RAAMATUPIDAMINE (0)

1    I RAAMATUPIDAMISE ALUSED  1.  RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED  Raamatupidamise  seaduse  eesmärk  on  õiguslike  aluste  loomine  ning  põhinõuete  kehtestamine 
rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks.  Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna 
juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni 
avalikustamise osas.  Raamatupidamise seaduses  kajastatakse mõisteid järgmiselt:  VARA –  raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste 
tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu.    
KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – 
raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine 
eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse .   
OMAKAPITAL  -  jääkosalus  raamatupidamiskohustuslase  varades  pärast  tema  kõigi  kohustiste 
mahaarvamist     VARA =  KOHUSTISED + OMAKAPITAL  Bilanss  –  raamatupidamisaruanne,  mis  kajastab  teatud  kuupäeva  seisuga  raamatupidamiskohustuslase 
finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali) .  Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste 
vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali ;  Kulu  –  majandusliku  kasu  vähenemine  aruandeperioodil  vara  vähenemise,  ammendumise  või 
amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali 
arvel omanikele tehtud väljamaksed   Kasum (kahjum) - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe     
Bilansiskeem  V    A    R    A   
  KÄIBEVARAD* 
Raha 
Finantsinvesteeringud 
Nõuded ja tehtud ettemaksed 
Varud 
Bioloogilised varad 
  
  
   
  K 
O 
H  U  S  T  I  S  E 
D  LÜHIAJALISED KOHUSTISED* 
Laenukohustised 
Võlad ja saadud ettemaksed 
Eraldised* 
Sihtfinantseerimine  PIKAAJALISED KOHUSTISED* 
Laenukohustised 
Võlad ja saadud ettemaksed 
Eraldised* 
Sihtfinantseerimine 
 


2    PÕHIVARAD* 
Investeeringud tütar- ja      sidusettevõtetesse 
Finantsinvesteeringud 
Nõuded ja tehtud ettemaksed 
Kinnisvarainvesteeringud 
Materiaalsed põhivarad 
Bioloogilised varad 
Immateriaalsed põhivarad 
  O  M  A  K  A  P  I  T 
A 
L  OMAKAPITAL* 
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 
Registreerimata aktsiakapital või osakapital 
Ülekurss 
Oma osad või aktsiad (miinus) 
Kohustuslik reservkapital 
Muud reserveid 
Muu omakapital 
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 
Aruandeaasta kasum (kahjum) 
  *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 3 1 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama.      KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES   Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: 
  Kaubad, toore, materjal, teenused 
Mitmesugused tegevuskulud  
Tööjõukulud 
Põhivara kulum ja väärtuse langus 
Muud ärikulud 
Intressikulud 
Muud finantskulud 
Olulised käibevara allahindlused 
Tulumaks   
Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud 
saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). 
 
Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tootmiskulud arvestatakse bilansis kui vara ja kuludeks kasumi(kahjumi) selgitamisel arvatakse alles peale 
müüki. Tootmiskulud lülitatakse varude soetusmaksumusse (moodustavad valmistoodangu omahinna) (RTJ 
4). 
 
 
 
 
 
  Tootmiskulud   Tootmise üldkulud:    Muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuid ei saa  otseselt seostada konkreetse tootega (nt tootmishoone 
kulum, remondikulud, tootmisjuhi töötasu jmt)  Tootmise otsekulud:    Otsesed materjalikulud 
  Tootmistööliste töötasud koos töötasuga seotud  maksudega jmt 
 
    Perioodikulud  Perioodikulud:    Üldhalduskulud 
  Turustuskulud 
  Arengu- ja uurimiskulud 
  Laenuintressid  
  Muud ärikulud 
  Tulumaks  


3    Perioodikulud kantakse täielikult selle perioodi kuludesse, millal need tegelikult tehti (s.t. ei lülitata varude 
soetusmaksumusse). 
  Kasumiaruanne  (tulude  ja  kulude  aruanne)  -  raamatupidamisaruanne,  mis  kajastab  raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit     Kasumiaruanded, skeem 1 ja skeem 2 (RPS)  SKEEM 1    SKEEM 2  Müügitulu  
Muud äritulud  
 
Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus  
Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus  
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara 
valmistamisel  
 
Kaubad, toore, materjal ja teenused 
Mitmesugused tegevuskulud  
Tööjõukulud  
Põhivara kulum ja väärtuse langus  
Olulised käibevara allahindlused 
Muud ärikulud  
Kokku ärikasum (-kahjum)    Müügitulu  
Müüdud kaupade ja teenuste kulu 
Brutokasum (-kahjum) 
 
Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 
 
Turustuskulud  
Üldhalduskulud  
Muud äritulud  
Muud ärikulud       Kokku ärikasum (-kahjum)  Finantstulud ja -kulud 
Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt 
Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 
Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 
Intressikulud 
Intressitulud 
Muud finantstulud ja -kulud 
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 
Tulumaks  
Aruandeaasta kasum (kahjum)      =  Finantstulud ja -kulud 
Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt 
Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 
Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 
Intressikulud 
Intressitulud 
Muud finantstulud ja -kulud 
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 
Tulumaks  
Aruandeaasta kasum (kahjum)    Majandustehing  -  tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel 
muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis .  Tekkepõhine  arvestus  -  majandustehingute  kajastamine  vastavalt  majandustehingu  toimumisele,  sõltumata 
sellest,  kas  sellega  seotud  raha  on  laekunud  või  välja  makstud.  Aruande  koostamisel  tehakse  reguleerimis-  ja 
lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.   Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele 
või väljamaksmisele .  Raamatupidamise  meetod  -  raamatupidamise  lähteinfo  kogumise,  läbitöötamise  ja  üldistamise  süsteemi. 
Raamatupidamiskohustuslasele esitatavad põhinõuded raamatupidamise korraldamisel on järgmised:  1)  korraldama raamatupidamist vastavalt Eesti hea raamatupidamistavale või rahvusvahelisele  finantsaruandluse standardile nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava 
informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja 
rahavoogudest,  2)  dokumenteerima kõik majandustehingud; 


4    3)  kirjendama kahekordse kirjendamise meetodil algdokumentide või nende põhjal koostatud  koonddokumentide alusel kõik majandustehingud raamatupidamisregistritesse;  4)  koostama majandusaastaaruande; 
5)  säilitama raamatupidamise dokumente.    2.  KONTODE ÜLESEHITUS 
2.1. Konto mõiste  Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate 
jääkide, samuti jääkides majandustehingute  tulemusel toimunud muutuste kohta. 
Raamatupidamiskontol on kaks poolt. Vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt  kreeditiks 
(K).  Sissekande  tegemist  ehk  kirjendamist  konto  deebetisse  nimetatakse  konto  debiteerimiseks  ja 
kirjendamist konto kreeditisse konto krediteerimiseks. Konto kõige lihtsam vorm (kontorist ehk  T-konto) on 
järgmine.      Näide on toodud konto “Kassa” kohta:   Deebet         “KASSA”     Kreedit      Kontod  avatakse  aruandeperioodi  (majandusaasta)  algul  bilansikirjete  lõikes,  kusjuures  igale  bilansikirjele 
avatakse üks või mitu eraldi kontot.  2.2. Kontode liigid  Kontode liigitus on lühidalt esitatud järgmises tabelis:    1.  Bilansikontod  Aktivakontod  Passivakontod    2.  Reguleerimiskontod  Kontraaktivakontod  Kontrapassivakontod    3.  Ajutised ehk kasumiaruandekontod  Tulude kontod  Kulude kontod    1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalsed kontod  Aktivakontodeks  nimetatakse kontosid, millel arvestatakse ettevõtte varasid ja nende jäägi muutumist.  Passivakontodel arvestatakse ettevõtte varade moodustamise allikate seisu (kohustisi ja omakapitali) ja selle 
muutumist.     


5    Aktiva- ja passivakontode skeemid                   Aktivakonto skeem                                                                                              Passivakonto  skeem  Deebet  Kreedit    Deebet  Kreedit  Algsaldo:        Algsaldo:  suurenemine    vähenemine      vähenemine  suurenemine  Deebetkäive  Kreeditkäive    Deebetkäive  Kreeditkäive  Lõppsaldo:        Lõppsaldo:    Kontodele kirjendatakse kõigepealt ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate algjäägid ehk algsaldod 
ja seejärel kõik nende  suurenemised ja vähenemised. Seejuures algjäägi suurenemist  põhjustavad summad  
kirjendatakse alati jäägiga ühele poolele, kuna jääki vähendavad summad kantakse vastaspoolele.   Aktivakontodel kirjendatakse deebetisse arvestusobjekti, s.o. ettevõtte varade algsaldo ja suurenemised ning 
kreeditisse  vähenemised.  Aktivakonto  lõppsaldo  leidmiseks  liidetakse  algsaldole  deebetkäive  ja 
lahutatakse  kreeditkäive.  Kui  algsaldo  puudub,  siis  leitakse  lõppsaldo  deebeti-  ja  kreeditikäibe  vahena. 
Aktivakontodel võib olla ainult deebetsaldo või lõppsaldot ei esinegi (lõppsaldo on 0).  Passivakontodel  kirjendatakse  arvestusobjekti  (varade  moodustamise  allikate)  algsaldo  ja  suurenemised 
kreeditisse  ning  vähenemised  deebetisse.  Passivakonto  lõppsaldo  leidmiseks  liidetakse  algsaldole 
kreeditkäive  ja  lahutatakse  deebetkäive.  Algsaldo  puudumise  korral  leitakse  lõppsaldo  kreedit-  ja 
deebetkäibe vahena.   Jäta meelde: 
Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive  – kreeditkäive  Passivakonto lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive    2. Reguleerimiskontod – reguleerivad teatud bilansi põhikonto saldot. 
Kontra aktivakontod on määratud varade hinde vähendamiseks, need vähendavad oma saldo summa võrra 
reguleeritavate aktiva kontodel arvestatavate varade hinnet. Nt põhivara kulum.  Kontra passivakontod vähendavad varade moodustamise allikate summat, nt Aažio.         Kontraaktiva konto skeem                  Kontrapassiva konto skeem  Deebet  Kreedit    Deebet  Kreedit    Algsaldo:    Algsaldo:              Deebetkäive  Kreeditkäive    Deebetkäive  Kreeditkäive    Lõppsaldo    Lõppsaldo     


6    3.  Ajutised  ehk  kasumiaruandekontod  -  nendel  toimub  tulude  ja  kulude  arvestus  (nt  konto  Müügitulu, 
Tegevuskulud, Üldhalduskulud). Nendel kontodel puuduvad alg- ja lõppsaldod, sest majandustulemus – kasum 
või kahjum - kantakse arvestusperioodi lõpul sellelt kontolt kasumi (kahjumi) kontole.  Kulude konto skeem  Deebet                               Kreedit     Tulude konto skeem  Deebet                                 Kreedit  Kulude suurenemine  Kulukonto 
sulgemine    Tulukonto sulgemine  Tulude suurenemine  Deebetkäive  Kreeditkäive    Deebetkäive  Kreeditkäive  -  -    -  -  Kulude konto deebetisse kantakse kulude suurenemine, kreediti kaudu toimub kulukonto sulgemine (Näiteks 
toodangu arvelevõtmine).   Tulude konto kreeditisse kantakse tulude suurenemine, deebeti kaudu toimub tulukonto sulgemine.   Arvestusperioodi  lõpul  suletakse  tulude  ja  kulude  kontod  ning  tulud  ja  kulud  koondatakse  kokku  kontole 
“Tulude ja kulude koondkonto”, mille abil leitakse aruandeperioodi kasum (kahjum).  Tulude ja kulude koondkonto  skeem  Deebet                               Kreedit   Kulud kokku  Tulud kokku    Deebetkäive  Kreeditkäive  -  -  Kontoplaaniks nimetatakse kôigi ettevôtte raamatupidamises kasutatavate kontode süstematiseeritud loetelu. 
Raamatupidamise seaduse kohaselt koostab iga ettevôte ise oma kontoplaani.  3.  KAHEKORDNE KIRJENDAMINE  RPS §6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine  (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.   (5) Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:   1) majandustehingu kuupäev;   2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon;   3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;   4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile    Kahekordne  kirjendamine  on  majandustehingute  kontodel  registreerimise  võte,  mille  abil  iga 
majandustehingu  poolt  esilekutsutud  muutused  varade  koosseisus  ja  nende  moodustamise  allikates 
kajastatakse ühesuguses summas kahel kontol - ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis.  


7    Seos, mis tekib kontode vahel kahekordse kirjendamise tagajärjel nimetatakse korrespondeerivuseks, 
ja  kontosid,  mille  vahel  seos  tekkis  nimetatakse  korrespondeeruvateks  kontodeks.  Majandustehingute  kirjendamiseks  on  vaja  teada  korrespondeeruvaid  kontosid,  mis  vastaksid 
majandustehingu sisule. Eelpool nimetatud tegevust nimetatakse raamatupidamises lausendi moodustamiseks 
ja saadud tulemust lausendiks. Lausendi moodustamist kergendab kindlaksmääratud kaalutluste kasutamine.  Näide 1: Konto Kassa algsaldo on 100.-, konto Arvelduskonto algsaldo 3500.-.   Majandustehing:  Toodi  arvelduskontolt  ettevõtte  kassasse  1850.-.   Majandustehingu tõlgendamine lausendiks  Majandustehing  Ettevõtte kassasse toodi arvelduskontolt sularaha 1 850 .-  1.Kaalutlus  Missugused  kontod  on  seotud  majandustehinguga?  Konto “Kassa”  Konto”Arveldus-
konto”  2.Kaalutlus  Milline iseloom on nimetatud kontodel?   Aktivakonto  Aktivakonto  3. Kaalutlus  Kas  on  tegemist  varade  sissetuleku  või 
väljaminekuga?  Sissetulek 
(suurenemine)  Väljaminek 
(vähenemine)  4. Kaalutlus  Missugusel  konto  poolel  kajastatakse  varade 
sissetulek ja väljaminek?  Deebetis  Kreeditis  Lausend  Deebet: konto “Kassa”               1850.- 
Kreedit: konto “Arvelduskonto” 1850.-    Niisugust kontodevahelist seost, mis tekib majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel, nimetatakse  
kontode  korrespondeerivuseks. Et kahekordse kirjendamise tõttu kajastatakse iga majandustehing  võrdses 
summas  deebetis  ja  kreeditis,  siis  peab  kõikide  kontode  deebetkäivete  kokkuvõte  võrduma  kõikide 
kontode kreeditkäivete kokkuvõttega.  Majandustehingud muudavad bilanssi, pôhjustades muutusi ettevôtte varade koosseisus ja nende 
moodustamise allikates. Need muutused vôib jaotada järgmisteks tüüpideks:  1. Muutused bilansi ühel pooolel:  a)  muutused  varade  koostises  ja  paigutuses,  s.o.  aktivas  (I  tüüp);  b) muutused varade moodustamise allikates, s.o. passivas (II tüüp).  2. Muutused bilansi môlemal poolel:  a)  varade  ja  nende  moodustamise  allikate  suurenemine  (III  tüüp);  b) varade nende moodustamise allikate vähenemine (IV tüüp).    Toodud  neli  tüüpi  iseloomustavad  bilansis  toimuvate  muutuste  vôimalikke  variante.  Skemaatiliselt  vôib bilansimuutuste  tüüpe iseloomustada järgmise joonisega:    Varade koostis ja paigutus  (aktiva)  Varade moodustamise allikad  (passiva)  Suurenemine 
( + )  Vähenemine 
( - )  Vähenemine 
( - )  Suurenemine 
( + )                              I tüüp 
                               II tüüp   
             III tüüp                              IV tüüp    


MAAETTEVÕTLUSE ALUSED „RAAMATUPIDAMINE JA MAKSUNDUS“ Hindamine: mitteeristav (test) Lektor: Katrin Lemsalu, MSc 2019


ÄRIÜHINGU ASUTAMINE MAJANDUSAASTA  ARUANNE DIVIDENDID TULUD Müügitulu Muu äritulu Intressitulud Muud finantstulud KULUD Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud  kulud s.h. tootmiskulud töötasu lähetuskulud transpordikulud vastuvõtukulud sõiduautoga seotud kulud tervise edendamise kulud Erisoodustus Kulude maksuvabad piirmäärad M A K S U D E  A R V E S T U S TASUVUSE ANALÜÜS ALTERNATIIVSED INVESTEERIMISVÕIMALUSED…  VARA =                               OMAKAPITAL  KASUM KOHUSTISED +  


JUHENDMATERJALID Äriseadustik (ÄS)
Võlaõigusseadus (VÕS)
Töölepingu seadus (TLS)
Tulumaksuseadus (TuMS)
Käibemaksuseadus (KMS)
Sotsiaalmaksuseadus (SMS)
Maksukorralduse seadus (MKS)
Raamatupidamise seadus (RPS)
Audiitortegevuse seadus (AudS)
Töötuskindlustuse seadus (TKindlS)
Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) 
Erinevad määrused


MILLEST/KELLEST ME RÄÄGIME… Ettevõte, äriühing, osaühing, aktsiaselts, füüsilisest isikust ettevõtja,  majandusüksus, ettevõtja, äri, firma, asutus, organisatsioon,  raamatupidamiskohustuslane, maksukohustuslane,  tööandja, käsundiandja, tellija, boss, pealik …


ÄRIÜHINGU ASUTAMINE Milline juhendmaterjal/seadus käsitleb äriühingu asutamist? Kui palju maksab äriühingu asutamine? Kas ja mida on vaja äriühingu asutamiseks peale  julguse pealehakkamise  ettevõtlikkuse  äriidee äriplaani?


ÄRISEADUSTIK § 136. Osakapital Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. § 140. Osa eest tasumine (1) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline.  § 1401. Asutamine sissemakseid tegemata (1) Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad (füüsiline isik) ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma (vastutab OÜ 
kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses) Elektrooniliselt kiirmenetlusena riigilõiv 190.-.
Notari juures riigilõiv 145.- + notaritasu


Raamatupidamiskohustuslaseks on /…/ iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja /…/ (RPS par 2) • dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. (RPS § 6 ja 7)
• kirjendama majandustehinguid raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt. • koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded
• säilitama raamatupidamise dokumente


ALUSTAME ALGUSEST… Lihtsustatud ülevaade majandustehingutest


VARIANT 1  Osaühingu asutamisel on tehtud sissemakse rahaliselt, 2500.- Osakapital 2 500 Kokku 2 500 Kokku 2 500 Raha 2 500


1. Ostetakse materjali 1500.-, materjali müüjale tasutakse rahas. Osakapital 2 500 Materjal  0 + 1 500 = 1 500 Kokku 2 500 Kokku 2 500 Raha 2 500 – 1 500 = 1 000 Selgitus: Ettevõttes raha väheneb ning suureneb materjali hulk.


2. Tootmisprotsessis kasutatakse materjali (1000.-) ning toodangu 
valmimisel võetakse arvele valmistoodang tootmiskulude maksumuses. Osakapital 2 500 Materjal  1 500 – 1 000 = 500 Valmistoodang + 1 000 Kokku 2 500 Kokku 2 500 Raha 1 000 Selgitus: Tehakse tootmisesse kulusid, materjali hulk väheneb ning toodangu valmimisel võetakse arvele valmistoodang. Kulud 1 000


3. Müüakse pool valmistoodangust, ostjad tasusid sularahas (900.-). Osakapital 2 500 Materjal  500 Valmistoodang  1000 – 500 = 500 Kasum + 400 Kokku 2 900 Kokku 2 900 Raha 1 000 + 900 = 1 900 Selgitus: Ettevõttes tekkis müügitulu (900.-), ostjad tasusid sularahas
Peale müügitehingu toimumist selgitati ettevõtte kasum. Müügitulu 900 Müügikulu 500


ETTEVÕTTE FINANTSSEISUND BILANSS Raha 1 900.- Osakapital 2 500.- Materjal  500.- Valmistoodang  500.- Kasum 400.- Kokku 2 900.- Kokku 2 900.- VARAD
AKTIVA KOHUSTISED JA OMAKAPITAL PASSIVA OMAKAPITAL KOHUSTISED VARAD = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Kohustised 0


VARIANT 2  Osaühing on asutatud asutamine sissemakseta (nõuetepõhiselt), 2500.-. Nõue osaniku vastu 2 500 Osakapital 2 500 Kokku 2 500 Kokku 2 500


1. Ostetakse materjali 1500.-, materjali müüjale (tarnijale) jäädakse võlgu. Nõue osaniku vastu 2 500 Osakapital 2 500 Materjal  + 1 500 Kokku 4 000 Kokku 4 000 Võlad tarnijatele  + 1 500


2. Tootmisprotsessis kasutatakse materjali (1000.-) ning toodangu 
valmimisel võetakse arvele valmistoodang tootmiskulude maksumuses. Osakapital 2 500 Materjal  1500 – 1000 = 500 Kokku  4 000 Kokku 4 000 Valmistoodang +1000 Nõue osaniku vastu 2 500 Võlad tarnijatele 1500 Kulu 1 000


3. Müüakse pool valmistoodangust, ostjatele esitati arve (900.-). Osakapital 2 500 Materjal  500 Valmistoodang  1000 – 500 = 500 Kasum + 400 Kokku 4 400 Kokku 4 400 Nõue osaniku vastu 2 500.- Müügitulu 900 Müügikulu 500 Nõuded ostjate vastu + 900 Võlad tarnijatele  1 500


ETTEVÕTTE FINANTSSEISUND BILANSS Nõue osaniku vastu 2 500.- Osakapital 2 500.- Materjal  500.- Valmistoodang  500.- Kasum 400.- Kokku 4 400.- Kokku 4 400.- VARAD
AKTIVA KOHUSTISED JA OMAKAPITAL PASSIVA Võlad tarnijatele 1 500.- OMAKAPITAL KOHUSTISED VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Nõuded ostjate vastu 900.-


VARIANT 1                                                                VARIANT 2 sissemakse rahaliselt                                     nõuetepõhiselt asutatud Raha 1 900.- Materjal  500.- Valmistoodang  500.- Osakapital 2 500.- Kasum 400.- Kokku 2 900.- Kokku 2 900.- Nõue osaniku vastu 2 500.- Nõuded ostjate vastu 900.- Materjal  500.- Valmistoodang  500.- Võlad tarnijatele 1 500.- OMAKAPITAL Kasum 400.- Osakapital 2 500.- Kokku 4 400.- Kokku 4 400.- AKTIVA AKTIVA PASSIVA PASSIVA KOHUSTISED VARA VARA KOHUSTISED OMAKAPITAL -


AKTIVA PASSIVA V A R A KÄIBEVARAD
Raha
Finantsinvesteeringud
Nõuded ja tehtud ettemaksed
Varud
Bioloogilised varad PÕHIVARAD
Investeeringud tütar- ja
sidusettevõtetesse
Finantsinvesteeringud
Nõuded ja tehtud ettemaksed
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalsed põhivarad
Bioloogilised varad
Immateriaalsed põhivarad K O H U S T I S E D LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Laenukohustised
Võlad ja saadud ettemaksed
Eraldised
Sihtfinantseerimine PIKAAJALISED KOHUSTISED
Laenukohustised
Võlad ja saadud ettemaksed
Eraldised
Sihtfinantseerimine O M A K A P I T A L Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses
Registreerimata aktsiakapital või osakapital
Ülekurss
Oma osad või aktsiad (miinus)
Kohustuslik reservkapital
Muud reserveid
Muu omakapital
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum) B I L A N S
S Allikas: RTJ 2. Lisa 1. Rp-kohustuslase valitseva
mõju all olev ressurss Rp-kohustuslasel eksisteeriv kohustus jääkosalus varades pärast kõigi kohustiste mahaarvamist


VARA (asset)  Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus (RPS). Raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav resurss (asi või õigus) (RTJ): a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuse tagajärjel;  b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekkimisel KÄIBEVARA PÕHIVARA VARA


AKTIVA PASSIVA V A R A KÄIBEVARAD
Raha
Finantsinvesteeringud
Nõuded ja tehtud ettemaksed
Varud
Bioloogilised varad PÕHIVARAD
Investeeringud tütar- ja
sidusettevõtetesse
Finantsinvesteeringud
Nõuded ja tehtud ettemaksed
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalsed põhivarad
Bioloogilised varad
Immateriaalsed põhivarad K O H U S T I S E D LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Laenukohustised
Võlad ja saadud ettemaksed
Eraldised
Sihtfinantseerimine PIKAAJALISED KOHUSTISED
Laenukohustised
Võlad ja saadud ettemaksed
Eraldised
Sihtfinantseerimine O M A K A P I T A L Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses
Registreerimata aktsiakapital või osakapital
Ülekurss
Oma osad või aktsiad (miinus)
Kohustuslik reservkapital
Muud reserveid
Muu omakapital
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum) B I L A N S
S Allikas: RTJ 2. Lisa 1. Rp-kohustuslase valitseva
mõju all olev ressurss Rp-kohustuslasel eksisteeriv kohustus jääkosalus varades pärast kõigi kohustiste mahaarvamist


KOHUSTISED
raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg LÜHIAJALISED KOHUSTISED
• kohustised, mis eeldavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase ärtitsükli jooksul • kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast Kõiki muid kohustusi kajastatakse PIKAAJALISTE KOHUSTISTENA KOHUSTISED = LÜHIAJALISED KOHUSTISED + PIKAAJALISED KOHUSTISED


AKTIVA PASSIVA V A R A KÄIBEVARAD
Raha
Finantsinvesteeringud
Nõuded ja tehtud ettemaksed
Varud
Bioloogilised varad PÕHIVARAD
Investeeringud tütar- ja
sidusettevõtetesse
Finantsinvesteeringud
Nõuded ja tehtud ettemaksed
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalsed põhivarad
Bioloogilised varad
Immateriaalsed põhivarad K O H U S T I S E D LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Laenukohustised
Võlad ja saadud ettemaksed
Eraldised
Sihtfinantseerimine PIKAAJALISED KOHUSTISED
Laenukohustised
Võlad ja saadud ettemaksed
Eraldised
Sihtfinantseerimine O M A K A P I T A L Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses
Registreerimata aktsiakapital või osakapital
Ülekurss
Oma osad või aktsiad (miinus)
Kohustuslik reservkapital
Muud reserveid
Muu omakapital
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum) B I L A N S
S Allikas: RTJ 2. Lisa 1. Rp-kohustuslase valitseva
mõju all olev ressurss Rp-kohustuslasel eksisteeriv kohustus jääkosalus varades pärast kõigi kohustiste mahaarvamist


OMAKAPITAL ehk ettevõttele kuuluv kapital
jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema
kõigi kohustiste mahaarvamist (1) omaniku poolt ettevõttesse investeeritud kapital või ettevõtte poolt
teenitud osa sellest kapitalist; 


AKTIVA PASSIVA V A R A KÄIBEVARAD
Raha
Finantsinvesteeringud
Nõuded ja tehtud ettemaksed
Varud
Bioloogilised varad PÕHIVARAD
Investeeringud tütar- ja
sidusettevõtetesse
Finantsinvesteeringud
Nõuded ja tehtud ettemaksed
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalsed põhivarad
Bioloogilised varad
Immateriaalsed põhivarad K O H U S T I S E D LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Laenukohustised
Võlad ja saadud ettemaksed
Eraldised
Sihtfinantseerimine PIKAAJALISED KOHUSTISED
Laenukohustised
Võlad ja saadud ettemaksed
Eraldised
Sihtfinantseerimine O M A K A P I T A L Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses
Registreerimata aktsiakapital või osakapital
Ülekurss
Oma osad või aktsiad (miinus)
Kohustuslik reservkapital
Muud reserveid
Muu omakapital
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum) B I L A N S
S Allikas: RTJ 2. Lisa 1. Rp-kohustuslase valitseva
mõju all olev ressurss Rp-kohustuslasel eksisteeriv kohustus jääkosalus varades pärast kõigi kohustiste mahaarvamist


KASUM = TULUD – KULUD  tulude ja kulude vastavuse printsiip Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil  tekivad nendega seotud tulud. TULUD KULUD müügitulu muud äritulud intressitulud muud finantstulud Soetuskulud: varude soetamisega seotud kulud (otse- ja 
üldkulud). Perioodikulud: muud ärikulud, üldhalduskulu,
turustuskulu, finantskulu, tulumaksukulu.


Raamatupidamiskohustuslaseks on /…/ iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja /…/ (RPS par 2) • dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. (RPS § 6 ja 7)
• kirjendama majandustehinguid raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt. • koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded
• säilitama raamatupidamise dokumente


RAAMATUPIDAMISE MEETOD Dokumenteerimine Kontod ja kahekordne kirjendamine ARUANDLUS


KONTO NIMI DEEBET KREEDIT Deebetkäive debiteerimine Kreeditkäive krediteerimine Majandustehingute tulemusel toimuvad mimesugused muutused ettevõtte varade, kohustiste, omakapitali hulgas (varad suurenevad,  vähenevad jne)  Andmeid muutuste kohta saadakse KONTODE süsteemi abil.


Kontode liigid 1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalkontod
1.1. Aktivakontod
1.2 Passivakontod
2. Reguleerimiskontod 2.1. Kontraaktivakontod
2.2. Kontrapassivakontod 3. Kasumiaruandekontod ehk ajutised kontod
3.1. Tulukontod
3.2. Kulukontod D      PASSIVAKONTO K Algsaldo Vähenemine Suurenemine Lõppsaldo D      AKTIVAKONTO K Algsaldo Suurenemine Vähenemine Lõppsaldo D     TULUKONTO K Sulgemine Suurenemine D     KULUKONTO K Suurenemine Sulgemine


Näide kontoplaanist: 1- AKTIVA KONTOD 1000  – Raha 1010  – Kassa 1020  – Pank 1121 – Swedbank 1122 – SEB 1100  – Nõuded ostjate vastu 1101  – Kapsas Juss 1102  – Lepp Triinu 1103 - Orav Jüri 1200  – Varud 1201  – Tooraine ja materjal 1202  – Valmistoodang 1300  –Materiaalne põhivara 1301  – Masinad ja seadmed 1302 - Maa ………. 2-PASSIVA KONTOD 2000  – Lühiajalised laenud 2100  – Võlad töövõtjatele 2101  – Jaan Juurikas 2102  – Tõnu Tõru 2200  – Võlad tarnijatele 2201  – OÜ Maailm 2202  – OÜ Deebet 2300  – Maksuvõlad 2301  – Käibemaks 2302  – Sotsiaalmaks 2303  – Üksikisiku tulumaks 2400  – Pikaajalised laenud 2500  – Osakapital nimiväärtuses 2600  – Jaotamata kasum


3-TULUDE KONTOD
3100  – Müügitulud 3101  – Müügitulu omatoodetud  toodangust 3102  – Müügitulu teenuste müügist 3200  – Finantstulud 3300  – Muud äritulud 3400  – Erakorralised tulud 4-KULUDE KONTOD 4100  – Müügikulud 4200  – Üldhalduskulud 4210  – Kontoritarbed 4211  – Tegevjuhi töötasu 4212  – Haldushoone kulum 4300  – Finantskulud 4400  – Muud ärikulud


KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .... ... on majandustehingute registreerimise võte, mille abil kirjendatakse  majandustehingu poolt esilekutsutud muutused varade koosseisus ja  nende moodustamise allikates ühesuguses summas  vähemalt kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis.  Koostatakse lausend majandustehingu kohta ning  kirjendatakse raamatupidamise registrisse (pearaamatusse). Kahekordne kirjendamine tagabki bilansis aktiva ja passiva  võrdsuse. Ettevõtteväline sündmus – toimuvad väljaspool ettevõtet
Nt materjali ost, kauba müük, laenu võtmine jm
Ettevõttesisene sündmus – toimuvad ettevõttes
Nt maksude arvestamine, materjali kasutamine jm


Näide 1 : Ettevõtte kassas on olemas 100.- ning arvelduskontol 35 000.- Majandustehing: Ettevõtte juhataja viis arvelduskontolt kassasse 3 000.- D      KASSA           K D  ARVELDUSKONTO  K ALGSALDO: 100.- ALGSALDO: 35 000.- DEEBET: KASSA 3 000.-
KREEDIT: ARVELDUSKONTO 3 000.- 3 000.- 3 000.-


Tekkepõhine arvestus … majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on 
laekunud või välja makstud. Kaup + arve  Maksan maksetähtajal …. I MÜÜGITEHING II MÜÜGITEHING


RAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLANE on /…/ iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja /…/ (RPS par 2) • dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid
• kirjendama majandustehinguid raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt. • koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded
• säilitama raamatupidamise dokumente


MAJANDUSAASTA ARUANDE  KOOSTAMINE JA ESITAMINE • raamatupidamise aastaaruande koostamine • tegevusaruande koostamine • majandusaasta aruande heakskiitmine • audiitorkontroll • majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine • majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks


MAJANDUSAASTA ARUANNE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE TEGEVUSARUANNE Bilanss
Kasumiaruanne
Rahavoogude aruanne
Omakapitali muutuste aruanne Lisad Määrava tähtsusega tegevused ja asjaolud, 
s.h.
• peamised tegevusvaldkonnad, toote- ja  teenusegrupid • olulised investeeringud
• olulised uurimis- ja arendustegevuse  projektid ja nendega seotud 
väljaminekud • muud olulised sündmused
Auditeerimiskohustusega RP-kohustuslastel 
veel täiendavad nõuded (RPS par 24 (3))


ETTEVÕTJATE LIIGITUS Ettevõtja liigitus Tingimuste täidetus VARA € MÜÜGITULU € KESKMINE  TÖÖTAJATE  ARV MUU Mikro ** kõik tingimused 
täidetud kuni 175 000 kuni 50 000 - Kohustused < omakapital
Üks osanik, kes on ka 
juhatuse liige Väike* üks näitaja võib 
ületada tingimusi 4 000 000 800 000 50 - Keskmine üks näitaja võib 
ületada tingimusi 20 000 000 40 000 000 250 - Suur vähemalt kaks 
ületavad tingimusi 20 000 000 40 000 000 250 - * võib koostada ainult raamatupidamise aruande
* bilanss, kasumiaruanne, lisad Allikas: RPS, § 3


MAJANDUSLIKULT AKTIIVSED ETTEVÕTTED Töötajate arv 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Vähem kui 10 97 021 101 891 105 659 106 538 109 722 112 777 119 887 123 744 10-49 5 533 5 705 5 793 5 874 6 281 6 293 6 391 6 548 50-249 1 114 1 115 1 126 1 162 1 200 1 184 1 150 1 172 250 ja enam 165 173 182 191 195 196 194 186 Kokku 103 833 108 884 112 760 113 765 117 398 120 450 127 622 131 650 Allikas: Statistikaamet, 2019. ER025


LÜHENDATUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE mikroettevõtja peab esitama bilansis vähemalt: VARAD KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Käibevarad Põhivarad Lühiajalised kohustised s.h. eraldised Pikaajalised kohustised s.h. eraldised KOKKU KOHUSTISED Aktsia- või osakapital nimiväärtuses
Sissemaksmata osakapital
KOKKU OMAKAPITAL KOKKU VARAD KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL


NÄIDE PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE TEGEVUSARUANDEST


AUDIITORTEENUSE LIIGID LIIK MÜÜGITULU VÕI  TULU VARAD KESKMINE TÖÖTAJATE  ARV Tingimuste  täidetus AUDIT „audiitori arvates on  aruanded koostatud korrektselt ja kajastavad ettevõtte finantsolukorda õigesti“ 40 000 000 2 000 000 50  vähemalt 2 
tingimust 
ületatud 12 000 000 6 000 000 180 vähemalt 1 
tingimus ületatud aktsiaselts, millel on enam kui kaks aktsionäri /…/ ÜLEVAATUS „audiitor ei leidnud midagi, mis oleks valesti olnud“ 1 600 000 800 000 24 vähemalt 2 
tingimust 
ületatud 4 800 000 2 400 000 72 vähemalt 1 
tingimus ületatud Lisalugemine: AudS § 50, 51; 90, 91. Milline sisuline info on puudu võrreldes ülaltooduga? 


MAAETTEVÕTLUSE ALUSED „RAAMATUPIDAMINE JA MAKSUNDUS“ Lektor: Katrin Lemsalu, MSc 2019


MILLEKS MEILE MAKSUD…? Maks on /…/ maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele /…/ ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks RIIKLIKUD MAKSUD Maksukorralduse seadus KOHALIKUD MAKSUD Kohalike maksude seadus aktsiisid
ettevõtlustulu maks
hasartmängumaks
käibemaks
maamaks
raskeveokimaks
sotsiaalmaks
tulumaks
tollimaks reklaamimaks
teede ja tänavate sulgemismaks
loomapidamismaks
mootorsõidukimaks
lõbustusmaks
parkimistasu


MAKSULISED JA MITTEMAKSULISED TULUD  RIIGIEELARVE 2019 Füüsilise isiku  tulumaks; 3,1% Juriidilise isiku  tulumaks; 5,3% Sotsiaalmaks;  34,6% Käibemaks; 26,9% Aktsiisid; 11,3% Hasartmängumaks;  0,3% Tollimaks; 0,4% Kaupade ja teenuste  müük; 2,9% Saadud toetused;  11,2% Muud  tulud; 2,0% Finantstulud; 1,9% Raskeveokimaks;  0,1% Aktsiisid
Kütuseaktsiis ca 50%
Alkoholiaktsiis ca 29%
Tubakaaktsiiis ca 19% Allikas: 2019.aasta riigieelarve seletuskiri 


KÄIBEMAKS VALUE ADDED TAX - VAT LISANDUNUD VÄÄRTUSE MAKS Kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, tekib
kohustus end maksukohustuslasena registreerida (registeerida saab ka 
vabatahtlikult) ning tekivad kohustused, sh:
• lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu • arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma (KMS § 29)
• tasuma käibemaksu (§ 38)
• säilitama dokumente ja pidama arvestust (§ 36 )
• esitama nõuetele vastavaid arveid (§ 37)


KÄIBEMAKSUMÄÄRAD (1) Käibemaksumäär on 20 % maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel. (2) Käibemaksumäär on 9 % järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest: 1) raamat ja õppevahendina kasutatav töövihik, 2) osa ravimitest, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade meditsiiniseadme seaduse tähenduses ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule; 3) perioodiliselt väljaantav trükis, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne. 4) majutus Maksuvaba käive – sotsiaalselt laadi kaubad ja teenused  (postiteenus, tervishoiuteenus,  koolitus jm)


KÄIBEMAKS MÜÜGI- JA OSTUARVEL KM-
kohustus-
lane Müügiarve Ostuarve Lisainfo EI OLE Ei saa sisendkäibemaksu
maha arvata. ON MTA-le tasumisele kuuluv KM:
Arvestatud KM – sisendKM = 
20 – 4 =    16 .- Nimetus Summa Konsultatsioon 100.- Kokku maksumus 100.- Nimetus Summa Konsultatsioon 100.- Käibemaks 20% 20.- Kokku maksumus 120.- Riigieelarvesse Lisalugemine:
20%, 9%, 0%, maksuvaba käive  Lisalugemine:
piirangud KM maha arvamisel Nimetus Summ a Pliiats 20.- Käibemaks 20% 4.- Kokku 24.-


VALUE ADDED TAX (VAT)  lisandunud väärtuse maks (20%) Kauba nimetus Summa Nublakas 1 000.- Käibemaks 20% 200.- Kokku maksumus 1 200.- Kauba nimetus Summa Nublakas Pro 1 500.- Käibemaks 20% 300.- Kokku maksumus 1 800.- Nublakale antav lisandväärtus on 500.- 20% 500.- = 100.- Ostuarve Müügiarve 300 – 200 = 100.-


ARVE 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.  Käibemaksu summa märgitakse eurodes.


LIHTSUSTATUD ARVE … võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, 
järgmistel juhtudel: 1) reisijateveo teenuse osutamisel;
2) parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral.
1) arve väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, maksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
4) maksustatav summa;
5) tasumisele kuuluv käibemaksusumma.
(11) Maksukohustuslane on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja 
maksukohustuslasena registreerimise numbri.


RIIGIEELARVE TULUD Füüsilise isiku  tulumaks; 3,2% Juriidilise isiku  tulumaks; 5,5% Sotsiaalmaks;  35,9% Käibemaks; 24,6% Aktsiisid; 11,7% Hasartmängumaks;  0,3% Tollimaks; 0,0% Kaupade ja teenuste  müük; 3,0% Saadud toetused;  11,6% Muud  tulud; 2,1% Finantstulud; 1,9% Raskeveokimaks;  0,3% Allikas: 2019.aasta riigieelarve seletuskiri 


TÖÖLEPINGUSEADUS 1.peatükk. Üldsätted 2.peatükk. Töölepingu sõlmimine
3.peatükk. Töötaja ja tööandja kohustused – töötasuga seotud aspektid
4.peatükk. Töötaja vastutuse piirangud 5.peatükk. Töölepingu lõppemine ja üleminek
6.peatükk. Vaidluste lahendamine
7.peatükk. Vastutus 8. peatükk. Rakendussätted


TÖÖAEG §43. Tööaeg
(1) Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku 
jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud 
lühemas tööajas (osaline tööaeg). (2) Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. §53. Tööaja lühendamine
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja
jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni
võrra.


2019.aasta kalendaarse tööajafondi arvestus Kuu Tööpäevad Tunnid Erandid Jaanuar 22 176 Veebruar 20 160 Kui tööpäev ON 23.02, siis 157 Märts 21 168 Aprill 21 168 Mai 22 176 Juuni 19 152 Kui tööpäev ON 22.06, siis 149 tundi Juuli 23 184 August 21 168 September 21 168 Oktoober 23 184 November 21 168 Detsember 19 152-6=146 Kui 23. VÕI 31. detsember EI OLE tööpäev, siis 
töötunnid kuus 146+3=149
Kui 23. JA 31. detsember EI OLE tööpäev, siis 
töötunnid kuus 146+6=152


SUMMEERITUD TÖÖAEG „Tööandja võib tööaega summeerida, mis tähendab, et töötunnid võivad mingis 
ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. Näiteks kuu jooksul võib töötaja 
ühel nädalal töötada kuus tundi päevas, kuid teisel nädalal 10 tundi päevas. 
Summeerimise perioodiks võib olla kuni 4 kuud ning tööaega arvestatakse 
summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus. Arvestusperioodi lõpus selguvad 
ka ületunnid ning alatunnid.“  Näiteks perioodil jaanuar – aprill on normtunnid: 176+157+168+168=669 tundi
Kuid töötunde võib teha ka järgmiselt: 165 + 160 + 168 + 176 = 669 tundi


ÜLETUNNITÖÖ, ÖÖTÖÖ JA RIIGIPÜHAL TEHTAVA TÖÖ TASUSTAMINE §44. Ületunnitöö
(6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole 
kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
(7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. §45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine
(1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-
kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. (2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.


PÜHADE JA TÄHTPÄEVADE SEADUS Riigipühad ja rahvuspüha, 2019 1. jaanuar – uusaasta (teisipäev)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (pühapäev)
19. aprill – suur reede (reede)
21. aprill – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (kolmapäev)
9. juuni – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (pühapäev)
24. juuni – jaanipäev (esmaspäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (teisipäev)
24. detsember – jõululaupäev (teisipäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (kolmapäev)
26. detsember – teine jõulupüha (neljapäev) 8 päeva langeb nädalapäevadele, 4 puhkepäevadele, kokku 12.


NÄIDE: ÖÖTÖÖ JA RIIGIPÜHAL TEHTAVA TÖÖ  TASUSTAMINE Kokkulepitud töötasu on 7.-/h. Kuupäevadel 23.-24. veebruar töötab töötaja ajavahemikul 21.00 
– 02.00. Arvutage töötasu esitatud perioodi eest. Töölepingus ei ole kokku lepitud öötöö eest ja 
riigipühal töötamise eest eritariife. Kuupäev Ajavahemik Tunnid 23.veebruar Kl 21.00 – 00.00 3h (s.h. 2 öötöö tundi) 24.veebruar 00.00 – 02.00 2h (s.h. 2 öötöö tundi riigipühal) Tunnid  Tasu Tunnid 
kokku 5 5 * 7 = 35.- Öötöö 4 4 * 0,25*7 = 7.- Pühade aeg 2  2 * 1 * 7 = 14.- KOKKU 56 eurot Tunnid  Tasu Tavatunnid 1 1h *7.-/h = 7.- Tava-
öötunnid 2  2 h * 7*1,25.-/h = 17,5.- Pühade 
öötunnid 2  (2h* 14) +(2*0,25*7) = 31,50 KOKKU 56 eurot


PALGAPÄEV §33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis
Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei 
ole kokku lepitud lühemat tähtaega.
Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev 
saabunuks sellele eelneval tööpäeval.
Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud 
pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (võib ka sularahas) Viivise arvestus töötasu väljamaksmisega – Euroopa Keskpanga  põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 
8% aastas


TERMINID Töötasu, netotasu, palk, väljamaksmisele, palk kätte.
Töötasu, palgapäev – TLS!
Palk - TuMS Brutopalk 
TLS § 29 (3): „Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja  maksed.“ Tööjõukulu, kogukulu töötajale, tööandja kulu, tööjõufond


TÖÖTASU ARVESTAMINE (2019) Netopalk versus brutotasu
Brutotöötasus sisalduvad:
töötuskindlustusmakse – 1,6%  
kohustuslik kogumispensioni makse – 2%
tulumaks – 20%  Brutotasu versus tööjõukulu
Brutotöötasule lisanduvad:
sotsiaalmaks – 33% (minimaalne kohustus kuumääralt*, 165.- = 33% x 500)
töötuskindlustusmakse – 0,8% Maksuvaba tulu arvestatakse töötaja avaldusel esitatud summas. Töötasu alammäär 2019 – 540.-/kuus, 3,21.-/tunnis


SOTSIAALMAKSU MINIMAALNE KOHUSTUS Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui
kuumääralt ehk (2019.aastal 500 eurolt). Seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks 
kohustuseks 165 eurot kuus  (v.a seaduses sätestatud erandite* puhul).  *Erandid:
• töötaja saab riiklikku pensioni
• töötaja kasvatab vanema või eestkostjana alla 3aastast last või kolme või enamat alla 19aastast last
• töötaja on õpilane või üliõpilane
• töötaja on tööl lühendatud tööajaga (7–17aastased töötajad ja haridustöötajad)
• kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud  tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud. Ehk kui eelnimetatud töötajatel* on brutotasu väiksem kui 470.-, makstakse sotsiaalmaksu tegelikult teenitud summast. Sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul.


MAKSUVABA TULU ARVESTAMINE TuM § 23. Maksuvaba tulu
(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha 
maksuvaba tulu 6000 eurot, arvestades lõiget 2. (2) Kui tulu on suurem kui 14 400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa 
järgmise valemi kohaselt: 6000 – 6000 / 10 800 × (tulu summa – 14 400). Seejuures 
ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null. Maksuvaba tulu ühes kuus  = 500 – ((brutotasu-1200)/1,8)


Näide maksuvaba tulu arvestamisest Arvestage maksuvaba tulu töölepingu alusel töötavale töötajale 2019. 
aastal:
• kui töötaja brutotasu on 1 200 eurot kuus.  • kui töötaja brutotasu on 1 800 eurot kuus.  Maksuvaba tulu ühes kuus  = 500 – ((1200-1200)/1,8)=500 Maksuvaba tulu ühes kuus  = 500 – ((1800-1200)/1,8)=166,67


Mari Mätas (ik 487111027**)
Brutopalk 1 300.-.
Töötaja on esitanud avalduse maksuvaba tulu kinnipidamiseks (440.-)
Töötaja on liitunud kogumispensioniga. Maksud ja maksed Arvutuskäik Tulemus Sotsiaalmaks 1300 x 0,33 = 429.- 429.- Töötuskindlustusmakse (tööandja) 
(0,8%) 1300 x 0,008 = 10,40.- 10,40 Kohustuslik kogumispensioni makse 
(2%) 1300 x 0,02 = 26.- 26.- Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) 1300 x 0,016 = 20,80.- 20,80.- Üksikisiku tulumaks (1300-440-26-20,80) x 0,20=162,64 162,64 Netopalk 1300 – 162,64– 26-20,80 =1 090,56 1 090,56 Tööandja tööjõukulu 1 300 + 10,40+ 429 = 1739,40 1 739,40


TÖÖTASU ARVESTAMINE Netopalk versus brutotasu
Brutotöötasus sisalduvad:
Töötuskindlustusmakse – 1,6%  
Kohustuslik kogumispensioni makse – 2%
Tulumaks – 20%  Brutotasu versus tööjõukulu
Brutotöötasule lisanduvad:
Sotsiaalmaks – 33% 
Töötuskindlustusmakse – 0,8% N E
T O T A S U B
R U T O T A S U T Ö
Ö J Õ
U K U L U Töötajale
ca 64% MTA-le
ca 36%


Kokkulepitud töötasu töölepingus on 1200 eurot,  kuid netotasu…. maksuvaba tulu 0.-
liitunud kogumispensioniga maksuvaba tulu 500.-
ei ole liitunud kogumispensioniga … 925.44 …1044.64 Netotasu erinevus 119.20


KESKMINE BRUTOKUUPALK EESTIS 2008-2018 Allikas: Statistikaamet, 2019


Puhkuse liigid §55. Põhipuhkus
§56. Alaealise põhipuhkus
§57. Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus
§58. Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus §59. Rasedus- ja sünnituspuhkus
§60. Isapuhkus
§61. Lapsendaja puhkus
§62. Lapsehoolduspuhkus
§63. Lapsepuhkus
§64. Tasustamata lapsepuhkus §67. Õppepuhkus


PÕHIPUHKUS (1) §55. Põhipuhkus
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui 
töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei 
sätesta teisiti. 
§56. Alaealise põhipuhkus
Eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise 
põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses 
või kui seadus ei sätesta teisiti. (7 päeva eest tasub puhkusetasu 
Sotsiaalkindlustusamet) 


PÕHIPUHKUS (2) §57. Osalise või puuduva töövõimega saava töötaja põhipuhkus Eeldatakse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või
puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui
töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui
seadus ei sätesta teisiti.
Tavapärast puhkust ületav osa (7 kalendripäeva) hüvitatakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu. §58. Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus Haridus- ja teadustöötaja iga-aastane puhkus on kuni 56 kalendripäeva (haridustöötaja 
põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses. Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.


MUUD PUHKUSELIIGID §59. Rasedus- ja sünnituspuhkus (1) Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.  (2) … nimetatud puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või  ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Hüvitamine Eesti Haigekassa poolt (100%  eelmise kalendriaasta keskmisest töötasust). §60. Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või  ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. 
Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne 
Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel. Hüvitamine Sotsiaalkindlustusameti kaudu.


§62. Lapsehoolduspuhkus Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on 
õigus korraga kasutada ühel isikul. Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Hüvitis vastavalt perehüvitiste 
seadusele. §63. Lapsepuhkus (1) Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse 
kehtestatud töötasu alammäära alusel:  1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.  3) üks tööpäev igas kuus, kui tal on puudega laps (hüvitis: keskmine tasu) Hüvitamine riigieelarvelistest vahenditest Sotsiaalkindlustuse kaudu. §64. Tasustamata lapsepuhkus Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal  kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Puhkus ainult tööpäevadel.


§67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ( TÄKS)  ettenähtud  tingimustel ja korras.  (2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. TÄKS: Tasemeõppes või täienduskoolitusel osalemiseks antakse töötajale õppepuhkust kokku kuni 30  kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tööandjal õigus keelduda puhkust andmast akadeemilise 
puhkuse ajal. • Tööandja maksab töötajale taseme- ja tööalase enesetäiendamise eest keskmist  kalendripäevatasu 20 kalendripäeva eest.  • Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus. 
• Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse töötajale täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva.  Selle eest maksab tööandja töötasu alammääras.


KESKMINE KALENDRIPÄEVATASU § 4. Keskmise töötasu arvutamine kalendripäevatasu maksmisel (3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku 
töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat 
kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud 
töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel. (2) Keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ja avalikus teenistuses ette nähtud 
lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Keskmist kalendripäeva tasu arvutatakse 
• Kalendripäevapõhiste puhkusetasude (põhipuhkus, õppepuhkus) maksmisel
• Tööandja makstava haigushüvitise maksmisel


Keskmine kalendripäevatasu arvutamine põhipuhkuseks 
(2016)  Keskmine kalendripäeva tasu = (5000 + 400) / 174 = 31,03 eurot Kalendrikuu Põhitasu Lisatasu Kalendripäevi kuus  (rahvus- ja riigipühad  on arvestusest välja  jäetud) Jaanuar 760.- 40.- 30 Veebruar 800.- - 28 Märts 880.- 120.- 29 Aprill 800.- - 30 Mai 880.- 160.- 29 Juuni 880.- 80.- 28 Kokku 5000.- 400.- 174


• *Arvutamise aluseks olevad tasud Keskmise töötasu arvutamisel lähtutakse tekkepõhisest meetodist, st arvutamisel võetakse aluseks 
töötaja teenitud töötasud. Näiteks lisatasu (preemia) maksmise korral võetakse arvesse aeg, mille 
eest lisatasu (preemia) on teenitud, mitte välja makstud. Näiteks, kui 2018.aasta eest makstakse preemia 2019.aasta märtsis, siis see läheb 
keskmise tasu arvestamisel arvesse võrdeliselt 2018. aasta kuude vahel ning 
2019.a juulikuu puhkusetasu arvestamisel arvesse ei võeta. Töötajale võib 
arvutada ka soodsamalt kui tööandja on nõus.


KUI TÖÖANDJA KINGIB TÖÖTAJALE MIDAGI…? 


ERISOODUSTUS ... on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus,  mida antakse töötajale* . tulumaks  sotsiaalmaks TuM § 4: (11) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4, 6 ja 7 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,80 /…/ NÄIDE: TÖÖANDJA TASUS TÖÖTAJA EEST SPA-PAKETI
Tulumaks: 20% (120 : 0,80) = 20/80 x 120 = 30.- Sotsiaalmaks: 33% x (120 + 30) = 49,50.- Kokku kulu: 120 + 30 + 49,50 = 199,50.- Nimetus Summa SPA-teenus 100.- Käibemaks 20% 20.- Kokku maksumus 120.-


ERISOODUSTUS VERSUS TÖÖTASU Tööandjat huvitab kogukulu? ERISOODUSTUS TULUMAKS SOTSIAALMAKS ca 60% ca 40% NETOTÖÖTASU KINNIPEETUD  MAKSUD SOTSIAALMAKS ERISOODUSTUS x 1,6625 = kogukulu
KOGUKULU / 1,6625 = erisoodustus Töötasu ?


SPORDIKULUD • Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis. Erisoodustusena ei maksustata osavõtutasu avalikust
rahvaspordiüritusest (nt jooksu-, ratta- või suusamaraton). Avalikeks
rahvaspordiüritusteks loetakse neid ürituste sarju ja üksiküritusi, kus on 
võimalik osaleda kõikidel soovijatel. 
Nende hulka ei loeta aga ettevõttesiseseid spordipäevi. 


KINGITUSED Kingitus on saaja jaoks rahalise väärtusega ja saaja midagi vastu ei anna. Oma töötajatele tehtud kingitused on erisoodustused! • Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud  teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.  • Kingitused, mis ei ole tehtud reklaami eesmärgil ja/või mille väärtus on  piirmäärast kõrgem, maksustatakse täies ulatuses tulumaksuga, maksumäär 
20/80. Kui kinkija on kingituse ostul sisendkäibemaksu maha arvanud, tasutakse 
ka käibemaks.


VASTUVÕTUKULUD Ettevõtted võivad teha maksuvabalt vastuvõtukulusid
(külaliste või äripartnerite toitlustamse, majutamise, transpordi või kultuurilise  teenindamisega) 32 euro eest kalendrikuus, lisaks sellele teha 2% ulatuses samal
kalendrikuul väljamakseid isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete
summast ehk üldjuhul 2% kuu palgafondist.  Näide: ettevõte on maksnud jaanuarikuus välja brutotöötasu 1600 euro ulatuses ning  veebruaris 1700 euro ulatuses. Veebruarikuu lõpu seisuga on ettevõtte 
vastuvõtukulude maksuvaba limiit: • 32 + 32 + (1600+1700)*0,02 = 130.- NB! Vastuvõtja (s.t. nt ettevõtte töötaja) poolt tarbitu ei ole vastuvõtukulu, vaid  erisoodustus!


LÄHETUSKULUDE HÜVITAMINE Töölähetuseks loetakse töötamist väljaspool töölepingus ettenähtud  piirkonda, tavaliselt on see määratud linna või valla täpsusega.  Töötajal on õigus nõuda tööandjalt:
• Töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesannete täitmisega  kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamist • Välislähetuses oldud aja eest päevaraha alammäära ulatuses s.o. 22,37 eurot  päevas. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot. Üle piirmäära 
hüvitamist käsitletakse kui töötasu. • Tööandja võib välislähetuse päevaraha vähendada,  kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta 
toitlustamine.


MAJUTUSKULUDE HÜVITAMINE Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi 
töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks: kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel  töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal  asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara • kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või  Tartus • kuni 100 eurot muudel juhtudel.


Transport töö- ja elukoha vahel Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, 
kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või 
rahakuluga. Tööandja poolt saab korraldada töötajate vedu tööle, kui:
• töökoht asub piirkonnas (kohas), millel puudub ligipääs ühistranspordiga;
• töötajal puudub võimalus ühiskondlikku transporti kasutades elu- ja töökoha  vahel sõita, sest tööpäev algab või lõpeb ajal, millal ühiskondlikku transporti ei ole 
võimalik selleks kasutada (k.a ületunnitöö).


ISIKLIKU SÕIDUAUTO HÜVITIS Maksuvaba  hüvitis  eraisikule Sõidupäevikuga Mitte üle 0,30  eurot/km kohta,  kuni 335 eurot  kalendrikuu kohta. Kõige tavalisem on vormistada sõidupäevik iga kuu 
kohta. Sõidupäeviku lehele tuleb märkida:
– autot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi,
– auto registrinumber,
– spidomeetri näit iga töösõidu alguses ja lõpus – ja 
siis kilomeetrid kokku,
– kuupäev ja sõidu eesmärk (kohtumine kliendiga A, 
vms)


ETTEVÕTTE SÕIDUAUTO KASUTAMISE MAKSUSTAMINE  SEGAKASUTUS Erisoodustus 1,96.-/kW  (üle 5a autodel 1,47.-/kW) 100%  töösõitudeks  kasutatav  sõiduauto Näiteks: sõiduauto 114kW
Erisoodustuse arvutamise alus: 114*1,96 = 223,44.-
Erisoodustuse tulumaks 20/80*223,44 = 55,86.-
Erisoodustuse sotsiaalmaks (223,44+55,86)*0,33 = 92,17.-
Kokku maksud 55,86 + 92,17 = 148,03 eurot „Selliste vaid töösõitudeks kasutatavate autode puhul peab tööandja
Rahandusministeeriumi hinnangul tagama, et neid ei kasutata ettevõtlusega mitteseotud
eesmärgil ning Maksu- ja Tolliamet annab selle kohta välja soovitusliku juhendi. Kui
liiklusregistris vastav märge puudub, siis loetakse sõiduauto segakasutuses olevaks. “  www.rmp.ee


DIVIDENDIDE ARVESTAMINE Maksimaalselt tohib dividende maksta majandusaasta aruandes
näidatud jaotamata kasumi summa ulatuses, ainult kinnitatud 
aastaaruande alusel. o Osakapital peab olema sisse makstud oTulumaksukulu kantakse jooksva aasta kasumi arvelt.


Näide dividendide arvestamise ja väljamaksmise kohta Ettevõtte osanike üldkoosolek (5.mai 2019) teeb ettepaneku 2018.aasta kasumist (kogunenud kasumit 
on 3 200.-) maksta osanikele dividende 2 000.- 1) Dividendide väljakuulutamine: Deebet: Eelmiste perioodide jaotamata kasum 2 000.-
Kreedit: Dividendivõlgnevus osanikule 2 000.- 2) Tulumaksukulu arvestamine jooksval aastal (2019.a) dividendide väljamaksmisel. 20/80*2000=500 Deebet: Tulumaksukulu 500
Kreedit: Maksuvõlad 500 3) Dividendide väljamaksmine osanikule
Deebet: Maksuvõlad 500
Deebet: Dividendivõlgnevus osanikule  2000
Kreedit: Arvelduskonto   2 500


 
  Turunduse ajalugu    Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Tollele ajastule oli iseloomulik see, et turunduse all 
mõisteti  tänapäeva  turunduse  üksikuid  osi  -  reklaami,  kaupade  liikumist  jmt.  Turunduse  tegelikuks 
sünnikohaks  ja  –ajaks  peetakse  20.  sajandi  algust  USA's.  1922.  aastal  ilmus  USA's  esimene 
turundusõpik 'Turunduse põhimõtted'. Veel enne seda aga, 1901. aastal alustati Illinoisi ja Michigani 
ülikoolides  esimeste  turundusteemaliste  loengutega,  kus  õpetati  toodete  müümise  võtteid, 
reklaamimise vahendeid ja meetodeid ning hulgi- ja jaekaubanduse korraldamist.    Aastatel 1910–1920 hakati paljudes Ameerika ettevõtetes moodustama eraldiseisvaid osakondi, mille 
otseseks  ülesandeks  oli  turundustegevuse  organiseerimine.   
1930  aastale  toimus  turunduse  plahvatuslik  areng  ja  levik  väljapoole  USA  piire. 1930.  aastate 
ülemaailmse  majanduskriisi  ajal  kandus  turundustegevuse  raskuspunkt  reklaamitööle  ja  erinevate 
müügitehnikate väljatöötamisele.  Järsk  pööre  toimus  1940.  aastate  lõpul  ja  1950.  algul.  See  oli  aeg,  kus  hiljutisest  maailmasõjast 
kurnatud Euroopa riigid eesotsas Saksamaaga suutsid taaskäivitada kodumaise tööstuse ning loobusid 
Ameerika toodete importimisest. Üleforsseeritud majandusega Ameerika siseturul kujunes väga tugev 
konkurents,  kus  päästevahendina  nähti  turundustegevuse  täiustamist.  Töötati  välja  kaasaegse 
turunduse põhiseisukohad, milles lähtuti turu vajaduste tundmaõppimisest ja kliendikesksusest. 
1950.  aastate  lõpul  hakkas  vähenema  füüsilise  töö  osatähtsus  tootmises  ja  arenesid  uued 
majandusharud: side-, elektroonika- ja arvutitööstus. Muutused tootmises  ning üldise elatustaseme 
tõus  põhjustasid  muutusi ka  tarbimiskultuuris.  Ostjad  hakkasid  rohkem valima  ja  väärtustama oma 
vajaduste rahuldamise taset.   Alates  70.  aastatest  seostus  turundus  erinevate  tarbijarühmade - turu  segmentide - vajaduste  ja 
soovide  rahuldamisega.  Töötati  välja  segmentimise  põhimõtted  ja  sobivate  segmentide  valiku 
printsiibid.  Trükist  ilmus  tänapäeva  ühe  tunnustatuma  turundusteoreetiku  Philip  Kotleri   esimene  raamat 
“Turunduse juhtimine”.     Joonis 1. Turundus kui protsess  Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. 
Turundust on liiga sageli segi aetud müügiga.  Turundus ja müük on peaaegu vastandid.  Turundus ei 
ole nutikate võimaluste leidmine selleks,  et ettevõtte poolt tehtust lahti saada. Turundus on ehtsa 
kliendiväärtuse loomine.  See on kunst teha kliente ettevõtte jaoks paremaks. 


 
  Turunduse juhtimine on kunst ja teadus valida sihtturge, otsida ja hoida kliente. See on klientide 
kasvatamine  läbi loovuse ja suhtluse ning seeläbi suurema kliendiväärtuse tekitamine.  Turundus 
tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise.    Põllumajandusturunduse eripärad  •  Tarbijate nõudlus põllumajandussaadustele on tuletatud nõudlus. Põllumajandustootja peab  jälgima turu arengusuundasid ja olema informeeritud tarbijate ostuharjumustest.  •  Põllumajandustootjal pole oma tootmistegevuse üle tööstustootjatega võrdset kontrolli.  •  Kõrge riskielement seoses võimetusega kiiresti kohaneda muutuvate turutingimustega.  •  Enamasti on põllumajandustootjad hinnavõtjad.   •  Põllumajanduse konkurentsitingimustes kujunevad hinnad sageli lähedal tootmiskuludele.  •  Põllumajandussaaduste ostjate kauplemisjõud on märkimisväärselt suurem kui  müüjatel/tootjatel.  •  Otseläbirääkimised ja lepingulised suhted võivad muuta tootjapoolse hinnakujunduse  ebaefektiivseks.    Turundusmeetmestik  Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. 
Turundaja on koostisosade miksija, ta kombineerib erinevaid turundusvõtteid, jõudmaks firma jaoks 
optimaalse lahenduseni.  J. McCarthy tuli välja lihtsa, ühele tähele konstrueeritud ja läbilööva mudeliga, mis valitses 
aastakümneid turundusmaailma, nii teoorias kui praktikas. J. McCarthy 4 P mudel.    PRODUCT (TOODE) – tähistab toote ja teenuse kombinatsiooni. Milline on toode, tema  kvaliteet, omadused, iseärasused; sortiment, pakkimine; milliseid lisandeid pakutakse koos 
tootega, millist teenindust müügi eel ja ajal vajatakse; instruktsioonid; garantiid.    PRICE (HIND) – rahasumma, mida tarbija peab maksma toote omandamiseks. Milline peab  olema hinnaskaala, alghind; hinnataseme paindlikkus; hinnasoodustused; millist 
hinnakujundusmeetodit kasutatakse.     PLACE (TURG) – (müügikoht, tarbijaskond) – firma tegevus toote tarbijale kättesaadavaks  muutmise osas. Milliste turustuskanalite kaudu liigub toode tarbijani; milliseid vahendeid 
kasutatakse; kui laia piirkonda teenindatakse; kus müügipunktid asuvad; millist transporti 
kasutatakse; ladustamine; kaubavarude kontrollimine.    PROMOTION (TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON) – müügitoetus, müügi tõhustamine.  Tegevus, kus sihtturule antakse teada toote positiivsetest omadustest ja veendakse 
potentsiaalset tarbijat toodet ostma. Elemendid: reklaam; isiklik müük; müügi 
aktiviseerimine; avaliku arvamuse kujundamine.  Sageli kirjeldatakse selle mudeli puhul turunduse peamist ülesannet: “Õige toode, õiges kohas, õige 
hinnaga!” 


 
  McCarthy mudelit on peetud tootjakeskseks ja algses mudeli kirjelduses on tarbijakesksuse mõõde 
madal. Kaasaegsetes turundusõpikutes on käsitletud turundusmeetmestiku mudelit McCarthy mudeli 
valguses ning lisatud on tarbija mõõde ehk on kirjeldatud, et kõiki erinevate turundusmeetmesiku 
osadega seotud otsuseid tehakse lähtuvalt tarbijast.     Turundusajastud      Turunduse kontseptsioonid  Igale ajastule on iseloomulik mõttelaad, lähenemine, millest lähtuvalt ettevõte tegutses või tegutseb. 
Erinevaid võimalikke lähenemisi käsitletakse kontseptsioonis.  Kontseptsiooni kasutamine ettevõttes 
sõltub,  majanduse  üldisest  arengutasemest,  turukonjunktuurist,  konkurentsist,  tarbijatest, 
innovatsioonist.  Kontseptsioon  (ld  contseptio)  tähendab  vaadete  süsteemi,  käsitusviisi, 
üldettekujutust, arusaama, plaani.  1.   Tootmiskontseptsioon (production concept) lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat  toodet. Peaeesmärk on efektiivsemalt toota ja hinda alandada. Eeldatakse, et pakkumine 
loob ise endale nõudluse. Arenenud riikides oli selline lähenemine valdav 18. ja 19. sajandil ja 
kuni 1930-ndate  aastateni.   2.  Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet.  Tähelepanu on suunatud toote täiustamisele. Tarbija teeb valiku võrreldes samalaadsete 
toodete kvaliteeti ja hinda. Elatustaseme tõusuga kaasneb ka inimeste soovide struktuuri 
muutus. Tüdinetakse ühetaolistest toodetest ning tekib soov eristuda, omada erinevat. 
Psühholoogiliselt on see tingitud inimese vajadustega suurema mugavuse, parema 
kvali¬teedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujunduse järele. Sellises situatsioonis on 
ettevõtete edukuse aluseks turule pakutavate tootevariantide mitmekesisus. See oli ka 
aluseks tootekontseptsiooni väljakujunemisele.  3.  Müügikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ette¬võtte toodangut vaid  siis, kui neid müüki toetavate meetmetega ergutatakse. 1920ndatest aastatest alates olid 
tootjad valmis tootma rohkem, kui turg suutis vastu võtta - Aktiivne müümine = turundus. 
Lähtuti eeldusest, et tarbijal pole selget kavatsust osta mingit kaupa ja ettevõttel endal on 
vaja aktiivselt otsida potentsiaalseid ostjaid.  4.  Turunduskontseptsioon (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima  konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste 


 
  paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid.  Organisatsiooni kõik 
tegevusvaldkonnad orienteeritakse tarbija vajaduste rahuldamisele. Selle läbi taotletakse 
pikaajalist kasumit. Turunduskontseptsioon on aktuaalne alates 1950ndate aastate algusest  5.  Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (societal marketing concept) peegeldab  ühiskonnakeskset lähenemist. Püsib seisukoht, et organisatsioon peab määratlema oma 
sihtturgude soovid ja vajadused. Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini 
viisil, mis parandab nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu. Tuleb leida tasakaal 
erinevate osapoolte huvide vahel (tarbija - vajaduste rahuldamine; ettevõte – kasum; 
ühiskond - üldisem heaolu).      Turunduskeskkond  Turunduskeskkond on tegurite kooslus, mis mõjutab turundustöötajaid kliendisuhete arendamisel ja 
säilitamisel. Turunduskeskkonnas toimuv mõjutab ettevõtte tegevust nii negatiivses kui positiivses 
suunas, kuid samas avaldab iga ettevõtte oma mõju ka keskkonnale.  Iseloomulikud tunnused:    Muutub kiiresti. 
  Tuleb pidevalt jälgida ja muutusi ette näha.  
  Tuleb arvestada toimuvate muudatustega ettevõtte turundustöö planeerimisel ja teostamisel         Joonis 3. Turunduskeskkond  Turunduskeskkond jaguneb kaheks – ettevõttesiseseks ja –väliseks (mikro- ja makrokeskkond). 
Mikrokeskkonna jõude saab ettevõte mõjutada. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et tunda 
raame, milles ettevõte tegutseb.  Sisemise turunduse tegevustena on olulised: 


 
    ettevõtte töötajate hoiakute juhtimine – töötajate koolitus ja motiveerimine. On oluline, et  kõik töötajad saaksid aru, kelle jaoks ettevõte töötab, miks midagi tehakse jne    kommunikatsiooni juhtimine – oluline on informatsiooni liikumine, moonutuste vältimine 
  Põllumajandusturunduse keskkond ELis  Ebapiisav on koduse majanduskeskkonna tingimuste arvesse võtmine. Tuleb arvestada ka 
eksportturgude iseärasusi ja tunda nende turunduskeskkonda. Arenenud riikide turgudel on oluliseks 
konkurentsieeliseks kvaliteet- ELis on välja töötatud turustusnormid, mis sisaldavad toote määratlusi, 
toodete miinimumnõudeid, tootekategooriaid ja märgistusnõudeid tarbijate teavitamiseks.  ELis kehtiva toiduainete kvaliteedimärkide süsteemi eesmärgiks on kaitsta konkreetse päritoluga ja 
traditsioonilisi tootenimetusi. ELi kvaliteedimärkide süsteem võimaldab ettevõttel konkreetse 
päritoluga ja traditsioonilise nimetusega toodet ebaõiglase konkurentsi eest kaitsta.    Kasutusel on kolm erinevat tähist:       KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUS (Protected Designation of Origin, PDO)- Tähistab toodet, mida  toodetakse  kindlas  riigis,  regioonis  või  kohas,  mis  omab  sellest  tulenevalt  kindlaid  kohale 
iseloomulikest  inim-  ja  keskkonnafaktoritest  tulenevaid  omadusi.Tooraine  pärineb  kindlalt 
geograafilisest piirkonnast ning ka tootmine ja töötlemine toimuvad sealsamas.      KAITSTUD GEOGRAAFILINE TÄHIS (Protected Geographical Indication, PGI)- Kaitstud  päritolunimetusega sarnane, kuid tingimused on vabamad. Mõni tootmise etapp võib 
toimuda ka väljaspool  määratletud geograafilist piirkonda. Vähemalt üks tootmisetapp on 
toimunud määratletud geograafilises piirkonnas.      GARANTEERITUD TRADITSIOONILINE TOODE (Traditional Specialty Guaranteed, TSG)- Märk  viitab toote traditsioonilisele iseloomule tootmisviisi või koostise osas. Kusjuures välimust 
tunnusjooneks ei loeta. Eripära ei või piirduda kvalitatiivse või kvantitatiivse koostisega ega 
tootmisviisiga. Toode peab olema kas traditsioonilisest toorainest, traditsioonilise koostisega 
või toodetud ja/või töödeldud traditsioonilisel viisil. Ei tohi olla seotus geograafilise 
piirkonnaga.      Tarbijakäitumine 


 
  Lõpptarbijaid  –  ostavad  kaupu  ja  teenuseid  isiklikuks  või  pere  tarbeks.  Lõpptarbijad  moodustavad 
tarbijaturu, mille suuruseks Eestis on 1,3 miljonit ja maailmas 7 miljardit inimest.     Äritarbijaid – ostavad kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru.    Tarbija    on  isik,  kes  ostab  toote  endale  või  oma  perele  tarbimiseks.  Inimesed  erinevad  üksteisest 
vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva 
tarbijale on iseloomulikud järgmised käitumistunnused:    on vähem sõltuv majanduslikust ja sotsiaalsest taustast ning tavadest; 
  on haritud, ei soovi olla manipuleeritav; 
  valib teadlikult, esitab suuri nõudmisi.    Kui tarbijal on vaja teha otsus, kas osta üht või teist kaupa, siis ratsionaalse teooria järgi mõjutavad 
seda:    toote hind, 
  teiste toodete hinnad (asendus- ja täiendkaubad), 
   tarbija ootused, 
   tarbija sissetulek,  
   tarbija maitse ja eelistused    Klassikaline majandusteadus eeldab, et inimesed käituvad ratsionaalselt. Tegelikkuses me teame, et 
me teeme väga tihti otsuseid, mis on ebaratsionaalsed. Meid mõjutavad emotsioonid, uskumused ning 
meie  väärtushinnangud.  Näiteks  kinnisvara  ostmisel  võime  mõelda  vara  likviidsusest,  kuid  kipume 
ostma tihti emotsiooni ning see pole kindlasti ratsionaalne.  Käitumisökonoomika ehk otsustamisteadus (inglise  keeles behavioral  economics)  ühendab  endas majandusteadust ja psühholoogiat. Lisaks on see seotud sotsioloogia, neuroloogia, filosoofia  ja 
mõnede  muude  teadusharudega.  Käitumisökonoomika  uurib  ka  näiteks  seda,  kuidas 
turundamisotsuseid tehakse ning missugused mehhanismid juhivad inimhulkade valikuid.  Turundajad küsivad:    mida tarbijad ostavad 
  kus tarbijad ostavad 
  kuidas ja kui palju tarbijad ostavad 
  millal tarbijad ostavad 
  miks tarbijad ostavad   


 
    Ostuotsustus  võib  olla  põhjalik,  pealiskaudne  või  harjumuslik.  Vastavalt  on  erinev  ka  ostuprotsessi 
keerukus. Põhjaliku ostuprotsessi etapid on järgmised:  1.  Vajaduse või probleemi tunnetamine. 
2.  Informatsiooni kogumine. 
3.  Alternatiivide väljaselgitamine ja hindamine. 
4.  Ostuotsustus. 
5.  Ostujärgne käitumine ja ostu hindamine.    Lihtsamatel juhtudel (nt igapäevase ja odava kauba puhul) on ka ostuprotsessi etappe vähem:  1. Vajaduse või probleemi tunnetamine.  2. Ostuotsustus.  3. Ostujärgne käitumine.             


 
  Assaeli ostukäitumise mudel    Vaheldust  otsiva  käitumise  puhul  on  ostja  osalusmäär  väike  ning  tooteerinevused  on  suured.  Siin 
peitub vastus, miks tarbijad pole lojaalsed oma kaupmehele – isegi kui klient on tootega rahul, proovib 
ta ka teisi sarnaseid tooteid, sest kaupmees pole toodet kliendi jaoks tähtsaks muutnud.  Dissonantse  vähendav  käitumine  tekib  siis,  kui  tooted  on  suhteliselt  ühesugused,  kuid  ostjapoolne 
osalusmäär on kõrge, see tähendab, et küsitakse palju nõu teenindajatelt ning väga oluline on seda ka 
kliendile anda, et potentsiaalset ostu ei kaotaks.   Harjumuspärast mudelit iseloomustab väike risk ning infovajadus, mistõttu tarbijad ei karda riskida, 
sest tooted on üldjuhul ka odavad.   Vastupidiselt  harjumuspärasele  mudelile  on  kompleksne  ostukäitumine  suurte  riskide  ning 
infovajadusega,  mistõttu  sooritatakse  ka  komplekseid  oste  väga  harva.  Komplekset  ostukäitumist 
mõjutab ka toote kallis hind