Loengud

Kukk, Kirsike

Loengud (4)

Tallinna Ülikool - Filosoofia - Sissejuhatus filosoofiasse

4 HEA

Esitatud küsimused

Millest ma mõtlen kui ka?
Keskendunult vaadates ühte punkti küsime temalt "Millele sa mõtled?
Milline on hea elu Mis on õnn?
Milles hea elu seisneb?
Mis selle heaks teeb?
Milles õnn peitub?
Mida teha et olla õnnelik?
Kuidas elada hästi?
Milline on õiglane tegu?
Kuidas käituda eneseteiste suhtes?
Milline on hea elu Mis on õnn?
Milles seisneb hea elu?
Milles peitub õnn?
Kuidas elada hästi?
Mida teha et olla õnnelik?
Millist rolli omastab Seneca filosoofiale?
Kui Seneca pole piisavalt veenev Seneca ei too selgelt elumõtet välja?
Kust tulevad eetika ja moraali reeglid?
Kui moraalset progressi?
Kui moraalset ja poliitilist progressi?
Miks me üldse tahame elada?
Kui jah siis kust see tuleb?
Mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud?
Miks on ülepea miski aga pigem eimidagi?
Mis põhjustas asjade olemise?
Mis pani asjad liikuma?
Mis tekitas korrapärase maailma?
Kui jumal on kõikvõimas kas ta võib luua nii raske kivi et ta seda ise üles ei jaksa tõsta?
Miks ma olen dünamiit?
Milles peitub sõnade tähendus?
Mis on kunstiteos?
Kes on kunstiteose autor?
Kuidas kultuuri defineerida?
Kust see lähtub kust ma aru saan asjadest?
Kuidas eristada tõde ja vale ja mis see tõde üldse on?
Mis vastavad nendele kriteeriumitele?
Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
Kuidas asjad käivad professionaalses käitumises aga enamasti instituts?
Mis on olev kui olev?
Mis on substants?
Milles seisneb mis on oleva olemine?
Mis on filosoofia?
Millest filosoofia algab?
Mis on filosoofia?
Mis on filosoofia?
Mis on filosoofia?
Mida tähendab teada?
Kuidas kirjutada eksamiks filosoofilist teksti?

Lõik failist

Sissejuhatus filosoofiaase
I loeng
Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad:
1)etoloogiline
2)voluntaristlik
3)eksistentsialistlik
4)klassikaline
5)kristlik
6)romantismile omane
7) konstruktivistlik ja strukturalistlik
8)materialistlik
9)psühholoogiline
10)psühhoanalüütiline
11)analüütilisele filosoofiale omane
Filosoofiline antropoloogia
on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust

Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia
inimese definitsioon Wikipeedias:
Human beings, or humans (Homo sapiens — Latin : "wise human" or
"knowing human"), are bipedal primates in the family Hominidae.
DNA evidence indicates that modern humans originated in Africa
about 200,000 years ago. Humans have a highly developed brain ,
capable of abstract reasoning, language , introspection, problem
solving and emotion. This mental capability, combined with an erect
body carriage that frees the forelimbs (arms) for manipulating objects,
has allowed humans to make far greater use of tools than any other
species. Humans currently inhabit every continent on Earth, except
Antarctica ( although several governments maintain seasonally-staffed
research stations there ). Humans also now have a continuous presence
in low Earth orbit, occupying the International Space Station . The
human population on Earth is greater than 6.7 billion, as of July ,
2008.
Etoloogia – teadus loomadest, nende käitumisest ja mõtlemisest
Inimest liigitatakse loomade hulka, eriliseks . Proovitakse aru saada, mismoodi on inimene erinev teistest loomadest
Aristoteles – inimene on mõtlev loom
Homo sapiens
Eripära võib seletada ka kui defekti

Eksistentsialistlik mõtteviis
Martin Heidegger „Sein und Zeit ” (1927)
„inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend , kes on maailmas”
Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi
Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin

Voluntaristlik mõtteviis
Jean-Paul Sartre „olemine ja eimiski” (1943)
„teadvus on olemine, mille loomus on olla teadlik oma olemise olematusest”
Teadvus - maailma eitus Sartre järgi
Teadvusel on võima maailma eitada, mitte vastu võtta

I aste – teadvustan
II aste – reflektsioon, võime eitada

„teadvus on alati see, mis ta ei ole ja teadvus pole kunagi see, mis ta on”
„inimene on faktilisus ja selle ületamine” (Aufhebung)
„ma olen nii see, millest ma mõtlen, kui ka.?.?.”

Klassikaline strateegia
Inimene on hinge ja keha ühendus/liitsubstants (hingestatud keha)
Hing- keha elustav printsiip
Keha elusus – võime ennast ise liigutada (Aristoteles)
II loeng
Klassikaline filosoofiline antropoloogia
liitsubstants- kahest erinevast terminist koosnev keha(inimene)
Inimene on liitsubstants, mis koosneb:

Kehast ja hingest(mis liigub, sellel on ka hing)
Kehast, maisest hingest ja komilisest hingest. Kui ma mõtlen, siis pole mina see, kes mõtleb(Aristoteles)

mikrokosmos - Inimene on väike maailm, mis peegeldab suurt
Liitsubstantsi osa
Võime
Intentsionaalne objekt
Keha
Iha
Naudingu/rahulduse objekt
Hinge alam osa( sureb koos kehaga )
Iseloomu omadused
Armastuse/ tunnetuse allikas
Intellekt
Mõtlemine
Tõde, tõe allikas
Kristlik inimkontseptsioon.

Erilisus kogu loodu hulgas:
- jumala palge läbi loodud
- Inimene tunneb head ja kurja

Inimene on Jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt
Maist elu iseloomustab millegi puuduva igatsus, millest inimene jäi ilma veel enne oma sündi
Teispoolne päriskodu ja transtsentreerumine

Romantismi antropoloogia:

Inimene on….-isiksus, mille saladus väljendub tema loomingus.
Inimene on lõputult rikka, omapärase, unikaalse sisemaailmaga subjekt

Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele
Mõtette materialiseerimiseks peame loomingut kasutama. Looming on aken sisemaailma, kuigi väga tuhm, sest ükski looming ei peegelda rikkalikku sisemaailma

Konstruktivistlik & strukturalistlik antropoloogia

Hegel “ mina“ vahendatuse protsess
Marx : inimene on ühiskondlike suhete summa
„subjekti surm“ postmodernismis ja poststrukturalismis

Psühholoogiline strateegia
Jüri Allik , Psühholoogia Gümnaasiumile:

Peale meid ümbritsevate asjade (nt seinad, lauad ja toolid ) ja protsesside (nt auramine) on nähtused, mida nimetatakse vaimseteks ehk mentaalseteks. Näiteks märgates, et sõber istub keskendunult, vaadates ühte punkti, küsime temalt: "Millele sa mõtled?", eeldades, et ta oli ametis tegevusega , mida me tavaliselt nimetame mõtlemiseks. Või kui me näeme kassi, kes on tõmmanud küüru selga ja teeb susisevat häält, siis ütleme, et ta on vihane ja võib kellelegi kallale karata. Mõlemal juhul kõneleme sündmustest, mis toimuvad kellegi peas. Nii mõte kui viha on asjad, mis toimuvad organismi sisemuses ja nende olemasolust saame aimu vaid mõnede iseloomulike väliste märkide abil. Selliseid organismi sisemuses toimuvaid vaimseid ja hingelisi tegevusi võetaksegi kokku sõnaga psüühika. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist

Psühhoanalüütiline strateegia:
Freud

Das Unbewusste – TEADVUSTAMATUS
Psüühika kolm instantsi:
- id (das Es) – MISKI
- ego (Ich) – MINA
- superego (Überich) – ÜLEMINA

Lacan

„puudumise olukord“
... mida üritatakse ületada kolmes registris:
- imaginaarne
- sümboolne
- reaalne

III loeng
NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST…
Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut.
Eetika ehk praktiline filosoofia

klassikaline paradigma – Sokrates --18 saj.

Milline on hea elu? Mis on õnn?
Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub?
Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi?

uusaegne (modernistlik) – 18.saj – tänapäev

Mis on õiglus?
Milline on õiglane tegu?
Kuidas käituda enese/teiste suhtes?

Milline on hea elu? Mis on õnn?
Praegusel aja hetkel vastates inimene tänavalt – rikkus; asjad. Hea partner , maja, sotsiaalne tunnustus, naine jne. Defineerib asjade, hüvede läbi
Platon & Aristoteles – rikkused (sõbrad eelkõige, ideaalpartner, sotsiaalne tunnustus – kõrgesti sündinud, tervis, sugulaste ja järeltulijate hea käekäik, välimus)
Pop. Hedonism – õnn peitub iha objektide poolt pakutavas naudingus
Milles seisneb hea elu? Milles peitub õnn?
Mikrokosmiline tasakaal rikkuste vahel(Platon&Aristoteles) – eri hinge osadele suunatud allikad tasakaalus, ei domineeri teiste üle. Kui elu seisneb ainult seksis, on seda vähe! Õnnelikuks ei tee ka vaid söömine! Balansi eest vastutab mõistus.
Filosoofiline hedonism-õnn peitub targalt valitud naudingutes.
Religioosne hedonism-müstikud, teoloogid. Ülim hüve on taastada armastuse side jumalaga , aga see taastub hauataguses elus(pärast surma on religioosne ekstaas ) Elan seda elu nii, et hüve tuleks seal
„hüpe“ – hauatagune ekstaas, mis tuleb millegi pöörasega ära teenida. ( Abraham pidi oma poja Jumala nimel ohverdama)- hüpe tundmatuse, meeleheitlik moraali ja mõistuse vastane hüpe Jumala poole, tundmatu hüpe. Suurim hüve hauataguses elus, siin pean ära teenima, teen seda võimsalt.
Romantismi eetika- ülim hüve-looming ja loominguline eneseteostus . Elu mõte on loominguline eneseteostus.
Eksistensialism - õnn peitub vabaduse teostamises. Minu isikliku vabaduse teostamine on kõige olulisem.
Sotsiaalse hüve eetika- tähtsam on teenida mingi kollektiivi huve. Subjektiivne heaolu on tähtsaim asi, seda küsitakse ja uuritakse otse inimestelt.
Mingi idee teenimine NT: kommunism , rassism
Kuidas elada hästi? Mida teha, et olla õnnelik?
Populaarne hedonism – iha objekte võimalikullt palju omandada
Aristoteles, Platon - loomutäiuste või vooruste eetika- inimese
loomupärane kalduvus ühte või teistmoodi käituda v elada, teha. Loomutäius on hea kalduvus.Loomutäius – kalduvus käituda üht v teistmoodi käituda nii, et selle tulemuseks on hea elu. Paheline on see siis kui tulemuseks on halb elu. Ka pahe on laduvus. Hea on olla mõõdukas. Tuleb treenida. Vaprus on kesktee hulljulguse ja arguse vahel.
Religioosne eetika- tuleb uskuda , mitte ei tule treenida. Armastada Jumalat. Inimene ennast ise õnnelikuks teha ei saa, uskudes ja armastades valgub inimesse jumalik arm, mis õnnelikuks teeb
Romantismi eetika- jumaliku hääle leidmine endas, et saavutada ja teha suuri tegusid , talle allumine. Geenius minu sees, mis suunab mind suuri tegusid tegema teeb õnnelikuks.
Voluntarism - tänu oma tahtele saan ma õnnelikuks saada, juhul kui mul on tahet, tahtejõudu, tahet, et tahta.
Intellektualism- mõistuse abil saab õnnelikuks, tuleb lihtsalt asjade
peale mõelda. Asjade omamine ei tee õnnelikuks, tuleb osata nendega midagi peale hakata. Esimene eeldus, et kõik inimesed tahavad hästi elada, teine eeldus Platoni rikkused.
Platoni intellektualistliku eetika argument dialoogis Euthydemos:
1. Kõik inimesed tahavad hästi elada.
2. Selleks, et hästi elada, on vaja ... raha, tervist, atraktiivset välimust, olla sündinud suursugusest soost, võimu, au, tasakaalukus, õiglus, ... vedamist.
3. Sokrates: nende asjade omamine teeb õnnelikuks vaid juhul kui neid hästi ära kasutada. Seda teadmist nimetatakse tarkuseks.
4. Järelikult on eelkõige vaja tarkust
IV loeng
NB!!! Kirjade kohta pean eksamis teadma: millist rolli omastab Seneca filosoofiale? Mida me arvame askeesi ideaalist? Kas sellist askeesi on vaja? Kas Seneca põhjused selle askeesi juurde on piisavalt veenvad? Kas Seneca veenis meid, et miks surma pole vaja karta ? Seneca toonitab, et peaasi , et me sureksime hästi. Pigem surra auga ja hästi kui näruselt. Kui Seneca pole piisavalt veenev: Seneca ei too selgelt elumõtet välja? Seneca elumõte on auline elu, voorus(loomutäius).
Uusaegne moraalifilosoofia:
õige ja vale tegu
Kus kohast me teame, mis on eetiline ja õige ja kus läheb piir eetilise ja ebaeetilise vahel?
Kust tulevad eetika ja moraali reeglid?
Religioosne ja sotsiaalse hüve eetika:
Inimene peab käituma vastavalt:

jumala/ saatuse tahtele
sotsiaalsele hüvele(rass, rahvus, riik, kommunism, jne.)

Sentimentalism
-kriteeriumiks on sisetunne /südametunnistuse hääl
Formalism / deontoloogiline (kohustuse) eetika
- kriteeriumiks on on teo/tegematajätmise motiiv
Utilitarism / konsekventsionalism(tagajärje-eetika)
-tagajärjeks on teo/tegematajätmise tagajärg.
Eksistentsialism
( Kierkegaard , Sartre/voluntarism (Nietzsche
Eetiline sentimentalism
Eetilise/ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev
südametunnistuse hääl.
David Hume : moral sentiment- kõlblustunne: „teatud seesmine meel või tundmus , mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist.“ Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tundeid teod, mis on head kas indiviididele või kogu ühiskonnale.
Vastuväide nr1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud.
Vastuväide nr2: see on emotsioon , mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene.
Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja seetõttu objektiivne.
Deontoloogiline(kohustuse) eetika
Kreeka k. – kohustus
Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788
Das Sollen- kohustus, see , mida peab
Maksiim - puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreeglid.
Kategooriline imperatiiv - universaliseeritav(üldine) maksiim
Vastuväide nr1: liiga formaalne
Vastuväide nr2: kohati on praktiliste tagajärgede eiramine küsitav.
Konsekventsionalism, sh. utilitarism
Otsustavad tagajärjed:
eetiliselt õige tegu on selline, mille tagajärjel inimesed elavad paremini- on õnnelikumad.
Teo utilitarism:
käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks rohkem õnne.
Reegli utilitarism:
käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad.
Vastuväide nr1: kuidas õnne mõõta, et reeglitest juhinduda saaks.
Vastuväide nr2: midagi ei ole välistatud.
Eksistentsialistlik eetika:
Kierkegaard: „tõeline tegu ei ole mitte väliselt nähtav tegu, vaid sisemine otsustus , millega üksikisik realiseerib potensiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga.“
Otsustada saab olla kolmel tasandil:

esteetiline tasand: suhtumine naisesse- nauding ( Võrgutaja päeviku minategelane)

eetiline tasand: Suhtumine naisesse- abielu ( kohtunik Wilhelm emb-kummas)

religioosne tasand: suhtumine naisesse- tema asendamine jumalaga ( Aabraham Hirmus ja võrinas)
voluntarism eetikas :
Nietzsche
üliinimene: inimene sünnib inimesena alles siis kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud Jumalale : väärtuste loomine
Eetiline relativism
Moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiisbid on ajaloolised ja kultuutisõltelised.
Eetiline relativism toetub tavaliselt

konstruktivistlikule positsioonile - kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondliku praktikate käigus, järelikult on reegleid nii palju kui on erinevaid praktikaid.
kontekstide võrreldamatuse positsioonile: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis.

Siia sisse on just kui kodeeritud kultuuride vaheline sõda
Vastuväited eetilisele relativismile:
Vastuväide ajaloolisele relativismile- kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatus töökorralduses või kui moraalset progressi ? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi?
Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millega seletada kultuuridevahelist eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist?
NB! Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. Sallivus on globaliseeruva ja eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi.
KÜSIMUSED JÄRGMISEKS KORRAKS:
Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi?
V loeng
Religiooni filosoofia
Miks me üldse tahame elada? Cioran.
Inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias
Jumala olemus – kas on võimalik teada, et kas jumal on olemas või ei ole, kas on võimalik seda tõestada? Kristlik, religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil, aga religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb?
Sartre: elu mõte tuleb inimesel endal välja mõelda! Nii peabki! Elu mõtet ei pea üles leidma, vaid välja mõtlema.
Kas on võimalik aru saada, mis on jumal?
Jumala olemus kristlikus monoteismis.
Igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on:

Kõikvõimsus- igavene
Ülim tarkus
Ülim headus

Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants . Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid.
Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest.
Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon
L. Feuerbach : jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust
Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale
F. Nietzche : jumal on surnud
Freud: religioon on neuroos
Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon
Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon:
4 klassikalist jumalatõestuse viisi:
ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst:

mul on idee täiuslikust olendist

täiuslikkude juurde kuulub ka olemine järelikult olend eksisteerib
Thomas Aquinost:
Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine
Martin Heidegger: miks on ülepea miski aga pigem eimidagi?
Kausaalne tõestus: mis põhjustas asjade olemise?
Kineetiline tõestus: mis pani asjad liikuma?
Kosmoloogiline tõestus: mis tekitas korrapärase maailma?
VI Loeng
Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon:
Uued jumala tõestuse viisid:
Teoloogiline tõestus: David Hume: vahendiste vastavus eesmärgile; vastuargument Charles Darwinilt; samasus kavandusega võib tekkida loomuliku valiku tagajärjel.
„eelhäälestuslik tõestus“
Darwin: jumal lõi looduse selliselt , et ta areneb loodusliku valiku teel.
Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: et orgaaniline elu oleks võimalik, pidid Suure Paugu hetkel pidi kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on.
Eksistentsiaalne tõestus: Kristlik religioon on õige kuna see vastab kõigile meie vajadustele.(vaimsed) Olematute asjade olematust ei sa tõestada.
Kurjuse probleem:
Looduslik ja moraalne kurjus
Teodiike /teoditseia- jumalaõiguse teooria
Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe
Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument(Platon)
Kosmilise disaini paratamatuse argument. Leibniz : meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest.
Postmoderne religioonifilosoofia :
Poolt argument: argument imaginaarse valla retroaktiivset teostumisest. Väljamõeldud asi saab mingi aja möödudes retroaktiivselt olevaks,
Vastu argument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest:
Kui jumal on kõikvõimas, kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles ei jaksa tõsta? Jah ta peaks suutma luua nii raske kivi, kuna tema ise kehtestab loogika reegleid.
Usu ja mõistuse vahekord

ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)
loomupärased tõed on need, millega ma saan jõuda mõistuse alusel. Ilmutuslikud tõed on need, mida ma saan teada Jumala armule.

„mõõdukas“ seisukoht(David Hume, William James) teatud situatsioonis on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla(sõprus, armastus)

irratsionaalne ( Augustinus…Kierkegaard)
usun, kuna see on absurdne- credo quia absurdum
Nietche: Miks ma olen dünamiit? Vaata /küsi Kaire käest N teksti!!!----eksmaiks!
Keelefilosoofia :
on filosoofia valdkond , kus küsitakse:
keele ja sõnade olemuse kohta
keele ja sõnade tähistamisvõime kohta
keele ja sõnade kommunikatsioonivõime kohta
Milles peitub sõnade tähendus?
filosoofia-eelsed kontseptsioonid

Pythagoros: „ nimesid moodustata ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt.“
Demokritos: sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt.
Sofistid : sõnad on konventsioonid

ratsionalism ja empiris.

(platon, Aristoteles, Thomas Aquinas):
essentia, asja olemus
Uusaegne empirism : korduvad tajuimpulsid ehk „ideed“

John Locke : Sõna on… sekundaarne sise-tahu, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos.

Pragmatism ja Wittgenstein

John Dewey , Human Nature and Conduct, 1922

• sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt
• (“Laua idee ei ole midagi muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda.”)
• Ludwig Wittgenstein, Philosophische Untersuchungen, 1953
• sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus
keelerelatiivsuse hüpotees

Wilhelm von Humboldt , 1820

• keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid.
• Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf , 1939:
“me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimoodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ( speech community) ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti ohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele.“
J. Lock. Sõna on… sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos.
Pragmatism- J. Devey Human Nature and Conduct.
Sõna tähendus on tegevus- harjutuste komplekt. Luua idee ei ole midagi muud, kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes käituda.
Z. Wittgenstein arvas ka mõndagi.
Keele relatiivsuse hüõptees- Humboldt
Keel on aktiivne protsess, mille käigus projekteeritakse eraldiseisu maailm.
E. Sapir ja B. J. Whorf- keele relatiivsuse hüpoteesi sõnastajad.
Poliitikafilosoofia
On valdkond, kus küsitakse:

Ühiskonna ja riigi olemuse ja mõtte kohta
Indiviidi ja riigi vahekorra kohta, riigile allumise mõtte ja mõttetuse kohta
Indiviidi poliitiliste õiguste kohta
Indiviidi vabaduse ja selle sotsiaalsete piiride kohta

VIII Loeng
Essee- lihtsalt kirjutame ühe filosoofilise teksti, vabalt valitud žanr, kuid üks teema, mida oleme loengus püstitanud, kasutame seda kirjandust, mida oleme lugenud.
ESTEETIKA
filosoofia valdkond, kus küsitakse

Ilu olemuse järele
Kunstiteose mõtte, tema olemuse ja piiride järele-kas kuskilt maalt lõppeb see ala, algab
Kunstniku loomuse järgi

Mis on ilu?
objektiivse ilu teooriad:

Ilu on asjade objektiivne omadus, ei sõltu vaatajast

Ilu on harmoonia - keha eri osade omavahelise paigutuse küsimus, teatav proportsioon, mis iseloomustab ilu. Ilu on eelkõige, mida väljendatakse matemaatilistes proportsioonides- Platon.

Ilu on demiurgilise mõtte vorm- ilu vastab maailma looja mõttele ja ideele täpsemalt kui mitte ilusad asjad.

Ilu on lõpmatuse lõplik vorm ( romantikud )- ilu on lõputute suuruste olemus, lõputult ammendamatu. Hinge lõputus, jumala lõputus.

subjektiivse ilu teooriad:

David Hume: „ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb. „
Immanuel Kant: eesmärgipärasus ilma eesmärgita

Mis on kunstiteos ?
I Platon mimesis - kunstiteos on millegi objektiivse koopia/ imitatsioon/ jäljendamine. Kunst on järgmine teiste asjade järel.
II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi- vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida.
III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles, Hegel, Cassirer , romantikud) meeleliselt tajutavas vormis. Cassirer: kunst on reaalsus intensiivistatud kujul, aitab meil aimata asjade vormi, kunstis peitub tõeline ehtne avastatus.
Kunstiteose olemust puudutatavad vaidlused:
Kunstiteose piiride küsimus: kas kunstiteos on piiratud žanriliste või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, milles pole helisid ; luuletus, milles pole sõnu, jne) kas näidend ilma näitlejateta on näidend, raamat ilma kaanteta jne.
Kunstiteose originaalsuse(vs unikaalsus ) küsimus: mis teeb teose originaalseks. Iga asi on originaalne. Mitte samastada unikaalsust ja originaalsust. Kõik asjad ja olendid on erinevad. Kõik erinevad asjad ei ole veel originaalsed juhul kui me ei taha samastada unikaalsust ja originaalsust. Originaalsus on vaid ideoloogiline loosung , millele ei leidu vastet. Kõik teosed on mingist tsitaadist alguse saanud.
Kes on kunstiteose autor?

vahendaja /meedium Teose looja vahendab mingisugust häält, ideed, mis tuleb kõrgemalt poolt. cit. Platoni dialoog IONOS. Kunstiloomine pole oskus, vaid jumalik and.

tehnik /meister- Aristoteles.

lugeja/vaataja poolt moodustatud konstruktsioon .
Roland Barthes:“ autori surm“: Teos ei anna Autor- jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude.
Michel Foucault: autorifunktsioon(„Mis on autor?“)
IX loeng
Kultuurifilosoofia
filosoofia valdkond, kus küsitakse….

