kõrgkultuuride usunditest) monoteism eeldatakse ainujumala olemasolu (judaism, kristlus, islam) panteism eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal (hinduism) ateism usuvastatus, jumalatus, jumala või usu eitamine agnostitsism arusaam, kus ei olda kindel Jumala olemasolus ega ka mitte-olemasolus usklik keegi, kes usub millessegi, kellessegi (laialdaselt jumalasse uskujate kohta; sõna kasutus problemaatiline) teodiike teoloogiline õpetus Jumala õiglusest, heldusest, armulisusest ja õigeksmõistust natsionalism - ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Patsifism - põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada maoism - marksistliku kommunismi revisionismivastane vorm, mis põhineb Mao Zedongi õpetusel sotsialism - ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
Isegi kui jamalaid ei olnud olemas, siis kui nendesse hakati uskuma, tasapisi selle uskumise käigus saavad nad olevaks. Kui on terve kogukond, kes usub jumalasse ja käitub, selle jumala reeglite järgi, siis nende inimeste kollektiivses uskumuses saavad need jumalad olevateks. Muutuvad samamoodi olevateks nagu arvud ja geomeetrilised figuurid. Jumala olemasolu ja olemuse üle loogika vahenditega arutleda ei saa. 4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe. Teodiike loodusliku kurjuse kohta: · Platon - illusiooni element. Me peame kõige pealt eristama need asjad, mis tegelikult ka on nendest asjadest, mis meile näib olevat. See maailm, mis on tõeliselt olemas, seal teisenemist ei ole. Probleem tekib see tõttu, et meie hing asub materjaalses kehas. · Leibniz kosmilise disaini paratamatuse argument. Meie maailm on parim
..- loomupäraselt loome fantaasiaid). ) Kui jumal lõi inimese, lõi ta ka Eedeni aia koos Aadama ja Eeva. Teadupärast oli seal muretu elu. Peale keelatud puuviljade söömist aeti nad aiast välja ning peale seda ongi elu teistsugune. Paradiisi müüt annab näo ja sõnastuse sellele nimetule igatsusele mis meil on. See on selle pärast, et meis on mälestus kaugetest aegadest esivanematest Aadamast ja Eevast. 4. Mis on teodiike? Kui jumal on kõikvõimas ja ülihea, siis miks ei võinud ta luua maailma, kus kurjust ei oleks? - Looduslik- miks on olemas looduses kehtiv kord, kus loomad teineteist söövad ja inimesed võivad hukka saada? - Moraalne kurjus- see, mida inimesed teevad teineteisele (valivad moraalsuse asemeb mittemoraalse käitumise) Teodiike- teoditseia- jumala õigustamine Teodiike moraalse kurjuse kohta: · Vaba tahe- jumal lõi meid vabaks- inimene saab kurjuse valida
karmis maailmas lohutust. Marx arvab aga, et usk on oopium rahvale. Nietzche seevastu, et Jumal on surnud. Freud arvab, et religioon on neuroos. Kristlik- ontoloogiline tõestus: Mul on idee täiuslikust olendist. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. Järelikult täiuslik olend eksisteerib. Kausaalne- Mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline- Mis pani asjad liikuma? Kosmoloogiline- Mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe. Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument, kosmilise disaini paratamatuse argument, meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Ratsionaalne seisukoht ( T.Aquinos )- loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Mõõdukas seisukoht ( D. Hume, W. James )- teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse,
Gottfried Wilhelm Leibniz 16461617 Saksa filosoof, matemaatik Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas Leibniz riigivõimu. Pööras suurt tähelepanu teadusele, oli Preisi Teaduste Akadeemia üks asutajaid. Andis suure panuse füüsikasse ja tehnikasse. võttis kasutusele matemaatilised sümbolid nagu korrutamis ja jagamispunktid. Mõningaid teoseid: "Arutlus metafüüsikast", "Monadoloogia", "Uus essee inimarust", "Teodiike" , "Looduse uus süsteem" Christian von Wolff 16791754 Lõi nn terve mõistuse filosoofia, peetakse üheks ratsionalismi rajajaks Saksamaal Ei talunud ateiste Lõi hulga saksakeelseid teadustermineid Pooldas valgustatud absolutismi . Johann Gottfried von Herder 17441803 Saksa filosoof, kirjanik ja folklorist Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus Taunis sõda
Mis paneb asjad liikuma? Nt miks liigub Kuu ümber Maa? Suur pauk? Ehk lõi selle jumal. · Kosmoloogiline tõestus. Kuidas on võimalik, et niisugune korrapärane on tekkinud? Kuidas see juhtus? Nt inimese silm on võimeline nägema, see on loodud eesmärgiga, see ei ole juhuslik. Jumal lõi looduse, et see edasi areneks. (Darwin) Pascal toob välja selle, et paradiisimüüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. Mis on teodiike? Jumala õigustamine. Kristlik jumal ootab meilt vastuarmastust, sel pole väärtust, kui see toimub sunnitult.Teodiike moraalse kurjuse kohta on vaba tahe. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses.
Tooge näiteid. Jumala olemasolu tõestamiseks on 4 klassikalist tõestuseviisi, nt ontoloogiline tõstusviis, mida esindavad Canterbury Anselm (idee juurde täiuslikust olendist kuulub ka tema eksistents) ning Aquino Thomas (jumal on olemine ise). Jumala olemasolu võimalik tõestada kausaalselt, küsides, mis põhjustas asjade olemise st keegi pidi olema esimene; kineetiliselt mis pani asjad liikuma?; kosmoloogiliselt küsides, mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike tähendab jumala õigustamist, religiooni filosoofias omab kohta kurjusest rääkides. Moraalse kurjuse seisukohast võib leida, et kurjus on inimeste vaba tahe, loodusliku kurjuse osas leiab nt Leibnitz, et võimalikest maailmadest on loodud parim maailm. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquino Thomas, ratsionaalsest seisukohast leiab et on 2 liiki tõdesid, loomupärased
Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud, kuid nad on unustanud, kuidas sinna jõuda- Sokrates Teooria Filosoof, kellel oli Noole teooria- Zenon(loodusfilosoof) Filosoof, kes arvas, et maailm hakkas veest- Thales (filosoofia isa) Sokraatiline meetod ehk- arutlev meetod Loodusfilosoofid otsisid- Arhe´t Zenonil oli teooria, millega pole võimalik kunagi millegini jõuda- Archilliuse ja Kilpkonna teooria Eleaadid- liikumine on näiv Jumal Jumala kaitse-teodiike Jumal on midagi, millest enamat pole võimalik mõelda- Ansalemi ontoloogiline jumalatõestus Jumal lõi maailma vabast tahtest- algpõhjuse argument Maailm loodud mittemillegita-ex nihilo Kahtles jumala olemasolus-Descartes (Kahtle kõiges!) Descartese teooria paneb mõtlema jumalast kui millest?- täiuslikkusest Miks oli Kant jumala olemasolu vastu- tal puudub kogemus temast Ilmutus on sõnum jumalalt – Augustinus Ei uskunud alguses jumalasse, aga hiljem muutis arvamust- I. Kant Platon
Religioon aitab kaasa inimeste vahelisele solidaarsusele (kokkuliitmisele) Rituaalide käigus kinnistavad inimesed omavahelisi suhteid 2 Karl marx konfliktiparadigma Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule Religioon on oopium rahvale- religioon uinutab rahva Religioon soodustab alamklasside kuulekust Teodiike- jumala õigustamine, jumala tegude põhjendamine Max Weber Tegeleb pigem konkreetsete religioonide kui religiooni üldise olemusega Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele Religioonid 1. Maailmaga kohanevad (ismlam, judaism) 2. Maailmast loobuvad (budism) Inimese suhe religiooniga Religiooni mõõtmine: Religiooniga seotud käitumine- kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse Religioossed uskumused- kui tugev on inimese usk
Kurjus inimeses on omamoodi alaväärsuskompleks, kadeda iseloomu, jõuetu meeleheite produkt. Tõeliselt õilis inimene elab maailmas alati oma südametunnistusega, seega Jumalaga. Ta ei tunne kurjust, sest peab Jumalat meeles. Stoikude eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusesse. Kuid miks on maailmas olemas kurjus? Kas stoitsistlik jumal tõesti leiab, et nii peabki olema? (Teodiike probleem) Kuidas stoikud seletasid kurjuse olemasolu maailmas ja õigustasid jumalat? · Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita. Seega ei saaks ka headust olemas olla ilma kurjuseta. · Kurjus on nagu taust, mille tõttu headus välja paistab. · See, mis maailma mingi osa jaoks on kurjus, ei ole seda maailma kui terviku jaoks. Inimene ei suuda otsustada, mis on hea maailma kui terviku jaoks seda suudab vaid Jumal.
