Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust me teame et mingi keha elus on?
  • Mis on maailm tema arvates?
  • Mis on meeleolu?
  • Milleks seda bibihhinil vaja on?
  • Milline on hea elu?
  • Milles sea hea elu seisneb?
  • Mida teha et elu oleks hea?
  • Milles õnn peitub?
  • Milline on õiglane tegu?
  • Kuidas tuleb käituda kas enese või teiste suhtes?
  • Milles õnn peitub?
  • Mida teha et olla õnnelik?
  • Mis Teile endale kõige lähem teooria on?
  • Miks me siis koguaeg rabame nende ihaobjektide nimel?
  • Millist rolli omistab Seneca filosoofiale?
  • Mis on tema veensuses puudu?
  • Mis on elu mõte Seneca jaoks?
  • Kuidas me alati teame mis on õige mis vale tegu?
  • Mis on selle tunde alus mis ühte või teist käitumist keelab?
  • Mis on siin õige mis vale?
  • Mida oleks õige teha?
  • Kust tulevad moraalinormid ja reeglid?
  • Mis on nende allikas?
  • Kust tulevad eetilised reeglid?
  • Millised kohustused mul teiste suhtes on?
  • Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist?
  • Mida ta arvab meie elu mõttest?
  • Kust tuleb meie tahe elada?
  • Miks me tahame elada?
  • Mis on inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias?
  • Kuidagi defineerida?
  • Mis või kes see jumal on?
  • Kui on olemas jumal kuidas me võiksime tema kohta midagi teada?
  • Kui jah siis kust see tuleb?
  • Kust tuleb inimese elu tähendus?
  • Kui jah siis kust see tuleb?
  • Kui jumal ei ole andnud mu elule mõtet kas siis võin siiski öelda et mu elul on mõte?
  • Miks on ülepea miski ega pigem eimidagi?
  • Miks üldse midagi on kui võiks olla ka nii et midagi ei ole?
  • Mis põhjustas asjade olemise?
  • Mis pani asjad liikuma?
  • Mis andis selle esimese tõuke?
  • Mis tekitas korrapärase maailma?
  • Miks ta ütleb et ma olen dünamiit?
  • Mida arvab kristlikust religioonist?
  • Kui jumalat ei oleks olemas siis kas seda oleks võimalus kuidagi tõestada?
  • Kui jumal on kõikvõimas siis kas ta võib luua nii raske kivi et ta seda ise üles tõsta ei jõua?
  • Kust tekkis keel?
  • Kuidas sõnade tähistamisvõime on tekkinud?
  • Kuidas on nii et me küll vahetame sõnu tekste kuid saame selle juures teineteisest aru?
  • Milles peitub sõnade tähendus?
  • Kuidas on nii et sõna pole lihtsalt üks asi vaid miski mis viitab teisele sõnale?
  • Milles peitub sõnade tähendus?
  • Milles peitub sõnade tähendus?
  • Milles seisneb sõnade tähendus?
  • Kui meil keelt ei oleks kui suhtleksime viibetega?
  • Kust tuleb keelele võim ja vägi et sellega näiteks oma mina otsida saab?
  • Mille eest mõnel pool peetakse sõdu?
  • Milles seisneb indiviidi vabadus?
  • Mida riik saab vaid järgidamitte järgida?
  • Mis on kunstiteos?
  • Kuidas eristada kunstiteost mitte-kunstiteosest?
  • Kes on kunstiteose autor?
  • Milline on tema seos kunstiteosega?
  • Mis on see mis asja ilusaks teeb?
  • Mis on kunstiteos?
  • Mis teeb teose originaalseks?
  • Kes on kunstiteose autor?
  • Mis on kultuur Kuidas seda defineerida?
  • Mida kultuur sisaldab?
  • Millistest asjadest kultuur koosneb?
  • Mida kultuur teeb?
  • Mis on kultuuri funktsioon?
  • Kui palju mingis olukorras käitub ta ise?
  • Kui palju käitub kui keegi teine?
  • Kust ma tean et homne on ka olemas et homme ka päike tõuseb?
  • Mis on tõe ja vale eristamise kriteeriumid?
  • Mis nendele kriteeriumitele vastavad?
  • Miks on seda kõike vaja?
  • Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
  • Mis teeb üldse teadmise kui niisuguse võimalikuks?
  • Millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid?
  • Midagi paratamatuna tajub?
  • Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
  • Miks sa seda masinat ära ei paranda?
  • Miks sa nii teed?
  • Mis ühendab kõiki asju mis on?
  • Mis teeb ühe oleva asja selleks mis ta on?
  • Mis teeb mingi asja ilusaks?
  • Mis on substants?
  • Mis sorti asjad ei ole substantsid?
  • Milles seisnebmis on oleva olemine?
  • Millest filosoofia algab?
  • Millised on need meetodid millega on võimalik filosofeerida?
  • Mida tähendab teada?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #1 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #2 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #3 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #4 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #5 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #6 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #7 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #8 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #9 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #10 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #11 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #12 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #13 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #14 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #15 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #16 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #17 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #18 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #19 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #20 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #21 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #22 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #23 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #24 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #25 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #26 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor clauaxx Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Loengud

Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
19
docx

FILOSOOFIA

Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on). · Descartes- filosoofia saab alguse radikaalsest kahtlusest. Filosoofiaga saab algust teha nii, et kõige pealt seame kahtluse alla kõik selle, mis on vähegi võimalik ning kahtleme selles,

Eetika
thumbnail
15
docx

Kordamine filosoofia eksamiks

Mida Sokrates Kebesele vastab? Ilma reaalse põhjenduste keelab Sokrates inimese õiguse enesetapule. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates selgitas, et filosoof ei näe vaeva naudingutega, nagu on näiteks söömine ja joomine. Filosoof ei hoolitse oma keha eest, ta ei huvitu riietest, jalanõudest ega muude kaunistuste omandamisest keha jaoks. Filosoofi tegusus ei ole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele- niivõrd kui tal on võimalik kehast eemalduda. Kuniks on filosoofil keha hingega koos ei saavutata tõde. Keha on põhjus, miks sünnivad sõjad, ihad ning muud haigused. Teadmised saabuvad alles

Filosoofia
thumbnail
13
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

paratamatuse pannud. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega, mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega". Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Pärast surma läheb inimene jumala ja heade inimeste juurde. Kuna filosoofi tegusus pole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele, siis oleks filosoof suremise korral võimeline hinge kehast eraldama. Kuna aga keha segab hinge tõde nägemast ning petab teda, siis on keha eraldades hingel võimalik puhast tõde näha. Ka arukus saab inimesele osaks ainult siis, kui ta on surnud. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. Kebes küsib Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
28
docx

Filosoofia konspekt

Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates loodab surres jõuda heade inimeste juurde ja Jumalate juurde kes on head valitsejad. Sokratese arvates väärivad tõelised filosoofid surma, kuna nad ei tegelegi, millegi muuga kui suremisega. Tema arvates ei ole surm midagi muud kui hinge ja keha eraldatus ning just seda üritavadki filosoofid saavutada. Erinevate ilu esemete kandmine keha küljes annab Sokratese arvates märku sellest, et filosoof ei naudi oma keha. Milleks siis seda rudimenti omada. Kui hing üritab midagi vaadelda siis kehalised meeled petavad hinge. Kui meeled inimest ei sega siis saab vaim kõige paremini arutleda. Keha oma söögi isuga ja asjade isuga tekitab meile vaid sekeldusi, mis ei lase mõtlemisega tegeleda. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas

Kategoriseerimata
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest,

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
21
doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

Igavik ­ aeg Ruum ­ aeg Juhuslikkus ­ paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus ­ tegelikkus Kvaliteet ­ kvantiteet Sisemine ­ välimine Olemine ­ saamine Näivus ­ reaalsus Eesmärk ­ vahend Tarkus ­ kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse ­ mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)

Filosoofia
thumbnail
5
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoofia- valdkond, kus küsitak

Sissejuhatus filosoofiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun