Kordamine filosoofia eksamiks

Mändmets, Marjanne

Kordamine filosoofia eksamiks (0)

1 Hindamata

Kordamine filosoofia eksamiks
1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia?
Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine.
Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada.
Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos –sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus.
2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest.
A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia , anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad .
B)Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus.
C) Tehnilised asjad ( loogika , dialektika , retoorika ).
3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub.
Aristoteles - filosoofia algab imestusest
Descartes - radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust.
4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad?
Olukord ja sellele vastav meeleolu kus:
..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud.
..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga.
Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse.
Heidegger : inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen?
5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Inimloovuse kohta üldkehtivat tõde ei ole.
Kas filosoofial on mingi igavene , ajatu loomus. Olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada.
6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
Probleem filosoofia elitaarsuses seisneb selles, et probleemid millega filosoofid end vaevavad , tegelikult ei pruugi eksisteeridagi. Ma arvan, et kõik inimesed ei suuda(võimalik, et ei tahagi) enda sisse vaadata ning oma meeleoludest välja teha.
Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Lõputus ja olematus. Lõputusest on kergem ehk aru saada kui mõelda päikese peale. Päikese kõrval oleme meie- inimesed nii tühised ja imetillukesed. Samas kui päike ise on võrreldes universumiga põhimõtteliselt samas vahekorras. Kui mõelda aga millegile väga väikesele meie- inimeste mastaabis on see meie jaoks ju sisuliselt olematu, olgugi et reaalselt täiesti olemas. Inimene võrreldes lõpmatusega = olematus, olematusega võrreldes kõiksus – keskpunkt ei millegi ja kõige vahel.
Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Esimene harjumus on meie loomus. Kes harjub usuga, jääb sellele truuks ega saa enam lakata põrgut kartmast. Meie loomulikud põhimõttedki on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted, mille me oleme omandanud vanematelt. Kui me oleme harjunud kasutama mingeid valesid põhjendusi (näiteks loodusnähtuste tõestamisel), siis ei tahagi me õigeid põhjendusi omaks võtta, see ongi meie loomus. On siiski hetki , kus loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, vaatamata kõigile harjumustele.
Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab silmas seda, et inimesed ei taha oma vigu tunnistada. Inimesed ei taha kuulda oma vigadest, puudustest. Me ei taha, et teised meid petaksid samas aga petame me teisi. Tõe rääkimine on kasulik üksnes sellele kellele seda räägitakse, kuid kahjulik rääkijale endale, sest teda hakatakse rääkimise eest vihkama . Inimene on läbi ja lõhki üks suur teesklus. Inimene hoidub tõe rääkimisest ning ta ei taha ka ise tõtt kuulda.
Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese suuruse määrab mõtlemine. Kogu meie väärikuse määrabki ära mõtlemine. Selle toel ajamegi endid sirgu
Pascal kutsub inimest “mõtlevaks pillirooks.” Mida see tähendab? Pascal kutsub inimest pilliroogks kuna inimene on täpselt sama nõrk, sama habras , sama haavatav.
Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi ? Absurditunne ei küsi aega ega kohta- see võib igalpool, igal ajal näkku karata . Tõde on absurdne kuna on faktid (räägivad tõsiasjadest ent ei õpeta midagi) ja teooria (seletab kuid ei tõesta). Vastuhakk homse suhtes. Inimesed elavad tuleviku nimel, ent inimene kuulub ajale seega eesmärk mille nimel elatakse on kõige suurem vaenlane .
Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on absurditunde põhjuseks tülpimus, tülpimusega kaasnev rahutus, irratsionaalsuse ja meeletu selguseviha vastandamine . Inmlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest.
Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia ? Religioonifilosoofia tegeleb põhiliselt küsimustega mis puudutavad Jumalat, tema olemasolu tõestamisest või siis ümberlükkamisest. Miks on maailmas kurjus ja kes on vastutav ? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte või tähendus?
Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Igavest, teisel pool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus . Isiksus, kes pole loodusjõud, tung ega stiihia . Isiksuse sisemine konflik- jagunemine kolme erineva palge vahel (Jumal isa, Jumal poeg ja Pühavaim).
Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?).
Mis on teodiike ? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe . Jumal lõi meile vaba tahte , seega saab inimene ise endale kurjuse valida ning seeläbi kurja teha. Seega saabki öelda, et kurjus on inimese enda tahe, see pole Jumala tahe.
Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquina Thomas on ratsionaalsel seisukohal, et on kahte tüüpi tõdesid. Loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Thomas arvab , et meil on võimalik ära tõestada et Jumal on olemas. On kahte tüüpi tõdesid. Üleminek ühelt teisele on võimalik vaid teatud kohtades ja teatud küsimustes. Nendes kohtades kus üleminek on võimalik ei ole meie ratsionaalne seisukoht ja ilmutuslikul teel antud tõde vastuolus, vaid nad täiendevad teineteist. Mõõdukas seisukoht (D. Hume ja W. James) . On asju, mida me ei saa teada (nt sõprust). Teatud situatsioonides on mõistlik panustada ja panna panus usu peale, nii nagu me teeme seda ka inimeste puhul. Me ei saa ära tõestada, et kas ta on olemas ja alles siis teda uskuma hakata. Augustinus ja Kierkegaard on seisukohal et usu tõdede küsimuses tõestust ei saa olla ning nad ei pruugi meie jaoks ka mõistlikud olla. Usun sellepärast , et ma ei mõista.
Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on rumal. Ta ei näe andununa asju eri vaatenurkadest, ta on naiivne . Inimene on ori. Tal on väga midagi vaja, kuhugi minna, midagi saada.
Mida arvab Cioran inimese elust? Ciaron võrdleb inimese elu hullumeelsushooga. Inimene rabeleb, tormab ja vajab meeleheitlikult alati midagi.
Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu . Millega ta seda õigustab? Tal oli inimsoost villand. Ta ei soovinud olla elu rüppes roiskuvate inimeste keskel. Ilma enesetaputa pole ka lunastust.