kirjutada Welfide dünastia ajalugu. Arvukad reisid viisid teda Berliini, Dresdenisse, Viini ja Itaaliasse. Aastal 1961 määrati ta Wolfenbüttelis asuva hertsogliku raamatukogu juhatajaks. Aastal 1700 sai Leibniz iseenda poolt kavandatud Preisi Teaduste Akadeemia esimeseks presidendiks Berliinis. Alles kahel viimasel aastakümnel avaldas ta filosoofilised teosed, mis panid aluse tema kuulsusele: Substantside loomuse ja nendevahelise ühenduse uus süsteem, Teodiike, Monadoloogia ning Loodus ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Leibniz suri 14. novembril 1716 Hannoveris. Ta pidas kirjavahetust Euroopa juhtivate valitsejatega ja see ulatub 15 000 kirjani. Tema populaarnefilosoofia sisaldub tema teostes "Metafüüsika arutlused", "Looduse uus süsteem", "Teodiike", "Monadoloogia". Neile lisandus arvukalt kirjutisi ajakirjades, eeskätt prantsuse- ja saksakeelsetes. Paremik tema teostest ilmus alles pärast tema surma. Suur osa L
Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: et orgaaniline elu oleks võimalik, pidid Suure Paugu hetkel pidi kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on. Eksistentsiaalne tõestus: Kristlik religioon on õige kuna see vastab kõigile meie vajadustele.(vaimsed) Olematute asjade olematust ei sa tõestada. Kurjuse probleem: Looduslik ja moraalne kurjus Teodiike /teoditseia jumalaõiguse teooria Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument(Platon) Kosmilise disaini paratamatuse argument. Leibniz: meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. Postmoderne religioonifilosoofia: Poolt argument: argument imaginaarse valla retroaktiivset teostumisest. Väljamõeldud asi saab mingi aja möödudes retroaktiivselt olevaks, Vastu argument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest:
kõigi eest, siis poleks maailmas kurjust - see väide on omane eelkõige skeptikutele, kes jumala olemasolus kahtlevad, kuid ei väida ka, et teda ei ole. Ateistid ehk jumalaeitajad selgitavad, et jumalat pole olemas, kuna eksisteerib kurjus. Epikuros aga arvas, et jumalad on olemas (Vana-Kreeka usundis oli jumalaid palju) aga nende asi pole maapealsesse elusse sekkuda. Olgu kuidas on, kuid selge on see, et läbi inimkonna ajaloo on kurjuse probleemi tõttu alati olnud vajadus teodiike (sõna-sõnalt "jumala õigustamine") järele. Kui ei oleks nii palju tumedaid meeleolusid (kurjust), võiks demokraatia võidukäik hoopis laiaulatuslikum olla, olgugi, et selline taotlus võib näida liialt naiivne, adamiitidele omane. Koos kõige heaga on alati eksisteerinud ka halb. "Rahu pole võimalik", märgib Erich Maria Remarque'i teoses "Läänerindel muutusteta" ära ka A.Kropp, üks peategelastest. Sigmund Freud on aga kuulutanud, et agressiivsus on inimese sünnipärane
tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega saab inimene ise endale kurjuse valida ning seeläbi kurja teha. Seega saabki öelda, et kurjus on inimese enda tahe, see pole Jumala tahe. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquina Thomas on ratsionaalsel seisukohal, et on kahte tüüpi tõdesid. Loomupärased ja ilmutuslikud tõed.
· Kineetiline tõestus- mis paneb asjad liikuma? · Kosmoloogiline tõestus- lähtus maailma korrapärast. Kuidas on tekkinud korrapärane maailm? Miks on maailm korrapärane? · Teoloogiline tõestus- kas vahendid on eesmärgiga vastavuses · ,,Eelhäälestuslik" tõestus- füüsikaliste konstantide olemasolu tõestamine enne Suurt Pauku. · Eksistentsiaalne tõestus- paradiisi müüt-parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. 17. Mis on teodiike? Teodiike ehk jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse koha pealt: vaba tahte kohaselt on võimalik valida ja teostada kurjust, mis pole jumala tahe. Teodiike loodusliku kurjuse koha pealt: puudutab illusioone. Kosmilise disaini paratamatus: meie maailm on parim kõikidest võimalikest maailmadest, jumal on loonud maailmakorra, mille reeglite kogusumma annab kõige parema maailma. 18. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. T
Seda, mida ei ole, selle olematust tõestada ei saa! Saab tõestada ainult asju, mis on olemas. Kurjuse probleem On olemas looduslik(maavärinad ja muud loodusõnnetused inimesed surevad ju selle läbi või kannatavad; haigused, viirused jne ) ja moraalne kurjus. ,,Jumal küll lõi kõik võimalused selleks, et inimesed oleks head, aga kuna ta lõi inimesed vabaks, siis on inimesel ka võimalus teisele haiget teha, seda võimalust Jumal inimeselt ära ei võtnud." Teodiike/teoditseia jumalaõigustuse teooria (kurjuse küsimuses) Teodiike moraalse kurjuse kohta vaba tahe Teodiike loodusliku kurjuse kohta: 1)illusiooni argument(Platon) tegelikult see maailm on suur illusioon, see on justkui meie teatud unenäo faas, suur illusioon, seda tegelikult ei eksisteeri. 2)kosmilise disaini paratamatuse argument(Leibniz): meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. (Ilma viirusteta poleks võibolla ka meid. Jumal, kes lõi Suure Paugu
Näiteks küsides, miks me olemas oleme jõuame me lõpuks põhjuseni, kuna jumal lõi meid järelikult on ta olemas. Kineetiline tõestuse kohaselt küsides küsimust, miks asjad liiguvad jõuame me lõpuks järeldusele, et jumal paneb kõik asjad liikuma. Näiteks planeetide liikumise põhjuseks on jumalik jõud. Kosmoloogilise tõestuse kohaselt vaadates universumit näeme, et selle sisse on kirjutatud palju konstante. Need konstandid aga on märk kõrgemast olendist ehk jumalast. 4.Mis on teodiike? Teodiike on religioonifilosoofia aru, mis tegeleb jumala näiva kurjuse õigustamisega. Näiteks põhjendatakse inimeste poolt üksteisele tekitatud kurjust vaba tahtega. Vaba tahte kohaselt on meil õigus üksteisele halba teha ja jumal ei saa seda takistada. Looduse poolt tekitatud näivat kurjust üritab kõige paremini põhjendada Gottfried Wilhelm Leibniz kosmilise paratamatuse argumendiga. Argumendi kohaselt on meie maailm parim võimalik maailm kõikide võimalike variantide hulgast.
Camus’ järgi on absurditunde põhjuseks üllatusvarjundiga tülpimus rutiinist, rahutus ja küsimus „milleks?“. Absurd avaldub irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandumisel, mis sõltub nii inimesest kui ka maailmast. 2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. 4. Mis on teodiike? 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. 1) Religioonifilosoofia tegeleb erinevalt kristlikust moraaliõpetusest eelkõige küsimustega elu mõtte üle: * Kas inimese eksistentsil on tähendus ja mõte või mitte? * Kas elu mõte on tagaotsitav või saatuse poolt määratud? * Kas inimene üldse on võimeline või lausa kohustatud oma elule mõtte leidma? Kesksed on ka jumala pihta suunatud küsimused:
suhete parandamisele. Karl Marx Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust. Marxi järgi on religioon olemas selleks, ta aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religioon on oopium rahvale alamklassid on kuulekad ja olukorraga rahul. Seega religioon ongi tekkinud, et soodustada alamklasside kuulekust. (teodiike jumala õigustamine, jumala tegude põhjendamine) Max Weber tegeles pigem konkreetsete religioonide kui religiooni üldise omadusega. Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele. Võiv eristada religioone selles suhtes, kuidas nad käsitlevad ilmalikku maailma (maailmaga kohanevad islam, judaism (ilmalik elu ei ole
täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. 2)Kausaalne-otsitakse asjade olemise põhjustajat 3)Kineetiline-otsitakse asjade liikumapanejat 4)Kosmoloogiline-otsitakse korrapärase maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et orgaaniline elu oleks võimalik, pidid Suure Paugu hetkel kehtivad füüsikalised seadused olema täpselt samad nagu täna. 7) Eksistentsialistlik-paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. 18. Mis on teodiike? jumalaõigustuse teooria. 19. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses a) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed b) "Mõõdukas" seisukoht (Hume, James) - on asju, mida me ei saagi teada, kuid teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (armastus, sõprus, uskumine jumalasse) c) Irratsionaalne (Augustinus, Kierkegaard) - Usun, kuna ei mõista. 20
elusolendid, siis trickster põhjustab selle, et nad muutuvad surelikeks. See on mingi kosmiline vemp, pole algusest peale loomiskavas ette nähtud. Leeming: Maailma algusest peale on heade asjade kõrval olnud olemas ka halvad. Trickster kehastab loomise viga. Tuuakse kosmoloogiasse sisse printsiip, et maailm on loodud täiuslikuna (suurepärane kava), aga trickster toob siia selle vea sisse. Kristlikus traditsioonis ei saa enam Saatanat tricksteriks nimetada, ta on kurjuse kehastus. Teodiike õpetus: lõppkokkuvõttes me elame ikka võimalikest parimas maailmas, kuigi me sellest aru ei saa on puhas kuri millegi jaoks vajalik. Abstraktne kosmoloogia, ku maailm luuakse ja see saab valmis. Teine kosmoloogia, kus maailm luuakse suures joones sellisena, nagu ta praegu on, aga see jääb muutlikuks. Ennemuistsel ajal väga muutlik. Vembumees tegutseb ikka edasi ja hakkab kehastama mingit leidlikkust, innovatiivsust, uute leiutiste looja, uudishimu. Pärit sellest ajast kui hea ja kurja
õigustatud. 52 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Religioonidel on kalduvus pidada vaesust vooruseks. Näiteks piibel ütleb: "Õndsad olete, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik" (Lk 6,20) või ,,...sest hõlpsam on, et kaamel läheb läbi nõelasilma, kui et rikas sisse läheb Jumala riiki!" (Lk 18,25). Teodiike on usulisfilosoofiline, ratsionaalne püüdlus mõtestada ja selgitada pinget, mis eksiteerib vastandlike pooluste headuse (Jumal on hea) ja kurjuse (maailmas esineb kurjust, ülekohut, ebaõiglust) vahel. Vaesuse ja jõukuse usulise mõtestamise osas eristab Max Weber kaht liiki teodiiket materiaalse viletsuse ja materiaalse heaolu teodiiket: 1) Materiaalse viletsuse teodiike. Vaesemad ühiskonna kihid teinekord mõtestavad usuliselt enda
- Näiteks: hierarhialistes ühiskondades on jumalused hierarhilistes suhetes · Religioon aitab kaasa inimeste vahelisele solidaarsusele · Rituaalide käigus kinnistavad inimesed omavahelisi suhteid Karl Marx konfliktiparadigma · Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust · Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule · Religioon on ,,oopium rahvale" · Religioon soodustab alamklasside kuulekust · Teodiike jumala õigustamine, jumala tegude põhjendamine Max Weber · Tegeleb pigem konkreetsete religioonide kui religiooni üldise olemusega · Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele · Religioonid 1. Maailmaga kohanevad (islam) 2. Maailmast loobuvad (budism) Inimese suhe religiooniga Religiooni mõõtmine: · Religiooniga seotud käitumine kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse · Religioossed uskumused kui tugev on inimese usk
Näiteks: hierarhilistes ühiskondades on jumalused hierarhilistes suhetes. Religioon aitab kaasa inimeste vahelisele solidaarsusele Rituaalide käigus kinnistavad inimesed omavahelisi suhteid. Karl Marx konfliktiparadigma: relgioon on olemas, sest see aitab kaasa valitseva klassi võimule. Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust. Religioon on ,,oopium rahvale". Religioon soodustab alamklasside kuulekust. Teodiike jumala õigustamine, jumala tegude põhjendamine. Max Weber: tegeles pigem konkreetsete religioonide kui religiooni olemusega. Ütles, et protestatism aitas kaasa kapitalismi tekkele. Jaotas religioonid: Maailmaga kohanevad (islam, judaism) aitavad ilmalikus maailmas toime tulla. Maailmast loobuvad religioonid (budism) inimesed peaksid ilmalikust maailmast kõrvale hoidma, tegelema kõrgemate teemadega.
Kultuur on see, mida me oleme eeldustega teeme ehk arendame välja teatud võimekusi, mis on ühiskondlik väärtus. Inimene on ise laisk, aga konkurents sunnib arenema kultuuri poole. Konkurentsiolukord sunnib arenema, aga moraalse inimesena ise tahame ja teadlikult tahame edasi areneda moraalse-terviku suunas. Inimarengu lõppsihiks on moraalne isiksus, kes teadlikult defineerib ennast sellise olevana, kes kontrollib oma maksiime ja vabaneb mitte-õigustatud maksiimidest. Teodiike probleem – miks on olemas sõda, kurjus jne? Viies väide. Õiglusriikluse poole liikumine. Moraal on isiklik asi; isiklikus hinges. Ajalugu on inimestevaheline sfäär. Inimestevahelisi suhteid reguleerivad õigused. Mis on selleks aprioorseks printsiibiks? Kui ühel on rohkem vabadust kui teistel – vale. Õiguslik on üldine seadus, mis peab tagama, et tagada igaühele maksimaalne vabadus (kõrge väärtus), sellisel
Teoloogiat laiemas mõttes eriti ei arendatud, vaid see seisis peamiselt soterioloogia ning eshatoloogia teenistuses. ,,On tõsi, et seismaks vastu paganlikule polüteismile, rõhutatakse ikka jälle ja jälle, et on olemas vaid üks tõeline Jumal." (BULTMANN 1993:145) Seega näib ühest küljest loogiline, et Jumala käest peaks tulema nii hea kui ka kuri. Siiski antud teema üle eriti ei arutletud. ,,Teodiike järele ei tuntud mingit vajadust; sest kannatuse probleemile oli alati olemas kahekordne vastus. Vana Testamendi ja judaismi traditsioonist tulenes, et see on karistus patu eest ja seega Jumala distsipliini või proovilepaneku instrument. Ehk võis kogu kurja omistada Saatanale ja deemonitele või kosmilistele deemonlikele jõududele ning ka siin võib näha sellega eshatoloogilise proovilepaneku idee kombineerimist." (BULTMANN 1993:146)
Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga ,,siinpoolse suunitlusega", mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on pühadused, mida ei tohi muuta. Sümbolid, reliikviad, kirikud on enamasti pühad ja nende seisukohad on täielikult pühad tõed ( teodiike ). Inimese saavutamine oma pattudest lahti saamiseks ja ülemaise täiusliku olemiseks on religiooni õpetuse üks alustalasi, mida nimetatakse ka 4 lunastusõpetuseks ja mille omaksvõtmine ning järgimine kujundabki religioosse elutegevuse. Käsitleme siin religiooni peamisi struktuurielemente ja seejärel tema olulisemaid funktsioone, püüdes nende sisu avada.
Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga ,,siinpoolse suunitlusega", mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on pühadused, mida ei tohi muuta. Sümbolid, reliikviad, kirikud on enamasti pühad ja nende seisukohad on täielikult pühad tõed ( teodiike ). Inimese saavutamine oma pattudest lahti saamiseks ja ülemaise täiusliku olemiseks on religiooni õpetuse üks alustalasi, mida nimetatakse ka 4 lunastusõpetuseks ja mille omaksvõtmine ning järgimine kujundabki religioosse elutegevuse. Käsitleme siin religiooni peamisi struktuurielemente ja seejärel tema olulisemaid funktsioone, püüdes nende sisu avada.
Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga „siinpoolse suunitlusega“, mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on pühadused, mida ei tohi muuta. Sümbolid, reliikviad, kirikud on enamasti pühad ja nende seisukohad on täielikult pühad tõed ( teodiike ). Inimese saavutamine oma pattudest lahti saamiseks ja ülemaise täiusliku olemiseks on religiooni õpetuse üks alustalasi, mida nimetatakse ka 3 lunastusõpetuseks ja mille omaksvõtmine ning järgimine kujundabki religioosse elutegevuse. Käsitleme siin religiooni peamisi struktuurielemente ja seejärel tema olulisemaid funktsioone, püüdes nende sisu avada.
annaabi.ee 