Kultuuri loomuse kohta
Kultuuri ja inimese vahekorra kohta(kultuuri rolli kohta inimese olemises)
Kultuuride paljususe ja erinevuse kohta(küsimus kultuurirelativismist)

Kuidas kultuuri defineerida?
(saab väga erinevalt defineerida)
substantsiaalsed definitsioonid (mida kultuur sisaldab? Millistest asjadest kultuur koosneb?)

materiaalsed asjad: kunstlikud esemed
sotsiaalsed asjad: ühiselu reeglid, normid, institutsioonid - kultuuriks võib pidada neid reegleid, mis neid gruppe koos hoiavad.
Ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused

Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. )
Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine

Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine .
Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine

Inimese kultuuriline determineeritus

Rollid vs isiksus: essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/ strukturalistlk seisukoht.

Pascal , Mõtted
Hegel, vaimu fenomenoloogia
John Dewey, inimloomus ja käitumine
George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond
Pierre Bourdieu , Praktilised põhjused

Habitus; harjumus- on omandatud kalduvus(sotsiaalses kontekstis) mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul.
Sotsiaalne roll – harjumuste kogum, mis kuulub „üldistatud Teisele”
Isiksus- teatud kogus sotsiaalseid rolle?- EKSAMI KÜSIMUS!?!?!?!!!!:(

Doing is beliveing!
VII Loeng
Epistemoloogia
teadus teadmisest/ tunnetusteooria /gnoseoloogia- teadus sellest tarkusst
filosoofia üks põhivaldkondi, kus küsitakse

Teadmise võimalikkuse ja selle objetiivsuse kohta
Tunnetusmehhanismide kohta- kust see lähtub, kust ma aru saan asjadest?
Tõe olemuse kohta- kuidas eristada tõde ja vale ja mis see tõde üldse on?

Epistemoloogia põhisuunad:

Ratsionalism
Empirism
Transtsendentaalne kriitika
Fenomeloogia
Pragmatism

Tegelikkuse ja näivuse eristuse näited:

Peeter on hea sõber
B. Peeter käitub hea sõbra kombel

Peeter armastab mind

Peeter väidab, et ma armastab mind

Jumal kuuleb mu palveid

Kui ma usun, et Jumal kuuleb mu palveid, siis see aiatb mind hingerahu saavutamisel

Peeter varastas Marilt 1000 krooni

Ma ei usalda Peetrit ja usun, et ta varastab alati kui saab
B-d isel. see, kuidas mina näen asju olevat
A-d isel. Tegelikkuse enda kohta. Variantide b kohta on mul vaja ainult ausust iseenda vastu, olla aus enda suhtes.
Teadmise objektiivsuse küsimus. Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on?
Objektivism- jah, tegelikkus on midagi muud sellest, mis mulle näib, aga mingi teaduslikul viisil on võimalik teada saada, kuidas tegelikult on.
Skeptitsism -tegelikult on olemas ainult tühjus- aatomid ja nende vaheline tühjus, meile ainult näib, et see nii on- värvid jne. ainult idee eksisteerib. Aatomid ja nende vaheline tühjus.
Subjektivism- asjad näivad mulle mingit moodi, aga tegelikult ongi asjad nii nagu nad on, ei mingeid aatomeid, ei mingit ideid, on see, mis paistab.
Teadusliku teadmise ideaal
Maksimaalsed nõuded teaduslike väidete ja teooriate tõesusele:

Olulist/olemuslikku informatsiooni andev: selgitav/ seletav/põhjendav
Objektiivne
Erapooletu
Läbipaistev ( Descartes : selge ja distinktne )-
Tõestatav( kas loogiliselt või empiiriliselt)
Loogiliselt koherente- üks osa ei tohi olla vastuolus teise osaga
Lähtealuseid reflekteeriv- suuta läbi valgustada ka need teooriad, millest see ise on üleehitatud.

Kas on teadmisi, mis vastavad nendele kriteeriumitele?
Tunnetuse mehhanismid : empirism
Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest.
John Locke, an essay concerning human understanding , 1690 Objekt- taju(sensation) – lihtidee-liitidee
David Hume, an enquiry abuot human understanding, 1748 Objekt – taju (impression) –tajude koopiad- ideed
Tunnetuse mehhanismid: Ratsionalism:
Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
Ratsionalism: teatud asju(õigluse printsiibid , loogikaseadused, asjade olemused) ei ole võimalik meeleliselt kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel.
Platon: anamnesis
Descartes: selge ja distinktne mõtlemine
tunnetuse mehhanismid: pragmatism
kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
pragmatism: teadmine lähtub elupraktikatest; ning praktika on tõe kriteerium : tõesed väited on need, mille tagajärjel meie elupraktikad edenevad
William James Pragmatism 1907
Richard Rorty Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus 1989
Immanuel Kanti “ transtsendentaalne pööre“
1781 Puhta mõistuse kriitika:
mis teeb teadmise võimalikuks, ehk, millised on teadusliku võimalikuse paratamatud vormid?

Ruum
Aeg
Substants
Jne.

X LOENG 08.12.08 loeng
Tunnetuse mehhanismid: fenomenoloogia- fenomenide uurimine
Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?

….teadmine lähtub kogemusest, mis on ühel või teisel viisil struktureeritud ning teadmiseni on võimalik jõuda uurides seda, millised on need asjad, mida ma kogen . Kõik mida ma tunnen , tean, moodustab mu kogemused, selle sisu ongi fenomenoloogia.
F. ei ole kogemus piiritletud empiiriliselt.
Edmund Husserl : Loogilised uurimused, 1900. : noees- mingi kogemise akt, minu teadvuse tegevus ja noeem- fenomen ehk igasugune teadvuse sisu/ühik, mis minu teadvuse voos minust läbi käib.
Intentsionaalsus- avatud suunatud asjade poole, Heidegger ütleb: asjadel on omadus end meile näidata. minu teadvus on suunatud, noeemid on suunatud- st. ma tajun oma meeltes seda eset ennast, mitte seda pildikest peas, mis tekib.

Horisondid e. sünteesid: objekti sisemine horisont ehk identifikatsiooni süntees- kogemuse võime näha, tuua paljud erinevad tajud kokku ühe eseme või asja juurde.
Objektide väline horisont ehk asjade väli.
Ruumiline süntees- mulle tundub, et näen kolmemõõtmelisi objekte, tegelikult ma ju neid nii ei näe.
Ajalised horisondid: retentsioon ja proentsioon- mineviku suunaline asjade taju.
Kinesteetilised horisondid- see, mida ma silmadega näen võib muutuda, oskan ühendada erinevad perspektiivid nii, et ma suudan nad üheks esemeks luua.

Kultuurifenomenoloogia
kollektiivselt struktureeritud kogemuse uurimine. Kogemuse kollektiivsed struktuurid on moodustatud kultuurisümbolite poolt
Kultuurisümbolid on sõnalise, narratiivse, teoreetilise , pildilise, ruumilise või helilise vormi saanud ideaalsused, mis moodustavad ühe kultuurikogukonna kollektiivse teadvuse ja mälu
kultuurisõltelist kogemust põhjustav struktuur
noeem / idee - teadvuse voo suurema või vähemal määral isoleeritavalt vaadeldav ühik
märk / kultuuri objekt, milles mingi ideaalne tähendus on seotud materiaalse kestaga, mis on inimese meeltega tajutav ja tänu millele on võimalik seda eset
märgina ära tunda ja tema tähendust tõlgendada
sümbol / kollektiivse teadvuse v mälu ühik
asi ise
Kultuurisümbolid ja ilmalava

Kultuurisümbolid on sümboolse( sõnalise, narratiivse, pildilise, ruumilise või helilise) kesta saanud ideaalsused, mis moodustavad ühe kultuuri ilmalava.
Ilmalava on (tähenduse) horisont, milles subjektiivsed ideaalkehad saavad objektiivse (intersubjektiivselt mõistetava) vormi.
Ilmalava on ühe kultuurikogukonna kollektiivse teadvuse struktuur, mida pole olemas, kuid mis toimib indiviidide mõtlemise ja tegevuse tähenduste kultuurilise kõige laiema horisondina

Kultuurisümbolite roll indiviidi elus

Indiviidi igapäevase praktilise tegevuse puhul toimivad kultuurisümbolid sarnaselt žanrireeglitega kunstis, teaduses ja kirjanduses, mis määravad:

Antud tegevuse või materjali käsitlemise reeglid, viisid ja vormid
Tegevuse Teise (sõnumi vastuvõtja staatus, kuulamise reeglid, sotsiaalne roll, sümboolne staatus)
Tegevuse Mina (sõnumi saatja autoripositsioon, mina-pilt, sotsiaalse rolli sümboolne staatus, jne. )
Igapäevaleus seavad praktikale žanrireeglitele koha peal raamid terve mõistus, tsiviilreligioon ja ideoloogiad ( nad sisaldavad endas implitsiitseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad) professionaalses käitumises aga enamasti instituts..!?

kultuurisümbolite toimemehhanismid
Indiviidi igapäevase praktilise tegevuse puhul toimivad kultuurisümbolid sarnaselt žanrireeglitega kunstis, teaduses ja kirjanduses, mis määravad:
● antud tegevuse või materjali käsitlemise reeglid, viisid ja vormid
● tegevuse Teise (sõnumi vastuvõtja staatus, kuulamise reeglid, sotsiaalne roll, sümboolne staatus)
● tegevuse Mina (sõnumi saatja autoripositsioon, mina-pilt, sotsiaalse rolli ˇ sümboolne staatus, jne)
Igapäevaelus seavad praktikale žanrireeglite koha peal
raamid terve mõistus, tsiviilreligioon ja ideoloogiad (nad sisaldavad endas implitsiitseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad) professionaalses käitumises aga enamasti institutsionaalsed reeglid
metafüüsika / ontoloogia / esimene filosoofia
meta ta metaphysika
... on filosoofia valdkond, kus küsitakse

oleva olemuse kohta
oleva olemise kohta
olemuse loomuse kohta

mis on olemus?
asja loomus; see, mis teeb asjast „selle“
Platon: eidos
Thomas: essentia
essentsialism
oleva olemus
mis on olev (kui olev)?
olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik muutub
olev on see, mis on iseenesest lähtudes / tänu iseendale
substants = see, mis on / olev asi
mis on substants?

lihtsubstants: eidos
lihtsubstants: mateeria
liitsubstants: vormi ja mateeria ühendus
Aristotelese substantsiteooria: formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus

oleva olemine
miks olev on?

loogiline paratamatus
täius

kuidas olev on?

liikumatult, liikumine on illusioon
liikuvalt, liikumatus ja püsivus on illusioon

milles seisneb / mis on oleva olemine?
Mis on filosoofia? - alguse küsimus
Millest filosoofia algab?

Aristoteles – imestusest
Descartes – radikaalne kahtlus
Camus – absurdist
Bibihhin - meeleolust

Mis on filosoofia? - meetodite küsimus
faculty / hingejõud /
võime
žanr / vorm
meetod
mõtlemine
arutlus
õiged arutluse reeglid (loogika)
kujutlusvõime
kirjanduslik tekst /kõne
metafoorid ja kujundid , teksti / kõne retoorilised omadused
mälu (mäletamine ja matkimine
mäluteater, ajalugu
sümbolid, toposed (autoriteedid) jt.
mnemotehnilised vahendid, narratiiv .
naer, iroonia
nali ( lollus , narrus, paroodia )
ümberpööramine
Mis on filosoofia? - etümoloogiline vastus
Pythagoras:

philós – sõber, armuke
sophia – tarkus

Mis on tarkus?
Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest
... teadmine taevalikest ja maistest asjadest.
A. Taevased asjad: kehalised asjad (füüsika, astronoomia,
bioloogia , anatoomia) ja kehatud asjad ( teoloogia ,
psühholoogia, matemaatika )
B. Maised asjad: eetika ja riigitarkus (jurisprudentia)
C. Tehnilised asjad (loogika, dialektika, retoorika )
Mis on filosoofia? - „lõplik“ vastus
Mida tähendab teada?
Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus
Filosoofia on sündmus või olukord, kus inimene küsib oma ksistentsiaalse situatsiooni kohta ja vastab sellele keele ja mõtlemise jõudusid kasutades

kuidas kirjutada eksamiks filosoofilist teksti?
Eksam on kirjalik ja koosneb lühikestest küsimustest kohustusliku kirjanduse ja loengus räägitu või asenduskirjanduse kohta (eksamil tuleb valida, kas te soovite küsimusi asenduskirjanduse või loengute põhjal; kohustusliku kirjanduse kohta tuleb vastata igal juhul). Eksam annab kõige paremal juhul hinde C; parema hinde
saamiseks võib kirjutada ühe filosoofilise teksti, valides kohustuslikus kirjanduses toodud tekstižanrite vahel ja keskendudes ühele loengutes või nimetatud asenduskirjanduses mainitud filosoofilisele küsimusele (mainige oma tekstis, kust Te küsimuse võtsite). Valitud küsimust käsitledes tuleb kasutada vähemalt kolme kohustuslikus kirjanduses nimetatud teksti ja neile korrektselt viidata

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

193 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kirsike Kukk Õppematerjali autor

Loengute konspekt

filosoofia ajalugu suunad ja põhimõisted

Sarnased õppematerjalid

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol

Filosoofia

docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu

Eetika

docx

Kordamine filosoofia eksamiks

Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü

Filosoofia

docx

Sissejuhatus filosoofiasse

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

Filosoofia konspekt

1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade h

Kategoriseerimata

docx

Filosoofia 5. loeng

1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mida inimene enne ei omanud, k

Filosoofia

docx

Eetiline filosoofia

1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hinge osad liiguvad ha

Filosoofia

Rohkem sarnaseid