Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused (0)

TALLINNA MAJANDUSKOOL 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
RAAMATUPIDAMISE ALUSED 
 
Loengukonspekt 
 
 
 
Koostanud :  Janek  Keskküla 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
 
2 
 
Raamatupidamise seadus 
 
Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) 
Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust  ettevõtja  ja Eestis  registrisse  
kantud  välismaa äriühingu  filiaal  (edaspidi filiaal). 
 
Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) 
• 
vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt  hinnatav  asi või õigus; 
• 
kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav  võlg ; 
• 
omakapital  ( netovara ) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; 
• 
tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis 
suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed 
omakapitali; 
• 
kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis 
vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed 
omakapitalist; 
• 
kasum ( kahjum ) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 
• 
Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev 
raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt 
käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise  Toimkonna  juhendid (edaspidi ka toimkonna 
juhendid); 
• 
rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise 
direktiivid, rahvusvahelised  finantsaruandluse   standardid ; 
• 
rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ( IFRS  – ingl international financial reporting standards) – 
Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards  Board ) 
poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations); 
• 
tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud FIE) igapäevast tegevust  juhtima  ja  tehinguid  
tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); 
• 
kõrgem juhtorgan – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase 
organ, kes  teostab  vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu); 
 
Tekke- ja kassapõhine arvestus (RPS § 5) 
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha 
laekumisele või väljamaksmisele. 
 
Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata 
sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 
 
Majandustehingute  dokumenteerimine  ja  kirjendamine  (RPS § 6) 
Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate 
isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub 
raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Majandustehinguid kirjendatakse 
kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi 
aluseks on majandustehingut tõendav  algdokument  või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. 
  
Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 
1) majandustehingu kuupäev; 
2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 
3) debiteeritavad ja krediteeritavad  kontod  ja vastavad  summad ; 
4) majandustehingu  lühikirjeldus ; 
5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
3 
 
Algdokument (RPS § 7) 
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu  toimumist   kinnitav   tõend , millel peavad olema järgmised 
andmed: 
1) dokumendi nimetus ja number; 
2) koostamise kuupäev; 
3) tehingu majanduslik sisu; 
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 
5) tehingu osapoolte nimed; 
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha  aadressid ; 
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku  allkiri  (allkirjad), mis kinnitab 
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 
 
Arve  esitaja : AS Ehitaja   
Registrikood: 11055068 
Aadress: Muru 11, Tallinn 10115   
KMKR nr:  EE 11111111 
Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank 
ARVE Nr.1        02. november 2012.a. 
Maksja:  Varblane  OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 
Artikkel 
Kogus 
Ühiku hind 
Käibemaks  
Summa 
20001 Üldehitustööd 5 tundi 
5 
100 
20 % 
500,00 EUR 
 
Summa:                     500,00 EUR 
Käibemaks:                     100,00 EUR 
                                                                       Kokku:                     600,00 EUR 
Maksetähtaeg : 30 päeva,  viivis  0,05% päevas 
 
  
     
  
ettevõte 
 
  
ettevõte 
  
 
 
 
  
  
                     reg. kood 
 
 
 
  
reg. kood 
  
 
  
  
aadress 
 
  
aadress 
KASSA  SISSETULEKU  ORDER  NR 
  
 
  
KASSA KVIITUNG NR 
  
  
   
 
 
 
    
 
 
 
  
Kuupäev 
Konto  
Summa 
 
  
Kuupäev 
  
  
 31.12.2012 
  1320  
3 000,00  
 
    
 
 
 
  
Kellelt 
Jüri Maasikas 
 
   Kellelt 
  
Aadress 
  
 
   Aadress 
  
Alus 
 Majandusavansi jäägi tagastus   
   Alus 
  
Hind 
  
 
- 
 
   Hind 
  
Käibemaks 
  
 
- 
 
   Käibemaks 
  
Kokku 
  
3000 
 
 
   Kokku 
  
Summa sõnadega 
 
   Summa sõnadega 
  
Pearaamatupidaja : 
 
 
 
 
   Pearaamatupidaja: 
  
Kassapidaja : 
   
 
 
 
   Kassapidaja: 
 
  
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
4 
 
 
OÜ Päike 
 
 
 
 
 
Registrikood 
Sõidupäevik 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Spidomeetri näit 
Kuupäev 
Läbisõit (km) 
Töö- või ametisõidu eesmärk 
Allkiri 
Algnäit  Lõppnäit 
01.12.2012  
54379  
 54879 
 500 
Tartusse  töökohtumisele  
  
Käisin Maksuametis ja kliendi 
05.12.2012  
54879  
 54929 
 50 
juures  
  
Sõitsin koju ja ajasin oma 
 07.12.2012 
54929  
 55129 
 200 
asju  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
 
 
 
 
 
 
Töö- või ametisõitude 
kilometraaž 
 
 
550    
 
Ettevõtlusega  mitteseotud  sõitude kilometraaž arvestuskuul 200   
 
Maksustatav summa arvestuskuul 800 EUR.  
 
Erisoodustuse  tulumaks  (21/79%)  212,66 EUR. 
 
 
Erisoodustuse  sotsiaalmaks  (33%)  334,18 EUR. 
 
  
Käibemaks omatarbelt ____800____ /1,20*20%=__133____     
 
Raamatupidaja  
 
 
OÜ Päike 
 
 
 
 
 
PALGALEHT  
 
 
PERIOOD: november 2012 
 
 
 
 
 
Nimi: _______________________ 
 
 
isikukood : ___________________ 
 
 
arveldusarve nr: ______________ 
 
 
 
 
 
  
Maksumäär  
Arvestatud 
Arvestatud  töötasu : 
  
500,00 
Kinnipeetud  maksud : 
  
  
Tulumaksuvaba miinimum: 
144 
  
Kohustusliku kogumispensioni makse: 
2% 
 
Töötuskindlustusmakse: 
2% 
 
Kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks: 
21% 
 
Arvestatud  tööandja  maksud: 
  
 
Arvestatud sotsiaalmaks: 
33% 
 
Arvestatud tööandja töötuskindlustusmakse: 
1% 
 
 
 
 
Kuulub väljamaksmisele: 
 
 
 
 
 
VASTU  VÕTNUD : 
 
 
 
 
 
  
 
 
Allkiri, kuupäev 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
5 
 
 
OÜ Päike 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Amet 
  
 
  
Pere- ja  eesnimi  
 
Isikukood 
  
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KULUARUANNE  nr. 
  
 
 
Kuupäev 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kululiik 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jrk. 
Kuupäev 
Kellele, mille eest ja millise 
Summa 
  
Deebet  
  
nr. 
  
dokumendi järgi makstud 
  
konto  
artikkel 
summa 
1. 
  
  
  
  
  
  
2. 
  
  
  
  
  
  
3. 
  
  
  
  
  
  
4. 
  
  
  
  
  
  
5. 
  
  
  
  
  
  
 
 
 
 
Kokku:    
  
  
  
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
Lisatud dokumentide arv: 
  
   
 
 
 
 
 
Aruandealuse isiku allkiri 
  
  
 
 
 
 
 
 
Palun teha väljamakse minu pangakontole nr: 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aruande  kinnitan  summas: 
  
 
 
Aruande  Kontrollis : 
 
 
 
Kuupäev 
  
  
 
 
Kuupäev 
  
  
 
 
Allkiri 
  
  
 
 
Allkiri 
  
  
Tegevdirektor 
Raamatupidaja 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
6 
 
 
Organisatsioon  
 OÜ Äriühing 
 
 
 
 
 
Amet 
  
 Hooldustehnik    
 
Pere- ja eesnimi 
 Jüri 
  
 
 
 
 
 
AVANSIARUANNE   nr. 
3  
 
 
 
 
 
Avansi otstarve 
majandusavanss  
  
  
  
Projekt 
  
  
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jääk  / ülekulu 
Summa 
 
 
 
  
Deebet 
  
 
eelnevast  avansist 
 0,00   
 
 
arve 
kaart 
Summa 
Saadud: 
 
  
 
 
 
  
  
  
1. 
Majandusavanss  
10 000,00  
Kontrollis: 
  
  
  
2. 
  
  
 
 
 
  
  
  
3. 
  
  
Raamatupidaja 
  
  
  
4. 
  
  
 
 
 
  
  
  
 
Kokku saadud 
 10 000,00 
  
  
  
  
 
Kulutatud 
 
 7 000,00 
(kuupäev) 
  
  
  
 
Jääk/ülekulu 
 
 3 000,00   
 
 
  
Kreedit  
  
 
 
 
 
 
 
 
  
  
  
 
 
 
 
 
 
 
  
  
  
Lisa  dokum . arv:  
3    
 
 
Raamatupidaja 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aruande kinnitan summas: 
    
 
 
 
 
 
Allkiri 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kuupäev 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jrk. 
Kuupäev 
Kellele, mille eest ja millise 
Summa 
  
Deebet 
  
nr. 
  
dokumendi järgi makstud 
km-ga 
konto 
artikkel 
summa 
AS Büroomaailm, arve 4036, 
1. 
 02.12.2012 
bürootarbed  
2 000  
5110  
  
2 000  
2. 
 05.12.2012 
AS Mutter, arve 789, kinnitustarvikud  
3 000  
4100  
  
3 000  
AS  Kruvikeeraja , arve 6378, 
3. 
06.12.2012  
kruvikeerajate komplekt  
2 000  
 5120 
  
2 000  
4. 
  
  
  
  
  
  
5. 
  
  
  
  
  
  
 
 
 
 
Kokku: 
 
7 000  
  
  
  
 
 
 
 
Sh käibemaks:   
 833 
  1510     
833  
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
Aruandealuse isiku allkiri 
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
7 
 
 
OÜ Päike  
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kinnitan: 
  
  
 
 
 
 
 
 
  
  
 
 
 
 
 
 
  
2012.a. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lähetuskulude aruanne 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Töötaja  nimi 
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
Ametikoht 
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
Pangakonto  nr 
  
 
Pank  
  
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
Lähetatud (kuhu) 
  
  
Lähetuse eesmärk 
  
  
Välja sõitnud (kuupäev) 
  
  
Tagasi saabunud (kuupäev) 
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
Päevaraha 
6   päeva a EUR 
500    
3 000,00  EUR 
 
Ööbimisraha 
5  
ööd  a EUR 
5 474    
5 474,00  EUR 
 
Eelmüügi tasu 
    
 
 
0,00  EUR 
 
Sõidukulud 
4 000    
 
 
4 000,00  EUR 
 
Sõidukulud tagasi 
1 565    
 
 
1 565,00  EUR 
 
Muud kulud 
    
 
 
0,00  EUR 
 
 
 
 
 
Kokku: 
14 539,00  EUR 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Maha arvatud lähetuse  avanss  
 
 
4 000,00  EUR 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lisa  
 3 
dokumenti   
 
 
 
 
 
 
 
 
Jääb saada: 
10 539,00  EUR 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 26.11. 
2012.a 
 
Aruande esitaja 
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kontrollinud: 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Summa kr 
 10 539,00      õige. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
2012.a 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
8 
 
 
 
  
  
  
  
Ettevõte 
 
 
 
KASSA VÄLJAMINEKU ORDER NR. 
  
 
  
     
 
 
 
 
Dok. nr 
Kuupäev 
Konto 
Summa 
  
 20.11.2012 
 1320 
4000  
  
     
 
 
 
 
Välja anda 
Mari Kask 
  
   
ees-ja  perekonnanimi  
Alus 
  Lähetus  Berli ni 
  
Summa 
 Neli  tuhat  krooni ja nul  senti 
  
   
sõnadega 
  
 eur. 
  
s. 
  
     
 
 
 
 
Lisa 
  
  
     
 
 
 
 
Direktor : 
   
Pearaamatupidaja: 
 
Võttis vastu   Neli tuhat krooni ja nul  senti 
  
   
summa sõnadega 
  
 eur. 
  
s. 
  
     
 
 
 
 
20.11.2012  
 2012 .a. 
Allkiri 
 
 A1056789 
saaja isikut tõendava dokumendi number, väljaandmise koht ja kuupäev 
  
Kassapidaja: 
 
 
 
 
  
     
 
 
 
 
  
        
  
  
  
  
 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
9 
 
Raamatupidamise  kontoplaan  (RPS § 8) 
Raamatupidamiskohustuslane koostab  kontoplaani  (kontode  loetelu ) majandustehingute ja 
reguleerimiskannete kirjendamiseks. 
 
Konto 
Nimetus 
Kontoklass 
1010   Kassa 
Varad  
Aktiva  
1020  Swedbank 
Varad 
Aktiva 
1210   Ostjate tasumata summad 
Varad 
Aktiva 
1340   Muud lühiajalised nõuded 
Varad 
Aktiva 
1420   Väärtpaberite dividendinõuded 
Varad 
Aktiva 
1510   Sisendkäibemaks  
Varad 
Aktiva 
1513   Tollis  impordilt  tasutud  käibemaks 
Varad 
Aktiva 
1514  Põhivara soetamisel tasutud käibemaks  
Varad 
Aktiva 
1520   Ettemakstud  maksud 
Varad 
Aktiva 
1530   Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 
Varad 
Aktiva 
1610   Tooraine  ja materjal 
Varad 
Aktiva 
1620   Lõpetamata toodang 
Varad 
Aktiva 
1630   Valmistoodang  
Varad 
Aktiva 
1640  Müügiks ostetud  kaubad -ladu 1 
Varad 
Aktiva 
1641   Müügiks ostetud kaubad-ladu 2 
Varad 
Aktiva 
1650   Ettemaksed  tarnijatele  
Varad 
Aktiva 
1710  Tütarettevõtjate  aktsiad  ja osad 
Varad 
Aktiva 
1810  Maa ja ehitised 
Varad 
Aktiva 
1820   Masinad  ja  seadmed  
Varad 
Aktiva 
1821   Autod ja muud transpordivahendid 
Varad 
Aktiva 
1830  Muu materiaalne põhivara 
Varad 
Aktiva 
1841    Kulum  ehitised 
Varad 
Aktiva 
1842  Kulum masinad ja seadmed 
Varad 
Aktiva 
1843  Kulum muu materiaalne põhivara 
Varad 
Aktiva 
1920   Patendid , litsentsid, kaubamärgid 
Varad 
Aktiva 
2110  Lühiajalised laenud ja  võlakirjad  
Võlad  
Passiva  
Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed 
2130  järgm.perioodil 
Võlad 
Passiva 
2210  Ostjate ettemaksed 
Võlad 
Passiva 
2310  Võlad tarnijatele  
Võlad 
Passiva 
2430  Muud lühiajalised võlad 
Võlad 
Passiva 
2510  Käibemaksu võlg (km.kogumiskonto) 
Võlad 
Passiva 
2511  Käibemaks müügil 20% 
Võlad 
Passiva 
2513  Käibemaks müügil  9% 
Võlad 
Passiva 
2519  Käibemaksu intressivõlg 
Võlad 
Passiva 
2520  Isiku tulumaksu võlg 
Võlad 
Passiva 
2529  Isiku tulumaksu intressivõlg 
Võlad 
Passiva 
2530  Töötuskindlustusmakse 
Võlad 
Passiva 
2539  Töötuskindlustusmakse intressivõlg 
Võlad 
Passiva 
2540  Kogumispensioni maksed 
Võlad 
Passiva 
2549  Kogumispensionimaksete intressivõlg 
Võlad 
Passiva 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
10 
 
