filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks:
00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1 Filosoofia
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena.
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Utilitarism. Ladina keeles kasulikus Õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. On olemas naudingud ja kannatused ehk ebameeldivused. Alati tuleks valida rohkem t...
Edu töös või äris koosneb paljudest faktorist, üks neist on usu edu või usu ise ennasse. Aga selles faktoris on olemas ka segasfaktorid, mis segavad koguaeg healõpu täitmisele. Probleemid ja raskused elus murravad inimest kahe poole. On olemas elus niisugused ajad, millal asjad ei lahe nii nagu tahaks, nagu oli planeeritud varem: me komistame, kukkume, sageli katkestame uskuma ennast ja teisi. Usk on nagu ankur, mis hoiab meid turbulentne eluvool. Ta kujundab meie elumõtteid, vormistab meie iseloomi ja juhib meie suhtedega. Ning usk on nagu tulepaak pimeduses ja udus, mis halastault viib meid edasi elu väljakutse ja tagasilööke mööda. Isegi kui inimene on raskes olukorras, siis tema peab alati tekkivad niisugused mõtted: ,,Äkki oleks kõik korras, äkki see ei juhtu nii hullem, nagu ma endale kujudnasin". Miks inimene alati usub parema tulemuse poole. Vastus on kerge, sest me ei unusta usku, sest ta on programmeritud mei...
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada
Kõik inimesed on sünni poolest võrdsed, mitte küll võrdsete eelduste ja võimetega, aga õigustelt võrdsed. (USA iseseisvusdeklaratsioon ja Prantsuse dek.). Tekib uus haritlaskond Euroopas, mis on ususasjades vabameelne ja poliitiliselt radikaalne (nõuab selgeid muudatusi ühiskonnas). Venemaal toob see kaasa lõpuks dekabristide mässu. Kujuneb välja haritlaste pseudoreligioon vabamüürlus. Valgustusajal teeb filosoofia olulised järeldused riigi suhtes: Lepinguteooria- arusaamine, et valitsemist tuleks vaadelda kui valitsejate ja rahva vahelist lepingut. Rahvasuveräänsus- riiklik võim on rahva käes. Rahvas valib enda esindajad, riigi valitsemine toimub rahva huvides. Võimude lahusus- võimu kuritarvitamise vastu, peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema eraldi. Kõigi demokraatlik osalemine- rahval on õigus ja kohustus osaleda võimus
juhuslikkust. (Ei suuda nähtuste põjust selgitada) ,,Hea saavutatakse vaeva ja õppimisega.'' Arukas on see, kes ei kurvasta selle üle mida tal pole, vaid on õnnelik selle üle mis tal on. *Herakleitos( u 540-470 eKr) Elas Ephesose linnas(Väike-Aasias) eraklik filosoof Herakleitos tume- hüüdnimi, sest kasutas palju kujundlikke võrdlusi. Nuttev filosoof - suhtus väga põlglikult rahvamassi, nad on eelarvamuste kriisis. Filosoofia eripära - tegi rõhuasetuse looduse liikumisele ja muutumisele. Muutuses seisneb looduse olemus. Pantha rhei - kõik voolab Logos - seaduspärasus liikumise ja muutumise vahel <- Herakleitos nimetas seda nii: iga situatsioon on ainulaadne, ei saa korduda-ühte jõkke ei voola vesi mitu korda. Ta peab muutumise põhjuseks vastuolu- vastandite pidev võitlus ongi liikumise alus. Sõda on kõige alus - kujundlik Tuledoktriin- pärineb temalt
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused
HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX 1818-1883 Isa arvates kõrgeks riigiametnikuks Teos ''Kapital'' Hegeli filosoofia jättis hea mulje Elas koos Friedrich Engelsiga 1848 ilmus ''Kommunistliku partei manifest'' Filosoofide töö seisneb muutuste loomises Uurimisobjektisk tootev, tööd tegev inimene Religioon on inimese loodud. See on aseaineks, kui inimene jääb võimetuks. Religioon ei aita kaasa inimese vabanemisele, vaid hoopis takistab seda. Erapooletust pole olemas, kuna ühiskonda valitsev materjaalne jõud on vaimne jõud
25.november 2011 Filosoofia Arvestuse ajal on programmi kasutada lubatud, puhtal kujul. Universaalide tüli keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2
Mis on filosoofia? Sõna-sõnalt ,,TARKUSEARMASTUS" (Kreeka keelest) Phileo armastan Sophia tarkus Selle sõna konstrueeris Pythagoras Filosoofia sündis Vana-Kreekas Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID Küsimused jagunevad kolmeks: Kogemuse abil vastatavad Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule Filosoofiaga tegelemist on peetud elitaarseks Suur avastamiste mitmekesisus Ainuõigeid lahendusi pole Vahel pole tulemuseks mitte lahendus, vaid probleemi sügavam mõistmine Filosoofia lubab jääda kindlaks oma seisukohtadele (oska vaid selgitada)
Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde.
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee?
1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Eelnevalt olen pidevalt kasutanud olulisema allajoonimist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. See aitab mul kiirelt vajaliku info ülesse otsida. Olen ka teisi meetodeid kasutanud, kuid nendest kõige rohkem sobisid mulle olulisema allajoonimine ja lühikokkuvõtte kirjutamine. 1b) Hermeneutiline ring on minu jaoks uus. Pole seda kunagi kasutanud. Loen harva mitu korda teksti läbi, pigem enne aeglaselt ja mõttega. II osa 2) 1. Väide ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on kindel, sest isegi selles väites kahtlemine tõestab selle väite tõesust. 2. Väites ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on vähe informatsiooni ja seegi info on brutaalselt lihtsustatud. 3. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. 4. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, si...
Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse Sokratese kriitika : Astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu jne), siis Sokrates küsis kohe, mis see (õiglus, tõde, voorus, ilu jne) on? Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. Seda meetodit nimetas ta katsumiseks. "Teadmised on voorus; teadmine tähendab heal ja halval vahet tegemist; teadmine peab olema absoluutne; mõõdupuuks on mõisteline määratlemine; vooruse keskne probleem - valiku küsimus,
Religioon 1. Religioon seotus Jumalaga koos kultusega, maailma tunnetamisviis. 2. Müüt omamoodi iidsete aegade teadus. 3. Animism hing, kogu ümbritsev on hingestatud. In. on ühtne kõige ümbritsevaga. 4. Totemism kõik ei ole hingestatud. 5. Esivanemate kultus- inimene elab meie kõrval edasi ka peale surma. Inimese surm ei tähenda inimese täielikku lõppu.(tänapäeval nt hingedepäev) 6. Samanism on olemas suur hulk erinevaid reaalsusi. Nende vahel on võimalik liikuda. Eesmärk saada infot, et lahendada igapäevast probleemi. 7. Dogma alustõed, ei diskulteerita. 8. Polüteistlikud usundid- mitu jumalat 9. Monoteistlikud usundid- üks jumal, nt kristlus, islam. 10. Kaasaja usundite 3 usundirühma: maailmausundid- levinud ülemaailma pärimuslikud usundid- seotud ühe kindla rahva või piirkonnaga hõimuusundid- ühe hõiuga seotud, neid iseloomustab see et ei ole kirikut. ...
Filosoofia kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreeka keelest ja tähendab tarkusearmastust. Uurib inimese sise ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tegeleb teadmise ja tõe probleemidega. Põhiküsimused: · Mis on teadmine? · Mis on tõde? · Mis on õppimine? 3. Väärtusõpetus on filosoofia valdkond, milles uuritakse väärtusi. Enamasti kuulub väärtusõpetuse alla esteetika ja eetika. Põhiküsimused: · Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? · Kui vaba saab inimene olla? 4. Metafüüsika uurib olemise lähte printsiipe ja algpõhjuseid. Põhiküsimused: · Mis on elu ja mis on surm? · Mis on Jumal? 5. Filosoofia põhiküsimused: · Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? · Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme? 6. 1) küsimus
1.Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? Filosoofia on teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Tuleneb kreeka keelest ja tähendab tarkuse armastust. 2.Mida kujutab tunnetusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? Õpetus teadmisest, mis tõstatab küsimuse mis on tõde. 3.Mida kujutab väärtusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? .Väärtusõpetus tegeleb eetikaga(moraal) ja esteetikaga(ilu). Milline on õige käitumine? 4.Mida kujutab metafüüsika ja millised küsimused tõstatab?
Noarootsi gümnaasium Ajalugu Jelizaveta Dokutsajeva 9 T klass ARISTOTELESE FILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Pürksi 2007 Sissejuhatus Aristotelese arutlusi ja teadusi uuritakse palju ka tänapäeval ja see pakub huvi paljudele teadlastele. Järgmises referaadis käsitleb autor Aristotelese filosoofilisi vaateid ning kirjeldab filosoofi teooriaid toetudes eelnevalt otsitud materjalidele. Tema seisukohad on idealiseeruvad ning
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida
käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta ju igapäevaselt võõrastega suhltemisega, püüdes nendega filosoofilist juttu arendada. Üks väepealik oli öelnud: ,,...Kui keegi iganes Sokratesega lähedalt kokku puutub ja temaga koos
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13
· Kooli ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks. B ja C on A, siis C on B. · Süllogism on suletud ringi järeldus. Õppetöö toimus jalutades. Siit nimetus "peripateetikud" s.o. Jalutajad. · METAFÜÜSIKA · Aristotelese koolis ei valitsenud range distsipliin. · Kõige väärtuslikum teadustest on "esimene filosoofia", mis · Õpilased sõid, vestlesid ja jalutasid koos õpetajaga. uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi. Õppetöö oli elav protsess. · "metafüüsika" = ta meta ta physika see mis järgneb · Peripateetikud tegelesid rohkem bioloogia ja füüsikale. loodusteadustega. · Igas protsessis on kolm momenti:
V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased) 4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis elasid kreeklased) kuulamas? V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast 5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas? V: 2. sajandil 6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena? V: Galliasse (Prantsusmaale) 7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8. Mille poolest on Irenaeuse filosoofia tuntud? V: võitluses gnostitsismi vastu 9. Kuidas nimetatakse õpetust, mis rõhutas salajase teadmise (salasõnade) tähtsust inimese hinge pääsemiseks kehast ning arvas, et maailma ei ole loonud Ülijumal, vaid üks vusserdajast väiksem jumalus, keda võidi samastada ka Vana Testamendi Jumalaga? V: gnostitsismiks 10. Mida tähendab sõna ,,gnosis" kreeka keeles? V: teadmine 11. Kes on kirjutanud: "Kõik, kes tahavad näha tõde, võivad selgesti vaadelda igas
V: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel 9. Kuhu on Machiavelli maetud? V: Firenze linna Santa Croce kirikusse 10. Mis on Machiavelli peateos? V: Il principe ehk Valitseja 11. Mis on makiavellism? V: võimuhuvide hoolimatu järgmimine, mille puhul ei põlata ära ühtki vahendit 12. Kas jesuiitide ordu rajaja Ignatius Loyola on öelnud: ,,Eesmärk pühendab abinõu"? V: Ei ole, aga see on väga levinud eksiarvamus 13. Milles seisneb Machiavelli filosoofia peamine mõte? V: Ideaalse valitseja ja parima riigikorra asemel kirjeldab Machiavelli sügava läbinägelikkuse ja usutavusega võtteid, mida inimesed kasutavad võimule saamiseks ja võimul püsimiseks, samuti erinevaid viise, kuidas võimu kaotatakse 14. Milliseid abinõusid peab Machiavelli arvates kasutama, et võimul püsida? V: jõudu, jõuga ähvardamist, näivust, vajadusel sõna murdmist 15
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma
ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised · Metafüüsika A teosed olemisest ja tunnetusest (järgnesid füüsikale), ise nimetas A seda esimeseks filosoofiaks (protei philosophia)
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad:
Filosoofia KT'ks 1. Daoism/taoism - (kulg, sundimatu) - on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus, selle looja on Lao Zi. 2. "Kulgemise väe raamat" -taoismi klassikaline tekst, mille autoriks peetakse Lao Zid. 3. Taiji märk - yin yang märk 4. Yin yang - must sümboliseerib yin'i, valge sümboliseerib yang'i; vastandvärviga ringid sümboliseerivad kummagi sees sisalduvat vastandpoolust. Sinusoidne eraldusjoon märgitseb nende sujuvat üleminekut. 5. Makrobiootika - ehk elu pikendamise kunst. õigesti toitumine. Põhiidee on elada looduse rütmis. 6. Meng Ze soovitused - "Õige tegu asub lähedal asuvas, aga kõik püüavad seda kaugel asuvas." "õige tegu seisneb kergesti teostatavas" 7. Zen'i olemus - meditatsioon, tühjus, vaimne treening. Maailmaruumis on kõik üks ja kõik on üks. Zen on maailmale andnud: teetseremoonia, karate, happening, ühevärviline tusimaal, ikebaana jne. 8. Koa...
*Sõna teadmine 3 erinevat tähendust: 1)Teadmine kui tuttavolek-Tuttavolek kellegagi või millegagi. Neid teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes. Näiteks: -tean, mis on hambavalu, sest olen seda ise kogenud -tean, mis tunne on olla armunud, sest olen seda ka ise olnud -Minni armastab lilli, tean, sest olen tema hea sõber ja ta on mulle seda korduvalt öelnud -tean, kus asub Katariina kirik, sest olen seal käinud -tean, mida tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatud, st olen selle läbi elanud -tean seda meest juba sellest ajast, kui ta alles lihttööline oli, st ma tundsin teda juba tollal 2)Teadmine-kuidas-teadmine kui oskus midagi teha. Need teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Tean tänu sellele, sest olen seda ise teinud. Näiteks: -tean, kuidas pannkooke valmistada, st oskan pannkooke valmistada -tean kuidas õmmelda, st oskan õmmelda -tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oska...
1. Iseloomusta küünikute ellusuhtumist. Nende ellusuhtumist võib iseloomustada väljapääsmatustundega.Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu.Küünikud eitasid moraali mille varjus tehakse alatusi. Nende arvates pole võimalik muuta maailma, vaid on võimalik muuta oma suhtumist maailmasse. 2. Milles seisneb inimlik õnn Epikurose arvates? Naudingutes. Naudingute all mõtleb ta kehalise kannatuste puudumist ja hingerahu-need asjad teevad meid õnnelikuks. 3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Skeptism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada sanaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. 4. Tooge 2 näidet troopidest · Kõik asjad on alati s...
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas.
Hinduistlik filosoofia Laura Hirvoja 11K Veedad Hinduistlik filosoofia, vanim järjepidav India mõttetraditsioon, ulatub tagasi vahemikus 900-400 eKr kirjutatud pühade tekstide- upanisadideni. Upanisadid on üks neljast veeda liigist. Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina.
ANARHISM Nimi: ................................................ Klass: .................... Ülesanne nr 1- mõtteeksperiment Oletame, et üks Pärnu Ühisgümnaasiumi abiturientidest on veendunud riigivõimu vastane. Ta ei suuda taluda ühiskonnaõpetuse tunde, sest seal räägitakse valdavalt riigiga seonduvast (seadusandlus, erinevad riigivormid, kodanike õigused ja kohustused vms). Seega ühiskonnaõpetuse tundides ta parema meelega ei käiks, kuid ka teistest sotsiaalainetest on tal oma põhimõtete tõttu keeruline osa võtta. Pidulikel üritustel ja aktustel on ta otsustanud Eesti hümni ajal istuda ning mitte sõnakestki kaasa laulda. Millist lahendust näed kirjeldatud olukorrale? Vastus:Saata sõjväkke. Antud olukorras ei aita miski muu kuna ta on juba liiga vana, et vanemad midagi teha saaks. Jutust arusaades ei austa ta ka Eesti hümni, sõjaväes saaks ta hümni tõelise tähenduse ka teada. Tal oleks vaja korralikku ...
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused?
vabadusele. 6. Descartes’i ratsionalism: tema jaoks olid tähtsad teadmised. Kahtlus: Kõik oli kaheldav, lähtuma pidi eeltingimustevabast mõtlemisest. Ja mõistuse jõu piire ei tunnistatud- oli vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistus kõigist eksimustest vabastada oli tema arvates täielik kahtlus. Ta tahtis olla täiesti kahtlusetu- täiesti kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine- tema filosoofia eesmärk. Kahtluste puudumine- kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus- on kriteerum, millega tunnetust tuleb mõõta. Cognito ergo sum- mõtlen, jäelikult olen olemas. Midagi saab tõsikindlalt teada, see ongi see. See tähendas tema jaoks, et saab kahelda vaid olemas olles. Ainult üks asi on tõsi: mu enda olemasolu- pean ise olemas olema seda kahlust sooritamas. Keha ja hinge dualism (kõik on lõplik)- Meeled on eksitavad ja mõtlemine on inimese
[Type text] [Type text] Koostaja: Osa I Teksti tõlgendamisel kasutan kõige enam olulise allajoonimist. Täpsemalt öeldes markeerin enda jaoks olulise informatsiooni värviliseks. Minu jaoks on see kõige sobivam meetod, sest see hakkab paremini silma ja talletub mällu. Samuti meeldib mulle kasutada erinevaid skeeme, jooniseid ja tabeleid. Süstematiseeritud informatsiooni on palju lihtsam mõista ning vajaliku informatsiooni üles leidmine on lihtsam. Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas va...
b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad
ja oli siis vaevalt täisealine. Aristhopanes –näitekirjanik kirjutas Sokratesest pilkavaid näidendeid ehk teda armastati parodeerida. 501 ateenlast hääletasid tema surma poolt, need otsustajad valiti hääletades. Süüdi mõisteti tema isiku ümber tekkinud poleemika tõttu ja et ta käitus kohtus julmalt ega tundnud kahetsust. Enne surma saatmist ja peale ahelaist vabastamist räägib Sokrates veel hinge ja keha vastandlikkusest, hinge surematusest ja filosoofia olemusest. Filosoofia on tugevam kui surm –osa Sokratese müüdist. Ta hukati mürgi joomise läbi. Sokraatiline meetod – ta kuulab vestluspartnerit mingit teemat rääkimas, tehes nägu nagu ei tea sellest midagi. Seeläbi saab kaasvestleja selgeks omaenese mõtted. Sokratese filosoofia põhiküsimus on „Mis on teadmine?“. Ta pärib seletust ja analüüsimist asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks. I püütakse teadmine ankurdada selle kogemuse külge, mille vahendab meile vaatlus
kohta, mis värvi maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1
annaabi.ee 
