ISESEISEV TÖÖ VARUDE ARVESTAMISE MEETODITE KASUTAMINE 1. AS Jääkaru oktoobrikuu majandustehingud on järgmised: Kuupäev Nimetus Ühikud Soetusmaksumu Varud kokku (tk) s (kr/tk) 01.10 Varu 10 150 1500 algjääk 08.10 ost 4 160 640 15.10 ost 11 170 1870 26.10 ost 5 176 880 Ressurss: 30 4890 Müük: a)3560 b)3586 c)3500 Kauba varu a)1330 b)1304 c)1390 perioodi lõpul 31
Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud ja zurnaalid ning seega tehingu summade läbikandmist (sissekannete tegemist) raamatu ehk konto vasakul poolel nim. debiteerimiseks ning paremal pool krediteerimiseks. Igale bilansikirjele vastab kindel konto, vastava nimetusega. Bilansi alusel jagunevad RMP kontod aktiva ja passivakontodeks, mis näitavad üksikuid vara ja vara katteallikate ( kapitali) seisu. Aktiva kontodel näidatakse deebet poolel vara algjääk (saldo raamatupidamises kasutatakse) ja konto suurenemine, kreedit poolel konto vähenemine. Aktivakonto skeem DEEBET KREEDIT Vara algjääk (saldo) Suurenemine (+) Käive Vähenemine () Vara lõppjääk (saldo) Käive Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebet käive - kreedit käive Passivakontodel toimuvad tehingud vastupidiselt. Siin näidatakse kreeditis kohustuste ja
· Siis kui vajadus tekib Varude arvestus 1. Mis neist pole varude tunnus? · hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · toodetakse müügis tavapärase äritegevuse käigus · materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel · varud on varad · varusid kajastatakse bilansis passiva poolel 2. Müüdud varude soetusmaksumus (müügikulu) leitakse valemiga.. · Varude algjääk+ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk-ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud+varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud · Varude algjääk+ varude lõppjääk 3. Mida kujutab endast FIFO meetod? · eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras
present value annuiteet PV=PVA+PV 21369.600 1.2166529 98631.253 13,105.34 € Ülesanne i= 5% annuiteetlaen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 31,545.74 10,000.00 21,545.74 78,454.26 2 78,454.26 31,545.74 7,845.43 23,700.31 54,753.95 3 54,753.95 31,545.74 5,475.39 26,070.35 28,683.60 4 28,683.60 31,545.74 2,868.36 28,683.60 0.00 lõppsumma 0 126,182.96 26,189.18 100,000.00 0.00 fikseeritud põhiosaga laen
RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE Korrigeerimiskanne on; DEPRETSIATSIOONIKULU KAJASTAMINE
Ostjate debitoorne võlgnevus 10 000.- 2) A Lühiajaline laen 10000.- 1) P Põhivara 20000.- 4) A Aktiva Passiva 1000 10000 10000 26000 5000 20000 Kokku 36000 Kokku 36000 Aktivakonto Deebet Kreedit 1.algjääk 1000 2.suurenemine (+) 3.vähenemine (-) 500 Deebetkäive Kreeditkäive 4.Lõppjääk (1+2-3) 500 Aktivakonto ülesanne: Avada konto ,, kaupa laos" periood on 1 kuu. Kuu alguses on laos kast ,, cocat" maksumusega 250.- ja kast ,,fantat" maksumusega 250.- kuu jooksul osteti juurde 5 kasti õlut kogumaksumusega 1000.- kuu jooksul müüdi maha pooled cocat ja pooled õlled. Laohoidja jõi ära kõik ,,fantad" 250
perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetusmaksumuses. Meetodi rakendamiseks: 1) arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodi kulu rahas arvutatakse samuti saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK Näide Varu algjääk 10 ühikut a' 125. Aruandeperioodi jooksul soetati I partii 4 ühikut a'130, II partii 12 ühikut a' 140 ja III partii 6 ühikut a' 145. Inventuuri tulemusel tuvastati, et varude lõppseis on 8 tükki. Esmalt leitakse kaalutud keskmine soetusmaksumus: 10*125 + 4*130 + 12*140 + 6*145 = 4320 4320/(10 + 4 + 12 + 6) = 135 Varude lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetushinnas: 8*135 = 1080 Aruandeperioodi kuludesse kantakse varusid: 10*125 + 4*130 + 12*140 + 6*145 1080 = 3240
Aruandeperioodil kulutatud materjali soetusmaksumus arvutatakse saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK Antud meetod ignoreerib asjaolu, et varu on kujunenud eri ajal ja erineva tegeliku soetusmaksumusega ning üldistab hinnaerinevused. Keskmise soetusmaksumuse meetod on käesoleval ajal enamkasutatav. 4.2.3 FIFO-meetod FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras (esmalt kantakse kuluks algjääk, seejärel esimesena saabunud partii), seega lõppvarusse jäävad hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii soetusmaksumustest lähtudes. Aruandeperioodil müüdud kaupade soetusmaksumus leitakse saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK FIFO-meetodit iseloomustab hindade pideva tõusu korral soodne mõju nii ärikasumi kujunemisele, sest varu kantakse kuluks väiksemana, kui ka bilansile, kuna lõppvaru
Kontoplaan on kõigi antud ettevõtte raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kontode klassifikatsioon aktivakonto ja passivakonto Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algjääk ehk deebetsaldo 3. Vähenemine ehk kreeditikäive 2. Suurenemine ehk deebetikäive (krediteerimine) 4. Lõppjääk ehk deebetsaldo Passivakonto Deebet Kreedit 3.Vähenemine ehk deebetikäive 1. Algjääk ehk kreeditsaldo (debiteerimine) 2. Suurenemine ehk kreeditikäive
00% Brutopalk 900.00 € 74.70% Sotsiaalmaks (33%) 297.00 € 24.70% Töötuskindlustus (tööandja) (0.8%) 7.20 € 0.60% Rahade jaotus Kogukulu tööandjale 1,204.20 € 100.00% Töötajale (netosumma kätte) 724.88 € 60.70% Maksuametile (kõik maksud) 479.32 € 39.30% Jaanuar Veebruar Algjääk: 17500 -658.93 TULUD KOKKU: 11160 10125 Kasutada olev raha 28660 9466.07 Palgafond 4183.93 4183.93 Rent 300 300 Tooraine 5233 4000 Kommunaalid 150 150 Kontorikulud 15 15
Õpilane Maria Bahmatova KASSAPLAAN 3 kuud Klass 10 Kuupäev 29-May I KUU II KUU III KUU KOKKU 3 kuu jooksul toimunud tehingud I PÕHITEGEVUS osteti toorainet -3000 -3000 -3000 -9000 maksti palk ja töötaja maksud -2017 -2017 -2017 -6051 müüdi kaupa 6400 6800 6200 19400 kauba müügist 5120 4080 4960 14160 kauba müügist 2 1280 2720 sissetulek 11520 10880 11160 33560 väljaminek -5017 -5017 -5017 -15051 II INVESTEERIMINE osteti tootmisvahendid -240...
kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine [5]. Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [9:67]. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta eraldi arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu, 7 kvartali või aasta lõpus. Perioodilise süsteemi eeliseks on arvestuse lihtsus. See süsteem ei
a) olulised, alternatiiv- ja pöördumatud kulud b) muutuvad, püsi- ja segakulud c) ilmutatud, ilmutamata ja perioodikulud Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm3 Kontrolltöö 1.1 d) asendus- ja eelarvestatud kulud e) ükski ei ole õige 21. ( 2 p)Järgnevast ei arvestata tootmiskulude aruandes: a) kasutatud otsesed materjalid b) lõpetamata toodangu algjääk c) tootmise lisakulud d) valmistoodangu algjääk e) kõik ülaltoodud lülitatakse tootmiskulude aruandesse 22. (2 p)Toote X valmistamise kulud on: Otsene materjal ühikule 0,6 Otsene töö ühikule 0,12 Muutuvad üldkulud ühikule 0,06 Ühikukulud on arvestatud toodangumahule 1000. Summaarsed üldkulud, Püsiv üldkulu ühikule 0,02 toodangumahu 1100 ühikut puhul oleks: a) 878 b) 860 c) 880 d) 2200 e) võimatu määratleda antud info alusel
13. Majandustehingute kajastamisel finantsarvestuses ja aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. See on: Valige üks: a. Konservatiivsuse printsiip b. Majandusüksuse printsiip c. Arusaadavuse printsiip d. Olulisuse printsiip e. Sisu ülimuslikkuse printsiip 14. Firma maikuu krediitmüük on 800 000 eurot, millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui konto väärtusvähend algjääk on 15 000 eurot, siis milline on selle konto uus saldo pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist? Valige üks: a. 27 000 eurot b. 23 000 eurot c. 31 000 eurot d. 15 000 eurot 15. Hindade tõusu tingimustes annab LIFO Valige üks: a. Suurema puhaskasumi kui keskmise soetushinna rakendamisel b. Sama suure puhaskasumi kui FIFO c. Suurema puhaskasumi kui FIFO d. Väiksema puhaskasumi kui FIFO 16
kr Tulud-Kulud :227 000 krooni kasumit Rahavoo plaan Periood 1 kuu 2 kuu 3 kuu 2 kvartal 2 aasta pool kokku aast a Algjääk 0 -3000 1000 kr 25 000 kr 147 000 172 997 kr kr kr Müügi 15 000 20 000 40 000 195 000 kr 285 000 kr 555 000 kr laekumi kr kr kr ne Kauba 300 tk 400 tk 800 tk 1300 tk 1900 tk 5600 tk ost Tööjõu 9000 kr 9000 kr 9000 kr 27 000 kr 54 000 kr 108 000 kr kulu
Küsimus 6 Kui tihti tuleb läbi viia täielik inventuur Igal nädalal 2 korda 4 aasta jooksul 1 kord aastas 1 kord kuus Tagasiside Õige vastus on: 1 kord aastas . Küsimus 7 Kohustuslik bilansipäev raamatupidamisarvestuses on: Sellist mõistet ei eksisteeri Majandusaasta jooksul ükskõik milline kuupäev Majandusaasta esimene kuupäev Majandusaasta viimane kuupäev Tagasiside Õige vastus on: Majandusaasta viimane kuupäev . Küsimus 8 Ettevõtte laenu algjääk oli € 15 000 ja lõppjääk € 60 000. Kui ettevõte maksis aruandeperioodi jooksul tagasi € 20 000, siis aruandeperioodil võeti laenu: € 65 000 € 70 000 € 15 000 € 45 000 Tagasiside Õige vastus on: € 65 000. Küsimus 9 Ettevõttele kuuluvate masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250, omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 €
realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. VARUDE ARVESTUS Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse: 1. perioodiline arvestus 2. pidev arvestus Perioodiline arvestussüsteem: 1. vara muutumist igapäevaselt ei arvestata, 2. algjääk ja sissetulekud kajastatakse kuluna, 3. aruandeperioodi lõpus viiakse läbi inventuur ja tehakse kindlaks lõppjääk (koguseline), 4. arvutatakse allesoleva vara maksumus ja võetakse see varana arvele. * Väike ajakulu, ebatäpne, puudub üksikasjalik info, väheneb kontrollivõimalus (üle- ja puudujääk) Pidev arvestussüsteem: Kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse raamatupidamises koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri
Müügiprognoos tabel 1 Hind, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 72 72 72 72 72 Pearoad 105 105 105 105 105 Dessert 16 16 16 16 16 Kogused Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 205,63 411,27 1 028,17 1 096,58 1 850,70 Pearoad 318,17 636,34 1 590,86 1 696,71 2 863,55 Dessert 1 650,31 3 300,61 8 251,53 8 800,56 14 852,75 Müügitulu, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 14 806 29 611 74 028 78 954 133 250 Pearoad 33 313 66 625 166 563 177 646 ...
sisenemine 0 10 tualett 7 7 kiirus 9 7 teenindus 8 7 järjekorrad 8 5 kullerteenus 10 0 5.AASTA FINANTSARUANNE 2018.aasta 1. kvartal 2. kvartal 3. kvartal 4. kvartal Algjääk: 8 171,00 € 6 028,50 € 9 185,00 € - 5 204,50 € 37 36 11 38 TULUD KOKKU: 987,50 € 225,00 € 437,50 € 062,50 € Kasutada olev 46 42 20 32 raha: 158,50 € 253,50 € 622,50 € 858,00 €
Saavad kasutada ainult FIE'd kes kasutavad kassapõhist arvestust. Kahekordne kirjendamine: toimunud majandustehingu summa. on laialdaselt kasutust leidnud- sisemise kontrolli võimalus, lihtne koostada perioodiliselt bilanssi, lihtne selgitada majandustegevuse tulemust. Võimalikkus tuleneb sellest- iga maj.tehing kajastub vähemalt kahel kontol (ühe konto kreedit, teise deebet), aktiva ja passivakontode deebetil ja deebetil on vastupidine tähendus. Saldo e. algjääk- varade, kohustuste ja omakapitali jääk. Käive- maj.tehingute summa ilma saldota. (kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita) Aktivakonto lõppsaldo =deebet algsaldo+deebeti käive-kreediti käive, Passivakonto lõppsaldo=kreedit algsaldo+kreediti käive-deebeti käive. Kontoplaan- on raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja numbrite süstematiseeritud loetelu. Lihtlausend: ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga, nt. D ja K
Kokku 6310.03 12 OÜ Nanny24 3.3. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne näitab raha liikumist kuude lõikes. Antud tabel on koostatud 24 kuu kohta. Rahavoogude aruanne Nimetus 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5. kuu 6. kuu 7.kuu 8. kuu Raha algjääk 20 000 23 079 24 447 24 029 25 764 25 677 27 707 31 710 Püsiteenuse tulud 1588,5 2645 3548 4451 5258 6065 6113 6113 Lisateenuse 2250,0 tulud 4200 2250 0 2250 0 2250 4200 0 Kasutada olev raha 25 789 27 974 27 995 30 730 31 022 33 992 38 020 40 073 Kulud:
Tegevuskulud 2375 1 2375 Käivituskulud kokku 24 439 4 26 645 3.2 Tegevuskulud Kuluartikkel Summa Krediidi tagasimakse 1375 Liisingumakse 824 Elekter 100 Vesi ja Kanalisatsioon 76 Kulud kokku 2375 12 3.3 Likviidsusprognoos Nimetus Okt Nov Dets Jaan Veebr märts Algjääk 8561 10 086 12 201 14 836 17 471 20 106 Tulud teenuselt 3900 4490 5010 5010 5010 5010 Tulud kokku 3900 4490 5010 5010 5010 5010 Kasutada olev raha 10 086 12201 14 836 17 471 20 106 22 741 Liisingumakse 824 824 824 824 824 824 Krediidi 1375 1375 1375 1375 1375 1375 tagasimakse Elektri kulu 100 100 100 100 100 100
Küsimus 6 Küsimuse tekst Kui Firma A kasutab varude hindamisel FIFO meetodit ja Firma B kaalutud keskmise meetodit hindade pideva tõusu tingimustes, siis Vali üks: a. Firma A varude käibesagedus on väiksem kui Firmal B b. Firma A koguvara puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B c. Firma A müügikäibe puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B d. Firma A on debitoorse võla laekumissagedus suurem kui Firmal B Küsimus 7 Küsimuse tekst Kui firma varude algjääk oli 60000 ja lõppjääk 90000 , müügikäibe brutorentaablus 30% ja müügikäive 1200000, siis varude käibesagedus oli Vali üks: a. 13,33 b. 4,80 c. 11,20 d. 8,0 Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui koguvara puhasrentaablus on langenud ja müügikäibe puhasrentaablus tõusnud, siis põhjuseks võib olla Vali üks: a. maa soeta,mine aruandeperioodi lõpul b. mitte ükski eeltoodutest c. aktsiadividend (fondiemissioon) d
d) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas. 29. On teada järgmised andmed: Müügitulu 60 tk 90 kr/tk Algvaru 20 tk 70 kr/tk Ostud 80 tk 80 kr/tk Lõppvaru maksumus kaalutud keskmisel meetodil on: a) 7 800.-; b) 6 240.-; c) 4 680.-; d) 3 120.-. 30. Äriühingu brutokasum oli 800 000.-, soetatud varud 520 000.-, varude algjääk 140 000.- ja lõppjääk 120 000.-. Äriühingu müügitulu peaks olema: a) 1 320 000.-; b) 1 300 000.-; c) 1 340 000.-; d) 1 460 000.-; e) Mitte ükski eeltoodust. 31. Lausend D Võlad töövõtjale 73 000 K Maksuvõlad 73 000 kajastab: a) Maksuametile kanti üle maksuvõlg 73 000.- üksikisiku tulumaksu osas; b) Töötaja(te)le kirjutati maksudeklaratsiooni täitmiseks maksuametis 73 000.-;
kokku laekumine müügist 327 600 43 700 64400 59800 495 500 IV kvartali müügist jääb saamata 20%, s.o. 11 500 kr., mis jääb plaaniaasta lõpuks debitoorseks võlaks. 2. Tootmiseelarve Üleminevad jäägid e. soovitav varu peab moodustama 20% järgmise kvartali müügist. Plaaniaastale järgneva aasta I kvartali müük on kavandatud 20 toodet. I II III IV A I kv algjääk, tk 3 4 6 5 müük, tk 15 20 30 25 90 20 lõppjääk 4 6 5 4 tootmisvajadus, tk 16 22 29 24 91 3. Materjali soetamise eelarve Üleminevad materjali varud pevad moodustama 10% järgneva kvartali kulust. 1 le tootele kulub 10 kg materjali.
12. Juhul kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena: a. puudub igasugune mõju puhaskasumile b. puhaskasum on suurem c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14. Kaubavaru algjääk oli 80000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 150000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 60000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on: a) 90000 b) 230000 c) 130000 d) 170000 15. Bilansi mahtu ei mõjuta järgmine tehing a) materjali ostmine järelmaksmisega b) laenu tagasimaksmine c) raha laekumine varem esitatud arvete eest d) palgavõla väljamaksmine 16. Täida lünk. ...............
· Administratiivhoone amortisatsioon; · Valmiskauba ladustamiskulud; · Müügijuhi palk; · Turustuskulud. (3, 186-187) 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk). Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol ,,ostukulud", mitte püsival kontol ,,kaubad/ toore/ materjal". Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega. (1, 67) Arvestusperioodi jooksul realiseeritud varude kulusse kandmine on kajastatud Näites 1, mille tegemisel on kajastatud joonist 1. 6
2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine, kantakse sellelel poolele, kus on algsaldo varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3) Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel(deebetis) KONTO NIMI: Aluseks võetakse bilansi skeem ja kasumi aruande skeem, ning lisatakse või muudetakse kontosid(nimesid) vastavalt ettevõtte vajadusele(kasumiaruande skeem 1, lk 22) SALDO: Kontojääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. KONTOALG SALDO: Algjääk kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub alg bilansis. Aktiva kirjete summad vastavate kontode deebetisse, passiva kirjete suunad vastavate kontode kreedetisse. KÄIVE: Majandustehingusttulenevate muudaduste summa perioodi jooksul. DEEBETKÄIVE: Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. deebet käibeks(DK) KREEDITKÄIVE: Konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. kreedit käibeks. DEBITEERIMINE: Sissekande tegemine konto deebetisse.
2.Sisseostu eelarve Aprill Mai Juuni Kvartal Üleminev varu 165.75 175.5 97.5 438.75 Pluss:müügimaht 455 552.5 585 1592.5 Kokku vajadus 620.75 728 682.5 2031.25 Miinus:Algjääk 146 165.75 175.5 487.25 Kokku sisseostetud kaupa 474.75 562.25 507 1544 3.Müügi ja juhtimise eelarve Aprill Mai Juuni Kvartal Töötasu 75 75 75 225
hooajaline tegevus. Antud töös soosib asukoht peaaegu aastaringset tegevust. Jaanuse puhkemaja äriplaan 12 Rahavoogude aruanne Lisa 1 Nimetus 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4.kuu 5.kuu 6.kuu 7.kuu 8.kuu 9. kuu 10.kuu 11.kuu 12.kuu Raha algjääk 116400 91002 66504 49006 32008 14510 5912 814 3416 8118 13520 22122 Müügitulud 15000 18000 25000 25000 23000 33000 40000 48000 50000 51000 54000 60000 Kasutada olev raha 131400 109002 91504 aug.02 55008 47510 45912 48814 53416 59118 67520 82122 Kulud:
BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiaja...
passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel.
5,896 müüdud kauba kulu 5,903 telefon internett 6,351 autode kasutusrendi kulu 6,406 intressikulu 6,912 ruumide rendikulu 8,822 müüdud teenuste kulu 9,189 transpordi kulu kauba ja mater müügil 17,159 palgakulu 124,290 94,473 Deebet Kreedit Lõppjääk Tegevus Hind Kogus Summa Kogus Summa Kogus Summa Algjääk 11 8000 88000 Ostan 12 13000 156000 21000 244000 Ostan 13 5000 65000 26000 309000 17000 209000 9000 100000 17000 196000 9000 113000 Lifo Fifo
Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle. Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed:
mingi kindla projekti või lepingu raames. Juhul kui toodetavate (või ostetavate) objektide hulk on suur ning objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, on individuaalse hindamise meetod ebasobiv ning selle asemel tuleb kasutada kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. FIFO (first-in, first-out) meetodi rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse (või kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib
Kokku laekumised 150 000 220 000 740 000 260 000 1 380 000 Plaani aasta lõpuks jääb debitoorse võlana ülesse 60 000. 17 2.TOOTMISPLAAN Soovitav varu moodustab 20% järgmise kvartali müügi kogusest. Plaaniaasta järgmise aasta esimese kvartali müük on 12 000 toodet. I II III IV A I Algjääk, tk 1 000 3 000 4 000 2 000 1 000 Müük, tk 2 000 5 000 8 000 11 000 26 000 12 000 Lõppjääk, tk 3 000 4 000 2 000 2 400 2 400 Kokku tootmisvajadus, tk 4 000 6 000 6 000 11 400 27 400 3. MATERJALI VAJADUSTE PLAAN Ühe toote valmistamiseks vajatakse 5kg materjali, mis maksab 50 senti/kg. I II III IV A I
5) Vahendite olemasolu(serveerimis) 6) Köögi võimalusi 7) Roogade viimistlemiseks, serveerimiseks kuluv aeg 8) Töötajate oskus 9) Roogade pakkumisjärjekord 10) Toiduainete mitmekesisus 11) Toiduainete käsitlemise mitmekesisus 40. Mis on inventuur? Kirjelda toimumist Mõõdetakse, kaalutakse, loetakse kogu olemasolev kaup Lugemislehel peab olema toote nimi, mõõtühik, toote hind vastavalt möötühikule, kauba lugeja nimi, allkiri, kuupäev, aeg ja koht. Varude algjääk + ostud varude lõppjääk Registreerida säilimistähtaja ületanud kaubad 41. Kirjelda kliendikeskse teeninduse põhimõtteid. Kes on püsiklient? 42. Iseloomusta a la carte teenindust. Valmistama hakatakse alles siis, kui tellitakse, mitte ennem 43. Iseloomusta erinevaid toitlustusettevõtte tüüpe 1) Kohvik 2) Jäätise baar 3) Pubi 4) Baar 5) Mäkk 6) Hesburger 7) Tanklad 44. Millised on ettevalmistustööd söögisaalis enne ettevõtte avamist
nädal 15.nädal Kokku Asutamiskulud 5000 5000 Vahendite ost 27 000 27 000 Kokku 32 000 Lisa 3. I aasta likviidsusprognoos Nimetus Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Algjääk 4000 40663 41402 42178 4303 43846 45214 4636 4709 4822 4874 49454 0 4 6 1 4 3 Tulud I 8400 8423 8543 8522 8459 8926 8690 8433 8841 8324 8432 8836 juuksur Tulud II 8703 8756 8673 8774 8793 8882 8902 8846 8732 8635 8719 8694 juuksur
ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. · Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. · Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. · Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. · Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. · Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. · Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel.
Vali üks: Ei saa 12 kuuks edasi lükata õigusliku aluse puudumise tõttu Loodetakse hüvitada tavapärasest pikema talitlustsükli jooksul Hoitakse kauplemise eesmärgil On kohustuslik hüvitada 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu Tagasiside Õige vastus on: Loodetakse hüvitada tavapärasest pikema talitlustsükli jooksul Küsimus 16 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaubavaru algjääk(maksumus) oli 6 000 €, perioodi jooksul soetati kaupa 38 000 € eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 5 000 €. Müüdud kaupade omamaksumus on: Vali üks: 37 000 € 33 000 € 39 000 € 42 000 € Tagasiside Õige vastus on: 39 000 € Küsimus 17 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud
· Deebet on konto vasak pool. Või - et oleks parem, ütleme kohe sedapidi konto vasak pool on deebet ja konto parem pool on kreedit. Kuidas ja kuhu Sa neid deebeteid-kreediteid kirjutad, ei ole oluline (no kas vanamoodsasse ristikesse, suurele lehele, Exceli tabeli kahte tulpa jne), oluline on ainult see, et säiliks · Konto põhitunnused deebet ja kreedit, mis oleksid kajastatud alati kahepoolses tabelis. Kontole antakse ka nimetus ja number, algjääk, lõppjääk ning käive nende kahe vahel. Iga konto kuulub omaette kontoklassi, nii et klassimääratlus on samuti vajalik. Konto klassid Kontodest rääkides peab märkima, et erinevaid kontosid eristatakse teineteisest olenevalt konto iseloomust erineva klassikuuluvusega. Kontode klassideks (või konto poolteks, või suunaks, või veel milleks muuks neljandaks) nimetame me konto iseloomust tulenevat vajadust saldo suunamiseks kas deebetisse või kreeditisse
Nagu juba mainitud on annuiteetmaksete puhul tegemist perioodiliste (igakuine, kvartaalne, harvem poolaastane) ühesuuruste summade maksmisega. Oletame, et laenusumma on 100000 krooni, tähtaeg on kolm aastat ning intressimäär 12% aastas. Leida annuiteetmakse suurus ja tuua ära annuiteetmaksegraafik. A= PVA / PVIFAi,n = 100000/2,4018=41635 Periood Laenu Laenumakse Intressimakse Põhiosa Laenu algjääk tagasimakse lõppjääk 1. aasta 100000 41635 12000 29635 70365 2. aasta 70365 41635 8444 33191 37174 3. aasta 37174 41635 4461 37174 0 Kokku 124905 24905 100000
Kulud kokku 44436 3.3. Likviidsusprognoos Vaadeldakse reaalset raha liikumist nii kassas kui ka pangaarvel kuude lõikes Seega amortisatsiooni ei arvestata Koostada kaheks aastaks; kui ettevõte on kahjumis, siis kolmeks aastaks Kui tekib miinussaldo, siis tuleb kas kulusid vähendada või võtta hooajalist laenu (ja lisada laenu tagasimakse graafik) Nimetus jaan veebr märts apr mai juuni Algjääk 139388 131312 134236 166520 215164 309328 Tulud majutusest 26360 32360 46720 63080 118600 138500 Tulud üürist 10000 15000 30000 30000 20000 20000 Tulud kokku 36360 47360 76720 93080 138600 158500 Kasutada olev raha 175748 178672 210956 259600 353764 467828
Ettevõtte peab valima omale sobiva arvestussüsteemi, kas perioodilise või pideva, ning peab fikseerima sobiva varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseermistehinguid. Pearaamatu kontodel tehakse sissekandeid alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [26: 68]. Varude arvetuse perioodilise süsteemi puhul ei peeta arvestust varude lõppjäägi ega müüdud kaupade omamaksumuse kohta. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta erali arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu, kvartali või aasta lõpus [2: 213]. Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol Ostukulud, mitte
tootmine ületab müüki ja valmistoodang kuhjub ladudesse ning vastupidi, leidub perioode, mil varud vähenevad väga kiiresti (viide 2). Kui tootmisettevõttes koostatakse tootmisplaan, siis kaubanduses on selleks kauba sisseostu plaan. OÜ Õunakese tootmisplaan on vaid naturaalühikutes ja üleminevaks jäägiks ehk soovitavaks varuks on 20% järgmise kvartali müügist. Plaaniaastale järgneva aasta I kvartali müük on plaanitud 25000 tk. ja plaaniaasta algjääk 6000 tk. on laoinventuuriga kindlaks tehtud kogus.(vt.Tab. 3). 3.Tootmisplaan Plaaniaastale I kv II kv III kv IV kv Aasta järgnev I kv. Varu algjääk tk 6 000 7 000 8 000 3 000 6 000 müügi kogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 25 000
Lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetusmaksumuses. Meetodi rakendamiseks: 1) arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodi kulu rahas arvutatakse samuti saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK – LÕPPJÄÄK FIFO on hindamismeetod, kus kuludesse kandmine toimub kauba (materjali)partiide sissetuleku järjekorras (kuludesse kantakse esimesena kauba algjääk, siis sissetulnud esimene kaubapartii, seejärel teine jne), hinnatuna vastava kaubapartii soetusmaksumuses. Bilansis hinnatakse kauba lõppjääk viimas(t)ena sissetulnud kaubapartii(de) soetushinnas. Aruandeperioodil müüdud kauba soetusmaksumus leitakse saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK – LÕPPJÄÄK Lausendid kauba ja materjalide kuluks kandmisel: a) kauba kuluks kandmine peale selle müüki D kaubad, toore, materjal ja teenused K ostetud kaubad müügiks
tehing b) laenu tagasimaksmine c) raha laekumine varem esitatud arve eest d) palgavõla väljamaksmine 8. Firma omakapitali jääk aasta lõpul on a) 4 200 000 6 000 000 krooni, aasta jooksul saadi b) 7 800 000 kahjumit 800 000 krooni ning 1 000 000 c) 7 000 000 krooni eest emiteeriti uusi aktsiaid. d) 5 800 000 Omakapitali algjääk oli 9. Firma laenuvõla algjääk oli 450 000 a) 400 000 krooni ja lõppjääk 600 000 krooni. Kui b) 250 000 Firma maksis aruandeperioodi jooksul c) 350 000 tagasi 200 000 krooni, siis d) 150 000 aruandeperioodil võeti laenu 10.Ei ole tõsi, et a) kohustiste kontode saldod vähenevad debiteerimise tulemusel b) bilansi vasemal pool asuvate kontode
Teise aasta tegevuse lõppedes on ettevõte kuu lõppjääk positiivne. Teise aasta lõpuks on pool pangalaenust juba tasutud. Likviidsusprognoos välja toodud tabelis 12. Puhkemaja Tabel 12 Likviidsusprognoos Nimetus Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Algjääk 18 132 16 601 14 754 13 437 12 576 11 694 10 524 8 890 6 980 Tuba /1öö talveperioodil 0 0 0 0 0 0 1 696 1 542 1 388 Terve maja/1 öö talveperioodil 0 0 0 0 0 0 167 167 83 Tuba /1öö suveperioodil 1 500 1 500 1 833 2 167 2 167 2 000 0 0 0
Toetus Raha välja fin.teg. 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 000 5 000 Finants.kohustuste tasum. 5 000 5 000 SALDO 5 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -5 000 0 Raha algjääk 0 3 600 2 600 1 934 1 268 602 2 536 4 470 6 404 8 338 10 272 12 206 0 123 Raha sisse kokku 10 200 5 200 7 200 7 200 7 200 12 400 12 400 12 400 12 400 12 400 12 400 12 400 800
Deebetkontodele kirjendamist (summade kandmist) nimetatakse debiteerimiseks ja kreeditkontodele kirjendamist nimetatakse krediteerimiseks. Käiveteks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägita ehk saldota), seega deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse deebetkäiveteks ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse kreeditkäiveteks. AKTIVAKONTO Konto MATERJALID Deebet Kreedit 1. Algjääk e. algsaldo (deebet-algsaldo) vahendite jääk perioodi alguseks 2. Käive vahendite suurenemine (debiteerimine) 3. Käive vahendite vähenemine (krediteerimine) ehk kreeditkäive 4. Lõppsaldo vahendite jääk perioodi lõpuks (deebet-lõppsaldo) 17 PASSIVAKONTO Konto ARVELDUSED TARNIJATEGA
annaabi.ee 