2550   Sotsiaalmaksu võlg 
Võlad 
Passiva 
2559  Sotsiaalmaksu intressivõlg 
Võlad 
Passiva 
Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud 
2570  kuludelt ja erisoodustustelt 
Võlad 
Passiva 
Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse 
2579  tulumaksu intressivõlg 
Võlad 
Passiva 
2580   Maamaks  
Võlad 
Passiva 
2589  Maamaksu intressivõlg 
Võlad 
Passiva 
2610   Võlad töövõtjatele 
Võlad 
Passiva 
2612  Puhkusereserv 
Võlad 
Passiva 
2650  Dividendivõlad 
Võlad 
Passiva 
2720  Ettelaekunud tulevaste perioodi tulud 
Võlad 
Passiva 
2810  Pikaajalised laenud 
Võlad 
Passiva 
2820  Pikaajalise kapitalirendi maksed 
Võlad 
Passiva 
2910   Osakapital   
Omakapital 
Passiva 
2941  Kohustuslik reservkapital 
Omakapital 
Passiva 
Eelmiste  perioodide jaotamata kasum 
2950  (kahjum) 
Omakapital 
Passiva 
2960  Aruandeaasta kasum (kahjum) 
Omakapital 
Passiva 
3100   Kauba müük Eestis (km.20%) 
Tulud 
Kasumiaruanne  
3200  Teenuste müük Eestis (km.20%) 
Tulud 
Kasumiaruanne  
3400  Käibemaksuvaba  käive  
Tulud 
Kasumiaruanne 
3510  Kauba müük EL (km.0%) 
Tulud 
Kasumiaruanne 
3520  Teenuste müük EL (km.0%) 
Tulud 
Kasumiaruanne 
3990  Muud  äritulud  
Tulud 
Kasumiaruanne 
4100  Müügiks ostetud  toore , materjalid 
Kulud 
Kasumiaruanne 
4110  EL-st ostetud toore, materjalid 
Kulud 
Kasumiaruanne 
4200  Müügiks ostetud kaubad 
Kulud 
Kasumiaruanne 
4210  EL-st ostetud kaubad 
Kulud 
Kasumiaruanne 
4300  Ostetud teenused  
Kulud 
Kasumiaruanne 
4600   Transpordikulud  ostul 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5010   Üürikulud 
Kulud 
Kasumiaruanne 
Kommunaalkulud  
5020  ( elekter ,vesi,küte,haldus) 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5030  Kontori ( töökoja ) korrashoid 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5040  Kontori (töökoja)  kindlustus  
Kulud 
Kasumiaruanne 
5050  Kontori (töökoja) valvekulud 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5110  Kantseleitarbed, postikulud 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5120  Väheväärtuslik kontoriinventar 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5130   Kontoriinventari  hooldus  ja  remont  
Kulud 
Kasumiaruanne 
5150   Info ja  õppematerjalid   
Kulud 
Kasumiaruanne 
5210  Telefon ja  internet  
Kulud 
Kasumiaruanne 
5310  Pangateenused 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5320  Juriidilised kulud, lepingutasud 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5350  Raamatupidamisteenused 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5410  Reklaam  
Kulud 
Kasumiaruanne 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
11 
 
5510  Autokütus 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5520  Auto  hooldus  ja remont 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5530  Autokindlustus 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5540  Isikliku  sõiduauto  kasutamise hüvitis 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5550   Auto rent 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5610   Lähetuskulud  
Kulud 
Kasumiaruanne 
5620  Personali täiendõpe 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5640  Erisoodustused 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5650  Tulumaks erisoodustustelt 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5660  Sotsiaalmaks erisoodustustelt 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5710  Transpordi- ja saatekulud müügil 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5810  Külaliste vastuvõtukulud 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5820  Tulumaks vastuvõtukuludelt 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5910  Ebatõenäolised nõuded 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5920  Lootusetud nõuded 
Kulud 
Kasumiaruanne 
5970  Muud  tegevuskulud  
Kulud 
Kasumiaruanne 
6010   Palgakulu  
Kulud 
Kasumiaruanne 
6020  Sotsiaalmaksu kulud 
Kulud 
Kasumiaruanne 
6030   Töötuskindlustuse kulud 
Kulud 
Kasumiaruanne 
7020  Ehitiste  amortisatsioon  
Kulud 
Kasumiaruanne 
7030  Masinate seadmete amortisatsioon 
Kulud 
Kasumiaruanne 
7040  Muu põhivara amortisatsioon 
Kulud 
Kasumiaruanne 
7200  Ettevõtlusega mitteseotud kulud 
Kulud 
Kasumiaruanne 
7210  Maksuametile  intressid  
Kulud 
Kasumiaruanne 
Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud 
7220  kuludelt 
Kulud 
Kasumiaruanne 
Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja 
7310  tarnijatega 
Kulud 
Kasumiaruanne 
7410  Maamaks 
Kulud 
Kasumiaruanne 
7610   Trahvid  ja viivised 
Kulud 
Kasumiaruanne 
7910  Muud ärikulud 
Kulud 
Kasumiaruanne 
8400  Intressitulud  
Tulud 
Kasumiaruanne 
8410   Intressikulud  
Kulud 
Kasumiaruanne 
8600  Muud  finantstulud  
Tulud 
Kasumiaruanne 
8610  Muud  finantskulud  
Kulud 
Kasumiaruanne 
 
Raamatupidamisregistrid (RPS § 9) 
Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud 
raamatupidamiskirjendite ja  saldode  kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite 
aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid 
kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. 
Raamatupidamisregistreid võib  vormistada : 
1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; 
2) kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info  autentsus . 
 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
12 
 
Päevaraamat  
 
Jrk nr 
Kuupäev 
Dok. Nr 
Kirjendi sisu 
DEEBET  KREEDIT  SUMMA 
1 
2.11.2011 
KSO.1 
Pangast   kassasse  
1010 
1020 
500,00 
2 
5.11.2011 
KVO.1 
Kassast panka 
1020 
1010 
300,00 
3 
7.11.2011   ostuarve  
Ostuarve tasumine pangast 
2310 
1020 
400,00 
4 
5 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pearaamat  
 
D               1010                K 
 D                1020               K 
 D                2310               K 
500 
 
 
1 000 
 
 
 
400 
 
 
 
 
500 
 
 
 
500 
300 
 
300 
400 
 
400 
 
700 
 
 
400 
 
 
 
0 
 
 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Käibeandmik  
 
Konto  
Konto nimetus 
Saldo  
Käibed 
Saldo 
nr 
 
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
1010 
Kassa 
500 
 
500 
300 
700 
 
1020 
Swedbank 
1 000 
 
300 
900 
400 
 
1210 
Ostjate tasumata summad 
1 400 
 
 
 
1 400 
 
2310 
Võlad tarnijatele 
 
400 
400 
 
 
0 
2910 
Osakapital 
 
2500 
 
 
 
2500 
 
Kokku 
2 900 
2 900 
1 200 
1 200 
2 500 
2 500 
 
Parandused   dokumentides  ja  registrites  (RPS § 10) 
Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole 
lubatud  kustutada  ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse 
paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui 
parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend 
(parandusdokument). 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
13 
 
  
Raamatupidamise sise- eeskiri  (RPS § 11) 
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud  koostama  raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab 
kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist 
ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude 
kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase 
kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara 
kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli 
meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 
  
Dokumendikäive ja  aruandlus  
Osaühingus on kehtestatud alltoodud dokumendikäive ja aruannete esitamise kord: 
 
Dokumendi nimetus 
Esitamise aeg 
Vastutav  isik 
Müügiarved  
Iga päev, lepingulisel tähtajal või  hiljemalt  7 päeva 
Müügiesindaja , 
jooksul kauba lähetamisest 
raamatupidaja 
Tarnijate   arved  
Iga päev 
Raamatupidaja 
Kassa sissetulekuorder 
Vahetult peale sularahamüüki, rahalaekumist või 
Müügiesindaja, 
panga arvelduskontolt  sularaha  väljavõtmist 
raamatupidaja, 
Kassa väljaminekuorder 
Vahetult peale sularaha väljamaksmist 
Tegevdirektor, 
Sõidupäevik 
Järgneva kuu 3. tööpäevaks 
Aruandev isik 
Majanduskulu  dokumendid  
Järgneva kuu 3. tööpäevaks 
Aruandev isik 
Töölähetused 
5 tööpäeva jooksul peale töölähetusest saabumist 
Aruandev isik 
Palgaarvestuse   algandmed  
Järgneva kuu 3.  kuupäevaks  
Tegevdirektor 
Käibemaksu  deklaratsioon  
Iga kuu 18. kuupäevaks 
Raamatupidaja 
Tulu- ja sotsiaalmaksu jt maksete 
Iga kuu 8. kuupäevaks 
Raamatupidaja 
deklaratsioon 
Kassaraamat 
Iga kuu viimasel tööpäeval 
Raamatupidaja 
Amortisatsiooniaruanne 
Järgneva kuu 3. kuupäevaks 
Raamatupidaja 
Palgalehed 
Järgneva kuu 5. kuupäevaks 
Raamatupidaja 
Kvartali   bilanss  ja kasumiaruanne 
Järgneva kuu 20. kuupäevaks 
Raamatupidaja 
Majandusaasta  aruanne 
28. veebruar 
Raamatupidaja 
 
Koodide ja lühendite kasutamine 
Algdokumendile või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendile märgitakse dokumendi pearaamatus 
registreerimise number koos vastava laiendiga.  Pearaamatu  kirjenditel kasutatavad  laiendid  on järgmised: 
 
01.xxx   
Kannete  registris  sisestatud  kanne, kus kaks esimest arvu tähistavad aastat 
 
ARVE.xxx 
Arvete (müügiarvete) registris sisestatud  kanded  
 
LAEK.xxx 
Laekumiste  registris sisestatud kanded 
 
OST.xxx   
Ostuarvete registris sisestatud kanded 
 
TAS.xxx   
Tasumiste registris sisestatud kanded 
 
SIS.xxx   
Lao sissetulekute registris sisestatud kanne 
 
KULU.xxx 
Kulutuste registris sisestatud kanne 
 
PA.xxx   
Palgaarvestuse registris sisestatud kanne 
 
PV.xxx   
Palga väljamaksete registris sisestatud kanne 
 
KSO.xxx   
Kassa sissetulekute registris sisestatud kanne 
 
KVO.xxx  
Kassa väljaminekute registris sisestatud kanne 
 
LMK.xxx 
Lao mahakandmiste registris koostatud kanne 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
14 
 
Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus (RPS § 12) 
Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama  seitse  aastat, alates selle 
majandusaasta  lõpust , mil algdokument raamatupidamises  kajastati . 
  
Raamatupidamisregistreid, mis on loodud  elektrooniliselt , on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka 
säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. 
 
Raamatupidamise toimkonna juhendid 
 
http://www.easb.ee/index.php?id=1255 
 
06.01.2009  Raamatupidamise seadus 
06.01.2009  Riigi raamatupidamise üldeeskiri 
08.01.2009  RTJ 0  Eessõna  
08.01.2009  RTJ 1 (muudetud 2009) Raamatupidamise aastaaruande koostamise 
üldpõhimõtted 
08.01.2009  RTJ 2 (muudetud 2009) Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise 
aastaaruandes 
08.01.2009  RTJ 3 (muudetud 2009)  Finantsinstrumendid  
08.01.2009  RTJ 4 (muudetud 2009) Varud 
08.01.2009  RTJ 5 (muudetud 2009) Materiaalne ja immateriaalne põhivara 
08.01.2009  RTJ 6 (muudetud 2009) Kinnisvarainvesteeringud 
08.01.2009  RTJ 7 (muudetud 2009) Bioloogilised varad 
08.01.2009  RTJ 8 (muudetud 2009)  Eraldised , tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud 
varad  
08.01.2009  RTJ 9 (muudetud 2009)  Rendiarvestus  
08.01.2009  RTJ 10 (muudetud 2009) Tulu kajastamine 
08.01.2009  RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine  
08.01.2009  RTJ 12 (muudetud 2009) Valitsusepoolne abi 
08.01.2009  RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
15 
 
07.01.2009  RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused 
07.01.2009  RTJ 15 Vahearuanded  
08.01.2009  RTJ 16 - Segmendiaruandlus -  kehtetu  
07.01.2009  RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped 
14.05.2010  RTJ 18 Euro kasutuselevõtt 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
16 
 
MAJANDUSAASTA ARUANNE  
Majandusaasta (RPS § 13) 
Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta 
alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 
12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandusaastaks on  kalendriaasta , kui raamatupidamiskohustuslase 
põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. 
 
Majandusaasta aruande koostamine (RPS § 14) 
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta 
aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.  
 
Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 
1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 
2) tegevusaruande koostamine; 
3)  audiitorkontroll ; 
4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või  kahjumi  katmise ettepaneku koostamine; 
5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. 
  
Audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses. 
 
Auditi kohustus (Audiitortegevuse seadus § 91) 
Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande  audit  kohustuslik raamatupidamise 
seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud 
aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 
1)  müügitulu  või tulu 2 000 000 eurot; 
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot; 
3) keskmine töötajate arv 30 inimest. 
 
Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses 
raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest 
vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 
1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot; 
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot; 
3) keskmine töötajate arv 90 inimest. 
 
Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, 
kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist 
saavale erakonnale. 
 
Raamatupidamise  aastaaruanne  (RPS § 15) 
Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase 
finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb 
põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning 
lisadest. 
  
Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta 
majandustehingud  ja reguleerimiskanded. Aastaaruande  koostamiseks  inventeeritakse 
raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste  saldod , hinnatakse registrites kajastatud varade ja 
kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse 
reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. 
  
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
17 
 
Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid (RPS § 16) 
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud 
arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: 
1)  majandusüksuse  printsiip – raamatupidamiskohustuslane  arvestab  oma vara, kohustusi ja 
majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest 
ning majandustehingutest; 
2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et 
raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. 
Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida 
rakendatud arvestusprintsiip; 
3) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et 
see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad 
finantsalased  teadmised; 
4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab 
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline 
aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal 
tehtavaid  majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 
5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem 
kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 
6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude 
tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse 
kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud; 
7) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema  neutraalne  ja 
usaldusväärne; 
8) konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et 
vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud 
varade ja tulude  sihilik  alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate 
eest varjatud reservide tekitamine; 
9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada 
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase 
ülevaate; 
10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise 
aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 
  
Rakendatav  raamatupidamistava (RPS § 17) 
Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas 
seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega ning vähemalt ühega järgmisest kahest 
raamatupidamistavast: 
1) Eesti hea raamatupidamistava; 
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite 
kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastu 
võetud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. 
  
Bilanss ja kasumiaruanne (RPS § 18) 
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase 
finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 
 
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab 
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid,  kulusid  ja kasumit või kahjumit). 
  
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
18 
 
Bilansiskeem  
 
Lisa nr 
31.12.2012 
31.12.2011 
VARAD 
 
 
 
Käibevara  
 
 
 
Raha 
2 
 
 
Finantsinvesteeringud 
3 
 
 
Nõuded ja ettemaksed 
4 
 
 
Varud 
13 
 
 
Bioloogilised varad 
17 
 
 
Müügiootel põhivara 
14 
 
 
Kokku käibevara  
 
 
 
 
 
 
 
Põhivara  
 
 
 
Finantsinvesteeringud 
7 
 
 
Nõuded ja ettemaksed 
4 
 
 
Kinnisvarainvesteeringud 
15 
 
 
Materiaalne põhivara 
16 
 
 
Bioloogilised varad 
17 
 
 
Immateriaalne põhivara 
18 
 
 
Kokku põhivara 
 
 
 
KOKKU VARAD  
 
 
 
 
 
 
 
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 
 
 
 
Kohustused 
 
 
 
Lühiajalised kohustused 
 
 
 
Laenukohustused 
21 
 
 
Võlad ja ettemaksed 
22 
 
 
Eraldised 
27 
 
 
Sihtfinantseerimine 
29 
 
 
Kokku lühiajalised kohustused  
 
 
 
Pikaajalised kohustused 
 
 
 
Laenukohustused 
21 
 
 
Võlad ja ettemaksed 
25, 26 
 
 
Eraldised 
27 
 
 
Sihtfinantseerimine 
29 
 
 
Kokku pikaajalised kohustused  
 
 
 
KOKKU KOHUSTUSED  
 
 
 
 
 
 
 
Omakapital 
 
 
 
Aktsiakapital  või osakapital nimiväärtuses 
31 
 
 
Registreerimata aktsiakapital või osakapital 
 
 
 
Ülekurss  
 
 
 
Oma aktsiad või osad 
 
 
 
Kohustuslik reservkapital 
 
 
 
Muud  reservid  
 
 
 
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 
 
 
 
Aruandeaasta kasum (kahjum) 
 
 
 
KOKKU OMAKAPITAL 
 
 
 
KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 
 
 
 
 
 
 
 
Kasumiaruanne (skeem 1) 
(tuhandetes  kroonides ) 
 
Lisa nr 
2012 
2011 
Müügitulu 
32 
 
 
Muud äritulud 
33 
 
 
Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus 
 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
19 
 
Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 
 
 
 
Valmis ja lõpetamata toodangu varude jääkide 
 
 
 
m
K u
a u
pi tu
a s
li seeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara 
 
 
 
va
K l
a m
u i
b s
ata
d, m
 t i
ose
orl 
e, materjal ja teenused 
34 
 
 
Mitmesugused tegevuskulud 
35 
 
 
Tööjõukulud 
39 
 
 
Põhivara kulum ja väärtuse langus 
16, 17, 
 
 
Muud ärikulud 
1
48
0 
 
 
Ärikasum  (-kahjum) 
 
 
 
 
 
 
 
Finantstulud ja finantskulud  
41 
 
 
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 
 
 
 
Tulumaks 
42 
 
 
Aruandeaasta kasum (kahjum)  
 
 
 
 
 
Kasumiaruanne (skeem 2) 
(tuhandetes kroonides) 
 
Lisa nr 
2012 
2011 
Müügitulu 
32 
 
 
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 
36 
 
 
Brutokasum  (-kahjum) 
 
 
 
 
 
 
 
Turustuskulud  
37 
 
 
Üldhalduskulud 
38 
 
 
Muud äritulud 
33 
 
 
Muud ärikulud 
40 
 
 
Ärikasum (-kahjum) 
 
 
 
 
 
 
 
Finantstulud ja finantskulud 
41 
 
 
Kasum (kahjum)  enne tulumaksustamist 
 
 
 
 
 
 
 
Tulumaks 
42 
 
 
Aruandeaasta kasum (kahjum) 
 
 
 
 
 
Rahavoogude aruanne (RPS § 19) 
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase 
aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). 
Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid 
rühmitatuna vastavalt nende  eesmärgile  äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse 
rahavoogudeks. 
  
Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena 
kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit 
korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode 
muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja 
kuludega . Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse 
otsemeetodil. 
 
 
 
  
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
20 
 
Rahavoogude aruanne (kaudne meetod) 
(tuhandetes kroonides) 
 
Lisa nr 
2012 
2011 
Rahavood  äritegevusest 
 
 
 
Ärikasum (-kahjum) 
 
 
 
Korrigeerimised 
 
 
 
     Põhivara kulum ja väärtuse langus 
16,17,18 
 
 
     Kasum (kahjum) põhivara müügist 
 
 
 
     Muud korrigeerimised 
 
 
 
Kokku korrigeerimised 
 
 
 
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 
 
 
 
Varude muutus 
 
 
 
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 
 
 
 
Laekunud intressid 
 
 
 
Makstud intressid 
 
 
 
Makstud ettevõtte tulumaks 
 
 
 
Laekumised  sihtfinantseerimisest 
29 
 
 
Muud rahavood äritegevusest 
 
 
 
Kokku rahavood äritegevusest 
 
 
 
 
 
 
 
Rahavood investeerimistegevusest 
 
 
 
Tasutud materiaalse ja  immateriaalse  põhivara soetamisel 
16,17,18 
 
 
Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 
16,17,18 
 
 
Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 
15 
 
 
Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist 
15 
 
 
Laekumised sihtfinantseerimisest 
29 
 
 
Tasutud tütarettevõtjate soetamisel 
8 
 
 
Laekunud tütarettevõtjate müügist 
8 
 
 
Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 
9 
 
 
Laekunud sidusettevõtjate müügist 
9 
 
 
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 
 
 
 
Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 
 
 
 
Antud laenud 
 
 
 
Antud laenude tagasimaksed 
 
 
 
Laekunud intressid 
 
 
 
Laekunud  dividendid  
 
 
 
Muud väljamaksed investeerimistegevusest 
 
 
 
Muud laekumised investeerimistegevusest 
 
 
 
Kokku rahavood investeerimistegevusest 
 
 
 
 
 
 
 
Rahavood finantseerimistegevusest 
 
 
 
Saadud laenud 
 
 
 
Saadud laenude tagasimaksed 
 
 
 
Arvelduskrediidi saldo muutus 
 
 
 
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 
 
 
 
Makstud intressid 
 
 
 
Laekumised sihtfinantseerimisest 
29 
 
 
Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 
 
 
 
Laekunud omaaktsiate või -osade tagasiostmisest 
 
 
 
Makstud dividendid 
 
 
 
Makstud ettevõtte tulumaks 
 
 
 
Muud laekumised finantseerimistegevusest 
 
 
 
Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 
 
 
 
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 
 
 
 
 
 
 
 
Kokku rahavood 
 
 
 
 
 
 
 
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 
2 
 
 
Raha ja raha ekvivalentide muutus 
2 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
21 
 
Valuutakursside muutuste mõju 
 
 
 
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 
2 
 
 
 
Rahavoogude aruanne ( otsemeetod ) 
(tuhandetes kroonides) 
 
Lisa nr 
2012 
2011 
Rahavood äritegevusest 
 
 
 
Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 
 
 
 
Muud äritegevuse tulude laekumised 
 
 
 
Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest 
 
 
 
Väljamaksed töötajatele 
 
 
 
Laekunud intressid 
 
 
 
Makstud intressid 
 
 
 
Makstud ettevõtte tulumaks 
 
 
 
Laekumised sihtfinantseerimisest 
 
 
 
Muud rahavood äritegevusest 
 
 
 
Kokku rahavood äritegevusest 
 
 
 
 
 
 
 
Rahavood investeerimistegevusest 
 
 
 
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 
 
 
 
Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 
 
 
 
Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 
 
 
 
Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist 
 
 
 
Laekumised sihtfinantseerimisest 
29 
 
 
Tasutud tütarettevõtjate soetamisel 
8 
 
 
Laekunud tütarettevõtjate müügist 
8 
 
 
Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 
9 
 
 
Laekunud sidusettevõtjate müügist 
9 
 
 
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 
 
 
 
Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 
 
 
 
Antud laenud 
 
 
 
Antud laenude tagasimaksed 
 
 
 
Laekunud intressid 
 
 
 
Laekunud dividendid 
 
 
 
Muud väljamaksed investeerimistegevusest 
 
 
 
Muud laekumised investeerimistegevusest 
 
 
 
Kokku rahavood investeerimistegevusest 
 
 
 
 
 
 
 
Rahavood finantseerimistegevusest 
 
 
 
Saadud laenud 
 
 
 
Saadud laenude tagasimaksed 
 
 
 
Arvelduskrediidi saldo muutus 
 
 
 
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 
 
 
 
Makstud intressid 
 
 
 
Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 
 
 
 
Laekunud omaaktsiate või -osade tagasiostmisest 
 
 
 
Makstud dividendid 
 
 
 
Makstud ettevõtte tulumaks 
 
 
 
Muud laekumised finantseerimistegevusest 
 
 
 
Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 
 
 
 
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 
 
 
 
 
 
 
 
Kokku rahavood 
 
 
 
 
 
 
 
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 
2 
 
 
Raha ja raha ekvivalentide muutus 
 
 
 
Valuutakursside muutuste mõju 
 
 
 
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 
2 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
22 
 
Omakapitali muutuste aruanne (RPS § 20) 
Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi 
raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. 
  
Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi 
raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes,  tuues  eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed 
ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, 
reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. 
  
Omakapitali muutuste aruanne 
(tuhandetes kroonides)   
 
 
 
sad 
 
i 
 
i 
i o
 
s 
võ
e
ata
tal võ
rvid
rim
tal võ
tal 
 kasum
tal 
e
tal 
se
) 
slik 
) 
kapi
ss 
tu
re
ata
 
iväärtus
kur
a aktsiad 
rvkapi
jum
iinus
tam
kku
ktsia
gistre
hus
sakapi
m
e
sakapi
le
m
o
se
uud 
o
A
o
ni
R
aktsiakapi
o
 
Ü
O
(m
K
re
M
Jao
(kah
K
Saldo seisuga 31.12.2010 
 
 
 
 
 
 
 
 
Arvestuspõhimõtete 
 
 
 
 
 
 
 
 
muutuste mõju 
Vigade  parandamise mõju 
 
 
 
 
 
 
 
 
Korrigeeritud saldo 
 
 
 
 
 
 
 
 
31.12.2007 
Aruandeperioodi kasum 
 
 
 
 
 
 
 
 
(kahjum)* 
Emiteeritud aktsiakapital 
 
 
 
 
 
 
 
 
või osakapital 
Muutused muudest 
 
 
 
 
 
 
 
 
omanike sissemaksetest 
Makstud dividendid 
 
 
 
 
 
 
 
 
Muutused muudest 
 
 
 
 
 
 
 
 
väljamaksetest omanikele 
Muutused reservides 
 
 
 
 
 
 
 
 
Muud muutused 
 
 
 
 
 
 
 
 
omakapitalis 
Saldo seisuga 31.12.2011 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aruandeperioodi kasum 
 
 
 
 
 
 
 
 
(kahjum)* 
Emiteeritud aktsiakapital 
 
 
 
 
 
 
 
 
või osakapital 
Muutused muudest 
 
 
 
 
 
 
 
 
omanike sissemaksetest 
Makstud dividendid 
 
 
 
 
 
 
 
 
Muutused muudest 
 
 
 
 
 
 
 
 
väljamaksetest omanikele 
Muutused reservides 
 
 
 
 
 
 
 
 
Muud muutused 
 
 
 
 
 
 
 
 
omakapitalis 
Saldo seisuga 31.12.2012 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
23 
 
Raamatupidamise aastaaruande lisad (RPS § 21) 
Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: 
1)  millisest  raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; 
2) aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; 
3)  selgitused  põhiaruannete oluliste  kirjete  ning nende muutumise kohta aruandeperioodil; 
4) muud olulised  asjaolud  õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, 
majandustulemusest ja rahavoogudest. 
  
Finantsvara  ja –kohustused 
Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi 
nõudeid.  Finantskohustusteks  loetakse  tarnijatele  tasumata  arveid,  viitvõlgasid  ja  muid  lühi-  ja  pikaajalisi 
võlakohustusi. 
Finantsvara ja –kohustused võetakse algselt arvele nende  soetusmaksumuses , milleks on antud finantsvara või 
–kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne  soetusmaksumus  sisaldab kõiki finantsvara või 
–kohustusega  otseselt  seotud  tehingukulutusi.   Finantskohustused   kajastatakse  bilansis  korrigeeritud 
soetusmaksumuses.  
Finantsvara  eemaldatakse  bilansist  siis,  kui  ettevõte  kaotab  õiguse  finantsvarast  tulenevatele  rahavoogudele 
või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest 
ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. 
Finantsvara  oste  ja  müüke  kajastatakse  järjepidevalt  väärtuspäeval  st  päeval,  mil  ettevõte  saab  ostetud 
finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. 
Nõuded ostjate vastu 
Nõudeid  ostjate  vastu  kajastatakse  bilansis  korrigeeritud  soetusmaksumuses.   Ostjatelt   laekumata  arved  on 
bilansis  hinnatud  tõenäoliselt  laekuvatest   summadest   lähtudes.  Seejuures  hinnatakse  iga  kliendi  laekumata 
arveid  eraldi,  arvestades  teadaolevat  informatsiooni  kliendi   maksevõime   kohta.  Ebatõenäoliselt  laekuvad 
nõuded  on  kajastatud  müüdud  toodangu  kulus.  Ostjatelt  laekumata  arved,  mille  maksetähtaeg  on  ületatud 
rohkem kui 180 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. 
Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. 
Materiaalne põhivara 
Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja 
vara  väärtuse  langusest  tulenevad   allahindlused .  Olulisuse  printsiibist  lähtudes  kajastatakse  põhivarana  need 
varaobjektid, mille  soetusmaksumus ületab  10 000  krooni ja  mille  kasulik eluiga on üle ühe aasta.  Madalama 
soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende 
üle peetakse  arvestust  bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest 
olulistest  komponentidest,  millel  on  erinevad  kasulikud  eluead,  võetakse  need  komponendid 
raamatupidamises  arvele  eraldi  varaobjektidena,  määrates  neile  eraldi  amortisatsiooninormid  vastavalt 
komponentide  kasulikule  elueale. 
Ettevõte  kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele 
on üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead: 
Materiaalse põhivara grupp 
Kasulik eluiga 
Maa 
ei amortiseerita 
Ehitised ja rajatised 
10 - 20 aastat 
Seadmed 
4 - 6 aastat 
Sõidukid  
3 - 4 aastat 
Muu  inventar  
2 - 3 aastat 
 
Materiaalsele  põhivarale  määratud  amortisatsiooninormid  vaadatakse  üle,  kui  on   ilmnenud   asjaolusid,  mis 
võivad  oluliselt  muuta  põhivara  või  põhivaragrupi   kasulikku   eluiga.  Hinnangute  muutuste  mõju  kajastub 
aruandeperioodis  ja  järgnevates  perioodides.  Kui  vara  lõppväärtus  ületab  tema  bilansilist  jääkmaksumust, 
lõpetatakse  vara  amortiseerimine;  amortiseerimist  alustatakse  uuesti  hetkest,  mil  vara  lõppväärtus  on 
langenud alla tema bilansilise  jääkmaksumuse . 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
24 
 
Kui materiaalse põhivara  objektile  on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis 
need  kulutused  lisatakse  põhivara  objekti  soetusmaksumusele.   Jooksva   hoolduse  ja  remondiga  kaasnevad 
kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. 
Kui  materiaalse  põhivara  objektil  vahetatakse  välja  mõni  oluline  komponent,  lisatakse  uue  komponendi 
soetusmaksumus  objekti  soetusmaksumusele,   eeldusel ,  et  see  vastab  materiaalse  põhivara  mõistele. 
Asendatav  komponent  kantakse  bilansist  maha.  Kui  asendatava  komponendi  soetusmaksumus  ei  ole  teada, 
hinnatakse  maha  kantavat  maksumust  lähtudes  asendamise  hetke  soetusmaksumusest,  arvestades  maha 
hinnangulise  kulumi . 
 
Rendiarvestus 
Kapitalirendiks  loetakse  rendisuhet,  mille  puhul  kõik  olulised  vara  omandiga  seonduvad   riskid   ja   hüved  
kanduvad  üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina.  
Ettevõte kui  rentnik  
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.  
 
Tulude arvestus 
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale 
ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta.  
Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest  saadavad  tulud ja 
kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse  osutamisega  kaasnevad kulutused. 
Intressitulu  kajastatakse  lähtudes  vara  sisemisest  intressimäärast.  Dividenditulu  kajastatakse  vastava 
nõudeõiguse tekkimisel. 
 
Rahavoogude aruanne 
Rahavoogude  aruanne  on  koostatud  kaudsel  meetodil  -  äritegevuse  rahavoogude  leidmisel  on  korrigeeritud 
ärikasumit,  elimineerides mitterahaliste tehingute  mõju  ja äritegevusega seotud  käibevarade ning  lühiajaliste 
kohustuse saldode muutused. 
 
Sihtfinantseerimine 
Organisatsioon 
on 
lähtunud 
sihtfinantseerimiste 
kajastamisel 
brutomeetodist. 
Tegevuskulude 
sihtfinantseerimise  kajastamisel  lähtutakse  tulude  ja  kulude  vastavuse  printsiibist.  Saadud  summasid 
kajastatakse tuluna kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning 
finantseerimise  summa  on  usaldusväärselt  määratav  ja  selle  laekumine  on  tõenäoline.  Saadud  toetus 
kajastatakse tulemiaruandes tuluna.  
Varade sihtfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade  soetamise  
toetusena saadud summa kajastatakse bilansis kohustusena, mis kantakse tulusse soetatud vara kasuliku  eluea  
jooksul.  
Mitterahalise  toetusena  saadud  vara  võetakse  bilansis  arvele  tema  õiglases  väärtuses.  Tekkiv  kohustus 
kantakse tuludesse vara järelejäänud kasuliku eluea jooksul. 
 
Raamatupidamise aastaaruannete  võrreldavus  (RPS § 22) 
Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele  eelnenud  majandusaasta võrreldavad 
arvnäitajad. Aruandeaasta nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelnenud majandusaastal oli sellel 
kirjel nullist erinev väärtus. 
 
Kui aruandeaasta ja eelnenud majandusaasta arvnäitajad ei ole võrreldavad kas aruannete esitusviisi või 
arvestuspõhimõtete  muudatuste  tõttu aruandeaastal, tuleb eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad 
ümber arvutada, viies need vastavusse aruandeaastal kasutatud esitusviisi ja arvestuspõhimõttega. 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
25 
 
Võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamise põhjused ja korrigeerimiste summad, võrreldes eelmise 
majandusaasta raamatupidamise aastaaruande arvnäitajatega, esitatakse aastaaruande  lisas . Juhul kui 
võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamine ei ole võimalik või otstarbekas, tuleb see asjaolu koos 
põhjendustega esitada raamatupidamise aastaaruande lisas. 
  
Tegevusaruanne (RPS § 24) 
Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav 
tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest 
majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. 
 
Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas: 
1) peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe; 
2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid; 
3) olulisi  uurimis - ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel 
aastatel; 
5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu 
raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate 
tulemusi. 
  
Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või  seadustest  lähtuvalt tuleb 
auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule: 
 
1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema 
majandustulemusele; 
2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; 
3) raamatupidamiskohustuslase  tegevusega  kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid  mõjusid ; 
4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside 
muutumisega seonduvaid riske; 
5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise 
metoodikat. 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
26 
 
Maksustamine 
 
Füüsilise isiku tulumaksumäär 
20% 
Töötaja töötuskindlustusmakse määr 
1,6% 
Kogumispensionimakse määr 
2% ja 3% 
Tööandja töötuskindlustusmakse määr 
0,8% 
Sotsiaalmaksu määr 
33% 
Ettevõtte tulumaksu määr ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 
20/80 
Tulu- ja sotsiaalmaksu määr töötajatele tehtud erisoodustustelt 
20/80 + 33% 
Tulumaksumäär 
dividendide 
väljamaksetelt 
või 
muudelt 
20/80 
kasumieraldistelt 
Tulumaksumäär kingitustelt, annetustelt ning vastuvõtukuludelt 
20/80 
Käibemaksu määrad 
20%, 9%, 0% 
Maksuvaba  tulu aastas 
1848 EUR 
Miinimumpalk  
355 EUR 
Sotsiaalmaksu kuu miinimumäär 
117,15  EUR 
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis sõidupäevikut pidades 
kuni 335 EUR 
Tööandja sõiduauto kasutamise erisoodustuse hinna ülempiir 
256 EUR 
Omatarbe   maksustatav  väärtus  kauba  tasuta  võõrandamisel  ja 
256 EUR 
teenuse  tasuta  osutamisel,  samuti  ettevõtte  vara  tasuta 
 
kasutamisel   maksukohustuslase  enda  või  töötaja  poolt,  millelt 
(256/1,2x20%) 
ettevõte  on  osaliselt  või  täielikult  sisendkäibemaksu  maha 
arvanud 
Intressimäär  maksuvõlalt päevas 
0,06% 
Annetusi  võib  äriühing  VV  tulumaksusoodustusega  MTÜ  ja  SA 
3% palgafondist 
nimekirjas (TuMS § 11) olevale MTÜ-le teha 
10% aasta kasumist 
Tulumaksuga  ei  maksustata  reklaami  eesmärgil  üle  antud  kaupa 
10 EUR 
ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 
Tulumaksuvaba  külaliste  vastuvõtukulu  kuus,  v.a  VV  nimekirja 
32 EUR + 2% 
kantud MTÜ 
palgafondist 
Noorte  püsilaagris  või  noorte  projektlaagris  osalejale   kingitud  
32 EUR osaleja kohta 
meened  (VV nimekirja kantud MTÜ puhul) 
Spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened (VV nimekirja 
32 EUR osaleja kohta 
kantud MTÜ puhul) 
Välislähetuse päevaraha alammäär 
22,37 
Päevaraha maksuvaba piirmäär välislähetusel 
32 
 
Maksukalender 
Iga kuu 10. kuupäev 
TSD esitamine ja selle alusel deklareeritud maksude tasumine 
Iga kuu 20. kuupäev 
KMD esitamine ja käibemaksu tasumine 
01.02 
Vorm TSM väljastamine isiku nõudmisel 
01.02 
INF 2, INF 3, INF 4, INF 5, INF 6, INF 7 ja INF 8 esitamine 
31.03 ja 01.10 
Maamaksu tasumine 
10.04 
Isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsiooni INF 14 esitamine 
30.06 
Majandusaasta aruande esitamine 
01.07 
INF 1 ja INF 9 esitamine 
Iga kuu 20. kuupäev 
Kauba ja teenuse ühendusesisese käibe aruande VD esitamine 
15.01, 15.04, 15.07,15.10 
Raskeveokimaksu tasumine 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
27 
 
Erisoodustus  või ettevõtlusega mitteseotud kulu? 
 
Erisoodustused (TuMS § 48) 
Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud 
väljamaksed (TuMS § 51, 52) 
erisoodustus on igasugune kaup, teenus või 
mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- 
rahaliselt hinnatav  soodustus , mida antakse 
ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes 
isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise 
osalemine ei ole otseselt seotud  maksumaksja  
isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks  olekuga  
ettevõtlusega 
või pikaajalise  lepingulise  suhtega, olenemata 
erisoodustuse andmise ajast 
eluasemekulude täielik või osaline  katmine  
väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub 
raamatupidamist reguleerivates õigusaktides 
ettenähtud nõuetele vastav algdokument 
sõiduki või muu tööandja vara tasuta või 
laenu andmine või ettemakse  sooritamine  
soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- 
madala maksumääraga territooriumil asuvale 
või teenistusülesannete või tööandja 
juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse 
ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks 
omandamine madala maksumääraga 
territooriumil asuva juriidilise isiku vastu 
taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude 
osaluse omandamine madala maksumääraga 
katmine 
territooriumil  asuvas  juriidilises isikus 
isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise 
ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine 
maksmine piirmäärasid ületavas osas 
teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud 
Seaduse alusel määratud trahvid ja  sunniraha  
kulude  hüvitamine  ja välislähetuse päevaraha 
ning MKS alusel tasutud intressid 
maksmine piirmäärasid ületavas osas 
laenu andmine rahandusministri poolt 
kulud või väljamaksed ettevõtlusega 
kehtestatud alammäärast madalama intressiga 
mitteseotud kohustuste täitmiseks 
 
Palk, puhkus, hüvitised 
Kõikidele lepingutele, mille alusel tasusid makstakse  laieneb  VÕS üldosa 
Teenuse osutamise  lepingud :  
• 
Käsundusleping (VÕS § 619 – 634) 
• 
Töövõtuleping  (VÕS § 635 – 657) 
 
Töölepingu mõiste (TLS § 1, 4) 
Töölepinguga on tegemist siis, kui: 
• 
tööd tehakse tasu eest; 
• 
töötaja allub tööandja juhtimisele ja  kontrollile . 
Tööleping sõlmitakse kirjalikus vormis. Töölepinguga ei ole tegemist, kui kohustatud isik otsustab ise, mil viisil, 
ajal ja kohas ta tööülesandeid täidab. 
Tööaeg  (TLS § 43) 
Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ( täistööaeg ), kui tööandja ja 
töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. 
  
Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg): 
1) 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul; 
2) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
28 
 
jooksul; 
3) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku 
jooksul; 
4) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi 
seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 
  
Töötasu   öötöö , ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest  
 
• 
öötöö – 1,25-kordselt  
• 
ületunnitöö – 1,5-kordselt 
• 
riigipühal – 2-kordselt 
  
Rahvuspüha ja  puhkepäev  
24. veebruar -  iseseisvuspäev , Eesti Vabariigi aastapäev 
 
Riigipühad ja puhkepäevad 
1. jaanuar – uusaasta 
suur reede 
ülestõusmispühade 1. püha 
1. mai –  kevadpüha  
nelipühade 1. püha 
23. juuni – võidupüha 
24. juuni –  jaanipäev  
20. august – taasiseseisvumispäev 
24. detsember – jõululaupäev 
25. detsember – esimene jõulupüha 
26. detsember – teine jõulupüha 
Katseaeg  ja töölepingu  ülesütlemine  katseajal (TLS § 86, 96) 
• 
tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise  katseaja  jooksul 
töötaja tööle  asumise  päevast arvates; 
• 
töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises; 
• 
kuni 8-kuuks sõlmitud töölepingus ei või katseaja kestus olla pikem kui pool lepingu tähtajast; 
• 
töölepingu ülesütlemisest katseajal  teatakse  ette vähemalt 15 kp. 
  
Puhkus 
Põhipuhkuse kestus on 28, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti. Põhipuhkus 35 päeva on 
alaealisel või töövõimetuspensioni saaval isikul ja 56 päeva haridustöötajal.  
• 
Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 päeva.; 
• 
Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või 
ämmaemanda  määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. 
Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on  kolmekordne  
Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis  Statistikaamet  on avaldanud puhkuse kasutamise 
kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta; 
• 
Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks  saamiseni . 
Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. 
Lisapuhkust seadus ette ei näe. Puhkuse ajakava koostatakse hiljemalt I kvartali jooksul. 
 
Puhkusetasu  (TLS § 70) 
Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole 
leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele 
järgneval palgapäeval, on tühine. 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
29 
 
 
Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord 
(Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 91) 
 
§ 2. Keskmise töötasu arvutamise alused 
(1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. 
(2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke  kuule  eelnenud kuue  kalendrikuu  jooksul töötaja 
teenitud töötasust. 
(3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve 
kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui 
töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte  tervet  kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel 
aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. 
(4) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud, arvutatakse 
keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust. 
 
§ 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel 
(1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja 
jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks 
olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst 
keeldumise korral (n töötaja on haiguslehel) «Töölepingu seaduse» § 19 alusel. 
(2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul  põhjusel  töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel 
vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu tööpäevade võrra, millal 
töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral ja millal töötaja töötasu vähendati «Töölepingu 
seaduse» § 37 alusel. 
 
§ 4. Keskmise töötasu arvutamine puhkusetasu maksmisel ja kasutamata põhipuhkuse hüvitamisel 
(1) Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei 
arvata rahvuspüha ega riigipühi. 
(2) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja 
jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade 
arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral 
«Töölepingu seaduse» § 19 alusel. 
(3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu 
puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga. 
(4) Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendripäevade arvuga. 
 
Haigushüvitis  
• 
haigushüvitist makstakse  alates haigestumise või vigastuse 4. päevast (varasemalt maksti alates 2. 
päevast); 
• 
haigestumise või vigastuse 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% 
töötaja keskmisest töötasust; 
• 
alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja  eelmise 
kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust); 
• 
raseda haigestumise või vigastuse puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Sellistel juhtudel maksab 
haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast (70% töötaja  eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga 
maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust); 
• 
tööandja ei  pea hüvitist maksma: sünnituslehtede, lapsenduslehtede ja hoolduslehtede puhul ning 
haiguslehtede puhul nendel juhtudel, kus töövabastuse põhjusteks on  kutsehaigus ,  tööõnnetus , 
tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/ haigestumine , vigastus riigi või 
ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel ning kergemale tööle  viimine . Sellistel puhkudel 
maksab haigushüvitist alates 2. päevast jätkuvalt haigekassa vastavalt enne 1. juulit 2009.a kehtinud 
korrale ja määrades. 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
30 
 
Palga  arvestamine  
Brutopalk  – töötuskindlustus – kogumispensionimakse – tulumaks = netopalk 
Tulumaksuvaba miinimum ühes kuus on 144 EUR (aasta maksuvaba tulu 1728/12 kuud). 
 
Palgast kinnipeetavad maksud ja maksed: 
• 
Töötuskindlustusmakse = brutopalk x 2% 
• 
Kogumispensionimakse = brutopalk x 2% 
• 
Tulumaks = (brutopalk – maksuvaba miinimum – töötuskindlustus – kogumispensionimakse) x 21% 
 
Tööandja maksud: 
• 
Sotsiaalmaks = brutopalk x 33% 
• 
Tööandja töötuskindlustusmakse = brutopalk x 1% 
 
Töötuskindlustusega kindlustatud isik ei ole juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse 
§ 9 tähenduses, kellele ei  laiene  töölepingu seadus; samuti isik, kes on jõudnud vanaduspensioniikka või kellele 
on varem määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse § -s 9 sätestatud  ennetähtaegne  vanaduspension 
(Töötuskindlustuse seadus § 3). 
 
Palga arvestamisel aitab sind  veebileht   http://www.kalkulaator.ee/  
Isiku kogumispensioniga liitumist kontrolli isikukoodi järgi www.pensionikeskus.ee  
 
Et kalkulaatoreid kontrollida pead oskama ka netopalgast brutopalka arvutada valemite abil. Järgmine võrrand 
on sulle abiks: 
 
1b - (b - 144 - 0,02b-0,02b) x 0,21 - 0,02b - 0,02b = n 
1b - 0,21b + 30,24 + 0,0042b + 0,0042b - 0,02b - 0,02b = n 
0,7584b + 30,24 = n 
b = (n – 30,24)/ 0,7584 
 
1b – (b – 144 – 0,02b – 0,02b= x 0,21 - 0,02b – 0,02b = 500 
1b – 0,21b + 30,24 + 0,0042b + 0,0042b -0,02b – 0,02b = 500 
0,7584b + 30,24 = 500 
b = (500 – 30,24)/ 0,7584 
b = 619,41 
 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
31 
 
Päevaraamat 
 
Jrk nr 
Kuupäev 
Dok. Nr 
Kirjendi sisu 
DEEBET 
KREEDIT 
SUMMA 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Kokku    
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
32 
 
Pearaamat 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
33 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 D 
K 
 D 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
34 
 
Käibeandmik  
Konto  
Konto nimetus 
Saldo 
Käibed 
Saldo 
nr 
 
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kokku 
 
 
 
 
 
 
 
KASUMI (TULEMI) ARUANNE 
 
Lisa nr 
Perioodi saldo 
Periood kokku 
Äritulud 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Kokku äritulud 
  
  
  
  
  
  
  
Ärikulud 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Kokku ärikulud 
  
  
  
  
  
  
  
ÄRIKASUM (-KAHJUM) 
  
  
  
  
  
  
  
Finantstulud 
  
  
  
  
  
  
  
Kokku finantstulud 
  
  
  
  
  
  
  
Finantskulud 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Finantskulud kokku 
  
  
  
  
  
  
  
Kasum (-kahjum) majandustegevusest 
  
  
  
  
  
  
  
ARUANDEAASTA  PUHASKASUM  
  
  
  
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
35 
 
RAAMATUPIDAMISBILANSS 
 
 
 
 
 
 
 
  
Lisa nr  
Lõppsaldo  
Algsaldo  
A K T I V A 
  
  
  
 KÄIBEVARA 
  
  
  
 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
 
 
 
 
  
  
  
  
 KÄIBEVARA KOKKU 
  
  
  
 
  
  
  
PÕHIVARA  
  
  
  
 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
PÕHIVARA KOKKU 
  
  
  
  
  
  
  
A K T I V A   K O K K U 
  
  
  
  
  
  
  
P A S S I V A 
  
  
  
 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 
  
  
  
 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
 
 
 
 
  
  
  
  
  
  
  
  
 
  
  
  
 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 
  
  
  
OMAKAPITAL OSAÜHINGUS 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
OMAKAPITAL KOKKU 
  
  
  
  
  
  
  
P A S S I V A   K O K K U 
  
  
  
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla   
 
36 
 
 
RAHAVOOGUDE ARUANNE 
   
 
 
     
2012 
2011 
   
 
 
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST 
 
 
Ärikasum 
  
  
  Korrigeerimised (+/-) 
  
  
   Põhivara kulum ja allahindlus 
  
  
Tegevuskasum enne käibekapitali muutust 
 
 
Nõuete ja ettemaksete muutus (+/-) 
  
  
Kohustuste ja ettemaksete muutus (+/-) 
  
  
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 
 
 
   
 
 
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST  
 
 
Põhivara soetamine 
  
  
Laekunud intressid 
  
  
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST 
 
 
   
 
 
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST   
 
 
Makstud intressid 
  
  
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST KOKKU 
 
 
   
 
 
RAHAJÄÄGI KOGUMUUTUS 
  
  
RAHA  ALGJÄÄK  
  
  
RAHA  LÕPPJÄÄK  
  
  
 
 
Omakapitali muutuste aruanne 
 
Eelmiste 
Kohustuslik 
perioodide 
  
Osakapital 
Kokku 
reservkapital 
jaotamata 
kasum 
Seis 01.01.2011 
 
 
 
  
2011. a kasum 
 
 
 
  
Seis 31.12.2011 
 
 
 
  
 
 
 
 
 
Seis 01.01.2012 
 
 
 
  
2012. a kasum 
 
 
 
  
Seis 31.12.2012 
 
 
 
  
 
 
 
© 2014. Janek Keskküla