2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes muudab tõeseks iga mõtte, millel see omadus o...
Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eks...
ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et ahju küttes muutuvad toad soojemaks, kui peale kütmist ongi toad soojemad. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n.ö toimib. Intellektualistide põhioletus on aga, et tõde on inertne staatiline suhe. Kui tõene idée on väljatöötatud, siis on kõik. Ei ole vaja enam tagajärgi mõelda, on saavutatud teadmiste ja tunnetuste tasakaal. James toob pragmatistide ja intellektualistide vaidlusse "kella" näite, kus ta üritab
Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Vastuargument Teooria kriitikas on öeldud, et ekslikult on ühest tõe tunnusest tõe definitsioon. Sest ka ekslikele ja vääradele uskumustele tuginev tegutsemine võib viia eduka tulemuseni. Selline kriitika ütleb, et
ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n.ö toimib. Kriitika autori suhtes: Artiklist loen välja, et väide on tõene, kui ta annab kasulikke tagajärgi ja tõde pole midagi muud kui kasulikkus. Aga kui tõde on meile nii kasulik, siis miks on meie ümber nii palju valet? Esialgu me ju ei saa aru, kas meile valetatakse või mitte, see selgub alles hiljem, kui kunagi tõde selgub
muutuvate väliskeskkonnast tulenevate võimaluste ja ohtudega on … a. Eelarve b. Tegevusplaan c. Poliitika d. Protseduur e. Strateegia 18.Milline alljärgnevalt loetletud ideaaltüüpidest ei kuulu Mike Wahl’i ..konna tüpoloogiasse? a. Humanist - Traditsional (HUSTA) b. Modern (MODERN) c. Idealist – humanist (IDEHU) d. Pragmatist - materialist (PRAMA) e. Idealist (IDEA)
sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka emotsionaalne tulemus. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taoliselt juhtumilt teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist. Vead: inimtunnetusel on raske haarata ja üldistada kõiki tegelikkuses asetleidvaid sündmusi. Kõik oleneb taustsüsteemist. Koherentsiteooria järgi on tõesed need väited, mis on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas. Tõe
juhindumise tulemused? Oletame nüüd, et me tahame teada, kas Kolumbus ületas Atlandi ookeani 1492. aastal või mitte. Kui me oleme pragmatistid, siis ei tule meil sugugi nagu teised inimesed teeksid vaadata järele teatmikust. Meil tuleks kõigepealt hoopis välja selgitada, millised on selle uskumuse tagajärjed ja kuidas nad erinevad tagajärgedest, mis kaasneksid usuga, et Kolumbus ületas Atlandi ookeani näiteks 1491. või 1493. aastal. Teiseks, pragmatist ütleb, et uskumus on tõene siis, kui ta viib heade tulemusteni. Kuid seda, kas antud uskumus on kasulik, et tea me ju absoluutse kindlusega. Me võime ainult uskuda, et ta on kasulik. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Kolmandaks, William James'i järgi võib juhtuda, et väide , et Jumal on olemas on tõene, kuigi tegelikult Jumalat ei olegi olemas
pühendumist, mis hõlmab nii keha kui vaimu treenimist ning arendamist, on ülesehitatud teenimaks vaid üht kindlat eesmärki- tagada õiglase ühiskonna järjepidevus." Arvan, et Platonil on õigus kui ta väidab, et haridus on eeldus õiglusühiskonnale. Inimene, kes on haritud tunneb seadust ning suudab seda mõista olles samal ajal suuteline eristama õiget valest ja head halvast. Nii moraali kui ka seaduste järgi. Teisalt arvab Ameerika pragmatist John Derwey, et haridus tähendab kasvatamist, arenemist ning kogemuste omandamist. Tema arvates pole haridusel kindlat eesmärki ega pole ka vaid vahend, millegi saavutamiseks. Oma raamatus "Democracy and Education" ( Demokraatia ja Haridus) näitab ta, et kasvamine on vaid kasvamise jaoks ning haridus vaid hariduse jaoks. Leian, et mingil määral on ka J.Derwey´l õigus oma väites, et haridus on kasvamine nii arenedes kui ka kogemuste
kultuurist tulenevad tugevused ja nõrkused, pidevalt muutuvate väliskeskkonnast tulenevate võimaluste ja ohtudega on ... a. Eelarve b. Tegevusplaan c. Poliitika d. Protseduur e. Strateegia 18.Milline alljärgnevalt loetletud ideaaltüüpidest ei kuulu Mike Wahl'i ..konna tüpoloogiasse? a. Humanist - Traditsional (HUSTA) b. Modern (MODERN) c. Idealist humanist (IDEHU) d. Pragmatist - materialist (PRAMA) e. Idealist (IDEA) 1. Otsuste ja tegevuste kogum, mis kindlustab pikas perspektiivis äriühingu jätkusuutliku tulemuslikkuse on - strateegia 2. Strateegilise juhtimise mudel koosneb neljast põhielemendist, seda ei ole - taktika 3. Funktsionaalse strateegia fookus on - ressursside tootlikuse maksimeerimisel 4. Milline alljärgmevalt loetletud kohstustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne - elluviimine 5
Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Mind tõepoolest hämmastab, et enamus valijaid Eestis tegelikult ei tea kuidas Eesti valimissüsteem toimib ja paljud inimesed usuvad dogmasid, mis tegelikult ei vasta tõele. Kõige
” Kanti arvates lähtub inimene sellisest pragmaatilisest usust vaid erandjuhul. Pragmatismi seisukohalt lähtuvad aga inimesed alati vaid oma uskumustest ning selle asemel, et vastandada teadmist mitteteadmisele, tuleb vastandada hoopis usku kahtlusele. Pragmatistlik meetod Pragmatistlik meetod on James’i sõnul “meetod metafüüsiliste vaidluste lahendamiseks, mis muidu võiksid kesta lõpmatuseni” (James, Pragmatism, lk 36). Iga teooria või uskumuse puhul uurib pragmatist, milline oleks erinevus, kui ta lähtuks oma tegevuses ühest, mitte aga teisest (või kolmandast) teooriast või uskumusest. Kui ei saa kindlaks teha mingit praktilist erinevust, siis tähendavad alternatiivid sisuliselt ühte ja sama ning vaidlus on mõttetu. Iga tõsine vaidlus peab olema seotud mingi praktilise tulemusega – kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4)
g., discovery, theory, model, measurement, etc.), there are actually do not have meanings in the abstract. Words are used by people in particular fewer significant unique topics than one might imagine. For example, the concept of sociohistorical situations, and they mean whatever those people take them to mean. unconscious mental acts may be treated as a unique problem of psychology or The pragmatist accepts the need for the robust explications of the semanticists, but psychoanalytic theory, or as a species of the more general problem of unobservable insists that they must be bound by spatiotemporal and cultural constraints. For entities. The Heisenberg indeterminacy relation may be regarded as a unique problem of
*milline on äriühingu strateegia *KISS – situational, strategic, integrated, controlled Martin Hilb presents a new, holistic approach to corporate governance called “New Corporate Governance”, which is based on a reversed KISS principle: keep it Situational, Strategic, Integrated and Controlled, adding simultaneous value to shareholders, customers, employees and society. *Tüpoloogia küsimused – omaniku tüpoloogia 4 tüüpi (HUSTA, MODERN, PRAMA, IDEA) – humanist, modern, pragmatist, idealist *strateegia definitsioonist; *neljast peamisest strateegilisest komponedist: keskkonna seire, strateegia formuleerimine, strateegia rakendus, kontroll; *maatriks-struktuurist ettevõtes; A matrix type of organisational structure combines the traditional departments seen in functional structures with project teams. *missiooni definitsioonist; *TOWS põhimõtest; A TOWS analysis involves the same basic process of listing strengths, weaknesses,
Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene väide kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendabvasturääkivuste puudumist
* Epistemoloogia (kr ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne teadmine) on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, defineerida teadmist
“Töötama” kahemõttelisus A. Lovejoy (1908): mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis ‘töötab’”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2) mingi uskumus varustab meid energiagaKasulik väärus: - Võib ju olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär! - Uskumine hauatagusesse ellu võib olla kasulik, ent me ei järelda sellest, et uskumus “hauatagune elu eksisteerib” on tõene. Tõe otsimise mõte B. Russell: pragmatist mõistab vääriti tõe otsimist! - Kui me tahame teada, “kas on tõsi, et lumi on valge”, ei pea me silmas, “kas on kasulik uskuda, et lumi on valge”. - Meid huvitab hoopis see, kas lumega on asi nii, nagu väites kirjeldati ning see tähendab lume ja tema omaduste uurimist. 7. Selgitage deflatsionismi põhisisu ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Vaated, mida iseloomustab uskumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Laskem tõest ja tõeteooriatest õhk välja
sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetuse haigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa. See on tõene, mis on meile kasulik. Absoluutselt tõene on olemas, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda 3
Galtoni tähtsaks avastuseks, mis kehtib mitte ainult kasvu, vaid paljude teiste omaduste, sealhulgas vaimsete omaduste puhul. Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus sisaldab informatsiooni mingi teise suuruse kohta. See jääb -1<0>1 vahele. Mida suurem on kordaja absoluutväärtus, seda tugevam on seos. William Jameist saab alguse Ameerika psühholoogia, mis erineb Euroopa omast. See oli tunduvalt praktilisem ja elutõesem. Vaadetelt oli ta pragmatist, hindas asju kasulikkuse seisukohalt. 5. Psühholoogia koolkonnad (biheiviorism, gestaltpsüholoogia, psühhoanalüüs, kognitiivne psühholoogia). Üksikud uurijad vähenevad, tekivad koolkonnad. Valitsevad suured koolkonnad, mis koondavad sarnaste ideedega psühholooge. Biheiviorism, koolkond USA's. Gestaltpshl, Saksamaal. Psühhoanalüüs mõjutas kunsti, kirjandust. Humanistlik psühholoogia. Kognitiivne psühholoogia on 5 suuremat koolkonda.
Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Tõesed on sellised uskumused... ...mis "töötavad" ...millest lähtudes saab sihipäraselt töötada ...mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda Esindajad: C. S. Peirce, W. James, F. C. S. Schiller, J. Dewey.
(Platon, Aristoteles) N: tahvlile kirjutatud 1 üks, mis ei viita sellele tindiplekile tahvlil, vaid midagi hoopis muud.Sõna Inimene küll tähistab kõiki, vaid mitte kõiki konkreetselt, vaid üldiselt. *Uusaegne empirism(Locke, Hume): korduvalt tajutavad impulsid ehk ,,ideed". Locke: ,,sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. 3. Milles peitub sõnade tähendus? pragmatist ja Wittgenstein *John Dewey: ,,sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt: Laua idee ei ole midagi muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda") Mulle on terve elu õpetatud, et laua taga saab istuda ja kui ma näen lauda, pean ma selle kohta ütlema just laud. *Ludwig Wittgenstein: ,,sõna tähendus tuleb harjumuslikust käitumisest" 4. Milles seisneb sõnade tähendus? keelerelatiivsuse hüpotees
James: Mõte on tõene sedavõrd, kuivõrd uskumine sellesse on kasulik. Kriitikat: - „Töötama“ kahemõttelisus: 1)mingi uskumus prognoosis juhtuvat, 2)mingi uskumus varustas meid energiaga. Uskumus „homme ma armun“ võib töötada tähenduses 2), aga mitte 1). - Kasulik väär/kasutu tõde: võib olla kasulik uskuda midagi, mis on väär, nt hauatagune elu. Tõde võib olla väga kahjulik. Tõde võib olla kasutu. - Tõe otsimise mõte: Russelli järgi mõistab pragmatist tõe otsimist vääriti. Kui tahame teada, kas on tõsi, et lumi on valge, ei pea me silmas, kas on kasulik uskuda, et see on valge. V Deflatsionismi tõeteooriad *Ramsey, Ayer, Strawson, Quine a) Tõe mõiste pole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eeldavad teised teooriad. b) Tõde ei oma deepi olemust – pole mingit kõigi tõdede ühist omadust. c) Tõeprobleem masendab filosoofe, sest nad otsivad seda, mida pole olemas.
Miks ei ole meil mõtet empiristidega koos küsida teadmiste allikate järele? Kas see on ühtviisi igal teadusalal? Mida peab Popper silmas traditsiooni kui teadmiste allika all? Mida tähendab tema väide, et tõde on üle inimliku võimu? Kas Popperi falsifikatsionism ikka lahendab probleemid, mille lahendamisele ta pretendeerib? (Popper). Lisaks on Chalmersi 4-6 ptk kommentaarid falsifikatsionismile. Popper. Optimist, pessimist, and pragmatist view of scientific knowledge Optimist – põhjendusele rajatud vaade, internalism – aluste baasil. Kogemuse baasil õigustus. Pessimism – skeptikud. Pessimism – vastukaja. Newtoni argument, teooria põhjendustega. Pragmatism – William James. Instrumentaalne vahend. Opereerida vaatega. Tõde kui praktiline toimine ---Popperi kriitika. Skeptitsismi alaliik? Popper. Kui absoluutset alust pole teadusele. Suhteline alus. Võrdlused ja eksperimendid
annaabi.ee 
