Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filosoofia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia?
  • Kust tuleb inimese mõtte tähendus?
  • Miks on maailma loodud kurjus?
  • Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias?
  • Mis on teodiike?
  • Millega ta seda õigustab?
  • Miks Cioran võitleb elu vastu?
  • Mida tähendab �kõigi väärtuste ümbervääristamine?
  • Kes on Nietzsche järgi �immoralist?
  • Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis?
  • Kuidas iseloomustab Nietzsche �dekadentlikku inimest?
  • Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit?
  • Millised on tema �hügieeni põhimõtted?
  • Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia?
  • Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas?
  • Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks?
  • Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute?
  • Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega?
  • Milline ta on Millega ta seda põhjendab?
  • Kuidas on võimalik määratleda ilu?
  • Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost?
  • Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli?
  • Millisena on nähtud keele rolli?
  • Milles on võib näha sõnades peituvat väge?
  • Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates?
  • Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees?
  • Kuidas on võimalik kultuuri määratleda?
  • Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem?
  • Mis on maailm Bibihhini arvates?
  • Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem?
  • Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet?
  • Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust?
  • Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks?
  • Mida koopa allegooria sümboliseerib?
  • Mida nad peavad tõelisuseks?
  • Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama?
  • Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja?
  • Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurd tagasi?
  • Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia?
  • Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu?
  • Mis tähendab naturalistlik hüve?
  • Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas?
  • Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel?
  • Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas?
  • Mis teeb elu tähendusrikkaks?
  • Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse?
  • Kuidas suhtub James tavaliste inimeste tavalisse elusse�?
  • Mida peab James sisemisteks ideaalideks�?
  • Miks ei püstitata Jamesi arvates mälestusmärke metrooehitajatele?
  • Mida vastab Sokrates Kritonile kes küsib kuidas tuleks teda matta 115c?
  • Milliseid olemise valdkondi Platon eristab?
  • Milliseid teadmise astmeid Platon eristab?
  • Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias?
  • Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias?
  • Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes?
  • Miks pall veereb mäest alla?
  • Mida peab Herakleitos tegelikkuseks?
  • Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika?
  • Mis on essentsialism?
  • Mis on substants?
  • Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest?
  • Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite?
  • Milline on filosoofilise teadmise loomus?
  • Millist rolli mängib selles tõestuses keha?
  • Milleks on Descarte arvates üldse keha vaja?

Lõik failist

  • Eksisteerib  kolme sorti teadmisi:
  • Loov teadmine on  teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine).
  • Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid.
  • Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus ). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus.
  • Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju  ja maiseid asju.
  • Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks:
    Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia , bioloogia ja anatoomia.
    Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia , psühholoogia ja matemaatika .
  • Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused .
  • Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika , dialektika , retoorika.
  • Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F. Hegel ja M. Heidegger on öelnud , et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik.
        Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes.  R. Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda. Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat . A. Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist.  V. Bibihhin seisukoha järgi aga algab  filosoofia  meeleolust ja selle muutumisest.
  • Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik tundub meile nii võõras. Peamiselt määratlevad eksistentsiaalset situatsiooni A.Camus, M.Heidegger ja S.Kierkegaard.
  • Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta küsib kas filosoofia tavapärane  küsimustele sõnaliselt vastamine ei ole ainult nendest tekstidest vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada mitte filosoofiliseks ja filosoofilisteks tekstideks
  • Elitaarsus probleemi kohaselt vastanduvad osad inimesed eksistensialistidele. Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi . Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi.
    Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad)
    Pascali tekstid
    Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja, et inimene juba lapsena harjub erinevate õpetussõnadega, mida vanemad temale räägivad. Näiteks olema viisakas, käituma korralikult, mitte panema käsi kuumale pliidile . Pascal mainib, et isegi eriala valik on seotud harjumisega. Kui meile lapsest saati räägitakse, et õpetaja amet on auväärna ja tore siis me hajume selle mõttega ja hakkamegi õpetajaks. Harjumine takistab Pascali meelest ka uuete teadmiste pealevoolu kuna hajutud väärate teadmistega on kergem edasi minna. Näiteks kui lapsest saati on öeldud , et inimene on loodud jumala poolt siis on kergem edasi liikuda selle sama mõttega, kui hakata seda asendama evolutsiooni teooriaga. Ta väidab, et harjumusi on võimalik hävitada mõistuse abil kuid see on väga raske.
    Blaise
  • Vasakule Paremale
    Filosoofia konspekt #1 Filosoofia konspekt #2 Filosoofia konspekt #3 Filosoofia konspekt #4 Filosoofia konspekt #5 Filosoofia konspekt #6 Filosoofia konspekt #7 Filosoofia konspekt #8 Filosoofia konspekt #9 Filosoofia konspekt #10 Filosoofia konspekt #11 Filosoofia konspekt #12 Filosoofia konspekt #13 Filosoofia konspekt #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor OnuOsama Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    42
    docx

    Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

    SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1

    Sissejuhatus filosoofiasse
    thumbnail
    13
    docx

    Sissejuhatus filosoofiasse

    1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate

    Sissejuhatus filosoofiasse
    thumbnail
    19
    docx

    FILOSOOFIA

    1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?

    Eetika
    thumbnail
    15
    docx

    Kordamine filosoofia eksamiks

    Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos ­sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2

    Filosoofia
    thumbnail
    18
    docx

    Sissejuhatus filosoofiasse tekstid 2015

    "Dekadentlik inimene" on Nietzsche järgi keegi, kes valib tegutsemiseks alati kõige halvemad ning ennastkahjustavad vahendid. Samuti toob Nietzsche välja, et "dekadentlik inimene" on nõrk ning morbiidne. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist siesudnit kui morbiidsuse ja pessimismi seljatamist ning endas terve loomuse kasvatamist. Nietzsche nendib ka, et selline filosoofia sai teoks ainult "tänu" tollele pikale haigusele. Tänu hiagusele avastas ta justkui uuesti elu ning iseenda. Samuti nendib Nietzsche, et tänu haiguse tõttu läbielatule on ta austautd ning oma olemuselt tasakaalukas ja rahulik. Ka andestama ning unistama ja vihast ning vimmast vabanema õppis ta läbi haiguse kogemise, füsioloogilise mõõna. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk 24-5).

    Sissejuhatus filosoofiasse
    thumbnail
    10
    doc

    Sissejuhatus filosoofiasse

    Kirjeldage neid. · Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? Pascal põhjendab väidet, et ateisti positsioon on läbimõtlematu sellega, et ateist jälgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole teisiti mõelnudki. Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? XVI: Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime, ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. VIII: Filosoofia annab inimesele vabaduse. Inimene peab orjama filosoofiat, et talle saaks osaks tõeline vabadus. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 3­5, XVI 7­9) Seneca kirjade kohaselt peaks õnneliku elu saavutama siis, kui elada ära minimaalsega ­ süüa, et

    Sissejuhatus filosoofiasse
    thumbnail
    18
    doc

    Küsimuste vastused

    425, 430)? o Pascal eristab inimese "tänast" ja "loomisaegset" seisundit. Kirjeldage neid. o Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? o Sest ateist järgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole mõelnud Küsimused Seneca Kirjade kohta: Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? o Filosoofia vabastab inimese. See on nagu tee õnneni ja vabaduseni. Filosoofia on tarkus ja see toob õnneliku elu. Filosoofia on maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset. See õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et filosoofia orjamine ongi vabadus. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, ta seisneb tegudes

    Sissejuhatus filosoofiasse
    thumbnail
    16
    doc

    Loengud

    Lacan · ,,puudumise olukord" · ... mida üritatakse ületada kolmes registris: o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma ­ Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) ­ 18.saj ­ tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn

    Sissejuhatus filosoofiasse




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun