemustele heaolu mõõtmise kohta. Selleks on OECD võtnud raportis tuvastatud 11 heaolu mõjutavat näitajat ning loonud interaktiivse keskkonna, mis võimaldab leida individuaalsetele heaolu eelistustele vastavad riigid. Indeksi interaktiivsus väljendub selles, et iga inimene saab ülalnimetatud kategooriatele anda olulisuse kaalu ja vastavalt sellele, mida ta parasjagu elukeskkonnas tähtsustab, luua oma indeksi. Selle põhjal tekitatakse
Milton Friedman Robert Lucas Paul Davidson James Tobin Thomas Sargent Alfred Eichner Franco Modigliani 20 sajandi teine pool 20. Määramatus ja informatsiooni ebaühtlane jagunemine majanduses Kaasaeg p E. Stiglitz, Joseph g A. Michael Spencer, p George g A. Akerlof 2001a Kuidas majanduspoliitika ja tehnoloogia mõjutavad majandustsükleid. Finn E. 32 Kydland, Edward C. Prescott (Nobeli preemia 2004).
suurem, kui sellest ühiskondlikult saadav kasu. Nt suitsetamine Positiivne välismõju tarbimise puhul – nt vaktsineerimine. Ühiskondlik piirkasu > erapiirkasu. Positiivsed välismõjud viivad heaolukaoni? Joonis 13 Inframarginaalsed välismõjud – kui väline kulu või väline kasu on turu tasakaalupunktis 0, siis ei põhjusta see ebaefektiivsust. Pareto-relevantsed välismõjud – turu tasakaalupunktis ühiskondlikud kulud/kasud erinevad erakuludest/kasudest. Lahendused: Stiglitz – eraviisilised lahendused, riiklikud abinõud (turul põhinevad, mitteturulised) 1) Korrigeerivad maksud (Pigou maks) – paneb tootja arvesse võtma väliseid kulusid, mida tootmine tekitab. Kui ühiskondlik piirkulu > erapiirkulu, kasutada maksu t, mis võrdsustaks need kulud ettevõtja silmis. Probleemid: kuidas leida väliseid piirkulusid, administratiivsed kulud, poliitilised kaalutlused.
hinnakonkurentsis. Keskkonnamaksude ja tasude liigid : OECD (1999) - Emissiooni-, toote- , kasutusmaksud ja tasud, EK, OECD ja IEA (European Commission 2005), Energiamaksud , Transpordimaksud , Loodusvarade kasutamise ja saastamisega seotud maksud, saastemaksud ja ressursimaksud (Eurostat 2001. Keskkonnamaksude ja tasude eelised : Keskkonnakahju kui välismõju sisestamine toodete, teenuste ja tegevuste hinda . Teoorias on saaste vähendamise ühiskondlik kulu madalaim (Stiglitz 2000). Eelnev võimaldab saavutada keskkonna eesmärgid kõige madalama võimaliku kuluga. Stiimulid tarbijatele ja tootjatele oma käitumisharjumuste muutmiseks , Keskkonnasõbralikemate toodete, teenuste, tegevuste propageerimine , Innovatsioon ja õiglasem konkurents , Tugevdavad seadusekuulekust, Tulu saab kasutada keskkonnale mõeldud kulutuste suurendamiseks Kasutatavad mitmes erivaldkonnas (nt põllumajandus, transport, tööstus)
AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE Ainega seotud õppejõud Kohustuslikud Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus, 1998, 237 lk. loengumater- Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus 2003, 206 lk. jalid Silberg, U. loengumaterjal / 2003. http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku sektori ökonoomika ja juhtimine. Soovituslikud Stiglitz,J.E. Ühiskondliku sektori ökonoomika. Tallinn: EHI, 1995. loengumater- Marlow.M.L. Public Finance. Theory and Practice // The Dryden jalid Press, Harcourt Brace College Publishers © 1995. Hyman, D.N. Public Finance. A Contemporary application of theory to polisy. Sixth edition // The Dryden Press, Harcourt Brace College Publishers © 1999. Plott, C.R
10 Eesti maksusüsteemi ajalugu Maksusüsteemidele antavate hinnangute sensitiivsus autorite väärtushinnangutest on nii suur, et isegi selliste elementaarseisukohtade nagu seda on maksustamise printsiibid, osas on praktiliselt samapalju käsitlusi kui autoreid; ja seda mitte ainult teaduslikes publikatsioonides, vaid ka õpikutes (Truu 1987; Stiglitz 1995). Tundub, et maksusüsteemide ja nende arengu käsitlustest tuleb autoriteetseimaks pidada IMF poolt koostöös Oxfordi ja Harwardi teadlastega tehtud uurimusi (Ahmad, Stern 1989; Hinrichs 1996, Musgrave 1985, jt.). Nende käsitluse järgi liigub ühiskond põllumajanduse otseselt maksustamiselt (maamaks, maksud loomadelt, veelt jne.), mida kombineeritakse isikumaksude (nn. peamaks) ja mittemaksuliste tuludega, kaudsetele maksudele ja seejärel sissetuleku maksustamisele
McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed. New York: McGraw-Hill, Inc.1996, 825 p. Parkin, M. Economics, 6th ed. Boston: Pearson Education, Inc 2003, 860 p. Romer, D. Advanced macroeconomics, 2nd ed. Boston: McGraw-Hill 2001, 651 p. Rosen, H.S. Public Finance, 6th ed. Boston: McGraw-Hill 2002, 570 p. Samuelson, P.A., Nordhaus, W.D. Economics. New York: McGraw-Hill 1992, 784 lk. Stiglitz, J.E. Economics of the Public Sector, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2000, 823 p. Stiglitz, J.E., Walsh, C.E. Economics, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2002, 829 p. 49 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com
1996, 187 lk. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed. New York: McGraw-Hill, Inc.1996, 825 p. Parkin, M. Economics, 6th ed. Boston: Pearson Education, Inc 2003, 860 p. Rosen, H.S. Public Finance, 6th ed. Boston: McGraw-Hill 2002, 570 p. Samuelson, P.A., Nordhaus, W.D. Economics. New York: McGraw-Hill 1992, 784 lk. Stiglitz, J.E. Economics of the Public Sector, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2000, 823 p. Stiglitz, J.E., Walsh, C.E. Economics, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2002, 829 p. Varian, H.R. Intermediate microeconomics: a modern approach, 3rd ed. New York: Norton 1993, 623 p. 63 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com
The cake doesn.t get spoil (i.e. no depreciation). At each point in time, t = 1; 2; 3; ::::T; you have to make a decision on the amount of consumption and saving. So, how would you determine the optimal amount of cake consumption (saving) at each point in time? To answer this question, we would need to know about the properties of your preference, your time discount factor, and initial/terminal conditions. GALE'i PARADOKS: optimaalset lahendust ei ole, kuna kõige õhemat koogiviilu ei ole. Stiglitz (1979) on formuleerinud taastumatute ressurssidega seotud 4 probleemi: 1. Kas positiivne tarbimine on lõpmatu ajahorisondi korral võimalik? 2. Kas ressursi kasutusmaht on õige (ei kasutata liiga vähe või liiga palju?) 3. Kas ressursside kasutamine erinevate põlvkondade vahel on võrdne (õiglane)? 4. Kas hinnangud ressursside varude kohta on piisavalt usaldusväärsed? Selleks et saavutada taastumatute ressursside optimaalne paigutus sotsiaalset heaolu
Ilmselt peab ühiskond mingil kombel kokku leppima, kas riik peab taotlema esmajoones majandusliku või sotsiaalse heaolu kasvu. Ja kui mõlemat, siis mis vahekorras ning kuidas neid kahte paljuski erinevat heaolu üldse mõõta ja suurendada. Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti „Kuidas elu läheb?“, mis on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ja jätkusuutlikkuse näitajad. Arvestatud on nii objektiivsete kui subjektiivsete heaolu aspektidega, sest oluline pole mitte ainult see, millised on tegelikud elamis- ja töötamistingimused, vaid ka see, kuidas inimesed ise oma elukvaliteeti tajuvad ning hindavad.
annaabi.ee 
