Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse (0)

Keskkool - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kust me teame, et mingi keha elus on ?
Mis on maailm tema arvates ?
Mis on meeleolu ?
Milleks seda bibihhinil vaja on ?
Milline on hea elu ?
Milles sea hea elu seisneb ?
Mida teha, et elu oleks hea ?
Milles õnn peitub ?
Milline on õiglane tegu ?
Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes ?
Milles õnn peitub ?
Mida teha, et olla õnnelik ?
Mis Teile endale kõige lähem teooria on ?
Miks me siis koguaeg rabame nende ihaobjektide nimel ?
Millist rolli omistab Seneca filosoofiale ?
Mis on tema veensuses puudu ?
Mis on elu mõte Seneca jaoks ?
Kuidas me alati teame, mis on õige, mis vale tegu ?
Mis on selle tunde alus, mis ühte või teist käitumist keelab ?
Mis on siin õige, mis vale ?
Mida oleks õige teha ?
Kust tulevad moraalinormid ja reeglid ?
Mis on nende allikas ?
Kust tulevad eetilised reeglid ?
Millised kohustused mul teiste suhtes on ?
Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist ?
Mida ta arvab meie elu mõttest ?
Kust tuleb meie tahe elada ?
Miks me tahame elada ?
Mis on inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias ?
Kuidagi defineerida ?
Mis või kes see jumal on ?
Kui on olemas jumal, kuidas me võiksime tema kohta midagi teada ?
Kui jah, siis kust see tuleb ?
Kust tuleb inimese elu tähendus ?
Kui jah, siis kust see tuleb ?
Kui jumal ei ole andnud mu elule mõtet, kas siis võin siiski öelda, et mu elul on mõte ?
Miks on ülepea miski ega pigem eimidagi ?
Miks üldse midagi on, kui võiks olla ka nii, et midagi ei ole ?
Mis põhjustas asjade olemise ?
Mis pani asjad liikuma ?
Mis andis selle esimese tõuke ?
Mis tekitas korrapärase maailma ?
Miks ta ütleb, et ma olen dünamiit ?
Mida arvab kristlikust religioonist ?
Kui jumalat ei oleks olemas, siis kas seda oleks võimalus kuidagi tõestada ?
Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua ?
Kust tekkis keel ?
Kuidas sõnade tähistamisvõime on tekkinud ?
Kuidas on nii, et me küll vahetame sõnu, tekste, kuid saame selle juures teineteisest aru ?
Milles peitub sõnade tähendus ?
Kuidas on nii, et sõna pole lihtsalt üks asi, vaid miski, mis viitab teisele sõnale ?
Milles peitub sõnade tähendus ?
Milles peitub sõnade tähendus ?
Milles seisneb sõnade tähendus ?
Kui meil keelt ei oleks, kui suhtleksime viibetega ?
Kust tuleb keelele võim ja vägi, et sellega näiteks oma mina otsida saab ?
Mille eest mõnel pool peetakse sõdu) ?
Milles seisneb indiviidi vabadus ?
Mida riik saab vaid järgida/mitte järgida ?
Mis on kunstiteos ?
Kuidas eristada kunstiteost mitte-kunstiteosest ?
Kes on kunstiteose autor ?
Milline on tema seos kunstiteosega ?
Mis on see, mis asja ilusaks teeb ?
Mis on kunstiteos ?
Mis teeb teose originaalseks ?
Kes on kunstiteose autor ?
Mis on kultuur? Kuidas seda defineerida ?
Mida kultuur sisaldab ?
Millistest asjadest kultuur koosneb ?
Mida kultuur teeb ?
Mis on kultuuri funktsioon ?
Kui palju mingis olukorras käitub ta ise ?
Kui palju käitub, kui keegi teine ?
Kust ma tean, et homne on ka olemas, et homme ka päike tõuseb ?
Mis on tõe ja vale eristamise kriteeriumid ?
Mis nendele kriteeriumitele vastavad ?
Miks on seda kõike vaja ?
Kuidas me mingi teadmiseni jõuame ?
Mis teeb üldse teadmise kui niisuguse võimalikuks ?
Millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid ?
Midagi paratamatuna tajub ?
Kuidas me mingi teadmiseni jõuame ?
Miks sa seda masinat ära ei paranda ?
Miks sa nii teed ?
Mis ühendab kõiki asju, mis on ?
Mis teeb ühe oleva asja selleks, mis ta on ?
Mis teeb mingi asja ilusaks ?
Mis on substants ?
Mis sorti asjad ei ole substantsid ?
Milles seisneb/mis on oleva olemine ?
Millest filosoofia algab ?
Millised on need meetodid, millega on võimalik filosofeerida ?
Mida tähendab teada ?

Sissejuhatus filosoofiasse

Loeng
Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid!
Järgmiseks korraks: Albert Camus , Sisyphose müüt, peatükid „ absurd ja enesetapp“ ja „ absurdi müüdid“
tonu@ehi.ee Tõnu Viigi e-maili aadress
http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik!
EKSAM : 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 – 18.00(grupid) K-311

Loeng: Filosoofiline antropoloogia

Kes on inimene?
1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia – inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom – homo sapiens ; keel kui informatsiooniedastusvahend.  Filosoofid nii ei arva , tunnevad , et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes?
2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia
Martin Heidegger „Sein und Zeit “(olemine ja aeg) 1927 – 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat
inimene=Dasein(siinolemine) – inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on.
Oluliseks saab küsimus kus?
3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia
Jean-Paul Sartre „Olemine ja eimiski“ 1943 – vastus Heideggeri „Sein und Zeit“ ’ile.
Teadvus kui maailma eitus – minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on.
Iroonia – millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine.
Iseenda eitamise võime
„teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on“
Sartre: „Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine“(Aufhebung) – ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel.
„Inimene mitte ei ole vaba, vaid on ise vabadus“
Kodus: Sysiphose müüt.
4. Klassikaline mõtlemisviis/strateegia
Inimene on hinge ja keha ühendus(liitsubstants); inimene on hingestatud kehamis on hing?:
1. Kõikidel elusolenditel on hing
2. Hing on see, mis ühe keha elusaks teeb
Kust me teame, et mingi keha elus on?
Aristoteles : „Keha on elav, kui tal on võime end liigutada“(nii taim, inimene kui ka meri, kosmos, päike, robotidkõigil neil on justkui hing)
3. On eri tüüpi hingesid(Aristoteles): maine hing(keha liigutav hing) ja kosmiline hing(mõtlev hing)
Pascal : „inimene on mõtlev pilliroog “
Inimene kui mikrokosmos : inimene on väike maailm, mis peegeldab suurt.
Inimene kui liitsubstants:
Liitsubstantsi osa
Võime
Intentsionaalne objekt
Keha
Iha
Nauding / rahulduse allikas
Hinge alam osa
Iseloomu omadused, nägemine, tundmine , kompimine
Armastuse/ tunnustuse allikas. Au taotlemine
Intellekt
Mõtlemine
Tõde, tõe allikas
5. Kristlik mõtlemisviis
Erilisus kogu loodu hulgas(siiski veel mõeldakse, et inimene on liitsubstants):
1.Kogu inimene on jumala palge järgi loodud
2. Inimene tunneb head ja kurja ja eristub sellega kõigist teistest olendeist
Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt.
Inimene igatseb midagi puuduvat(nö paradiisiaia igatsus ), millest ta jäi ilma juba enne oma sündi.
Inimene on niisugune olend , kelle päriskodu ei ole siin maailmas
6. Romantismi antropoloogia (lähtub nii kristlikust kui klassikalisest konseptsioonist)
*Inimene on isiksus( kordumatu sisemaailmaga subjekt ; See sisemaailm on absoluutselt unikaalne ), mille saladus väljendub tema loomingus. N:luuletaja suudab oma teost ette kandes tuua inimesteni vaid killukese oma mõttemaailmast, temas endas on peidus midagi palju sügavamat.
*Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele. Kujutlusvõime abil loome me fantaasiamaailma, mida isegi jumal ei suuda, sest kõik, mis jumal mõtleb, ta loob, ta ei saa fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu , inimene aga küll).
7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia
Hegel : „mina“ vahendatuse protsessid.
Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa
20.saj saabub „subjekti surm“ postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema „mina“, on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda „mina“ ei ole enam olemas.
Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng
Küsimused: Mis on maailm?
Bibihhin, „Maailm“ I loeng
Mis on maailm tema arvates?
*ei annagi lõplikku definitsiooni
*Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693
Meeleolu seos maailmaga:
*meeleolu kaudu tajume me seda tervikut . Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694)
Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698)
*meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb.
2. Eetika ehk praktiline filosoofia
Küsimused eetika kohta:
1)klassikaline (kuni 18.saj):
1. Milline on hea elu?
2. Milles sea hea elu seisneb?
3. Mida teha, et elu oleks hea?
Kasutati ka eudaimonia – õnn(Aristoteles):
1. Mis on õnn?
2. Milles õnn peitub?
3. Mida teha, et olla õnnelik
2) uusaegne (modernistlik)
1. Mis on õiglus?
2. Milline on õiglane tegu?
3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes?
Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste suhtes õiglaselt
1. Mis on õnn? Erinevad eetilised koolkonnad :
A) Populaarne hedonism – arusaam selle kohta, mis on õnn ja hea elu. Õnn peitub iha objektide(need, mida me tahame) poolt pakutavas naudinguis. õnn selle arusaama järgi.
Inimene tänavalt: „hea elu on see, kui ma saan asju, olukordi , mida soovin“. Õnn, kui mingite asjade omamine – hüved.
N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila ...:)
Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri, sotsiaalse tunnustuse( austus teiste inimeste poolt), kõrgesse perekonda sündimise, tervise, atraktiivne välimus, sugulaste ja eriti laste hea käekäigu.
Probleemid: 1) See õnnetunne on üsna mööduv nähtus
2)neid ihaobjekte tuleb targalt omada – see, kel puudub teadmine raha kohta, ei suuda
Tänu rahale õnnelikud olla. Sama on ka muude ihaobjektidega
2. Milles õnn peitub?
Platon, Aristoteles: Peavad olema kõik need komponendid, kuid nende asjade vahel peab olema teatav mikrokosmiline tasakaal. Kõik need asjad peavad olema sätitud nii, et eri hinge osadele (himustav, tahtev ja intellektuaalne ) suunatud naudingu allikad oleksid tasakaalus ega segaks üksteist.
N: meelelised naudingud – seksuaaltung, söögiisu. Ei saa ainult süüa või seksida:D, need peavad olema tasakaalus ka intellektuaalsete vajadustega(teadmised). Samas ei tohi olla ainult tunnustuseotsija, ei tohi ära unustada ka söömist ja seksi.
Sisemine tasakaal. Selle tasakaalu eest on vastutav mõistus. Eeskujuks peaks võtma planeetide ideaalse liikumise.
Küünikud loobuvad tasakaaluideest ja lähevad tagasi hedonismi juurde.
Tekib B) intellektuaalne hedonism - õnn peitub targalt valitud naudingutes.
Äärmuslik versioon : ainult tõde pakub naudingut, mis on väärt kogemist, kõik muu on teisejärguline
C)Religioosne hedonism – inimese ülim hüve on taastada side jumalaga .
Probleem: see taastub tavaliselt alles hauataguses elus, õnn jõuab meieni alles hauataguses elus.
Lahendus: elan oma elu nii, et saan hauataguses elus nn õndsa ekstaasi.
Alates 11. Sajandist hakatakse sellest lahti ütlema. 
D)„Hüpe“ – idee suurimast hüvest hauatagusest elust jääb. Ainult, et lisandub see, et elus peab selle ka ära teenima .
E)Romantismi eetika – ülim hüve peitub loomingus. Hea elu peitub loomingulises eneseteostuses.
Oluline pole enam nii väga hauatagune elu, söömine, seksimine...:D
F)Eksistentsialismi eetika – õnn peitub vabaduse teostamises. Keskendunud inimindiviidile. Minu isikliku vabaduse teostamine on olulisem kui kõik muu(mis ülal nimetatu)
Sarnane romantismi eetikaga, ainult et geenius asendub tahtega – indiviid teostab oma tahet
G) Sotsiaalse hüve eetika – olulisel kohal pole mitte mina ise, vaid mingi kollektiiv väljaspool mind. Teiste austuse väljateenimine.
Mingisuguse idee teenimine N: natsionalistlik – tuleb teenida oma kodumaad , vajadusel surra oma kodumaa eest.
Psühholoogias: Hüve = heaolu! Heaolu mõõtmine – inimeste käest küsimine ja selle põhjal järeldamine. Subjektiivne heaolu. Meeleolu tõstmise taktika : naerata endale iga päev peeglis ja sa saadki õnnelikumaks.
*Üks asi on see, mis sul on, teine see, mis sa mõtled, et sul on.
3. Mida teha, et olla õnnelik?
Tuleb neid ihaobjekte võimalikult palju omandada – tuleb raha teenida. See, kes peab õnnelikuks olemise nimel tööd tegema, ei ole õnnelik, kuna ta teeb tööd, mitte ei naudi neid ihaobjekte.
1. Platon, Aristoteles:
loomutäiuste(vooruste) eetika – inimese loomupärane ja hea kalduvus üht või teist moodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on hea elu.
Pahe – inimese loomupärane ja halb kalduvus üht või teistmoodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on halb elu. N: liigne ägesus, hulljulgus
Arguse ja hulljulguse vahe – vaprus
Liigse kitsikuse ja headuse vahe – mõõdukus
Nende ideaaliks ongi kuldsed keskteed, mitte liigne headus /pahedus.
Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes situatsioonides oma reaktsiooni ja saavutada kuldse kesktee . Selle kaudu peaks see õnn tulema .
Väga praktiline õpetus!!
2. religioosne eetika – ei tule mitte treenida, vaid uskuda . ( Augustinus )
Tegelikult inimene ise ennast õnnelikuks teha ei saa, vaid Jumal, kui ma usun ja/või armastan . Siis langeb mulle osaks jumalik arm, mis mu õnnelikuks teeb. Vähem õppida, rohkem loota , uskuda, armastada .
3. Romantismi eetika – geenius minu seest suunab mind tegema asju, milleks ma olen loodud. Ma pean endas üles leidma jumaliku hääle ja sellele häälele alluma ning vastavalt sellele käituma. „Ma ei saanud ise ka aru, mis ma tegin , ma kirjutasin selle meeltesegaduses“ 
4. voluntarismi eetika – tänu oma tahte teoks tegemisele võin ma õnnelikuks saada.
Peab olema tahe tahta! Peab olema tahtejõud.
5. Intellektualismi eetika – mõistuse abil saab õnnelikuks.
Platon: esimene eeldus on see, et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Selleks, et olla õnnelik, on vaja raha, tervist, atraktiivset välimust, olla sündinud suursugusest soost, õnne, vedamist, au, tasakaalukust. Oluline on aga see, et nende asjade omamine mind õnnelikuks ei tee. Ma pean teadma, mida nende asjadega peale hakata.
N: kui ma ei tea, mida rahaga peale hakata, siis ei saa ma sellest ka õnnelikuks. Mul peab olema teadmine õnneliku elu kohta.
Kodus: Seneca „moraalikirjad ..?..“
Ööülikool - Tõnu Viik „Õnne mõttest“
*Õnne mõiste tuleb Aristotelesega, enne räägitakse lihtsalt heast elust
*Õnnelikud tahavad olla ka need, kes pole kunagi mõelnud selle peale, et mis on õnn. Tahta olla õnnelik on igasse inimesse justnagu kodeeritud.
Mis Teile endale kõige lähem teooria on?
„2 tüüpüleskutset: Platoni populaarne hedonism – asjad, mida peab endale hankima; sisemiselt ennast õnnelikuks mõtlemine – oluline pole see, mis asjad teil on, oluline on hoopis see, kuidas te nendesse asjadesse suhtute. Iseennast siiski õnnelikuks mõelda ei saa, saab tekitada vaid mingi hea tunde, kuid õnn ei ole meeleseisund (siis võiks õnnelik olla ka komöödiat vaadates). Õnnetunde simuleerimine ühesõnaga ei toimi. Samuti ei toimi populaarne hedonism(sõbrad kuni materiaalsed asjad) – inimene ei pruugi siiski õnnelik olla kõige selle juures. Kui vaadata rikkaid inimesi, pole nad õnnelikumad kui vaesed, kellel neid asju pole.Miks me siis koguaeg rabame nende ihaobjektide nimel? Kuna ühiskond surub meile peale simulatsioonimudelit: üritan saada endale paremat elu kui keskmine inimene, sest tundub, et siis olen keskmisest inimesest õnnelikum ka. Tegelikult me ju teame, et see nii ei ole, aga loodame, et äkki teised seda ei tea ja näevad meid õnnelike inimestena, see on see, miks neid asju omada tahame. Üritame teistele näida sellena , kes me tegelikult pole.N: Lapsed-vanemad – laps tahab vanemalt teada, et kuidas olla õnnelik. Vanemad vastavad ikka nii, et otsi tasuv töökoht, õpi hoolega...nad teavad, et neid pole see õnnelikuks teinud, aga loodavad, et äkki lapsi teeb.
Surma piir on tihtipeale see hetk, kust inimesed enam oma õnnelikuks olemist edasi lükata ei taha, aga kuni pensionini – vabalt!“
„Õnnelikuks olemist tihtipeale seostatakse tulevikuga. Kui inimese eluperspektiiv on paigas, on inimene tavaliselt õnnelik. Me seome õnne väga pikkade ajaliste perioodidega.“
Oled sa kunagi näinud tõsiselt õnnelikku inimest?
„Olen kohanud inimesi, kes väidavad, et nad on õnnelikud. Samuti on mul sõpru, kes näitavad end õnnelikena, aga on tegelikult õnnetud ja vastupidi. Inimesed alustavad naeruga oma päeva, teevad oma asju naudingu ja hea meelega, nende tulevikuperspektiivid on harmoonias – need on õnnelikud inimesed.“
„Õnnegeen – olen juba sündides õnnelik. Kindlasti on geneetiliselt määratud meie iseloomutüüp, kuid
Õnn ei seisne iseloomus, seega ei usu ma, et õnnegeen eksisteerib.“
„Rõõmus meel ja kurbus võivad täiesti ootamatult peale tulla. Ma siiski ei arva, et siis on tegemist õnnega. Õnn ei ole meeleolu.“
Kas õnn võib olla ka kollektiivne?
„Antiiksed õnneteooriad ütlevad, et õnnelikku keskkonda on vaja. Sõprus on väga tähtis, eriti tähtsad on rikkad sõbrad. Samas on võimalik olla õnnelik ka siis, kui su lapsed pole õnnelikud. Tänapäeva maailmas, kus domineerivad individualistlikud ideaalid, on raskem näha kollektiivset õnne. Tänapäeval on õnn seotud ühiskondliku normiga, mis mõjub tihtipeale koormavalt, kuna õnnelik olemine on tänapäeva inimeselt üsna tugevasti nõutav.
„ Laske mul kurb olla.““
3. loeng
Järgmiseks korraks(2 loengut JÄÄB ÄRA!!!):

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla