Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus filosoofiasse (1)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia.
2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest.
3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel /Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse.
4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest.
5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofia praktika, kus luuakse tekste oma eksistentsiaalse situatsiooni väljakutsele pole mitte kultuurisõlteline/ajaloo diskursusest lähtuv ning seetõttu ei mõistetaks seda väljaspool teatud kultuuri. Kas filosoofial on ajatu/ igavene loomus või teatud normatiivsed etalonid, millega võrrelda tekste, kas tegemist siis filosoofiaga või mitte. Filosoofias palju tekste, meil pole kohustust midagi neist välja valida või eelistada.
6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Kas inimesed eiravad filosoofilisi küsimusi või polegi selliseid küsimusi ja filosoofid on need enda jaoks lihtsalt välja mõelnud, vaevavad end ilma põhjuseta? Leian, et kohati võib tõesti märgata, et teatud küsimusi või elunähtusi püütakse nii-öelda üle seletada, kuigi saaks ka palju lihtsamalt ja loogilisemalt asjasse suhtuda . Samas on minu arvates kindlasti vajalik, et inimese elus tekiks see hetk, kus peaks küsima oma elu eesmärkide, põhjuste jms kohta.
7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage Maailm on lõputu sfäär ning seda on inimesel üpris võimatu hoomata, sest kogu nähtav on ainult nähtamatu täpp looduse avaruses. Inimeste kujutlusvõime ja mõtted aga ei küündi selleni . Inimene ise on selles määratu suures maailmas samamoodi vaid tilluke osa, on lõpmatuse ja olematuse vahel - lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus. Sageli usuvad inimesed, et teavad ääretult palju, oskavad erinevaid asju, milleks on reaalselt võimeline vaid looja. Inimesed on igat moodi piiratud, sest äärmuslikkused on meile vaenlased ja me ei taju neid, sellepärast on meile kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus.
8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Inimese loomus on harjumus. Kui usume, et mingi asi on tõsi või et mingi asi töötab just sel viisil, siis jäämegi sellele truuks. Ka meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased. Loomus on esimene harjumus ja harjumus on teine loomus.
9. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Inimesed ei taha tunnistada oma puudusi ja vigu. Samas ei taha me aga tõde kuulda, eriti kui seda mainivad teised inimesed. Meile meeldiks, kui teised vahel eksiksid meie kasuks ja armastaksid meid, vaatamata sellele, millised me tegelikult oleme. Sageli käituvad inimesed kasulikkuseprintsiibi järgi - kui kellelgi on kasulik meile meeldida, siis jätab ta meie vigadest pigem rääkimata, kui et lausub tõtt. Inimesed ainult petavad ja kiidavad üksteist, et säilitada suhteid.
10. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Meelelahutuse mõte on sellest loobuda , sest Pascal leiab, et inimesi, kelle jaoks meelelahutus on nauditav, tuleb laita.
11. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Mõtlemine määrab inimese suuruse, kogu meie väärikus seisneb mõtlemises, kuna see on kõlbluse põhialus. Inimene on suur selles mõttes, et ta suudab ise oma väiksusest aru saada. Ruumiliselt võib universum mind haarata, aga mõeldes haaran mina teda.
12. Pascal kutsub inimest “mõtlevaks pillirooks.” Mida see tähendab? Inimene on justkui pilliroog, mis on õrn ja habras , nõrgim looduses, mida on kerge hävitada, aga isegi kui universum ta hävitaks, oleks ta ikkagi hävitajast kõrgemal, kuna suudab mõelda ja teadvustada oma surma, universum seda aga teha ei saa.
13. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi ? Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on too kõhedus, mis tekib, kui inimene mõistab, et temast õhkub ebainimlikkust. Absurdi esimene märk on siis, kui tühjus kõnes muutub kõnekaks. Absurd on see, kes meile peeglist või fotodelt vahel vastu vaatab. Absurd on kogu aeg olemal igal pool. Absurdi tunnistamisel muutub see piinavamaks kireks kui ükski teine.
14. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Põhjus seisneb lõhes inimese ja maailma vahel, inimene tunneb end maailmas ühtäkki võõrana. Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selgusiha vastandumisel, see sõltub samavõrd inimesest kui ka maailmast. Absurd algab inimese tülpimusest ja rutiiniselamisest.
15. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab?
16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi .
17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon , mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud- religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus.
Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist, täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. 2) Kausaalne -otsitakse asjade olemise põhjustajat 3)Kineetiline-otsitakse asjade liikumapanejat 4)Kosmoloogiline-otsitakse korrapärase maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et orgaaniline elu oleks võimalik, pidid Suure Paugu hetkel kehtivad füüsikalised seadused olema täpselt samad nagu täna. 7) Eksistentsialistlik- paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale.
18. Mis on teodiike ? jumalaõigustuse teooria.
19. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses a) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed b) "Mõõdukas" seisukoht ( Hume , James) - on asju, mida me ei saagi teada, kuid teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (armastus, sõprus, uskumine jumalasse) c) Irratsionaalne (Augustinus, Kierkegaard ) - Usun, kuna ei mõista.
20. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles nii-öelda looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali. Cioran märgib, et inimene on alistuv, lepib kõigega ning on juhitud oma ihadest . Sageli käituvad inimesed lipitsevalt, kuna oma suhtumises teistesse juhinduvad nad inimeste positsioonist, tiitlist või muust sellisest. Kummalises kombel arvab Cioran, et hälvikud (nt transvestiidid) on tavalistest inimestest kõrgemal, kuna rikastuvad oma puudustest. Inimene on justkui kloun ning on oma liigutuste ja tujude ori.
21. Mida arvab Cioran inimese elust? Ciorani arvates on elu mõttetus, kuna inimene on juba sündidest saadik maailma ori. Ciorani arvates on elus kõige eksitavamad mõtted ja teod, neid peab ta halvaks. Elu näib talle rämps, abstrakstioon on ainus, mis näib talle elusolevana
22. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu . Millega ta seda õigustab? Cioran leiab, et enesetapp on lunastus. Eluaastad oli tema jaoks kui alanduse õppetunnid, mis tuletasid talle meelde, et ta on ikka veel elus. Surm on tema jaoks ainus reaalsus .
23. Miks Cioran võitleb elu vastu? Ciorani jaoks on elu mõttetus, pole mõtet millegi poole püüelda, pole mõtet oodata ega loota , sest elu pole inimese jaoks hea.
24. Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”? Nietzsche arvates peeti tõeks seni valet. Kõigi väärtuse ümbervääristamine on tema valem inimkonna kõrgeima eneseteadvuse tekkel.
25. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt? Saatus tahtvat, et just tema saaks esimeseks korralikuks inimeseks , sest tema oli esimene, kes tajus valet kui valet, seega on Nietzsche justkui saatuslik inimene. Ta on tõekuulutaja, aga ei soovi, et teda hakatakse pidama pühakuks, pigem oleks ta juba tola. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on suur katastroof. Sellega selgub , mis on tegelikult tõde. Kes paljastab moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärtuse.
26. Kes on Nietzsche järgi “immoralist”? Immoralisti all eitab Nietzsche inimtüüpi, keda senini peeti kõrgemaks (heasoovlik, headtegev) ning , kes eitab kristlikku moraali, mis on dekadentlik.
27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus " - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sissejuhatus filosoofiasse #1 Sissejuhatus filosoofiasse #2 Sissejuhatus filosoofiasse #3 Sissejuhatus filosoofiasse #4 Sissejuhatus filosoofiasse #5 Sissejuhatus filosoofiasse #6 Sissejuhatus filosoofiasse #7 Sissejuhatus filosoofiasse #8 Sissejuhatus filosoofiasse #9 Sissejuhatus filosoofiasse #10 Sissejuhatus filosoofiasse #11 Sissejuhatus filosoofiasse #12 Sissejuhatus filosoofiasse #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 369 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MerilinM Õppematerjali autor

Lisainfo

Sissejuhatus filosoofiasse kodutöö küsimuste vastused
camus , sartre , bibihhin , platon , descartes , herakleitos , pascal , nietzsche

Mõisted


Kommentaarid (1)

hypocrates profiilipilt
hypocrates: miäu
18:10 04-12-2012


Sarnased materjalid

10
doc
Sissejuhatus filosoofiasse
27
docx
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
42
docx
Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd
37
docx
Sissejuhatus filosoofiasse
34
docx
Sissejuhatus filosoofiasse
51
docx
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
59
pdf
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
6
docx
Sissjuhatus filosoofiasse





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun