Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid teadmise tüüpe on olemas ?
  • Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks ?
  • Kuidas filosoofiaga alustada ?
  • Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate ?
  • Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad ?
  • Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta ?
  • Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem ?
  • Milline on teie seisukoht selles küsimuses ?
  • Mida peab Pascal inimese loomuseks ?
  • Millega ta seda põhjendab ?
  • Kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab ?
  • Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi ?
  • Mida see tähendab ?
  • Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi ?
  • Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi ?
  • Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia ?
  • Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias ?
  • Mis on teodiike ?
  • Kes või mis on jumal ja kas tema olemust on üldse võimalik määratleda ?
  • Miks on maailmas kurjus ja kui jumal selle olemasolu eest ei vastuta, siis kes vastutab ?
  • Kuidas Cioran kirjeldab inimest ?
  • Mida arvab Cioran inimese elust ?
  • Millega ta seda õigustab ?
  • Miks Cioran võitleb elu vastu ?
  • Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine” ?
  • Kes on Nietzsche järgi “ immoralist ” ?
  • Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis ?
  • Kuidas iseloomustab Nietzsche “ dekadentlikku inimest” ?
  • Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit ?
  • Millised on tema “hügieeni” põhimõtted ?
  • Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia ?
  • Millised tunnused eristavad meid loomadest ?
  • Kuidas suhestuvad inimesel keha ja vaim ?
  • Mille kohta ma ütlen „mina“ ?
  • Millest tekib viha, hirm, rõõm jne ?
  • Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas ?
  • Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks ?
  • Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV’e kirjale ?
  • Millega neist te nõustute ?
  • Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi ?
  • Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega ?
  • Milline ta on? Millega ta seda põhjendab ?
  • Kuidas on võimalik määratleda ilu ?
  • Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost ?
  • Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli ?
  • Millisena on nähtud keele rolli ?
  • Milles on võib näha sõnades peituvat väge ?
  • Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates ?
  • Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees ?
  • Kuidas on võimalik kultuuri määratleda ?
  • Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem ?
  • Milline on kunstniku loomus ?
  • Milline on indiviidi suhe riigiga ?
  • Mille pinnalt on riik tekkinud ?
  • Kui vaba saab või tohib olla inimene riigi raames ?
  • Milliseid piiranguid seab keelebarjäär ?
  • Kuidas defineerida kultuuri ?
  • Millest see koosneb ?
  • Mis eristab ühte kultuuri teisest ?
  • Mis on maailm Bibihhini arvates ?
  • Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem ?
  • Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet ?
  • Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust ?
  • Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks ?
  • Mida koopa allegooria sümboliseerib ?
  • Kui ka täies hiilguses kogeda. 2. Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks ?
  • Mida ahelais virgumine on võimaldanud näha. 3. Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama ?
  • Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja ?
  • Kui ta on päikesevalgusega harjunud ?
  • Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi ?
  • Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia ?
  • Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu ?
  • Mis tähendab naturalistlik hüve ?
  • Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas ?
  • Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel ?
  • Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas ?
  • Mis on õnn? Milline on hea ja õnnelik elu ?
  • Milles see seisneb ?
  • Kuidas seda saavutada ?
  • Mida tuleks teha õnnelikkuse tagamiseks ?
  • Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu ?
  • Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse ?
  • Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse “ ?
  • Mida peab James „sisemisteks ideaalideks“ ?
  • Miks ei püstitata James’i arvates mälestusmärke metrooehitajatele ?
  • Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c) ?
  • Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia , tunnetusteooria ja gnoseoloogia ?
  • Milliseid olemise valdkondi Platon eristab ?
  • Milliseid teadmise astmeid Platon eristab ?
  • Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias ?
  • Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil ?
  • Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias ?
  • Mis teeb tõest tõe ?
  • Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes ?
  • Mida peab Herakleitos tegelikkuseks ?
  • Mida ta võiks sellega silmas pidada ?
  • Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika ?
  • Mis on essentsialism ?
  • Mis on substants ?
  • Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest ?