Miks Cioran võitleb elu vastu? Ciaroni arvates kannavad kõik inimesed laubal autuse häbimärki. Tema arvates on elu väärtusetu ning tühine. Üksnses surm saab keha nuhtlusest vabastada. Sellepärast võitlebki ta elu vastu.
Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”? See tähendab, et kõik eelnevalt tõeks peetu on tegelikult vale, kehtetu. Nietzche puhul võin öelda, et tema pidas ennast selleks esimeseks tõe teadjaks. See siis tähendab, et just tema olevat see, kes nö teiste seni väärtustatud väärtused õiglaselt ümber väärtustab. Tema välja toodud tõde aitab kõiki väärtusi ümber väärtustada.
Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt ? Nietzsche kirjeldab enda rolli kui ainutähtsat, ainsa korraliku inimesena tõe avastajat. Tema oli esimene kes tajus valet kui tõelist valet. Tema oli see, kes “eemaldas katte“ kristlikult moraalilt. Mulle jäi mulje justkui peaks ta iseend mõneks Jumalaks , et vaid see mida tema arvab õige olevat, see ka nii on.
Kes on Nietzsche järgi “immoralist”? Immoralist eitab siiani kõrgeimaks peetud inimtüüpi (head, heasoovilikud ja heategijaid) ning moraali, mis kehtib ja võimutseb moraalina iseeneses (kristlikku moraali).
Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Headuse ning heasoovlikkuse ülehindamine on laias laastus decadence`i tagajärg , nõrkuse sümptom. Nietzsche leiab, et kristlik moraal on liialt inimesi jõuetuks muutnud. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm . Inimesed on endid käest lasknud – lausa terve inimkond .
Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”? Dekadentlik inimene on esmalt haritud. Tema suurimaks vooruseks võiks lugeda kaastunde.
Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche füsioloogiline seisund aitas tal taaskord iseennast leida. Tal oli suur elutahe.
Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub “füsioloogiaks” ja “hügieeniks” (lk. 24-5). Millised on tema “hügieeni” põhimõtted? Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu . Nõrkusest sündinud vihavimm on kõige kahjulikum nõrgale endale. Mina arvan,et selle kõige eelnevaga tahabki ta öelda, et vihkamisest saab kõige suuremat kahju vihkaja ise.
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? VIII : Selleks, et inimene saaks tunda tõelist vabadust , peab ta orjama filosoofiat . XVI: Filosoofia ei seisne sõnades vaid tegudes. Filosoofia `kantseldab` meid selleks, et me saatusele ilma vastupõiklemiseta kuuletuksime, et me jumalale suurima heameelega kuuletuksime. Filosoofia on nagu kalju, kellele toetudes saame kartmatult elada.
Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 3–5, XVI 7–9) Mina nõustun osaliselt Seneca mõttega. Inimene ei peaks tarbima ega vajama rohkem kui vaid hädavajalik, et elus püsida. Nagu ma olen kuulnud , saab inimene hakkama üksnes leiva ja veega. Kõik muu on iseendale tekitatud vajadused. Mida rohkm Sul on, seda rohkem pead muretsema, seda vähem aega jääb üle õnnelik olemaks.
Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV’e kirjale? Kõige enam teeb inimest ebakindlaks surmahirm . Õnnetuks teeb inimest muretsemine eesootava elu pärast ning ennekõike ka kurvastamine unustatud valu pärast.Keegi ei saa olla õnnelik, kui usub pettekujutlusi. Üleüldiste kartuste seas elatakse halvasti.
Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus “ (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et „laste või sõprade kaotus tarka ei masenda“ (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Hüve saab hukkuda paheks muutudes . Kui lapsed hukkuvad jääb siiski voorus , mis täidab nende kohta. Ta väidab, et laste või sõprade surma taludes on hingeseisund sama nagu siis kui ta ootab oma surma.Hirm ja valu samal skaalal. Tema põhjendustega saan ma põhimõtteliselt nõustuda. Me kõik sureme ühel päeval. Pole mõtet oma pead vaevata asjadega mis nagunii tulevad ja mis juba seljatatud on. Seneca ütleb, et lapse kaotuse puhul tuleks temast rääkida. Rääkides saab ajapikku kõige hullemast valust ja kurbusest üle. Mida vähem nutetakse, seda enam mäletatakse. Minu arvates on ka tegelikkuses nii kuna halvad emotsioonid , kogemused mis läbi elatud on tagantjärele meenutades mustad augud.
LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Minu jaoks on selgitus rahuldav. Ma ei saa öelda, et surma ainetel poleks ma ise kunagi mõtisklenud, ent ma leian, et rohkem süviti selgitada pole vajalik.
LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? Mitte miski ei reibasta ega aita haiget nõnda kui sõprade osavõtlikkus. Miski pole kurb, kui sellest hirmust oleme pääsenud. Haigusega kaasnevad suured piinad, kuid need teevad talutavaks vaheajad . Haigusest tingutud kannatus on talutav, kui põlgad ülimat, millega ta ähvardab. Valu teevad vaheajad talutavaks. Saab mõelda, et ülimale valule tuleb kord lõpp. Ära muuda oma vaevu ise raskemaks, koormates end kaebustega. Tuleb end vabastada tulevaset hirmust kui ka ammuse ebameeldivuse meenutamisest. Mina nõustun nende kõigiga. Igas soovituses on tõetera sees ning mida rohkem ma neile mõtlen, seda õigemad antud soovitused tunduvad .
Sartre ’i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mina sain asjast aru nii, et esmalt inimene eksisteerib ning hiljem, kui ta on maailmas juba esksiteerinud , enesega tutvunud siis alles ta defineerib ennast. Eksistents eelneb olemusele tähendab , seda et enne on teostus , on olemas mõiste, otstarve.
Sartre väidab, et inimene on “ visand .” Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et inimesel on subjektiivne elu. Inimene on kõigepealt selline , milliseks ta end visandab. Mitte aga selline nagu ta ehk tahaks olla. Ehk siis inimene loob teisele enesest oma käitumisega mingisuguse pildi, olemuse. Selle pildi loomisel ei mängi niivõrd rolli see, millisena inimene tahab et teda nähtaks, kui see kuidas inimene end üleval peab.
Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialsim on rangemast rangem õpetus. Leidub kaht eksistentsialiste: kristlased ja ateistlikud eksistentsialistid, kelle hulka loeb Sartre ka ennast. Nad kõik jagavad ühist arusaama, et eksistents eelneb olemusele, et lähtuda tuleb subjektiivsusest. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtte see, et inimene on üksnes see, kelleks inimene end ise teeb.
Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega ? Homset maali ei saa täna juba teada- maali tervik on esmakordselt silmale nähtav valmimise hetkel. Nii kunstiteose loomisega kui ka moraalse valiku tegemisega kaasneb mõtlemine,loomine, millegi koostamine.
Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Igaüks meist valib iseennast. Ma arvan, et me kõik sünnime kuskile, kellegina kuid see, mis meist saab edasi on juba suuresti meie enda teha. Iga inimene ise teeb oma valikud . Iga indiviid ise otsustab kas minna vasakule või paremale, kas jääda seisma või minna edasi. Ma arvan, et inimesed, kes pole edu saavutanud on siiski oma nn ebaõnnes ise süüdi. Nagu ma juba ütlesin, iga indiviid valib ise oma tee ning vastavalt selle oleme me kõik kas siis edukad või mitte. Sündides oleme me kõik nn „valged lehed“.
Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Erinevad moraaliteooriad võivad suhteliselt tõenäolisest sattuda teineteisega vastuolusse. Üks juhtum, ent mitu samaväärset lahendust . Inimeste endite väärtused on väga ebamäärased. Paraku mitte üksksi olemasolev moraal ei saa garanteerida inimesele kõige enam kasu.
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia ? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on õpetus inimesest ja tema loomusest. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb , tema sisemine loomus jne . Iga konkreetne inimene on unikaalne tervik, kus üldiste definitsioonidega on suhteliselt vähe võimalik ära teha.
Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades:
etoloogiline antropoloogia : lähtudes inimese bioloogilisest olemusest üritatakse inimest ja tema loomust määratleda. Üritatakse näha inimeste eripära loomariigis. Mis on inimene? – Inimene on mõtlev loom. Inimene kuulub loomade klassi, erisus seisneb mõtlemise võimes. Kuid kas ikka on nii, et loomad absoluutselt mõelda ei oska?
klassikaline filosoofiline antropoloogia: Inimene on lihtsubstants. Koosneb a)Kehast ja hingest b)kehast, maisest hingest ja kosmilisest hingest.
kristlik antropoloogia: Inimene on väike maailm
romantismile omane antropoloogia: Inimene on isiksus, mille saladus väljendub tema loomingus ( näiteks laulja, kes esitab oma enda loomingut. Ta toob kuulajani imepisikese osa tema sisust.) Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele ( Inimese fantaasia on piiritu ).
konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia: Inimene koosneb osadest. Marxi arvamuseks on inimene ühiskondlike suhete summa. Hegeli toeeria kohaselt läbib inimese "mina" erinevaid vahendatuse protsesse.
psühholoogiline antropoloogia: Inimese psüühika uurimine . Uuritakse inimeses aset leidvaid protsesse, nende funktsioone.
psühhoanalüütiline antropoloogia: Freudi allikatel- teadmatus on see, mis inimese psüühikat vaevab . Lacan on omalt poolt välja tulnud ideega, et oluline on ``puudumise olukord``. Mida ületatakse kolmes etapis (imaginaarses, sümboolses ja reaalses).
analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia: Vaim. Keha ja vaimu probleem. Samuti kuulub siia teadvuse ülim privaatsus .
Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia , keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia ? Esteetika- ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse ja piiride järgi, kunstniku enda loomuse järgi. Mis pirintsiip struktuur või omadus see on mis teeb ühe asja ilusaks ja teise inetuks? Kas see asub selles objektis? On ta objekti füüsikaline omadus? Kas sõltub vaatlejast? Mis mõte on kunstiteosel? Saab küsida piiride järele, subjektiivsete protsesside kohta, kas kunstiloomingul on printsiibid ? mis võiksid seda tüüpi tegevust eristada muust tegevuse tüüpidest?
Kuidas on võimalik määratleda ilu? Objektiivse ilu teooria - objektis endas otsitakse ilu. Ilusad asjad on need, mis matkivad kosmilist liikumist. Kosmos ise kujutab endast harmoonia printsiipi ning kõik asjad on nii niivõrd ilusad kuivõrd nad on harmoonilised . Varasem teooria- Kui ilu seisneb harmoonias, harmoonia baseerub proportsioonil aga proporstioonil on arvuline suhe, seega ilu peitub arvulistes vahekordades. Schelling : Ilu on lõpmatuse sümboolne väljendus. Subjektiivses teoorias mõistetakse ilu kui midagi vaatleja juurde kuuluvat. Immanuel Kant: Eesmärgipärasus ilma eesmärgita. Ilu kogemine tähendab millegi niisuguse kogemist kus ma tajun teatavat eesmärgipärasust ilma eesmärgita. Me tajume midagi ilusat sel juhul, kui meile tunub antud asjal mingi eesmärk olevat, kuid me ei oska seda seostada .
Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis ehk jäljendamise teooria. Kunstiteos on alati millegi objektiivse imitatsioon ning ilus on ta juhul, kui jäljendamine on tehtud korralikult, hästi. Esteetikud, kes peavad kunstiteost väljendamiseks. Subjektiivne väljendamise idee- kunst on millegi subjektiivse idee väljendamine meeleliselt väljendatavas vormis (tänapäeval puutume enim kokku). Väljendatakse midagi objektiivset, samas kehatut. Kunst on millegi objektiivse, ent kehatu konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis.
Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja (meedium) cit. Platoni dialoog IONOS. Kui me ei peaks seda Jumala anniks, kuidas oleks võimalik, et kõige ilusam poeem mis iial loodud, et selle autor on üks keskpärane autor? Aristoteles peab autorit tehnikuks (nagu on käsitööline, oskustööline, meister). Autor on keegi, kes valdab tehnikaid kuidas kehatuid ideid vormis väljendada. Roland Barthes : „Autori surm“: teos ei kanna autor- Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Teos väljendab seda mis on keeles. Michel Faucault : autorifunktisoon. Autor on funktsioon mille on koostanud lugejad.
Millisena on nähtud keele rolli? Keel annab inimestele vabaduse end väljendada. Tänu keele suudame püsitatda küsimusi. Küsimuste püstitamine ja nende kütkes olemine on keele poolt nn pähe pandud päitsed. Seetähendab minu arvates seda, et meil on suur eelis loomade ees, kuna me suudame ennast väljendada, ent kuna ma suudame ennast väljendada tekivad meil igasugused küsimused, igasugused arutelud mida ilma keeleta meil ilmselt ei tekiks.
Milles võib näha sõnades peituvat väge? Socratesel paluti omalajal valitsejale viia maailma parim asi. Socrates olla valitsejale valmistanud roa keelest. Selgituseks lisas ta, et keele abil saavad inimesed tänu avaldada, kiita,oma tundeid väljendada, teisi inimesi rõõmustada. Valitseja jäi rahule. Järgmisel päeval paluti Socratesel maailma halvim asi valitsejale viia. Ta viis jälle keele.Valitseja ei saanud aru, eile oli keel ju maailma parim asi olnud. Socrates selgitas, et keelega me solvame, laimame, valetame, muudame inimesi kurvaks, õnnetuks ja võime ka kedagi tappa. Valitseja jäi rahule . Eelnenud lugu selgitas minu arvates kõige paremini sõnades peituvat väge. Sõnadega tuleb olla ettevaatlik, sest sinise silma võid mõne aja pärast ära unustada, et lendu lastud halba sõna enam tagasi võtta ei saa.
Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras (Proklose tsitaat) „ Nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt.“ Nimisõnad tähistavad olevate asjade loomust ning sellepärst on sõnad looduse enda poolt. Sofistid Sõnad on konventsioonid . Demokritos Sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. Ehk kõige tänapäevalikum. Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Keelel ja sõnadel pole maagilist seost olemustega. L. Wittgenstein Sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus . Platon , Aristoteles, Thomas Aquinas Essentia, asja olemus. Locke , Hume Korduvad tajuimpulsid ehk `ideed`. Locke “Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume : „sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises.“ J. Dewey Sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Laua idee ei ole muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda. Sõnal pole seost asja olemusega.
Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? W.von Humbolt – keel ei ole staatiline vahekord , vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm.Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Mis maailm see on, kus sõnad on vahendid? – See on kultuurimaailm. On olemas väga palju erinevaid keeli, on olemas väga palju erinevaid maailmu . E. Sapir ja B.L. Wholf – me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähendused tänu sellele, et me oleme kokkuleppinud neid asju nii moodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele.
Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Kultuuri on võimalik määratleda kui materjaalseid asju. Kogu maailma impiirilised objektid. Looduslikud ja inimese enese poolt loodud objektid. Kultuur on arterfaktide kogusumma .
Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Habitus –teatud omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda teatud viisil mis käivitud teatavatel välistel tingimuste puhul.
Milline on inimese sotisaalne roll mida ta on harjunud täitma? Inimesed käituvad üldjuhul vastavalt ootustele selle kohta mida ta peaks antud olukorras tegema( ruumi sisendes ütleb sisenaja tere, jms).
Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on Bibihhini arvates midagi nii suurt, mille teaduste seletamiseks on maailm jagatud osadeks , need osad omakorda veel osadeks jne. Ehk siis maailm oleks juskui kõik meie ümber, see mis on kaugel- kõik mis on olemas ja kõik mis ei ole.
Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem?Probleem on see seetõttu, kuna maailm on nii suur. Väga paljud teadusharud tegelevad maailma määratlemisega ning kui ühte asja teevad väga paljud, siis ei saa see probleemi vaba olla.
Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet?Inimesed oleksid nagu sipelgad maamunal . Kõik nad otsivad ööseks varju ja hommikul alustavad üldjuhul taas liiklemist. Inimene pole maailmaga võrreldes mittemidagi. Ta on tühine, justkui imeväike tolmukübeke.
Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Terviklikkus on ühtsus. Ühtsus on ühe ehk ühese omadus. Ühesus on üks, üks on arv.Mis on aga arv? Arvu määratlust pole olemas. Terviklikkus on kõige kui ka mittemillegi kindla olemasolu.
Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks?Tänapäeva inimestel on tujud, meeleolud. Inimesed sõltuvad kõigest, kunagi ei tea mida teha, kuhu minna või millal hüpata. Inimesed on justkui marionetid.
Mida koopa allegooria sümboliseerib? Koopa allegooria sümboliseerib nii haritud kui ka harimata inimest. Harimata inimesed näevad koopa seintel iseenda varje arvavates , et need on teised inimesed. Nad usuvad, et see ongi maailm.Kõik muu mis on koopa piiridest väljas on neile võõras, tundmatu.
Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas . Mida nad peavad tõelisuseks?Inimesed on seal koopas lapseeast saadik. Kehaliikmed ja kael ahelais. Liikumatult ühe koha peal, vaadates üksnes enda ette. Nad peavad tõelisuseks oma elu seal koopas.Seda situatsiooni milles nad on.
Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Ta tunneks valu ega suudaks sädeluse tõttu märagata neid, mille varju ta kord nägi.
Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja?Vang tunneks valu ja viha. Silmad täis valgusekiirgust , poleks võimeline nägema ühtainustki neist, mida nüüd öeldakse tõelisteks.
Kas vabakslastud vang tahaks koopasse tagasi pöörduda pärast seda kui ta on päikesevalgusega harjunud?Ilmselt mitte.Kes on juba kord valgust näinud,ei taha arvatavasti enam pimedusse tagasi.Ta tahaks jagada oma kogemusi teistele, ta tahaks ilmselt oma tarkusi jagada.
Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Teised inimesed koopas peaksid teda hulluks. Nad ei usuks teda. Mida ei ole ise näinud ega kogenud seda on ka äärmiselt raske, kui mitte võimatu uskuda . Vabakslastud vang oleks koopasse naastses kinldlasti pimestatud.
Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Praktiline filosoofia tegeleb järgmiste küsimustega : Esmalt siis klassikaline (Platon kuni XVIIsajand) : *Milline on hea elu? *Milles hea elu seisneb?/Mis teeb elu heaks? *Mida teha, et elu oleks hea? *Milles õnn peitub? *Mis on õnn? * Mida teha, et olla õnnelik? Teisalt siis uusaegne (XXVII –XXI sajand):* Mis on õiglus? *Milline on õiglane tegu? *Kuidas tuleks käituda A)enese suhtes B)teiste suhtes.
Mis on õnn? Õnn on see, kui saame sellle mida ihaldame. Saan mida ma tahan. Mismoodi seda saavutada? * Populaarne hedonism : töö * intellektualism: mõistus *Loomutäiuste( vooruste ) eetika *Religioosne eetika: usk ja armastus *Romantism: geenius Aristoteles: loomutäiuste „ kuldne kesktee“.
Mis on hüve? Kõige lihtsustatumalt öeldes : hüve on rahulolu eluga.
Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? *Populaarne hedonism : Õnn peitub iha objektide poolt pakutavas naudingus . Pole filosoofiline teooria, vaid arusaam õnnest. Polnud kuigi erinev Antiik Kreekas võrreldes tänapäevase postmodernse maailmaga. Õnn on see olukord, kus ma saan just seda mida mina tahan. * “Mikrokosmiline“ tasakaal . Minu pisike maailm on mind ümbritseva suure maailmaga ideaalses kooskõlas. * Filosoofiline/ intellektuaalne hedonism: õnn peitub targalt valitud naudingus. Elada tuleb saavutades ihaobjekte, mis meie elu ideaalseks/heaks teevad. *Religioosne hedonism. Inimelu eesmärk on taastada oma intiimne side Jumalaga . Ülima hüve saavutamine on õndsus. See õndsus saab meile osaliseks alles hauataguses elus. *Religioosne ``hüpe`` ja eneseületamine/minetamine. Oma maisest kestast välja murdmine, igavese elu leidmine. *Romantismi eetika : looming õnn peitub loomingulises eneseteostamises. Õnn = loominguline eneseteostus . * Eksistentsialistlik eetika:indiviidi vaaduse teostamine . Omatahte poolt valitud eesmärgi teostamine. *Sotsiaalse hüve eetika: armastus, kodumaa teenimine. Esmatähtis austus ja tunnustus. *“Positiivne psühholoogia“ hüve: subjektiivne heaolu. Naeratage endale ja näidake kõigile välja, et kõik on hästi.
Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Eudaimonia ehk õitseng ehk naturalistlik hüve muudab elu inimese jaoks elamisväärseks/heaks. Soov olla õnnelik on inimese jaoks loomuomane. Kuna see on loomuomane kannab see ka nimetust naturalistlik. Igal asjal on eesmärk ( näiteks hariduse eesmärk on tarkus). Mis on inimese elu eesmärk? Inimese elul on loomupärane eksistentisalislik eesmärk. Aristotelese arvates on eesmärke kahte tüüpi: 1) on vaja millegi muu jaoks( muusikariistade kunsti eesmärk on muusikariistade valmistamine, ent muusikariistade valmistamine pole eesmärk- eesmärk on muusika ). Nii on ka inimese elu puhul. 2) Õnn on inimese elu lõplik eesmärk. Inimese elumõte on teostada põhifunktsiooni.
Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas ? Pahe klassikalises eetikas on kalduvuse liik, seostudes puudulikkuse ja liialdusega. Loomutäiuseks nimetatakse inimese positiivset loomupärast kalduvust erinevalt käituda ja elada.
Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. Sentimentalsim : südametunnistuse hääl õigeks otsuseks. Dentoloogiline (kohustuse) eetika : tegudel on motiiv . Religioosne ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt A) jumala või saatuse tahtele B) sotsiaalsele hüvele ( rass , rahvus, riik jne). Konsekventsionalsim, sh utilitarsim: käitu nii, et teo tagajärjeks oleks rohkem õnne. Kriteeriumiks teo tagajärjed. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre) / voluntarism (Nietzsche)
Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone eetilise / ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl . Kui me näeme midagi ebaeetilist toimuvat, tekitab see meis tugevaid emotsioone. Emotsiooniga koos jõuab meieni tugevalt teadmine,et kas antud tegu on õige või vale . David Hume: moral sentiment- kõlblustunne: "teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Kõige sagedamini on esitatud kaks vastuväidet : sisemine hääl mida üritame kuulata on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud.Ei tahaks nõustuda,et eetiliselt on õige kui näiteks naine end mehe surma puhul surnuks põletab. Teine vastuväide : Eetikat rajatakse emotsioonile, emotsioonid pole faktid. Kohtunik ei saa kahtlustatule silma vaadata ja tunda ära kas tegu on kurjategijaga või mitte, üksnes sisetunde järgi. Ent kaitse puhul on eeldus, et see kõik põhineb inimloomusel.
Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Immanuel Kant Paktilise mõistuse kriitika (1788): Das Sollen- kohustus. Omakasupüüdmatu motiiv, millel pole mittemingisugseid egoistlikke motiive ja mis ei tulene minu tunnetest, kasusaamise ihast vaid ma teen neid selleks, et pean. Kehtestada ja järgida ideaale. Ei tulene maisest materjaalsest huvist. Olukord, kus puhas mõistus kirjutab iseendale reegli ette ega allu looduse poolt ettemääratule. Maksiim- puhta mõistue poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Universaliseeritav maksiim – kategooriline imperatiiv ehk eetika reeglitest mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Omane üksnes ratsionaalsetele olenditele. Moraalset õige käitumine ei pea meid õnnelikuks tegema, ent annab kõrgemat sorti rahuldust milles seisneb inimese kõrgem väärikus. Vastuväiteks on öeldud, et see on liiga formaalne. Teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktiliselt on raske eristada.
Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. Otsutavateks on tagajärjed : eetiliselt õige tegu on selline, mille tagajärjel inimesed elavad paremini, on õnnelikumad. Käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Õnne kogusumma oleks võimalikult suur. Reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Kuidas minu teo tagajärjel õnne muuta? Tagajärgede kaudu pole ükski asi välistatud.
Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Nietzshe, üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Mida saavutatakse kui inimesed looksid ise väärtusi?
Mida tähendab eetiline relativism . Tooge poolt- ja vastuargumente. Eetiline relativism on moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltlased. Toetub konstruktivistlikule positsioonile. Väidetakse, et kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus. Moraali reegleid on niipalju kui on erinevaid praktikaid. Toetub ka kontekstide võrreldamatuse positsioonile. Tegu on mõtekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Vastuväited eetilisele relativismile : Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatus töökorralduses või kui moraalset progressi ? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga.Isegi kriitilisel positsioonil olles tuleks öelda, et sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi.
Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse?Chautauqua olevat saavutuste õhkkond. Sealne kultuur on liigselt teisejärguline, headus väheinspireeriv. James väitis, et ta ei suudaks sealset elu välja kannatada. Tema vajab tasakaalu. Näiliselt ideaalne koht oli keskpärane, inimesed vajavad halbu kogemusi, negatiivseid elamusi, et reaalselt head ja positiivset olukorda hinnata/väärtustada oskaks. Niipea kui asutakse lihtsalt vilju nautima, muutuvad asjad näruseks.
Kuidas suhtub James „ tavaliste inimeste tavalisse elusse“?James oli igatsenud kangelaslikku inimloomust ega märganud enda ümber suuri kangelaslikkuse välju. Ent tema see seisis tema ees töötavate klasside igapäevaelus. Ta tajus, et kangelasi ei tule otsida sõdadest. Kangelasi tasub otsida kõikjalt: raudteesildadelt, hoonetest, jne. Äkitselt tundis James sümpaatiat täiesti tavaliste inimeste elude vastu. Ta pidas vooruseks töökust, sest mitte ükski teine voorus pole niivõrd ehtne . Kangelased ongi meie ümber-täiesti tavalised inimesed.
Mida peab James „sisemisteks ideaalideks“? James peab sisemisteks ideaalideks teiste inimeste eludes olevaid saladusi, milleni me põhimõtteliselt mitte kunagi tungida ei suuda, kuigi midagi inimeses võib meile tihti teadvustada nende olemasolu. Enda proovile panemine, kaasatundva arusaama arendamine kaasinimeste suhtes, ideaalid mis on seotud naise ja lastega, ning kahtlemata oli paljudel ideaaliks klassitruudus. Ühtset vastust ei olegi. Mida rohkem inimesi, seda rohkem erinevaid ideaale. Ideaal peaks olema intellektuaalselt mõistetav. Selle olemasolust peaksime olema teadlikud. Ideaal peaks sisaldama uudsust (vähemalt selle jaoks, keda see ideaal haarab).
Miks ei püstitata James’i arvates mälestusmärke metrooehitajatele? Metrooehitajatele ei püstitata mälestusmärke kuna arvatakse, et töölised ei ole järginud ideaali. Tavalisema töölise elu tühjus ja madalus seisneb tõsisasjas, et seda ei pane liikuma ideaalsed sisevedurid. Nad kannatavad seljavalu, ületunde, ohtu ilmselt üksnes seetõttu, et välja teenida suutäis närimistubakat, klaas õlut, tass kohvi, söömaaeg, voodikoht ning nii päevast päeva, viilides niipalju kui võimalik.
James’i arvates muutub elu tähendusrikkaks alles siis kui sisemised ideaalid on seotud voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Ainuüksi kultuurist ja rafineeritusest ei piisa, ideaalsetest püüdlustest ei piisa, kui nad ei ole ühendatud südiduse ja tahtega. Aga ka südidusest ja tahtest, kannatlikust visadusest ja kartmatusest ohu ees omaette ei piisa. Need printsiibid peavad andma mingi sulami, teatava keemilise ühendi, et tulemus oleks objektiivselt ja täielikult tähendusrikas elu. Inimeste vahel on päris palju vastastikkust pimedust ja kurtust. See on inimeste loomuses. Kuid siiski tunneme sisemist tähendust, mis ei paista välja. Selline sisemine tähendus kehtib üksnes juhul, kui sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga.
Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Ilma reaalse põhjenduste keelab Sokrates inimese õiguse enesetapule.
Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates selgitas, et filosoof ei näe vaeva naudingutega, nagu on näiteks söömine ja joomine. Filosoof ei hoolitse oma keha eest, ta ei huvitu riietest, jalanõudest ega muude kaunistuste omandamisest keha jaoks. Filosoofi tegusus ei ole seotud kehaga , vaid on suunatud hingele - niivõrd kui tal on võimalik kehast eemalduda. Kuniks on filosoofil keha hingega koos ei saavutata tõde. Keha on põhjus, miks sünnivad sõjad, ihad ning muud haigused. Teadmised saabuvad alles pärast surma, arukus aga siis kui kehast vabanetakse.
Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest (70c-72d). Esitage see tõestus argumendi kujul. Lahkunute hinged on Hadeses. Surnuist sünnivad tagasi elavad, kui neid poleks ei saaks nad ka tagasi sündida. Kellel on mingi vastand , sünnib tagasi oma vastandina.Ei ole võimalik, et kõik elavad ja surevad, kuna sellisel juhul ei oleks vastandit. Kui mitte keegi aga ei sureks, poleks enam midagi saamaks uueks.
Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. Iga asi, ese või isegi inimene meenutab mõningal määral midagi, kedagi kas siis otseselt või kaudselt . Nähes lillepoes punast roosi müügil, meenub enesele kingitud roos kodus vaasis. Ühe inimese nägemine võib meenutada kedagi teist. Kui keegi näeb midagi või kuuleb või saab sellelt mingi teise taju, aga ei tunneta üksnes seda, vaid võtab mõtesse ka millegi teise, mille teadmine pole sama, vaid teine. Võrdsed ise ja võrdne ise ei ole üks ja sama. Taju oli enne sündimist, et peale sündi meenuks võrdne asi, seda mida oleme varem näinud, kuid mis pole võrdne.
Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Kebes aga küsib, kas saab tõestada, et hing siiski pärast keha lagunemist ei haihtuks, olgugi et ta enne keha sündimist olemas oli (77b). Et hing pärast surma ei haihtu, tõestab Sokrates sellega, et üks “oleva kujudest” ehk liikidest on niisugune, millele laialilagunemine omane ei ole (77c-80b). Esitage see tõestus argumendi kujul. Oleval on kaks kuju. Nähtamatu ja nähtav. Nähtamatu on muutumatu, kuid nähtav muutuv. Hing on sarnasem nähtamatule, keha aga nähtavale. Hing sarnaneb jumalikule, keha surelikule. Järelduseks on, et keha hävineb , hing aga on hävimatu. Sokrates väidab, et hauataguse elu kvaliteet sõltub hinge “puhtuse” astmest . Selgitage seda teooriat. Kui hing on liigselt kehaga seotud olnud on hing must. Selleks, et hing puhas oleks, tuleb elada õige filosoofina ja tõepoolest harjutada ennast kergesti surnud olema. Kui ta eraldub kehast aga määritult ja räpaselt (kui ta on terve elu kehaga seotud olnud) vajub alla ja tõmmatakse tagasi nähtava valda.Need hinged on sunnitud seal ekslema, kanded karistust möödunud halva eluviisi eest. Ekslevad senikaua kuni kirg endise saatja järele aheldad nad taas kehasse. Üldjuhul loomade kehadesse.
Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Küsimusele kuidas teda matta, vastab Sokrates, et nii kuidas aga meeldib. Eeldusel, et Sokrates ei suuda nende eest põgeneda.
Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide kohta ja tõe olemuse kohta.
Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide.
A) Mari on sõbralik.
B) Mari käitub sõbraliku inimese kombel .
A- laused on väied tegelikkuse kohta, kuidas asjad tegelikult olid, olenemata minu juurdepääsule antud tegelikkusele. Sõltumata sellest kuidas minuni see teadmine on jõudnud/vahendatud.
B- Juhul kui mulle on tähtis, kas Mari on sõbralik või mitte, on mulle ka oluline teada, kas Mari on tegelikult ikka ka sõbralik.Või me ainult arvame, et ta on sõbralik?
Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Üks kuulsamaid filosoofilisi müüte üldse. Seal on filosoofi, rahvamassi, tõeluse ja näiluse vahekorrad paika pandud. Müüdi järgi on selge mida enamus inimesi aravad tegeliku olevat, mida arvab filosoof tegeliku olevat, kes on näinud tegelikult olevaid asju. Selle allegooria sees tuleb välja ka see, kuidas rahvamass suhtub sellesse kes on ära näinud mis on tõelisus. Päike sümboliseerib hüve ideed, looduslike asjade varjud sümboliseerivad matemaatilisi objekte, lõke koopas sümboliseerib päkest, tehislikud esemed sümboliseerivad empiirilise maailma olendeid ja esemeid, tehislike esemete varjud sümboliseerivad empiiriliste esemete kujutlusi. Koobas sümboliseerib meie olemist meie kehas.
Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Nägemise kaudu ilmv vald- see maailm mida ma oma silmadega näen kui ma nad avan. Kujutlemine Mõteldava/ mõeldava vald- Maailm kus meie pilgule (vaimsele) mitte need asjad mis on mulle näha minu mõistuse silmaga. Kõik see millele saan mõelda.Mida näen mõtlemise kaudu.
Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassiia- Kujutlemine. Kõik see mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks- oskust ennustada millisele varjule järgneb missugune ja mängude varjus seaduspärasusi näha. Pistis- Uskumise tasand, kus liigutakse varjudest tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad. Kunstliku valgusallika poole tänu milllele tehislikud esemed varju heidavad. Dianoia – tegeletakse nende asjadega , mis tegelikult ka olemas on. Nende asjade koopiatega, mida on näiteks matemaatilised objektid. Noeesis- puudutab seda mis on tegelikult, mis ei muutu, mis ei näi vaid on ning on see, mis ta on.
Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses ( objektivism , skeptitsism ja subjektivism). Objektiivselt on võimalik eristada, sest eemaldades subjektiivsuse peaks teoorias jääma vaid faktid. Skeptitsismi tõttu ei saagi olla meil kõiki fakte ning seega ei saa ka eristada. Subjektiivselt suudame me küll eristada, kuid kasutades vaid meie enda vaatepunkti. Objektiivselt ma arvan, et Su arvutused on õiged. Skeptik minus arvab, et Sa varjad midagi, kuid subjektiivselt arvan, et kõik klapib.
Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub alati meelelisest kogemusest. Me saame aru mida ja kuidas me teame juhul kui me oma meelelist kogemust analüüsime. Kogu teadmine tuleb meelte kaudu. John Locke- Hing on sündides tabula rhasa ja kui meil nende viie meele aknaid tegelikkuse suunas poleks, ei oleks meil ka mingeid teadmisi tegelikkusest. Kõik teadmised tuleb meelte kaudu kogemusest. An Essay concerning human understanding 1690. David Hume- Me ei tea tegelikult kunagi miks asjad juhtuvad ja mis on muutumiste taga. Ainus mis me teame on see et me oleme harjunud nägema üht asja teisele järgnevalt.
Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingisuguse teadmiseni jõuame? Teatud asju (õigluse printsiibid, loogika seadused, asjade olemused) neid ei ole kunagi võimalik meelelisest kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni enese vahendusel. Mõistusel on antud mingisugused ideed. Platon- kust pärinevad meie teadmised? Mälust. Sünnitagusest mälust. Ma tean midagi niisugust siis, kui ma meenutan seda, mis toimus minu hingega enne seda kui ma siia ilma sündisin :Amanesis. Descartes- Tänu mõistuse loomulikule valgusele on selge ja distinktse mõtlemise tagajärel võimalik jõuda puhatse, ratsionaalsete ideede vahetu tunnetamiseni. NT: et ma mõtlen, järelikult ma olen.
Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage. (Kuna Herakleitose tekstid on säilinud ainult fragmentidena, siis tuleb neid interpreteerida!)Teadmine on mõistmine asjadest ilma õpetamiseta. Enamus ei mõista nähtut, isegi õppides ei taibata, vaid üksnes kujutatakse endale ette.
Mida peab Herakleitos tegelikkuseks? Kirjeldage, mida ta võiks sellega silmas pidada? Tema arvates on tegelikkus miski, mis oli enne meid,mis on praegu ning mis on peale meid – pidev. Ühesõnaga miski, mis on alati olnud ja jääb alati ka olema. Miski mida me ei suuda kujuta, kuid me teadvustame paratamatult selle olemasolu.
Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Küsitakse oleva olemuse kohta. Mis on olevatele asjadele olevatena iseloomulik? Kas oleval, kui olemas olveval? Oleva olemise kohta, mis ühe asja olevaks teeb? Mida tähendab asja ontoloogiline staatus? ( on need asjad mis tegelikult on, on need asjad mis näivad olevat kuid tegelikult pole). Olemuse loomuse kohta küsitakse (õpetus asjade olemuses, sisemisest loomusest), mis on olemus, kui niisugune?
Selgitage Platoni ideede-teooriat. Ehk siis arhetüüpide teooria. See mis näib olevat ei ole see, mis tegelikult on. Need asjad mis näivad olevat on muutlikud ja mittepüsivad ning ranges mõttes mitteolevad. Need asjad, mis tegelikult on , on igavesed ja muutumatud. Ehk siis kui täna on õun õun, mõtlen ka saja aasta pärast et õun on õun.Tegelikult olevad asjad on näivate asjade arhetüübid, s.t ideed on „mudelid“ või „originaalid“ tavasilmaga nähtavate asjade jaoks. Inimese silm märkab esmalt ilusaid asju, ent peatselt liigub silm ilusatelt asjadelt ilu enese puhta vormini, läbides vahepeal mittekehalised ilu väljendused (ala ilus hing).Nähtavad asjad kas „osalevad „ oma arhetüüpides või „imiteerivad“ oma arhetüüpe. Asjade arhetüüpe on võimalik „näha“ mõtlemise, mitte meelte, vahendusel. Defineerib kui meenutamist.
Mis on essentsialism ? Õpetus asjade olemusest endast eeldades, et neil on mingisugune kindel ontoloogiline staatus. Kui saame asja olemusest aru, saame ka asjast aru.
Mis on substants ? Substants on eksisteeriv/olev asi. Iseendale ja enesekohaselt, seda mis on. On olemas ka lihtsubstants (eidos), mis siis koosneb üksnes ühest elemendist ja liitsubstants, mis on vormi ja mateeria ühendus.
Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühel näitel. Substants tekib või siis kaob, kui mateeria võtab vormi (või kui kaotab selle). Näiteks auto. Uus auto saab teoks vaid siis, kui on olemas aine( millest auto kokku pannakse), on olemas idee (plaan ), on liikumine ( töömehed, jms) ning on olemas eesmärk (mille jaoks seda vaja on).
Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Mis on olev kui olev? Olev kui miski millest asjad tekivad ning milleks muutuvad.Olev on see millest kõik saab alguse - algaine. Iseenest lähtudes iseendale. Substants - olev asi.
Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite ? Kujutlusvõime,arutlus, mõtlemine, metafoorid , dialoogid, allegooria, kujundid, loogika, ümberpööramine.
Milline on filosoofilise teadmise loomus? Filosoofiline teadmise loomust pole võimalik üks ühele defineerida. Mida omasugusem on filosoof, seda omasugusem tema filosoofilise teadmise loomus. Kõik on seoses inimese enese teadmistega ja sõltuvuses inimese vaatenurga ning uskmustega. 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? Ta tõestab seda öeldes , et kui me suudame mõelda, siis järelikult me ka oleme. Kui me ei mõtle, meid poleks olemas. Tõsiasi, et suudan mõelda endast, tähendab, et olen olemas. Me võime kahelda kõiges ümbrisevas, kuid kuna me juba suudame kahelda, siis peame me olemas olema.Mida rohkem inimene mõtleb, seda rohkem ta eksisteerib.
Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Keha kaudu tekivad meil meeleimpulsid ning me ei saa neid usaldada, kuna tihipeale on need petlikud.Descartese arvates on kehaga seotud loomused unenäopildid. Ei saa olla kindel teadmiste õigsuses, sest kõik mida vahendab meile keha, on mõjutatud ega pruugi olla õige.
Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? Vaim pole kehaga üks. Descartes kummutab ümber meeltest saadud info reaalsuse, meeled on kehalised, seepärast on ka kahtlue alla seadnud kõik mis on väline. Hing on miski, mis eksisteerib ajas. Keha aga nii ajas kui ka ruumis.
4. ja 5. Esitage ise kaks filosoofilist küsimust Descartes'i 2. meditatsiooni kohta ja püüdke neile vastata!Kui ma otsustan midagi/kedagi nähes, et see miski on miski, mida arvan, siis kas see pole liigselt pealiskaudne ? Kas see pole mitte näilisus? Ma võin küll inimesi tänaval näha, täpsustades, ma näen mantlite ja mütsidega tänaval liiklemas midagi/kedagi, keda arvan olevat inimene. Kuid kuidas ma saan selles üldse kindel olla? Kui seada kahtluse alla kogu maailm, seal hulgas ka ennast ( ma küll tean, et olen olemas, kuna ma suuda selle küsimuse üldse esitada) siis kuidas ma saan üldse tugineda sellele,et midagi üldse on? Kui aus olla, siis ma ei oskagi sellele küsimusele vastata.Sest kui mul pole midagi kindlat, ei ole mul ju ka mitte millegile toetudes öelda, et üks või teine asi on.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 40 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marjanne Mändmets Õppematerjali autor

filosoof moraal loomus eetika eksistents sokrates antropoloogia nietzsche eetiline

Sarnased õppematerjalid

docx

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

Sissejuhatus filosoofiasse

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?

Eetika

docx

Filosoofia konspekt

b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad

Kategoriseerimata

docx

Sissejuhatus filosoofiasse tekstid 2015

"Dekadentlik inimene" on Nietzsche järgi keegi, kes valib tegutsemiseks alati kõige halvemad ning ennastkahjustavad vahendid. Samuti toob Nietzsche välja, et "dekadentlik inimene" on nõrk ning morbiidne. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist siesudnit kui morbiidsuse ja pessimismi seljatamist ning endas terve loomuse kasvatamist. Nietzsche nendib ka, et selline filosoofia sai teoks ainult "tänu" tollele pikale haigusele. Tänu hiagusele avastas ta justkui uuesti elu ning iseenda. Samuti nendib Nietzsche, et tänu haiguse tõttu läbielatule on ta austautd ning oma olemuselt tasakaalukas ja rahulik. Ka andestama ning unistama ja vihast ning vimmast vabanema õppis ta läbi haiguse kogemise, füsioloogilise mõõna. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk 24-5).

Sissejuhatus filosoofiasse

doc

Loengud

Lacan · ,,puudumise olukord" · ... mida üritatakse ületada kolmes registris: o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn

Sissejuhatus filosoofiasse

doc

Sissejuhatus filosoofiasse

Kirjeldage neid. · Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? Pascal põhjendab väidet, et ateisti positsioon on läbimõtlematu sellega, et ateist jälgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole teisiti mõelnudki. Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? XVI: Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime, ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. VIII: Filosoofia annab inimesele vabaduse. Inimene peab orjama filosoofiat, et talle saaks osaks tõeline vabadus. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seneca kirjade kohaselt peaks õnneliku elu saavutama siis, kui elada ära minimaalsega süüa, et

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes? Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste

Filosoofia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk