Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / 2 korda = 2 000 000€ PASSIVA. Kuna eelnevalt saime, et kogu ettevõtte varad (AKTIVA) kokku on 2 000 000€, siis peab ka PASSIVA pool olema kõik kokku 2 000 000€. PASSIVA = AKTIVA. Debitoorse võla välde = Ostjatelt laekumata arved / (Müügitulu/360) Ostjatelt laekumata arved = Debitoorse võla välde * (Müügitulu/360) = 9 päeva * (4 000 000€/360) = 100 000 €. Nüüd saab kasutades põhivara käibekordaja valemi abil põhivara jääkmaksumuse. Põhivara käibekordaja = Müügitulu / põhivara kokku Põhivara kokku = Müügitulu / põhivara käibekordaja = 4 000 000€ / 5 korda = 800 000€. Varude käibekordaja = Müüdud kaupade kulu (ehk realiseeritud toodete kulu) / varud Varud = Realiseeritud toodete kulu / Varude käibekordaja = (75%*4 000 000€) / 3 korda = 1 000 000€. Korrutasin 75%-ga, sest realiseeritud toodete kulu netokäive on kogu müügitulust.
(c) summad; (d) maksetähtajad; (e) intressimäärad; (f) alusvaluutad; (g) muud olulised tingimused (näit tingimuslike rendimaksete olemasolu; rendilepingute pikendamise ja väljaostmise võimalused; rendilepingutega kaasnevad piirangud; rendileandja poolt väljarenditavate varade garanteerimata jääkväärtused, mis on kajastatud bilansis brutoinvesteeringu osana jne). Rentnikud avalikustavad kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta nende soetusmaksumuse ja bilansilise jääkmaksumuse. Rendileandjad ja rentnikud avalikustavad kasutusrentide osas järgmise informatsiooni: (a) aruandeperioodi renditulu (-kulu) kasutusrendilepingutest; (b) järgmiste perioodide renditulu (-kulu) mittekatkestatavatest kasutusrendilepingutest; (c) olulised rendilepingutega kaasnevad lisatingimused (näit tingimuslike rendimaksete olemasolu; rendilepingute pikendamise ja vara väljaostmise võimalused; rendilepingutega kaasnevad piirangud jne)
Kontosid millel saldo võib esineda nii deebetis, kui ka kreeditis nim. aktiva - passivakontodeks. Sellisteks kontodeks võivad olla arveldused ostjate ja tarnijatega jne. Kontraaktivakonto reguleerib ( mingi) aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Näiteks " Põhivara kulum". Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavaliselt passivakontol, kuid bilansis vähendab (reguleerib) ta aktivakonto põhivara jääki. Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse. Konto jääk asub konto kreeditis. Kontrapassivakonto- reguleerib mingit passivakonto jääki, kuid on aktiva konto iseloomuga. Bilansi passivas näidatakse ta "-" märgiga. Täiendavalt kasutatakse ka kasumiaruande kontosid, mida võib nimetada tulude ja kulude kontodeks ning tulemuskontodeks. Neid kasutatakse toodangu , kaupade, teenuste jne. müügitulemuste väljatoomiseks. Kulude kontod on aktivakontode iseloomuga, neid kasutatakse perioodi kulude kogumiseks ja rühmitamiseks
Põhivara soetusmaksumust võivad suurendada – laiendamise, juurdeehituse täiendavate seadmete monteerimise jne. kulud. Näide: Maa, maarajatise ja hoone maksumuse eraldamine. Kinnisvara(maa, hoone)800 000.-maamaksumus 80%kinnisvara hinnast notaritasu 4000.- sissesõidutee ehitamine 30 000.-(ei lähe soetusm. Alla) 800 000+4000=804 000.- maa maksumus 80% 643 200.- hoone 20%160 800.- Materiaalne põhivara jääkmaksumuse leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest akumuleeritud kulum. Bilansis näidatakse materiaalse põhivara jääkmaksumuses st. soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlus st. korrigeeritud soetusmaksumuses. Kuna materiaalne põhivara leiab majandusüksuses kasutamist pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kantakse nende soetamiseks tehtud väljaminekud kuludesse läbi amortisatsiooni
39 000 / 5 = 7800 krooni aastas. 2 aasta kulu on seega 15 600 krooni T-10.3 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat ja lõpetamismaksumus 10 000 krooni. Tegevuspõhise meetodi rakendamisel on Akumuleeritud kulumi konto jääk 31. Detsembri 20X9 seisuga arvutatav järgmiselt: (100 000 : eeldatav läbisõit kokku) * 20X8 a ja 20X9 a summaarne läbisõit. T-10.4 Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud raamatupidamiskandes ühe osana debiteeritakse kontot Kadum. (Sest raha kaotatakse). Sest kadum on nagu kulu ja kui see suureneb, siis kasum väheneb ja kulu suurenes ju deebetis. T-10.5 Ainelise põhivahendi akumuleeritud kulum on kreeditsaldoga kontraaktivakonto. T-10.6 Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000
registrisse. Päevaraamatus igale sisseakandele peavad olema märgitud järgmised andmed: · tehingu kuupäev; · raamatupidamislausendi järjekorranumber; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad; · tehingu lühikirjeldus; · sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number. Inventuur · tooted artikli järgi üle lugeda; · hind, kogus, summa saame kaupade jääkmaksumuse; · võrrelda saadut raamatupidamisaruannetega; · selgitada, kelle süü tõttu on tekkinud puudujääk; · ettevõtte võlgade ja nõuete kindlakstegemine füüsiline, raamatupidamislik; 6 · varaloendis on kirjas kindla kuupäeva seisuga ettevõtte varad (sh võlad) ja kohustused, mis on süstemaatiliselt liigendatud ja ülevaatlikud vara kohustuste liigi, koguse ja/või maksumuse järgi.
K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised: Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on : a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot. a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot). D Nõuded ostjate vastu 3600 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Kasum põhivara müügist 1000 K Käibemaks 600 b) põhivara müügihind on alla tema tegelikku jääkmaksumust (müügihind on 1000 eurot). D Nõuded ostjate vastu 1200 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000
Küsimuse tekst Kaubavaru algjääk(maksumus) oli 6 000 €, perioodi jooksul soetati kaupa 38 000 € eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 5 000 €. Müüdud kaupade omamaksumus on: Vali üks: 37 000 € 33 000 € 39 000 € 42 000 € Tagasiside Õige vastus on: 39 000 € Küsimus 17 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud raamatupidamiskandes ühe osana: Vali üks: krediteeritakse kontot Akumuleeritud kulum debiteeritakse kontot Kahjum põhivara müügist debiteeritakse kontot Põhivara krediteeritakse kontot Kasum põhivara müügist Tagasiside Õige vastus on: debiteeritakse kontot Kahjum põhivara müügist Küsimus 18 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Firma müüs 1 000 aktsiat hinnaga 75 € tükk
1. Tehakse kindlaks lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta. 2. Lineaarne mahaarvestismäär korrutatakse kahega. 3.Kahekordne lineaarne mahaarvestismäär korrutatakse vara hetke jääkmaksumusega. Kahekordselt alaneva jäägi meetod (3) Näite alusel: Lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta = 1/5 = 0,2 = 20% Kahekordne mahaarvestismäär on 2 * 20% = 40% Kahekordselt alaneva jäägi meetod (4) * viimase aasta mahaarvestiseks võetakse summa, mis vähendab materiaalse põhivaraobjekti jääkmaksumuse lõppväärtuseni. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod (1) See on teine kiirmahaarvestamise meetod. Amortisatsioonisumma arvutatakse siin järgmise valemi järgi: Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod (2) Meetodite võrdlus Kuluks kantav soetusmaksumuse osa Materiaalse põhivara mahakandmine ... toimub, kui objekt on kasutuskõlbmatu. Näiteks: kanti maha seade, mille soetusmaksumus oli 20 000 kr ja akumuleeritud kulum mahakandmise hetkel: 1
põhivara * Immateriaalne põhivara Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus: Amortisatsioon peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Seega ei ole amortisatsioonimeetodi ja –määrade valikul eesmärgiks mitte vara jääkmaksumuse hoidmine võimalikult ligilähedane tema turuväärtusele, vaid vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus. Põhivaraobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel tuleb arvesse võtta järgmiseid tegureid: * põhivaraobjekti eeldatav kasutusiga * põhivaraobjekti eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jaotatakse põhivarad kaheks: * piiramata kasutuseaga põhivarad * piiratud kasutuseaga põhivarad. Piiramata kasutuseaga
bilansilise väärtuse, tehakse vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara neto müügihind ja vara kasutusväärtus ning hinnatakse vajadust vara allahindluseks. Igal järgmisel bilansikuupäeval hinnatakse, kas on tõenäoline, et kord alla hinnatud varade kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui see on tõenäoline, tuleb korraldada uus väärtuse test. Kui selle tulemusel selgub, et vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tuleb varasem allahindlus tühistada ja vara bilansilist jääkmaksumust suurendada. Ülempiiriks on sealjuures vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni arvestades. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Juhataja vastav otsus on aluseks muudatuste tegemiseks raamatupidamisandmetes. 7. LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE ARVESTUS 7.1
Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine; amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. © 2014. Janek Keskküla 24 Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised: Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on: a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot. a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 3600 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Kasum põhivara müügist 1000 K Käibemaks 600 b) põhivara müügihind on alla tema tegelikku jääkmaksumust (müügihind on 1000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 1200 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 D Kahjum põhivara müügist 1000 K Põhivara 6000
Kontraaktivakonto – reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid on ise seejuures passivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + KK – DK, kusjuures saldo esitatakse konto kreeditpoolel). Tüüpilisemaks kontraaktiva kontoks on konto Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Selle konto saldo võrra vähendatakse aktivakonto Materiaalne põhivara jääki. Teisiti saab väita, et antud kontot kajastatakse bilansi aktivas „ – „ märgiga. Saadud summa moodustab materiaalse põhivara jääkmaksumuse. Kontraaktivakontoks on ka nt Ostjate ebatõenäoliselt laekuvad arved. Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid on seejuures aktivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + DK – KK, kusjuures saldo esitatakse konto 31 deebetpoolel). Konto saldot näidatakse bilansi passivas „ – „ märgiga. Kontrapassivakontoks on nt Omaaktsiad. Lisaks bilansikontodele on veel kasumiaruandekontod. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja
3. KIIRMAHAARVESTUSE MEETODID 3.1.KAHEKORDSELT VÄHENEVA JÄÄGI MEETOD ( kiirendatud degressiivne meetod) Varade amortiseerimine on esimestel aastatel kiirem ja kuludesse kantakse suurem summa kui viimastel aastatel. Selle meetodi puhul ei lahutata vara likvideerimismaksumust 16 soetusmaksumusest. Viimase aasta amortisatsioonisummaks võetakse summa, mis vähendab vara jääkmaksumuse likvideerimisväärtuseni. 1 Mahaarvestusmäär = -------------- x 2 x 100% n Mahaarvestise summa = mahaarvestusmäär x ( soetusmaksumus eelnevate perioodide mahaarvestis ) 3.2.KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD ( aritmeetilis- degressiivne meetod) S.o. teine kiirmahaarvestuse meetod, kus esimesel aastal kantakse kuludesse kõige suurem summa.
Hageja on saatnud kostjale tähitud kirja renditasude osas selgituste saamiseks, kuid kostja ei ole sellele vastanud (lisatakse vastuhagile). Võttes arvesse asjaolu, et rendilepingu mittetäitmine oli tingitud hagejast mitteolenevast asjaolust ja kostja süülisest käitumisest, samuti arvestades asjaolu, et hageja Melson OÜ ei keeldu oma lepinguliste kohustiste täitmisest ning on nõus koheselt vastavate arvete saamisel tasuma rendivõlgnevuse 60 000.- krooni ja vara jääkmaksumuse 30 000.- krooni, kokku 90 000.- krooni - taotleb hageja Melson OÜ rendilepingu täitmist ning eelnimetatud sõiduauto üleandmist ja ümberregistreerimist kostja Melson OÜ omandisse. Vastavalt TsK paragrahvile 174 on ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubamatu. Rendilepingu sõlmimise ja selle täitmise kohta võivad anda tõenduslikke ütlusi Andrus Naelapea ja Kert Kullapea, keda palun kohtusse kutsuda ja tunnistajana ülekuulata.
AS: 1 000 000 LS: 1 000 000 Kontraarne konto Hoone akumuleeritud amortisatsioon 200 000 krooni, kuulub põhikonto juurde ja täpsustab (vähendina) hoone raamatupidamislikku maksumust bilansipäeval. D (kontraaktiva konto) Hoone akumuleeritud amortisatsioon K AS: 200 000 LS: 200 000 Põhi- ja kontraarsel kontol peetava objekti arvestuse netosumma esitab hoone jääkmaksumuse bilansipäeval, 800 000 krooni. Kontrapassiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse deebetisse ning vähenemine kreeditisse. Kontrapassiva konto tähendab deebetsaldoga passivakontot. Nt: Põhikontole Aktsiakapital (nimiväärtuses) 1 500 000 krooni on kantud emiteeritud aktsiate nimiväärtuses arvestatud summa. Deebet (passivakonto) Aktsiakapital Kreedit AS: 1 500 000
annaabi.ee 