  • Milliste filosoofia tegemise tehnikatega teselle kursuse jooksul kokku puutusite ?
  • Milline on filosoofilise teadmise loomus ?
  • Mis on olev ja olemas ?
  • Mis on olemus kui niisugune ?
  • Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub ?
  • Kui katkeb mõtlemine, katkeb ka „mina“ olemasolu. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha ?
  • Milline on Descartes’i arvates loomuse vajalikkus inimesele ?
 
Säutsu twitteris
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd
1. loeng
  • Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia?
  • Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
  • Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
  • Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid  seda määratlevad?
  • Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia  essentsialistliku määratluse kohta?
  • Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
  • Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi:
    Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki , olles orienteeritud selle materiaalsele teostamisele, millegi siia ilma tekitamisele.
    Praktiline teadmine
    – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja ratsionaalseid otsuseid, eristada head halvast , õiget valest ning nende teadmiste abil elada õnnelikult, korraldada ühiskonnaelu. Tänapäeval tuntakse seda tüüpi teadmist peamiselt eetika ja praktilise filosoofia nime all.
    Teoreetiline teadmine
    Filosoofiline tarkus, mida Aristoteles kutsus esimeseks filosoofiaks. Teadmine teadmise pärast – midagi, mis on hea inimesele endale, mitte suunatud millegi teostamisele või saavutamisele. Käib kolme tüüpi asjade kohta:
    * Asjad, mis on eraldi (inimese mõtlemisest ja meeltest), kuid mis muutuvad, nt looduse poolt antud asjad, inimese loodud füüsilised objektid.
    * Asjad, mis ei ole eraldi ja ei muutu, nt matemaatilised ja geomeetrilised põhitõed , mille jaoks on vaja inimese teadmist ja teadust.
    * Asjad, mis on eraldi ja ei muutu, nt ideed ja tõe, õigluse, ilu printsiibid , mis Aristotelese arvates ei teisene ning mida inimene välja mõelda ei saanud. Selle teadmise tuum peitub metafüüsikas.
    Sõna filosoofia tuleneb vanast kreeka keelest: philos – sõber, armuke ning sophia – tarkus. Seetõttu saab filosoofiale omistada otsetõlget tarkusearmastus. Sofia (sophia) liigitatakse teoreetilise teadmise alla.
  • Klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks, on terviklikkuse ideaal, kus kõik teadmised on proportsionaalses tasakaalus, võimaldades meil nende abil paremini elada. Need teadmised jagunevad:
    * Teadmine jumalikest ehk taevalikest asjadest, mis omakorda jagunevad:
    a) kehalised asjad – materiaalsed ja piirilised objektid, mida uurivad sellised teadusliigid nagu füüsika, astronoomia , bioloogia ja anatoomia
    b) kehatud asjad – jumal või jumalad, hing ja arvud, mida uurivad vastavalt teoloogia , psühholoogia ja matemaatika
    * Teadmine inimlikest ehk maistest asjadest, mille hulka käivad eetiline tarkus ehk praktiline teadmine, mis puudutab inimese isiklikku elukorraldust ja riigi valitsemise oskust.
    * Tehnilised teadmised – oskus teadmisi esitada, organiseerida ja väljendada. Siia alla kuuluvad:
    a) loogika – uurib väidete ja järelduste korrektsust
    b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst
    c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust
  • Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub.
    * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on?
    * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks.
    * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega.
    * Prantsuse filosoof Albert Camus ’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu ?“.
    * Vene filosoof Bibihhin i arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse.
  • Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus inimene tunneb, et...
    a) ta on siia maailma paisatud enne, kui on saanud selgust selles osas, kuhu ta täpsemalt sattunud on ja kas ta üldse tahab siin olla
    b) maailm tundub talle võõras, ebakohane ja vastuolus tema endaga.
    Sedasi määratles eksistentsiaalset situatsiooni Camus, kes on öelnud ka seda, et me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse.
    Heidegger määratleb eksistentsiaalset situatsiooni öeldes, et inimene on Dasein (siinolu, kohalolu , maailmas olemine), mis on tema kõige sügavam ja fundamentaalsem ontoloogiline tunnusmärk ning kõik edasine järgneb sellele.
  • Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta on seotud kahtlusega, kas filosoofilisel praktikal ja tekstidel on kandvust ka väljaspool seda ajaloolis -kultuurilist ruumi, kus need loodud on. Arvatakse, et neis puudub üldkehtiv tõde inimloomuse kohta. Kritiseeritakse filosoofia ajatu loomuse ja normatiivse etalonkuju puudumist, kuna tekstide praktikaid on tohutu hulk ja nende järgi ei saa öelda, kas teatud keelepraktika, mõtlemine ja arutelu on filosoofiline või mitte.
  • Filosoofia elitaarsuse probleem seisneb selles, et suur hulk inimesi eirab eksistentsiaalseid küsimusi või neil puuduvad need hoopis, väites, et filosoofid vaevavad end iseendale välja mõeldud probleemidega. Elu inimesena on suur privileeg ja selle põhjuslikkuse leidmine ei muudaks seda aega, mis meile siin ilmas antud on. Seetõttu tegeleb enamik pigem selle aja rakendamisega isikliku õnne ja rahu saavutamiseks, mis tundub neile iseenesest mõistetava elu eesmärgina. Tänapäeva kiire tempoga maailmas tähendab see aga suuremas osas pidevat liikumist mööda saavutustetreppi oma sihtmärgi suunas ning filosoofilises diskursis nähakse pigem peatumist ja peamistelt orientiiridelt hetkeks kõrvale kaldumist, et mitte öelda aja raiskamist.
    1. tekst
  • Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage!
    Pascali järgi on looduses inimene lõpmatusega võrreldes olematus ning olematusega võrreldes kõiksus, paiknedes seega kahe äärmuse vahel. Ta on väike täpp planeedil Maa, mis omakorda on väike täpp päikesesüsteemis, mis omakorda on väike täpp Linnutee galaktikas, mis omakorda on väike täpp galaktikate grupis jne lõpmatuse suunas. Teistpidi vaadates on inimene suur, koosnedes üksustest, mille jaotamisel jõuame aatomini, mis veel omakorda koosneb aatomituumast ja elektronkattest, mis jaotuvad veelgi väiksemateks üksusteks jne olematuse suunas. Kumbagi äärmust me ei mõista, kuna see on tajutavaga võrreldes hoomamatu. Samuti on kõik teadused lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Teadmised toetuvad printsiipidele, mis on tuletatud teistest printsiipidest, mille aluseks on kolmandad printsiibid jne, kuni jõuame punkti, millest edasi meie meeled ei taju, kuigi see punkt on tegelikult veel lõputult jagatav . Meile on seega kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus. Inimese piiratus ja keskne asend kahe äärmuse vahel avaldub ka kõigis tema võimetes, sest tema meeled ei taju midagi äärmuslikku. Kuulmine on ühelt poolt piiratud kuuldelävega, teiselt poolt valulävega. Liigne valgus pimestab, liigne kaugus ja lähedus takistab nägemast jne.
  • Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab ?
    Pascal peab inimese loomuseks harjumust. Ta täpsustab isegi, et loomus on esimene harjumus ja harjumus on teine loomus. Ka loomulikud põhimõtted on lihtsalt vanematelt üle võetud harjumuspärased põhimõtted. Pascal põhjendab seda sellega, et kogemus on näidanud, kuidas teistsugused harjumused kujundavad meis teistsugused loomulikud põhimõtted – pole olemas midagi, mida ei saaks muuta loomulikuks; pole midagi loomulikku, mis ei võiks kaduda. Mõnikord pidavat inimene aga kõigist harjumustest hoolimata oma vaistule truuks jääma .
  • Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab?
    Sellega, et inimesed pidevalt teineteist petavad, peab Pascal silmas seda, et inimliku mina ja enesearmastuse olemuseks on armastada ainult iseennast ja arvestada ainult iseendaga . See aga tingib olukorra, kus enda paremaks armastamiseks varjatakse oma puudusi nii iseenda kui teiste eest. Selleks, et sõpru alles hoida, silutakse nende ees nende kohta käivat tõde, pisendatakse nende vigu, avaldatakse kiitust ja poolehoidu asjade kohta, mis seda ei vääri ja oodatakse ka neilt samasugust käitumist enda kohta. Inimene on iseenda ja teiste ees üks suur teesklus , vale ja silmakirjatsemine.
  • Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi?
    Kõlbluse põhialuseks peab Pascal mõtlemist, mis määrab ühtlasi ka inimese suuruse. Suur on see inimene, kes suudab oma väiksusest aru saada. Ta on küll universumi kõrval tühine ja ruumiliselt võib see teda haarata, kuid mõtlemise kaudu suudab inimene siiski haarata universumi. Näiteks on inimene, erinevalt universumist, oma paratamatust surmast teadlik.
  • Pascal kutsub inimest “mõtlevaks pillirooks.” Mida see tähendab?
    Selle all, et inimene on „mõtlev pilliroog “, peab Pascal silmas seda, et universumi ja looja kõrval on ta nõrk kui pilliroog looduses ehk lihtsasti hävitatav, kuid ometigi lasub tal väärikus tänu mõtlemisele. Isegi kui universum inimese hävitaks, suudab ta mõelda ja teadvustada oma surma, kuid universum seda ei suuda.
  • Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?
    Albert Camus, kes on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne mõtlemise harjumust, kirjeldab absurditunde avaldumist kui hetke, mil inimene katkestab oma argipäevaste toimingute ahela, äratab oma vaimu unest ja viimaks taipab maailma tihkust, võõrust ning mõistab elamise naeruväärsust, kannatuste mõttetust. Ta tahab elu absurdsuse käest põgeneda taaskohanemise lootusse või enesetappu.
  • Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
    Camus’ järgi on absurditunde põhjuseks üllatusvarjundiga tülpimus rutiinist, rahutus ja küsimus „milleks?“. Absurd avaldub irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandumisel, mis sõltub nii inimesest kui ka maailmast.
    2. loeng
  • Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia?
  • Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias?
  • Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid.
  • Mis on teodiike ?
  • Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses.
  • Religioonifilosoofia tegeleb erinevalt kristlikust moraaliõpetusest eelkõige küsimustega elu mõtte üle:
    * Kas inimese eksistentsil on tähendus ja mõte või mitte?
    * Kas elu mõte on tagaotsitav või saatuse poolt määratud?
    * Kas inimene üldse on võimeline või lausa kohustatud oma elule mõtte leidma?
    Kesksed on ka jumala pihta suunatud küsimused:
    * Kas jumal on olemas ja kas tema olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata?
    * Kes või mis on jumal ja kas tema olemust on üldse võimalik määratleda?
    * Miks on maailmas kurjus ja kui jumal selle olemasolu eest ei vastuta, siis kes vastutab?
  • Religioonifilosoofias on kristliku religiooni jumala määratlemisel välja jäetud tekstides esinevad vastuolud ning teda defineeritakse kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle olemasolu on alati kõikjal ja samas mitte kusagil. Tema kolm tähtsaimat omadust on kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus . Ta teab kõike, mis on olnud, mis on praegu ja mis on tulekul, kuid inimese kurssi ta ei suuna. Tegemist on ka eneseteadvusega isiksusega, kelles peitub isiksuse sisene konflikt kolmainsuse näol ja kes ootab vastuarmastust.
  • Jumala olemasolu tõestamisel esineb järgmisi vaateid:
    • Ateistid leiavad, et jumalat ei ole olemas ning seda on ka võimatu tõestada, kuna millega tõestamiseks on vaja selle olemasolu, eksisteerimist.
    • Ontoloogia tõestab jumalat läbi olemise: olemine ise on täiuslik seisund ja kuna jumalat vaadeldakse kui täiuslikku olendit, siis järelikult on ta olemas.
    • Kausaalse jumalatõestuse järgi on kõik olemasolev mingite põhjuste tagajärg ning kõige esimeseks põhjustajaks saab selle loogika alusel olla vaid midagi ülimat nagu jumal.
    • Kineetiline jumalatõestus on sarnane kausaalsele selles osas, et peab igasuguse liikumise ja liikveloleku aluseks midagi, mis paneb selle liikuma ning miski pidi ka Suure Paugu liikvele panema .
    • Kosmoloogilise jumalatõestuse järgi on nii universum kui selles asuv nii korrapärane ja toimiv, et miski jõud peab selle kõik toimima panema.
    • Eksistentsialistlik jumalatõestus toetub inimese loomulikule nostalgiatundele, et kusagil on olemas täiuslik maailm, paradiis, ja see tunne on tekitatud näiteks meie hinge poolt, kes on paradiisis käinud ja „mäletab“ seda – see tõestabki jumala olemasolu.

  • Teodiike on jumala õigustamine kurjuse eksistentsist hoolimata. Kuna jumal on usundilisfilosoofilise käsitluse järgi ülim headus ja tema on loonud maailma, siis ometigi pole ta vastutav kurjuse maailmas eksisteerimise pärast. Maailmas leidub kahte tüüpi kurjust . Esimene on inimlik kurjus, mis on põhjendatud meile jumala poolt antud vaba tahtega. Teine on looduslik kurjus, mis on olemas seetõttu, et meie maailm on niigi parim kõigist võimalikest variantidest ja ei ole vastuolus jumala headusega.
  • Filosoofidel on levinumad järgmised seisukohad usu ja mõistuse vahekorra küsimuses:
    * Ratsionaalne seisukoht – A. Thomase järgi on olemas loomulikud ja ilmutuslikud tõed ja nendeni jõudmine saab toimuda ainult enda mõtlemise tulemina.
    * Irratsionaalne seisukoht – usutakse seda, mida tegelikult ei mõisteta.
    * Mõõdukas seisukoht – usutakse vaid seda, milles ollakse kindlad.
    2. tekst
    Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta:
  • Kuidas Cioran kirjeldab inimest?
  • Mida arvab Cioran inimese elust?
  • Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab?
  • Miks Cioran võitleb elu vastu?
    Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta:
  • Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”?
  • Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt?
  • Kes on Nietzsche järgi “immoralist”?
  • Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis?
  • Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”?
  • Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit?
  • Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub “füsioloogiaks” ja “hügieeniks” (lk. 24-5). Millised on tema “hügieeni” põhimõtted?
    Vastused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta:
  • Cioran kirjeldab inimest väga negatiivselt. Ta näeb teda kui isekat oma tujude, ihade ja kirede küüsis vaevlevat isendit, klouni võrdkuju. Tema meelest kuulub enamus inimesi halli massi, kes ei suuda ise mõelda ja käituvad neile ettenähtud tavade järgi. Kõik tekitavad paanikat tühiste asjade pärast ja jooksevad ringi kui peata kanad.
  • Cioran arvab inimese elu kohta, et ta ootused elule on liiga kõrged
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #1 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #2 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #3 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #4 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #5 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #6 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #7 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #8 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #9 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #10 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #11 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #12 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #13 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #14 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #15 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #16 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #17 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #18 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #19 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #20 Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Dresson Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sissejuhatus filosoofiasse vastused küsimustele loengute ja tekstide kohta. Kokku 7 loengu ja 7 teksti jagu vastuseid.
    sissejuhatus filosoofiasse , filosoofia , küsimused , vastused , vastused küsimustele , moraal , sokrates , nietzsche , seneca , filosoofid , sartre , hüved , cioran , pascal , kunstiteos

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    27
    docx
    Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
    51
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
    15
    docx
    Kordamine filosoofia eksamiks
    34
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    59
    pdf
    Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
    37
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    10
    doc
    Sissejuhatus filosoofiasse





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun