Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia konspekt

Filosoofia konspekt (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia?
Kust tuleb inimese mõtte tähendus?
Miks on maailma loodud kurjus?
Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias?
Mis on teodiike?
Millega ta seda õigustab?
Miks Cioran võitleb elu vastu?
Mida tähendab �kõigi väärtuste ümbervääristamine?
Kes on Nietzsche järgi �immoralist?
Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis?
Kuidas iseloomustab Nietzsche �dekadentlikku inimest?
Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit?
Millised on tema �hügieeni põhimõtted?
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia?
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas?
Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks?
Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute?
Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega?
Milline ta on Millega ta seda põhjendab?
Kuidas on võimalik määratleda ilu?
Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost?
Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli?
Millisena on nähtud keele rolli?
Milles on võib näha sõnades peituvat väge?
Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates?
Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees?
Kuidas on võimalik kultuuri määratleda?
Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem?
Mis on maailm Bibihhini arvates?
Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem?
Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet?
Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust?
Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks?
Mida koopa allegooria sümboliseerib?
Mida nad peavad tõelisuseks?
Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama?
Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja?
Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurd tagasi?
Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia?
Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu?
Mis tähendab naturalistlik hüve?
Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas?
Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel?
Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas?
Mis teeb elu tähendusrikkaks?
Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse?
Kuidas suhtub James tavaliste inimeste tavalisse elusse�?
Mida peab James sisemisteks ideaalideks�?
Miks ei püstitata Jamesi arvates mälestusmärke metrooehitajatele?
Mida vastab Sokrates Kritonile kes küsib kuidas tuleks teda matta 115c?
Milliseid olemise valdkondi Platon eristab?
Milliseid teadmise astmeid Platon eristab?
Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias?
Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias?
Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes?
Miks pall veereb mäest alla?
Mida peab Herakleitos tegelikkuseks?
Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika?
Mis on essentsialism?
Mis on substants?
Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest?
Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite?
Milline on filosoofilise teadmise loomus?
Millist rolli mängib selles tõestuses keha?
Milleks on Descarte arvates üldse keha vaja?

Eksisteerib kolme sorti teadmisi:

Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine).

Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid.

Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus ). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus.

Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju.

Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks:
Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia , bioloogia ja anatoomia.
Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia , psühholoogia ja matemaatika .

Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused .

Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika , dialektika , retoorika.

Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F. Hegel ja M. Heidegger on öelnud , et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik.
Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R. Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda. Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat . A. Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist. V. Bibihhin seisukoha järgi aga algab filosoofia meeleolust ja selle muutumisest.

Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik tundub meile nii võõras. Peamiselt määratlevad eksistentsiaalset situatsiooni A.Camus, M.Heidegger ja S.Kierkegaard.

Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta küsib kas filosoofia tavapärane küsimustele sõnaliselt vastamine ei ole ainult nendest tekstidest vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada mitte filosoofiliseks ja filosoofilisteks tekstideks

Elitaarsus probleemi kohaselt vastanduvad osad inimesed eksistensialistidele. Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi . Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi.
Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad)
Pascali tekstid
Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja, et inimene juba lapsena harjub erinevate õpetussõnadega, mida vanemad temale räägivad. Näiteks olema viisakas, käituma korralikult, mitte panema käsi kuumale pliidile . Pascal mainib, et isegi eriala valik on seotud harjumisega. Kui meile lapsest saati räägitakse, et õpetaja amet on auväärna ja tore siis me hajume selle mõttega ja hakkamegi õpetajaks. Harjumine takistab Pascali meelest ka uuete teadmiste pealevoolu kuna hajutud väärate teadmistega on kergem edasi minna. Näiteks kui lapsest saati on öeldud , et inimene on loodud jumala poolt siis on kergem edasi liikuda selle sama mõttega, kui hakata seda asendama evolutsiooni teooriaga. Ta väidab, et harjumusi on võimalik hävitada mõistuse abil kuid see on väga raske.
Blaise Pascal ütleb fragmendis 100, et meile meeldib ennast petta. Inimesed ei taha kuulda mingisugustest puudustest enda aadressil, ei iseenda mõistuse aga ümbritsevate inimeste poolt. See tõttu ta peidab enda puuduseid nii iseenda kui ka teiste eest. Varjates nii oma iseloomu ja   välimuse vigu luues nii endast isiku, kes me tahaks tegelikult olla. Puuduste varjamist meie suhtes ootame me eriti inimeste poolt kellest me hoolime ja kes meist hoolivad.
Blaise Pascal peab meid mõtlevaks pillirooks kuna inimene on õrn organism, mida on kerge murda nagu pilliroogu aga tänu mõttele oleme me suurem kui universum . Kui universum meid hävitab ei tea ta, miks ta seda teeb aga meie teame. Tema arvates teadmine kui armetud me kõiksuse kõrval oleme teeb meist suured võrreldes näiteks puuga kes seda ei tea.
Camus
Camus kirjeldab ,et absurd avaldub kui inimene mõtleb ei millestki . Siis tekib iseäralik hinge seisund, kus tühjus muutub kõneks. See moment on absurdi avaldumise koht. Absurd avaldub ka Igapäevasest rutiinist tekkivast tülpimusest. Siis kui tekib soov rutiini muuta avanevad varijandid, mis viivad inimese enesetapu poole. Inimese püüe hakata vastu aja halastamatule kulgemisele on sammuti absurd. Kui kõik meid ümbritsev tundub võõrana. Ja isegi kallim meie kõrval, keda me kunagi ei saa päriselt tundma õppima, tundub võõrana. Ja meie ise oleme enda jaoks lõpuni võõrad siis selles võõruses leiab Camus absurdi. Mõte, et meist jääb pärast surma vaid tunnetetta lihamängi on üks absurdi tunde sisu.
Camus loeb absurdi põhjuseks “ rahutust”, mis tekib näiteks tülpimusest rutiini suhtes või inimese soovist luua ühtseid printsiipe ja kõike lihtsustada. Ja soov lihtsustada põrkub omakorda kokku irratsionaalsusega. See kokkupõrge põhjustabki absurdi.
Nädal. 2
1.Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia?
Religioonifilosoofide peamine eksistentsialistlik küsimus on kas eksistentsiaalsel situatsioonil on mingi mõte või ei? Kui leitakse, et inimese mõttel on tähendus siis sellest tekib teine küsimus, kust tuleb inimese mõtte tähendus? Religioonifilosoofia keskseks küsimuseks aga loetakse küsimust kas jumal on üldse olemas ja kuidas on tema olemasolu või olematust võimalik tõestada? Leides kinnitust jumala olemasolule tekivad omakorda uued küsimused kes või mis ja miks on maailma loodud kurjus?
2.Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias?
Jumalat defineeritakse kristlikus religioonifilosoofias kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust. Jumalat kirjeldatakse inimese sarnase mõtleva organismina, kes teab mida teeb. Jumala sisse on peidetud isiksuse konflikt jumala isa, jumala poja ja pühavaimu vahel. Kuna jumal paikneb väljaspool aega ja ruumi ei saa küsida kus ta on ja millal ta tekkis, kuna ta on ajatu ja ruumitu. Teda iseloomustab ka kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus, mis teeb teada teistsuguseks võrreldes uues ja vanas testamendis kirjeldatud jumalast. Ülim tarkus annab talle võime näha nii minevikku oleviku kui tuleviku samaaegselt olenemata sellest, et inimesel on olemas vaba tahe , mida jumal ei manipuleeri.
3.Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid?
Väga raske on maailmas tõestada mingi asja mitte olemist. Seega on üritanud mitmed filosoofid tõestada ära jumala olemasolu, kasutades selleks peamiselt nelja tõestust.
Ontoloogiline tõestus on algselt kirja pandud Anselm Cantenbury poolt. Anselm Cantenbury kohaselt piisab jumala tõestamiseks ideest täiuslikust olendist. Kuna olemine on üks perfektsioone ja kõik olendid eelistavad olla siis järelikult jumal on olemas.
Kausaalse jumala tõestuse kohaselt küsides, mis põhjusel mingi asi olemas on, jõuame me lõpuks tõestuseni, et jumal on olemas. Näiteks küsides, miks me olemas oleme jõuame me lõpuks põhjuseni, kuna jumal lõi meid järelikult on ta olemas.
Kineetiline tõestuse kohaselt küsides küsimust, miks asjad liiguvad jõuame me lõpuks järeldusele, et jumal paneb kõik asjad liikuma. Näiteks planeetide liikumise põhjuseks on jumalik jõud.
Kosmoloogilise tõestuse kohaselt vaadates universumit näeme, et selle sisse on kirjutatud palju konstante . Need konstandid aga on märk kõrgemast olendist ehk jumalast.
4.Mis on teodiike ?
Teodiike on religioonifilosoofia aru, mis tegeleb jumala näiva kurjuse õigustamisega. Näiteks põhjendatakse inimeste poolt üksteisele tekitatud kurjust vaba tahtega. Vaba tahte kohaselt on meil õigus üksteisele halba teha ja jumal ei saa seda takistada. Looduse poolt tekitatud näivat kurjust üritab kõige paremini põhjendada Gottfried Wilhelm Leibniz kosmilise paratamatuse argumendiga. Argumendi kohaselt on meie maailm parim võimalik maailm kõikide võimalike variantide hulgast.
5.Kirjelda filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses?
Ratsionaalne seisukohta usu ja mõistuse vahel kirjeldab Thomas Aquinast. Thomasi arvates on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Loomupärased tõend on sellised, milleni võime jõuda loogikat rakendades või kogemuste abiga. Ilmutuslike tõdedeni, näiteks jumalani, me õppides ei jõua. Inimesel võib küll tekkida aimdus ideaalsest olendist, kuid temast arusaamiseks on meile vaja pühakirja või jumala ilmutust. Ilmutuslikke tõdesi loeb Thomas küll ratsionaalseteks aga tema arvates ei ole inimese mõistus loodud sellest lihtsalt iseseisvalt aru saama. David Hume ja William Jamesi arvates ei ole kõiki asju võimalik kunagi täpselt teada saada. Näiteks pole võimalik kindlalt teada saada kas inimene on sinu sõber või kas armastus on kahepoolne. Sama moodi pole ka jumala kohta võimalik täielikult teada saada kas ta on olemas. Tuleb lihtsalt võtta risk ja uskuda . Augustinuse ja Kierkegaardi arvates me usume jumalat kuna kogu jumala olemus on absurd. Kuna meil pole mitte kuidagi võimalik teada saada mis või kes jumal tegelikult on.
Cioran tekstid
1.Kuidas cioran kirjeldab inimest
Cioran kirjeldab inimest kui karjas kõndivat orja, kes lepib saatuse löökidega ja maailma pakutava narrusega. Tema arvates on inimlik headus vastuolus elu endaga. Kõik inimlikud tunded nagu armastus, kurbus, rõõm jne jagab ta eksitavateks või haisvateks tunneteks. Tema arvates vaid pahedega inimesed on elamist väärivad isendid.
2.Mida arvab Cioran inimese elust.
Inimese elu on elamist väärt vaid siis kui see on täis pahesi ja tundeid. Kõikide nende elu kes nii ei tunneta elavad elu, mis paikneks just kui surilina all. Ciorani arvates rabeleb inimene liiga palju. Kuid see inimene kes ei rabele põlatakse ühiskonna poolt. Isegi mõrvarit armastatakse tema sõnul rohkem kui mitte midagi tegijat.
3.Peatükis “Minu kangelased” ülistab Cioran enesetappu . Millega ta seda õigustab?
Ciorani arvates iga tunde läbi elamisele järgneb häbi . Sama tunde mitmekordsel läbielamisel muutub see tunne aga tavaliseks. See aga muudab inimest vanameelseks. Inimesed kes sooritavad oma tunnete harjal enesetapu on ainsad kes väärivad Ciorani meelest mainimist. Sest enesetapp on ainus tunne millele ei järgne häbi.
4.Miks Cioran võitleb elu vastu?
Ciorona võitleb elu vastu kuna me oleme muutunud selgrootuks alamliigiks, mis valgub üle mateeria ja rüvetab tema oma limaga. Elu on Ciorona meelest täis ainult kibestumisi. Elada tasub vaid umbes kolmekümnenda eluaastani. Nii kaua on veel midagi uut leida. Pärast seda on vaid üks kordus teise otsa.
Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta:

Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”?
Nietzsche kohaselt kõik tõed, mis olid enne tead on valed. Kuna kõik põhines kristliku maailmvaatel. Nietzche aga arvab, et jumalat pole olemas.

Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt?
Et saada loojaks peab enne kõik, mis enne oli ära hävitama . Nietzche peabki ennast lustlikuks hävitajaks ja immoralistiks ehk hävitaja par excellence

Kes on Nietzsche järgi “immoralist”?
Nietzche järgi on immoralist inimene kes eitab esiteks kristlikku moraali. Ning teiseks eitab ta inimesi keda siiani on kõrgemaks peetud. Ehk siis häid, heasoovlike, head tegevaid inimesi.

Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis?
Kristlik moraal muudab inimesed: headeks inimesteks, karjaloomadeks, sinisilmseteks, heasoovlikeks, kaunishingseteks, altruistideks ja iseloomututeks loomadeks kellelt on munad maha võetud. Kristlik moraal on õpetanud inimest põlgama esmaseid elu instinkte. Näiteks näitab kristlik moraal ebapuhtana sugulist kontakti

Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”?
Dekadentlikk inimene on Nietzche arvates hea inimene kes on valelik ja iseloomutu. Kõik head inimesed on tegelikuses nõrgad kes ei leia maailmast kunagi oma õnne.

Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit ?
Pärast oma isa surma tekkinud mõõna ajal lakkas Nietzsche olemast pessimist. Nietzsche loobus oma sõnade järgi kristlikust viletsuse ja pelgurluse filosoofiast. Selle tulemusena hakkas tema füsioloogia paranema. Nietzsche arvates on tead võimalik täielikult mõista alles siis kui käia ära poole jalaga teispoolsuses.

Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub “füsioloogiaks” ja “hügieeniks” (lk. 24-5). Millised on tema “hügieeni” põhimõtted?
Hügieeniks nimetab Nietzsche Buddha õpetusi mille kohaselt tervenemiseks tuleb kõige pealt vabaneda vimmast erinevate asjade üle. Füsioloogiaks peab ta aga sõprust, mis vabastab inimese vaenust.
3.Nädal
1.    Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia ? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate?
Filosoofiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib inimest ja tema loomuse koostist. Üritades leida selliseid mõistuse omadusi, mis rakenduksid kõikidele inimestele. Filosoofiline antropoloogia jaguneb erinevate paradigmade järgi rühmadeks. Need on etoloogiline, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romatismile omane strateegia, matemaatiline strateegia, psüholoogiline strateegia, fenomenoloogiline strateegia ja psühoanalüütiline strateegia
2.    Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades:
·    Etoloogiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib mille poolest erineb inimene teistest loomadest. Inimese peamiseks erinevuseks loomadest peetakse mõistust. Mõistus annab inimesele võime luua erinevaid abivahendeid ning mõelda erinevate probleemide üle. Aristoteles arvates eristab meid teistest loomadest ka võime teha vahet õiglusel ja ebaõiglusel ning headusel ja kurjusel .
·    Klassikaline filosoofiline antropoloogia vaatleb inimest kui liit substantsi. Kõige levinumate seisukoha kohaselt jaotatakse inimene kaheks substantsiks kehaks ja hingeks. Kõiki kehi, mis suudavad liikuda, loetakse elusateks. Liikumise võime annab kehale hing mida loetakse keha elustavaks printsiibiks. Mõnikord jaotatakse hing veel omakorda kaheks substantsiks kehaliseks hingeks ja Intellektiks. Kehaline hing kui hinge alam osa alla kuuluvad inimese erinevad iseloomujooned ja tunded ja tunnetused. Intellekti juurde kuuluvad aga mõtlemine ning tõe ja õigluse ära tundmine .
·    Kristlik antropoloogia kohaselt on inimene jumala palge järgi loodud olend kes on mõeldud loodust valitsema . Kuna inimene on jumalast ning söönud hea ja kurja puust on ta ainus eetiline olend kes mõistab hea ja kurja vahet. Samuti on võimalik piiblist lugeda, et jumal nõuab inimeselt sisemist pühendumist. See näitab et inimese sees on hing, mis annab talle võime pöörduda jumala poole. Sellist võimet pole aga ühelgi teisel olendil .
·    Romantismile omase antropoloogia kohaselt tuleb inimese mina tajumiseks uurida tema loomingut. Romantistid võtavad sarnase seisukoha kristliku antropoloogiaga, mille kohaselt inimene on maailma kroon. Romantistid lähevad aga selle ideega kaugemale nähes jumalas piiritletud mõistust. Nad leiavad, et erinevalt jumalast on inimesel võimalus flirtida kurjaga ja mõelda ükskõik kui jaburaid asju tahes. Jumal aga seda teha ei saa kuna ta on täiuslikult hea ja kõik mida ta mõtleb saab ka teoks.
·    Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia inimese mina on paljude reflektsioonide kogum. Kui kõik reflektsioonid inimeselt eemaldada jääb järele mitte midagi.Georg Wilhelm Friedrich Hegel on leidnud, et inimene on selline nagu tema ümber olevate minad ta konstrueerivad. Ehk siis inimene on selline nagu ta ümbritsevad inimesed tema loovad. Siit võib edasi minnes leida, et inimese mina on vaid illusioon ning tema looming on loodud tema ümber olnud minade summa poolt
·    Psühholoogilise antropoloogia kohaselt tuleb otsida inimese mina tema psüühikast. Psüühikaks loetakse organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika abiga saab organism oma peas läbi mängida erinevaid situatsioone saades nii targemaks kui teised organismid kellel psüühikat ei ole. Näiteks võib peas läbi mängida erinevad arvuti programmi juppide arvatavad tulemused, mille tulemusena ei pea programmi mitu korda kirjutama.
·    Psühhoanalüütiline antropoloogia uurib erinevad teadvuse portsesse millest on võimalik või ei ole võimalik aru saada. Sigmund Freud leidis, et on olemas osa teadvuse protsessid mida pole võimalik teadvustada kuna süühiline jõud surub need alla.Alla tõrjutud osa meie teadvusest mängib olulist rolli käitumise kujundamisel.
·    Analüütiline filosoofia uurib millises meie keha osas paikneb meie vaim. Dualistid arvavad , et meie keha ja vaim asuvad erinevates maailmades. See võimaldab meie vaimul peale keha surma jätkata eksistentsi. Füsikalistliku reduktsioni kohaselt on meil olemas keha milles toimuvate erinevate protsesside tulemusena tekib meil ettekujutuse vaimust . Kuna iga ühe füüsiline olemus on aga erinev pole Thomas Nageli arvates võimalik kogeda teiste olendite olemise kogemust kuna kõik maailmaga seotud kogemused on selgelt privaatse iseloomuga .
Küsimused Seneca Kirjade kohta:
1.Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas?
Lucius Annaeus Seneca avates kõik kes allutavad end filosoofiale saavad vabaks. Inimene kes on end andnud filosoofia orjusesse ei peleta sellega mitte igavust, vaid ta kasutab filosoofiat oma vaimu värskendamiseks.Filosoofia aitab inimesel elu juhtida ning ta annab meile vastused kõikidele võimalikele küsimustele, mis tekivad meie ajus iga tund.
2.Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 3–5, XVI 7–9)
Mida vähem on inimesel asju seda vähema on tall muresid. Asjade hoidmine ja nende eest muretsemine tekitab tülgastust ja raiskab inimese aega. Aega mida võiks kasutada hoopis mõtlemise ja teadmise poole püüdlemiseks. Iga uus asi, mida inimene omab tekitab temas harakaliku iha omada aina uusi ja uusi asju kuni me lõpuks oleme mattunud nende alla.
3.Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus “ (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et „laste või sõprade kaotus tarka ei masenda“ (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul?
Lucius Annaeus Seneca arvates ei tohiks tarka inimest ka morjendada lähedase inimese surm. Kui inimene sureb , sureb vaid tema keha , kuid see mis täitis tema keha , voorus jääb alles. Seneca arvates lähedaste ja sõprade arv ei mõjuta kuidagi meie õnnelikkuse ja tarkus taset, sest inimeste kadumine meie ümber ei muuda kuidagi vooruse taset meis endis . Isegi kui kaotada oma lähedane sõber või laps, tark ei masendu. Igasugune hirm ja rahutus oma tegevustes tähendab autust mida üks tark auline inimene ei saa endale lubada. Surm on loomulik protsess elust ja see ei vääri ära langemist. Seneca arvates on siiski ka targal õigus kurbusele lähedase kaotamise puhul. Kuid see kurbus ei tule aulisel inimesel mitte peast vaid seletamatust loomusunnist
4.LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks?
Lucius Annaeus Seneca selgitab, et surma pole mõtet karta kuna surm on loomulik elu kohustus, mis tuleb nii kui nii. Surma tuleku eel ei tasu halada selle üle, vaid tuleb olla väärikas. Elu on nagu näidend mida tuleb hästi mängida ja lõpetada mõnusa puändiga. Seneca selgitus on väga kohane ja iseenesest mõistetav. Kuid siiski kõikide inimeste sees on olemas miski. Mingi elus püsimise soov, mis sunnib meil surma ees tundma mingit aukartust. Võibolla on see aga hoopis kartus muutuste ees.
5.LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute?
Lucius Annaeus Seneca soovitab haiguse ravimiseks kõigepealt sõprade kohalolekut kes aitavad inimesel haigusest võitu saada. Kuid ta rõhutab, et haigusest võitu saamisel ei saada võitu surmast vaid põgenetakse hoopis tema eest. Teise võimalusena soovitab ta lõpetada suhtlus kehaga ning suhelda vaid vaimuga. Keha annab meile imelikke valu aistinguid, mis segavad meid. Nad omavad mingeid kindlaid väärtusi, mis on piiratud minestamisega. Samuti ei ole mõtet meenutada mineviku valus ja läbipõetud haiguste raskusi. Kuna see muudab inimest ainult õnnetuks. Tuleb elada hetkes ja nautida hetke toimingkuid. Seneca soovitab haigustele vastu minna kindlameelselt ja naerulsui kuna nii vaid on võimalik valuaistinguid tõhusalt alla suruda. Leian, et just sõprade toel ja rõõmsa meelega on võimalik lükata surma haiguste ajal edasi . Paljud haigused, mis inimesel tekivad on seotud just meelelangustega mitte haiguse endaga. Hoides pidevalt positiivset meelt ja kindlat vaimu on võimalik vähemalt lihtsamad haigused eemale hoida endast. Küsimused Sartre ’i Eksistentsialism on humanism kohta:
1.Sartre’i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab.Jean-Paul Sartre arvates jumala mitte eksisteerimise puhul on olemas üks olend kelle eksistents eelneb olemisele. Kui inimene tekib siia maailma siis ta enne eksisteerib ja alles siis hakkab ta ennast ja end ümbritsevat lahti defineerima seega eksistents eelneb olemisele.
2.Sartre väidab, et inimene on “ visand .” Selgitage, mida see tähendab.
Jean-Paul Sartre arvates pole inimene midagi muud kui vaid oma tegude summa ehk visand oma tegudest. Kui võtta ära kõik emotsioonid ja meie poolt sooritatud tegevused ei jää meist järgi mitte midagi. Tema sõnul pole olemast mingit algset vaimu mille peale on laotud meie otsused.
3.Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega ?
Jean-Paul Sartre arvates on moraalsed valikud nagu kunstiteose loomine. Kunstnik ei tea kunagi milline teos lõuendile lõplikult tuleb. Moraalsed valikud samamoodi koosnevad erinevatest värvivalikutest. Kokku annavad need aga pideva arenemise ja tegutsemise käigus moraali, mis iseenesest on ajas pidevalt muutuv.
4.Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud?
Jean-Paul Sartre arvates on inimene täpselt selline nagu on tema teod. Vaene on vaen seepärast, et ta ei tee midagi, et olla rikas. Argpüks on argpüks tänu sellele, et ta ei tee midagi selleks, et olla julge. Jean-Paul Sartrei teooria ei kehti äärmuste kohta. Näiteks Inimene kes on sündinud raske puudega ei tajugi, et on olemas rikkus ja vaesus või ta ei suuda midagi teha selle muutmiseks. Sama moodi võib teha rikkasse kuningaperre sündinud laps pea aegu ükskõik midagi aga ta ikkagi on rikas ja kuulus väljaspool tema tahet.
5.Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta?
Jean-Paul Sartre leiab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega kuna iga inimese moraal on erinev ja sõltub meie valikutest. See tõu on iga inimese jaoks erinevad õiged otsused, mis kõrvalt vaataja moraali jaoks võib tunduda vale. Täpselt sama võib ka öelda kogu tema eksistentsialistliku moraali õpetuse kohta. See on õige vaid tema enda moraali jaoks. Iga inimene võib kirjutada samal teemal hoopis teistsuguse raamatu, mis oleks sama moodi õige.
4. nädal.
1.    Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika , poliitikafilosoofia , keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia?
Esteetika uurib küsimusi kunstiteose mõtte kohta. Esteetika küsib, miks kunstnik mingi teose tegi ja millised olid tema mõtted selle tegemise ajal. Esteetika uurib ka, mis teeb ühe teose ilusamaks kui teise..
Poliitikafilosoofia on valdkond kus küsitakse küsimusi ühiskonna ja riigi mõtte kohta. Kas igasugune ühiskonna korraldust on üldse vajalik või mitte. Kas riigil on mingi mõte olemas või piisaks anarhismist.
Kultuuri filosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta. Mis on kultuur ja kuidas teda defineerida. Uuritakse ka inimese ja kultuuri vahekorda ning kultuuride paljusust ja erinevust
2.    Kuidas on võimalik määratleda ilu?
Shakespear loeb iluks midagi ebamaist, mis siit maailmast ei pärine, näiteks Julia ilu (Romeo ja Julias). Ilu on alati olnud mingi iha objekt. Eriti teiste ilu näiteks seks partneri ilu. On olemas kahte sorti ilu: objektiivne ilu ja subjektiivne ilu. Subjektiivse ilu all mõistetakse midagi sellist, mis kuulub vaatlejale. Objektiivset ilu kirjeldab kõige paremini Platon . Platoni jaoks tähendab ilu asjade omadust olla sarnane asjade arhetüüpidele. Nende kaudu näitavad nad ise ennast arhetüüpidena ehk presentsus teeb asju ilusaks. Ilusateks asjadeks loetakse ka asju, mis matkivad kosmost. Kuna kosmos on harmooniline seega ilusad asjad on kõik harmoonilised. Ilus võib peituda ka matemaatikas ja numbrites kuna need on enamjaolt sümmeetrilised. Jumaliku vormi iseloomustab samuti ilu kuna jumal on loonud maailma nii, et see on ilus.
3.    Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost?
Platon arvab, et kunstiteos on millegi objektiivse koopia. Ilus on ta siis kui jäljendus on tehtud looduslike objektide järgi. Praegusel ajal arvatakse, et kust on autori mõtte väljendus . Kunsti tegemine pole enam ilu loomisega seotud. Kunstiteos ei pea enam olema originaalne vaid unikaalne .
4.    Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli?
Kunstnik on vaid kunsti teose loomisel jumaliku tahte vahendaja . Ta ise ei ole võimeline mitte midagi nii kaunist tegema Platoni arvates. Aristoteles aga avab, et kunstnik on nagu tehnik või meister. Kunstnik on keegi kes valdab tehnikaid ja oskab kehatutele asjadele keha anda. Tänapäeval on rohke populaarne Platoni teooria.. Arvatakse et teos ei kanna autori sõnumit vaid on tsitaatide lõikude kogum. Michel Foucault arvates lugejad produtseerivad teatud teksti hulgale autori positsiooni. Lause ilma autoi nime ütlemata pole mitte mingisuguse väärtusega.
5.    Millisena on nähtud keele rolli?
Keele struktuur pole kõige parem viis mõtete edastamiseks. Samas avardab ta maailma ning annab meile võimaluse mäletada ja infot jagada. Kultuuri mälu on salvestatud luulesse ja raamatutesse. Seega on keel piiraja ja võimalusteandja ühes. Tänu keelele saama püstitada küsimusi, kes olen mina jne.
6.    Milles on võib näha sõnades peituvat väge?
Keelel on kindlasti mingi sisemine jõud olemas. Suu võib saata lendu sõna millel on mingi otsene mõju teistele olenditele. Sõna võib esile kutsuda mõne haiguse või selle kaotada. Sõnaga saab saata häid sõnumeid kauge maa tagant. Sõnaga võib ka vihma tekitada või tuult vaigistada .
7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates?
Sõna ja keel pole antropoloogilised ega kultuurilised väärtused vaid sõna kuulub kosmilise korra juurde Loogos ja Herakleitose arvamus. Loogos ehk sõna on maailma enese struktuur. Inimese kõne on selles midagi eraldiseisvat. Kuna ka kristliku deoloogia järgi oli enne sõna siis võib öelda, et sõna oli jumala juures ja sõna oli jumal. Judaismis ilmutab Jehoova ennast sõnadega ja loob nendega maailma sõnadega “saagu valgus” ja valgus sai. Haideger aga kirjutab, et analüüsides keele olemust ei huvita meid rääkimise kuivõrd ütlemise võime. Võib rääkida palju aga ütelda vähe.
8.    Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees?
Keelerelatiivsuse hüpotees pärineb Wilhelm von Humboldt . Hüpoteesi kohaselt keel pole staatiline vaid pidev muutuv vahend, mille abil konstrueeritakse erinevaid maailmu . Seega mida rohkem on keeli seda rohkem on eraldi seisvaid kultuure maailmas.. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf arvates keeld püsivad kokkulepetel ja on igavesed. Kui tahame mingis kultuuriruumis eksisteerida peame neist lepetest kinni pidama . Tänapäeval on näha et erinevates kultuurides on küll olemas erinevad sõnad kuid paljud mõisteid on ikka sarnased kultuuride vahel, mis pole kunagi kokku puutunud. Seega ei pooldata enam keelerelatiivsuse hüpoteesi.
9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda?
Materiaalne kultuur- Kui maastik pole kultuur siis kas maastiku foto on kultuur. Ja mis on tema juures teisiti kui ta seda on.
Sotsiaalsed asjad- Siia alla kuuluvad kõik ühiskonna reeglid ja normatiivid.
Ideaalsed asjad- siia kuuluvad kollektiivsed: uskumised, religioossed veendumised ja teaduslikud tõekspidamised .
Funktsionaalselt materiaalsest aspektist kohaselt on vaja kultuuri ühiskonna materiaalsete hüvede rahuldamiseks.
Funktsionaalselt sotsiaalse aspekti kohaselt tegeleb kultuur ühiskonna jätkamiseks vaja minevate asjade kogumisega. Näiteks rahvuslik ideoloogia, rahvus muuseum .
Kultuuri ideaalne määratluse järgi tegeleb kultuut indiviidi teadmis hirmu rahuldamisega. Siia kuuluvad näiteks teaduslikud teooria ja muinasjutud .
10.    Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem?
Haabitus on inimese omadus käituda kindlal viisil, mis on tingitud väliste märkidest ehk kultuurist. Ehk inimene täidab oma sotsiaalset rolli ühiskonnas. Siit leiame, et inimene võib ollagi hunnik sotsiaalseid rolle, mis püüavad vastata teiste nõuetele meie suhtes. Seega me ei käitu mitte nii nagu me tavaliselt käitume vaid vastavalt sellele, mida teised meilt ootavad.
Küsimused Bibihhini Maailma kohta:
1.Mis on maailm Bibihhini arvates?
Maailm on Bibihhini arvates ülima korra näida.Inimene üritab matkida oma
tegevustes maailma korda kuid see ei õnnestu temal eriti hästi.
2.Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem?
Kuna me ei tea täpselt millest universum koosneb ja mis ta üldse on, siis ei saa me
ka teada täpselt määratleda. Me suudame mõisat ainult suhtelist tervikut aga kuna
maailm on absoluutne tervik siis me ei saagi maailma mõista.
3.Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet?
Inimene üritab loodusega võrdne olla, tulevikus võibolla muuta isegi planeetide liikumist. Aga ikkagi on inimene maailma korraga võrreldes tühine kuna me ei näe kunagi tervet maailma. Maailmas mida me näeme ei ole meid endid ja maailmas mida näeb keegi teine oleme me olemas. Seega ei näe keegi kunagi tervikut. Kuna Maailm on aga absoluutne tervik siis seda on võimalik vaid tunnetada. Ja kui inimene ei suude seda tunnetada siis peab ta maailmaga kohanema .
4.Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust?
Tervik ei ole Bibihhini arvates midagi ,mida on võimalik summeerida. Teviklikkus on kõikide asjade tunnetamine.
5.Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks?
Inimesele teeb tänapäeval maailma mõistmise raskeks see, et ei usalda enam arvutusi vaid intuitsiooni ja tahet. Ei usuta enam lihtsamaidki fakte nagu näiteks 2*2=4. Samuti pole maailma terviklikust võimatu mõista. Seda saab mõista ainult tunnetega, mida inimesel meeldib varjata.
Küsimused Platoni Politeia kohta:
1.Mida koopa allegooria sümboliseerib?
Koopa allegooria sümboliseerib harimata ja haritut inimest. Haritud inimene elab koopa
suust väljas pool ja näeb ning mõistab erinevate asjade toimimist. Harimata inimene aga
paikneb aheldatuna koopas ja näeb ainult asju kui varje , mis on kuvatud tema ees
paiknevale seinale.
2.Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks?
Koopas olles on inimene aheldatud maa külge.Ta ei näha koopas olles midagi muud
peale varjude , mis tekivad seinale. Varjud on põhjustatud koopa suu eest mööduvatest
objektidest, mida valgustab päikesevalgus. Koopas olles peab inimene tõeliseks varje
seinal erinevatest asjadest.
3.Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama?
Kui inimene vabaneks koobast ja teda sunnitakse valguse poole vaatama siis ta tunneks kõige pealt valu. Selle tulemusena inimene põgeneb tagasi oma koopasse kus seinal on juba tuttavad ohutud varjud, mis tema jaoks on selgemad kui need tegelikud asjad, mis paiknevad koopast väljapool valguse käes.
4.Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja?
Kui tirida inimene koopast välja jõuga siis täituks inimene vihaga tirija vastu.Sest valgus, mis talle silma hakkab paistma, on nii ere ja valus. See valgus omakorda ei lase inimesel näha tema ette asetatud tõeliseid asju. Selleks, et viha kõige uue vastu ei tekiks, tuleks ahelatest vabastatud inimest harjutada enne ümbritsevaga. Teda tuleks viies vaikselt samm sammu haaval koopa suule lähemale. Lastes tall kohaneda niimoodi tõelisusega.
5.Kas vabakslastud vang tahaks koopasse tagasi pöörduda pärast seda kui ta on päikesevalgusega harjunud ?
Koopast vabanenud vang ei taha tagasi koopasse minna. Ta ei pürgi enam koopas olevate inimeste ideaalide poole vaid tahab jätkata uute ideaalid otsimist. Sammuti takistab tema tagasi pöördumist teiste koopas elavate inimeste pahameel tema naasmisel.
6.Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurd tagasi?
Koopasse tagasi pöördunud inimene peaks alguses kohanema uuesti varjude vaatamisega. Teised kes alati on varje vaadanud hakkavad teda mõnitama selle eest, et ta vahepeal oli nende juurest eemal kuskil mujal maailmas.
5. nädal
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia?
Eetika üritab vastata küsimustele, milline on hea elu ja kuidas seda saavutada. Samasuguseid küsimusi saab küsida ka õnne kohta. Näiteks, mis on õnn ja kuidas saavutada õnne. Uusaja paradigma kohaselt tulevad 18. sajandil sisse küsimused, mis on õiglus ja mis on õiglane tegu.
2. Mis on õnn?
Õnn on Aristotelese järgi õitseng, mis teeb elu inimesele elamisväärseks. Õnn on see kui inimene leiab endale eksistentsialistliku eesmärgi ja hakkab selle järgi elama. Osad eesmärgid on sellised mida on vaja nende enda jaoks. Näiteks terav nuga on õnnelik kui ta saab midagi lõigata. Siis kui asi täidab oma ülesande siis on nuga õnnelik. Nii on ka õnnelik inimene kui ta mõistuse päraselt elab.
3. Mis on hüve?
Hüved on objektid mille abiga on võimalik saada mingit õnne tunnet . Näiteks tasuta saadud leib teeb õnnelikuks.
4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu?
Populaarne hedonismi järgi peitub õnn iha objektide poolt pakutud naudingutes. Siin võib välja tuua näiteks tunnustus vajaduse ja rahalise rikkuse.
Õnne on võimalik saavutada ka siis kui inimene suudab iseendaga saavutada mikrokosmilise tasakaalu. Ehk inimene elab sarnases sünergias iseenda sees nagu kosmos seda teeb.
Intellektuaalse hedonismi kohaselt peitub õnn targasti valitud otsustes. Näiteks on mõnus süüa. Aga liigse söömise korral tekib õnne asemel hoopis vastubidine efekt. Sama moodi on ka alkoholiga .
Religioosse hedonismi järgi peitub õnn jumala läheduses. Mida paremini inimene jumalat tajub seda suurem õnn teda valdab. Tehes hüppe jumala suunas, jättes maha maised hüved ja eetilised väärtused, saavutab inimene erakordse jumaliku õnne.
Romantismi eetika kohaselt peitub õnn loomingulises eneseteostuses. Luues mindagi sügavat oma hinge seest hakkab inimest valdama suur õnn.
Eksistentsialistliku eetika kohaselt peitub õnn vabaduses teostamises. Õnnelik on see inimene kes suudab teostada oma tahte.
Sotsiaalse eetika kohaselt peitub õnn teiste teenimises. Teenides riiki või tehes vabatahtlikku tööd sotsiaalsete hüvede nimel saavutame me õnne. Näiteks osaledes “teeme ära” projektis.
5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve?
teisisõnu eudaimonia on nii-öelda õitseng, mis teeb inimese elu heaks. Soov olla õnnelik on inimesele loomuomane, seetõttu kutsutaksegi seda ka naturalistlikuks eetikaks. Selle järgi on kõigil asjadel oma eesmärk, inimese elul on oma loomupärane funktsioon. Eristatakse kaht tüüp eesmärke: 1)eesmärgid, mida on vaja millegi muu jaoks (näiteks muusikariistade valmistamine muusika tegemise jaoks) 2)põhieesmärgid. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Inimese lõppeesmärk peitub tema loomuse erilisuses - mõistuses ning õnn ongi see, kui inimene saab oma elu mõistuspäraselt elada.(pole minu tekst)
6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas ?
Loomutäius on harjumuspärane käitumise viis. Halbadeks pahedeks peetakse kasinust ja selle äärmust liialdust. Heaks loomuseks peetakse kuldset keskteed ehk mõõdukus. Et olla seega õnnelik ei tasu langeda äärmustesse vaid tuleb püsida kuldsel keskteel.
7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused.
Religioosne eetika kohaselt tuleb õnn usust lootusest ja armastusest. Paljude religioossete filosoofide arvates ei ole õnne saavutamine religioonis ainult inimese teha vaid selleks on vaja jumala ja inimese koostööd.
Romantistliku filosoofia kohaselt läheb vaja õnne saavutamiseks iseenda sees peituvat sisemist loomingulist jõudu, mis teeb inimese õnnelikuks.
intellektualismi kohaselt saab õnnelikuks inimene kes arendab oma mõistust. Kui inimesel on olemas palju raha, millega ta ei osak midagi kasulikku teha, siis ei saavuta ta selle abiga ka õnne. Lahenduse annab mõistuse arendamine, mis annab inimesele võime rahaga midagi teha.
8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone.
Sentimentalistliku eetika kohaselt tuleb õnn sisemiste tunnete realiseerimisel. Kui kuskil tapetakse kedagi siis tekib meie sees tugev tunne selle kohta kas antud tegu oli õige või vale.Sentimentaalse filosoofia eetikale räägib vastu see, et sisemise tunde põhjal tehtud otsused võivad olla lähtunud kogukonna eetikast. Ning emotsioone ei sa rakendada kohtu mõistmisel. Näiteks kui keegi laseb maha päti kes on paljudele inimestele kurja teinud kuid pole siiani vangi sattunud. Sellisel juhul on siiski tegemist mõrvaga kuigi sisemine hääl võib selle õigeks mõista.
9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone.
Deontoloogilise eetika kohaselt ei ole kõik heateod eetiliselt. Näiteks Immanuel Kanti kohaselt ei ole kerjusele raha andmine eetiline kui me loodame selle abil võita ümbritsevate inimeste heakskiitu. Eetiline on tema meelest ainult sellised teod, mis lähtuvad ainult puhtalt mitte mingisugustest enese kasu püüdlustest. Kanti arvates kõik eetilised teod ei tee meid õnnelikuks kuid nad toidavad inimese kõrgemat moraali.
10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone.
Konsekventsionalistliku eetika kohaselt on eetiliste otsuste tegemise põhjuseks tagajärjed, mis selle teo tegemise tulemusena juhtub. Mida rohkem õnne maailma teo tulemusena tekib seda paremaks seda tegu loetakse.
11. Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete?Selgitage nende seisukohti.
Voluntaristliku filosoofia kohaselt sünnib inimene alles siis kui ta võtab enda peale ülesande, mis oli enne reserveeritud jumalale . Peamiselt tegelevad sellise küsimusega Niezsche, Kant ja Satre.
12. Mida tähendab eetiline relativism . Tooge poolt- ja vastuargumente.
Eetilise relativismi kohaselt on erinevad seisukohad seotud ajalise ja kultuurilise olukorraga. Näiteks pole võimalik halvustada Roomlaste ja Kreeklaste orjapidamist. Kui orjuse kaotamist lugeda moraalseks arenguks siis pole see enam eetiline relativism. Kui aga lugeda seda muudatuseks töö korralduses siis on tegemist eetilise relativismiga. Näiteks kas surmanuhtluse kaotamine on moraalne areng, Või on lihtsalt praktilisem hoida inimesi vangis.
Küsimused James’i Mis teeb elu tähendusrikkaks? kohta:
1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse?
Koosoleku keskosesse suhtus Chatauqua kohta, mis sarnaneb täiusliku inimühiskonnaga. Seal keskuses valitses tarkus, võrdsus, kultuur. See oli nagu maine paradiis . Kui Chatauqua tagasi tumedassi maailma jõudis tundis ta kergendust. põhjusek oli ilmselt headuse ja tarkuse ja kõige positiivse üleküllus. Selle sees on kõik inimesele võõras.
2. Kuidas suhtub James „ tavaliste inimeste tavalisse elusse“?
Jamesi valdas pärast koosolekukeskusest naasmist ja tavalisi töötavaid inimesi nähes, suur sümpaatia tavalise inimese vastu. Jamesi arvates ei tuleks püstitada ausambaid mitte kindralitel vaid just tavalistele lihttöölistele kelle najal kogu ühiskond püsib.
3. Mida peab James „sisemisteks ideaalideks“?
Jamesi arvates on sisemine ideaal lihtsa inimese õnnelikus, olenemata sellest, et ta kannatab. Olles seejuures ilma jäänud kõigest, mis tal on. Või tehes rasket tööd. Olenemata kõigest sellest on ta veel ka aus ja lahke oma ligimeste suhtes, olles seejuures söömata ja näljas.
4. Miks ei püstitata James’i arvates mälestusmärke metrooehitajatele?
Tööline kannatab oma igapäeva tööd tehes pikki ületunde ja selja valu. Töö tasuks saadud sentidega maksab ta oma õlu ja toidu eest, et siis järgmine päev tööle naasta. Mälestusmärgid püstitatakse aga sõduritele kuna nende elu kaevikus on tunduvalt hullem kui lihttöölise elu.
5. James’i arvates muutub elu tähendusrikkaks alles siis kui sisemised ideaalid on seotud voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet?
Ideaalid võivad Jamesi arvates olla igal ühel joodikust kuni luuletajani välja. ideaal avardab haridus . Aga kannatused ja töö muudavad ideaalid alles väliselt nähtavaks kõigi teiste jaoks.
Paljud kõrgema klassi inimesed ei mõista, et ka tavaline inimesel on nendega sarnased voorused, ning paljud neil on eraldiseisvad ideaalid. Nendega arvestades saaksid paljud tööjõuga seotud probleemid oma lahenduse.
Küsimused Platoni Phaidoni kohta:
1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab?
Sokrates arvab, et on hetki millal inimesel on parem olla surnud. Kuid on imelik mõelda, et need inimesed ise ei tohi endale seda head teha, vaid peavad ootama millal keegi seda neile teeb.
Inimene ei tohi ennast tappa, kuna inimene on jumala vara. Väga halb on kui üks osa varandusest järsku otsustab end ära tappa. Seepärast ongi ilmselt enesetapp keelatud. Tappa võib end alles siis kui jumal on loa selleks andnud ehk pannud inimese mingi paratamatuse ette.
2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju.
Sokrates loodab surres jõuda heade inimeste juurde ja Jumalate juurde kes on head valitsejad. Sokratese arvates väärivad tõelised filosoofid surma, kuna nad ei tegelegi, millegi muuga kui suremisega. Tema arvates ei ole surm midagi muud kui hinge ja keha eraldatus ning just seda üritavadki filosoofid saavutada. Erinevate ilu esemete kandmine keha küljes annab Sokratese arvates märku sellest, et filosoof ei naudi oma keha. Milleks siis seda rudimenti omada. Kui hing üritab midagi vaadelda siis kehalised meeled petavad hinge. Kui meeled inimest ei sega siis saab vaim kõige paremini arutleda. Keha oma söögi isuga ja asjade isuga tekitab meile vaid sekeldusi, mis ei lase mõtlemisega tegeleda.
3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest (70c-72d). Esitage see tõestus argumendi kujul.
Sokrates toob näite et igale tegevusele järgneb teine tegevus. Näiteks magamisele järgneb ärkamine ja vastubidi. Päikese tõusule järgneb Päikese loojumine . Järelikult peab sünnile järgnema surm ja surmale järgnema sünd.
4. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavas elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul.
Kui inimene sünnib on temal olemas juba mingisugused algsed teadmised maailma kohta. Sokrates järeldab, et need teadmised peavad kuskilt pärinema. Järelikult pärinevad nad meie hauatagusest elust.
5. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Kebes aga küsib, kas saab tõestada, et hing siiski pärast keha lagunemist ei haihtuks, olgugi et ta enne keha sündimist olemas oli (77b). Et hing pärast surma ei haihtu, tõestab Sokrates sellega, et üks “oleva kujudest” ehk liikidest on niisugune, millele laialilagunemine omane ei ole (77c-80b). Esitage see tõestus argumendi kujul.
Hing on muutumantu ja nähtamatu keha aga nähtav ja muutuv. Kõik jumalikk on nähtamatu ja muutumatu. Järelikult hing kuulub jumalikuse alla. Seega pärast surma liigub hing jumala juurde.
6. Sokrates väidab, et hauataguse elu kvaliteet sõltub hinge “puhtuse” astmest . Selgitage seda teooriat.
Hing, kes pole elanud mõõdukat elu vaid on austanud ainult oma keha ja hoidnud eemale filosoofilistest tõdedest ei eraldu surres kehast puhtana. Ta jääb ringlema oma hauakambri ümber ning ei pääse seega jumalate juurde. Kui nad on aga piisavalt ekselnud aheldatakse nad nende jaoks kõlbeliste loomade kehasse. Näiteks õgardid ja joomarid eeslite kehadesse. Kuna aga õige filosoof elab vaid mõistuse nimel ja ei teeni oma kehalisi vajadusi on ta puhas ja pääseb seega Hadese juurde.
7. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)?
Sokrates seletas eelenevas tekstides, et pärast surma on tema ja ta keha eraldunud, pole mingit vahet kuhu see keha poetada. Kuna keha on nii kui nii ainult segadust ja ängi tekitanud temale on see iseenesest aru saadav.
6.nädal
Küsimused epistemoloogia loengu kohta
1. Milliste filosoofiliste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia ?
epistemoloogia tegeleb küsimustega teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta.
Tunnetusteooria tegeleb küsimustega tunnetus mehhanismide kohta . Gnoseoloogia tegeleb küsimustega tõe olemuse kohta.
2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näilisuse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näilisuse eristamise vajaduse kohta üks näide.
Ants annab mulle oma auto.-sellisel juhul antakse mulle tegelikkuses auto
Ants väidab, et ta annab mulle oma auto.- sellisel juhul näib mulle, et mulle antakse auto.
Kui vaadata Põhja-Korea telekanalit või käia seal ekskursioonil siis näib, et see riik on edukaim riik maailmas. Tegelikus aga räägib, et tegemist on suhteliselt vaese riigiga.
3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. (4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab?)
Platon jagab koopa allegoorias olevad elemendid kahte valda. Mõtlemise valda ja nägemise kaudu ilmuv vald. Mõtledava valla alla kuuluvad Päike, mis sümboliseerib head ideed. Looduslike asjade varjud aga sümboliseerivad matemaatilisi objekte. Nägemise kaudu ilmuv valda kuuluvad lõke koopas, mis sümboliseerib Päikest. Tehislikud esemed sümboliseerivad empiirilise maailma olendeid ja esemeid. Ning tehislike esemete varjud sümboliseerivad empiiriliste esemete kujutisi.
5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega.
Platon eritab nelja teadmise astet.
eikasia - kujutlen ennast teadvat. Näiteks, tuba tuleb koristada kuna ema seda käsib.
pistis - usun millessegi. Näiteks, kuna tuba on must peab seda koristama .
dianoia - Oskan seostada mingi õigluse printsiibist lähtudes. Näiteks, tuba tuleb koristada kuna ema käsib seda, sest tuba on must.
noesis - jõuan printsiipide sisu ja tähenduse mõisteni. Näiteks, ma pean tuba koristama kuna muidu ma ei leia enam midagi ülesse ja kõik asjad, mis tuppa satuvad lähevad mustaks.
6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses ( objektivism , skeptitsism ja subjektivism ).
Objektivistliku positsiooni kohaselt on võimalik eritada näivust tegelikusest. Selleks tuleb kasutada erinevaid meetodeid . Näiteks füüsika järgi on tegelikuses kõikjal tühjus aga meile näiv et siin siiski on midagi.
Skeptitsistliku positsiooni kohaselt on tegelikus siiski teistsugune kui meile näiv maailm. Kuna meie keha on piiratub meid siis me ei näe seda.
Subejktivistliku positsiooni kohaselt aga kõik mida me näeme ongi tegelikus ja silmad ja mõistus ei peta meid.
7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil?
Empiristliku seisukoha kohaselt lähtub teadmine alati meelelisest kogemusest. Meeleliseks kogemuseks loetakse inimese kolme meelt: maitsemeel, kompimismeel , haistmismeel, kuulmismeel , nägemismeel. Sellise teadmise tegi kuulsaks Jhon Locke . David Humei arvates sarnaselt Locke-ile pärineb idee meeltest. Tema arvates moodustab teadmise meie harjumuspärane ideed kogum. Näiteks Päike tõuseb kuna me oleme seda enne näinud seega usume, et see toimub uuesti.
8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil?
Ratsionalistliku seisukoha kohaselt ei ole võimalik teatud asju meeleliselt kogeda vaid neid on võimalik vaid intellektuaalse intuitsiooni vahendusel aru saada. Siia kuuluvad näiteks loogikaseadused, asjade olemasolu ja õigluse printsiibid . Descartesi arvates on näiteks idee Jumalast ja õiglusest meie sees juba sünnist saati. See on nii kuna neid teadmisi ei saa tuletada empiirilisest olukorrast. Platoni kohaselt pärinevad meie teadmised mitte empiiriliste asjade kohta sünni tagusest mälust. Ehk siis ajast enne seda kui ma sündisin .
Küsimused Herakleitose tekstide kohta:
1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage. (Kuna Herakleitose tekstid on säilinud ainult fragmentidena, siis tuleb neid interpreteerida!)
Herakleitose arvates on teadmine inimese oskus seletada toimuvat. Selleks peab ta tuginema alam teadmistel . Ainult nii oskab ta seletada põhjuslikke seoseid erinevate sündmuste vahel. Näiteks miks pall veereb mäest alla? Sellepärast, et gravitatsioon mõjub pallile.
2. Mida peab Herakleitos tegelikkuseks? Kirjeldage, mida ta võiks sellega silmas pidada?
Maailm on kogu aeg olnud ja jääb igavest- elavalt olema. Maailma pole loonud ei ükski Jumal ega inimene. Maailmas pole olemas halba ega head kõik on üks. Tegelikust mõjutab palju rohkem need protsessid, mis jäävad näivas maailmas varjule. Herakleitos ütlev, et :” Loodus armastab varjuda”
7. nädal
Küsimused ontoloogia loengu kohta:

Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika ?
Ontoloogia on õpetus olemisest ja olevatest asjadest. Peamiselt uuritakse, mis on olevatele asjadele olevatena iseloomulik.Uuritakse ka asjade olemust ja nende loomust ning olemus kui niisugune üldse.
Metafüüsika tuleneb Aristotelese tekstidest. Aristotelese tekstid on erinevate autorite poolt jagatud kolme rühma. Need on bioloogiaks, füüsikaks ja selleks, mis tuleb pärast füüsikat ehk metafüüsikaks. Aristoteles ise nimetab seda valdkonda esimeseks filosoofiaks. Metafüüsika haarab enda alla olemisega seotud valdkondi.

Selgitage Platoni ideede-teooriat?
Platoni ontoloogiat käsitletakse kui arhetüüpide teooriat. Platon on seisukohal, et see, mis näib olevat, ei ole see, mis tegelikult on. See arhetüüp tuleb välja Platoni koopa allegoorjast. Koopa allegooria kohaselt näeb inimene ainult varje tegelikest asjadest mitte aga asju endi. Platoni teise seisukoha kohaselt need asjad, mis näivad olevat, on muutlikud ja mittepüsivad, ning ranges mõttes mitteolevad. Ning need asjad, mis tegelikult on, on igavesed ja muutumatud. Näiteks füüsika ja matemaatika põhireeglid on ajas muutumatud. Näiteks aga ilm on pidevas muutumises.

Mis on essentsialism ?
On õpetus asjade olemusest endast eeldades, et neil on olemas mingisugune ontoloogiline staatus.
Arhetüüpe võib vaadelda ka asjade algusena. Filosoofiat saab seega essentsialistlikult määrata ka mõtlemist asjade algusest.

Mis on substants ?
Substants on olev asi, mis on olemas tänu iseendale ja enese kohaselt.

Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega.
Aristotelese järgi peab igal asjal neli substantsi. Need on aine, idee, liikumine ja eesmärk. Näiteks kanalisatsiooni torud koosnevad plastikust (aine). Nad vormitakse kindla vormi järgi (idee). Vormimiseks ja toru paigaldamiseks tuleb teha tööd (liikumine). Toru peab transportima reovett puhastusjaama (eesmärk).

Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest .
Olemise kohta on olemas peamiselt kaks küsimust.
Mis on olev? - Olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik saab. Näiteks võib tuua mulla, millest kõik tekib ja milleks kõik saab või vesiniku. Olev on ka see, mis on iseenesest lähtudes/tänu iseendale. Siia alla kuuluvad erinevad mõtted. Näiteks mõte minna kalale .

Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite?
Selle kursuse jooksul puutusin ma kokku järgnevate filosoofia tegemise tehnikatega: arutlus, kirjanduslik tekst, metafoorid ja kujundid ning nõtlemine.

Milline on filosoofilise teadmise loomus?
Filosoofiline teadmine suudab argipäevaseid teadmisi pidevalt kahtluse alla seada. Näiteks kas 2*2=4.
Filosoofiline teadmine tõstatab küsimusi, mis argiteadmiste suhtes on imelik tõstatada. Ning ta üritab siis nendele kuidagi vastata. Siin saab tuua jällegi sama näite kas 2*2=4.
Küsimused Descartes'i 2. meditatsiooni kohta:
1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub ?
Descartes ütleb, et ma olen , kui ma suutsin mõelda millestki. Kuna ma suudan mõelda erinevate asjade olemasolu üle siis järelikult ma olen ilmselt olemas. Vähemalt niikaua kuni suudan ma mõelda,et ma miski olen?
Kui vaadata näiteks vaha siis inimene saab mõelda vahe erinevate agregaatolekute peale ilma tundmata meeltega neid olekuid. Olenemata kas vaha on vedelas või tahkes olekus ütleb mõistus selle kohta, et tegemist on ikkagi vahaga.
2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks?
Keha on täiesti eraldi seisev üksus minast. Keha meelte abil võib ainult kirjeldada vaha hetke seisundit. Kui vaha olek muutub, muutub ka erinevate meeltega tajutavad vaha omadused. See omakorda muudab meeled kasutuks vaha kirjeldamisel.
3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks?
Descarte arvates tuleb inimese kujutlusvõime ja iseenda teadmine lahus hoida. Põhjuseks toob ta kujutlusevõime omadus luua meile mingeid pettekujutlusi asjadest. Näiteks iseenda kehast. Seega, et mõista iseenda loomust tuleb kujutlusvõime ja teadmine teineteisest võimalikult selgelt lahus hoida. Descarte leiab, et asjade tajumiseks ei ole üldse keha ega sellega kaasas käivaid meeli vaja piisab vaid intellektist.
4.Milleks on Descarte arvates üldse keha vaja?
Keha on vaja Descarte arvates ainult asjade hetke seisundi kindlaks määramiseks . Keha meelte abil on võimalik antud olukorrast luua täpne pilt mida mõistus ei taha uskuda.
14

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

OnuOsama Õppematerjali autor

Sissejuhatus filosoofiasse filosoof eetika moraal sokrates eksistents platon seneca antropoloogia sartre nietzsche filosoofid descarte absurd eksistentsialistlik Pascali tekstid Camus

Sarnased õppematerjalid

docx

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

Sissejuhatus filosoofiasse

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?

Eetika

docx

Kordamine filosoofia eksamiks

Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2

Filosoofia

docx

Sissejuhatus filosoofiasse tekstid 2015

"Dekadentlik inimene" on Nietzsche järgi keegi, kes valib tegutsemiseks alati kõige halvemad ning ennastkahjustavad vahendid. Samuti toob Nietzsche välja, et "dekadentlik inimene" on nõrk ning morbiidne. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist siesudnit kui morbiidsuse ja pessimismi seljatamist ning endas terve loomuse kasvatamist. Nietzsche nendib ka, et selline filosoofia sai teoks ainult "tänu" tollele pikale haigusele. Tänu hiagusele avastas ta justkui uuesti elu ning iseenda. Samuti nendib Nietzsche, et tänu haiguse tõttu läbielatule on ta austautd ning oma olemuselt tasakaalukas ja rahulik. Ka andestama ning unistama ja vihast ning vimmast vabanema õppis ta läbi haiguse kogemise, füsioloogilise mõõna. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk 24-5).

Sissejuhatus filosoofiasse

doc

Sissejuhatus filosoofiasse

Kirjeldage neid. · Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? Pascal põhjendab väidet, et ateisti positsioon on läbimõtlematu sellega, et ateist jälgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole teisiti mõelnudki. Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? XVI: Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime, ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. VIII: Filosoofia annab inimesele vabaduse. Inimene peab orjama filosoofiat, et talle saaks osaks tõeline vabadus. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seneca kirjade kohaselt peaks õnneliku elu saavutama siis, kui elada ära minimaalsega süüa, et

Sissejuhatus filosoofiasse

doc

Küsimuste vastused

425, 430)? o Pascal eristab inimese "tänast" ja "loomisaegset" seisundit. Kirjeldage neid. o Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? o Sest ateist järgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole mõelnud Küsimused Seneca Kirjade kohta: Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? o Filosoofia vabastab inimese. See on nagu tee õnneni ja vabaduseni. Filosoofia on tarkus ja see toob õnneliku elu. Filosoofia on maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset. See õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et filosoofia orjamine ongi vabadus. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, ta seisneb tegudes

Sissejuhatus filosoofiasse

doc

Loengud

Lacan · ,,puudumise olukord" · ... mida üritatakse ületada kolmes registris: o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn

Sissejuhatus filosoofiasse

Rohkem sarnaseid