Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITA...
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud l...
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised n...
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
........................................... 24 Lisa 3 (Inventuur) ...................................................................... 25 Lisa 4 (Päevaraamat) .................................................................. 26 Lisa 5 (Kontoraamat) ................................................................. 27 Lisa 6 ( Pearaamat) ...................................................................... 28 Lisa 7 (Bilansiskeem lihtsustatult) .............................................. 29 Lisa 8 (Bilansiskeem) ................................................................. 30 Sissejuhatus Kui isik, kelle maksustatav käive ületab tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 16 000 eurot, tekib tal maksude kohustus (KMS § 22 lg 1). 2013. aastal on Eesti tulumaksu kinnipidamise määr 21%, maksuvaba tulu 144 eurot kuus, täiendav maksuvaba tulu pensioni
Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võlad ehk nõuded * võlad kaupmehele (tarnija, hankija)
Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 6.Esita bilansiskeem. Aktiva (varad) Passiva (kohustused ja omakapital) Käibevara Lühiajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva (varad) kokku: Passiva (kohustused ja omakapital) kokku: 7.Millistest kuludest koosneb müüdud kauba kulu tootmisettevõtte puhul?
Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad
Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad
Perioodikulud · üldhalduskulud kõik administratiivsed kulud, ruumide, seadmete amortisatsioon, täiendõpe jne · turustuskulud kalkuleeritav, kõik turustusega seotud kulud, müügimeeste palk, müügikulud, reklaam, valmistoodangu ladu, varade amortisatsioon jne · muud ärikulud kohalikud maksud, eelmiste perioodide kahjum, kingitused, annetused jm. 9 BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA · AKTIVA = VARAD · PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansiskeem AKTIVA (vara) KÄIBEVARA · Raha ja pangakontod · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku · Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku
• Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum • Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega • Erandid – Statistikaamet – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; – Tervise Arengu Instituut f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud,
ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale § 451 [Kehtetu RT I 2009, 54, 363 jõust. 01.01.2010] 8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE §-d 46--58. [Käesolevast tekstist välja jäetud] §59. Seaduse kohaldamine Eesti Pangale §60. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine §61. Raamatupidamise Toimkonna liikmete volituste jätkumine §611. Erisused eurole üleminekul §62. Seaduse jõustumine Lisa 1 - BILANSISKEEM Lisa 2 - KASUMIARUANDE SKEEMID Lisa 3 - AASTAARUANDE LISAD Ettevõtte maksud · tulumaks - 21% · sotsiaalmaks - 33% · töötuskindlustusmaks - 1% (tööandja töötuskindlustusmaks) ; 2% (töötaja bruto summast) · käibemaks - 20% erisoodustusmaksud - tuleb tasuda sõiduauto kasutamise, lähetuste, töötervishoiu kulutuste ja muudel juhtudel. ÜLESANDED ÕPIKUST ÜLESANNE 5-9 Maksud ja maksed töötasult, tööjõukulud
aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aeganõudvamalt rahaks muudetavad varad. Kuid maailmas esineb ka riike, kus bilanss koostatakse likviidsuse kasvamise järjekorras, kus esmalt on esitatud kõige vähem likviidsemad varad ja neile järgnevad kogema likviidsustasemega varad. Lähim näide, kus selline bilansiskeem kasutusel on, on Läti.
3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad, seadmed, tööriistad, inventar) 4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA: kohustused ja omakapital koosneb: – lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused) - pikaajalised kohustused (pikaajalised pangalaenud) üle 1. aasta tähtaeg - omakapital (aktsiakapital, osakapital) – reservid – vaba omakapital( eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande perioodi kasum/kahjum) BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused: Pangakontol 70000 Lühiajalised pangalaenud 15500 Deebitorid 16300 Võlad hankijatele/tarnijatele 19000
· Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum · Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega · Erandid Statistikaamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; Tervise Arengu Instituut f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud,
*Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. *Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega Erandid: Statistikaamet;Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;Tervise Arengu Instituut. Bilansiskeem ja põhiseosed- Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara = Kapital = Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad, vara on investeerimine ja vara soetamise allikad on finantseerimine Investeerimine=finantseerimine Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 4. Kulude klassifikatsioone-
Omakapital raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Omakapitali suurus sõltub vara ning kohustuste õigest ja õiglasest määratlemisest ning hindamisest. 2. Vara koostis ja vara katteallikad kajastuvad bilansis liigendatult bilansikirjetel. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. 3. Bilanss omab kindlat struktuuri. Lisas on toodud raamatupidamisseadusega sätestatud bilansiskeem. RPS kohustab raamatupidamiskohustuslasi järgima seaduses etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada. 4. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel järgmised muudatused. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatu- pidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. AKTIVA PASSIVA
..................................................... 50 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMINE ........................................... 53 5.1 Raamatupidamise aastaaruande eesmärk........................................................................ 53 5.2 Raamatupidamise aastaaruannete koostamise alusprintsiibid ........................................ 53 5.3 Raamatupidamise aastaaruande koostisosad .................................................................. 54 LISA 1 Bilansiskeem ................................................................................................................ 56 LISA 2 Ülesanne ...................................................................................................................... 58 LISA 3 Kasumiaruande skeemid .............................................................................................. 60 Kasutatud allikad ...................................................................................................
Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised Raha finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Varud Materiaalne põhivara 2. PÕHIVARA Immateriaalne põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 3. Passiva: 4. 5. Bilansiskeem: 6. AKTIVA(VARA) PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) 7. 8. Käibevara 9. Kohustised: Lühiajalised Pikaajalised 10.Põhivara 11.Omakapital: Omanike sissemakstud kapital Reservid Jaotamata kasum 12
MTA-le väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. * Millistest osadest koosneb majandusaasta aruanne. Raamatupidamise aruande põhiaruanded. Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja RP aastaaruandest. RP põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne * Aruanded bilanss ja kasumiaruanne. Kuidas (mille alusel ja millises järjekorras) aruanne koostatakse. Mida saab sealt ettevõtte kohta teada.Vaadake üle nii kohustuslik bilansiskeem kui ka kasumiaruande skeem. Mida need aruanded ettevõtte kohta ,,räägivad", st mida sealt teada saab. Bilanss on aruanne, mis näitab ettevõtja varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Kasumiaruanne kajastab ettevõtja tulude ja kulude suurust summaarselt aruandeaasta algusest, tuues välja tegevuse tulemuse. 10. Inventuurid. Kuidas inventuure tehakse ja miks need on RP-s vajalikud. Mida tuleb inventeerida.
ole otstarbekas selle tootega minna. 3D origami Luik Antud toode oli meie toodete valikust suurim ja seega kõige kallim. Sellest tulenevalt tegime neid ainult mõned üksikud. Laatadel täheldasime, et nii suurte toodete järgi soovi ei olnud. 3D origami liblikas Liblikas oli tootmise kohalt lihtsaim ja seega saime müüa seda odava hinnaga. Siiski müügitulemus antud tootel ei olnud väga hea, sest toode paistab välja habras. Bilansiskeem AKTIVA euro Raha 183,9 Materjalid ja varud - Põhivara - Kokku 183,9 PASSIVA euro Võlad - Aktsiakapital 60 Aruandeperioodi kasum 123,9
Arvestus arvelduskontol Varade ja kohustuste tasaarvestus Varude arvestus Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara mahakandmine Amortisatsiooni arvestus Väikevara Aruannete koostamise kord Lisad 3 1) Kontoplaan 2) Bilansiskeem 3) Kasumiaruande skeem 4) Majanduavanss 5) Lähetusavanss Osaühingul on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast. Raamatupidamise sise-eeskiri kinnitatakse osaühingu põhikirjas sätestatud korras. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 5 1.BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD..........
3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad, seadmed, tööriistad, inventar) 4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA: kohustused ja omakapital koosneb: – lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused) - pikaajalised kohustused (pikaajalised pangalaenud) üle 1. aasta tähtaeg - omakapital (aktsiakapital, osakapital) – reservid – vaba omakapital( eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande perioodi kasum/kahjum) BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused: Pangakontol 70000 Lühiajalised pangalaenud 15500 Deebitorid 16300 Võlad hankijatele/tarnijatele 19000
n Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla lühem n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla pikem, kuid mitte üle 18 kuu 3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital
Raamatupidamiskohustuslase kohustised ja omakapital (passiva) Kohustised Lühiajalised kohustised- maksetähtaeg kuni aasta; lühilaenud; kreditoorne lühivõlg (ajutine võlg teisele) Pikaajalised kohustised- pikklaenud, liising Omakapital Seotud omakapital- Aktsia-või osakapital, Reservid Vaba omakapital- Aruandeaasta kasum, Eelmiste aastate jaotamata kasum vara = kohustised + omakapital ehk käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital Bilansiskeem AKTIVA(VARA): Käibevara Põhivara PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL): KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised OMAKAPITAL Omanike sissemakstud kapital Reservid Jaotamata kasum Bilansivõrrand ALGSEIS + SISSETULEK = VÄLJAMINEK + LÕPPSEIS ehk LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK -VÄLJAMINEK MAJANDUSSÜNDMUSTE KAJASTAMINE RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRANDIST LÄHTUDES Sündmus- varas, kohustistes ja omakapitalis toimuvate muutuste allikas või põhjus.
*Taandame kindlustusekvivalentsed rahavood praegusesse hetke riskivaba intressimääraga. * Kasutama NPV otsustamise kriteeriumit, kus tulunormi asemel on tõkkenormiks riskivaba intressimäär. Riski arvestav diskontomäär - *Suurendame vastavalt riskile diskonteerimismäära. *Taandame rahavood praegusesse hetkesse riskiga kohandatud diskonteerimismäära järgi. *Kasutame otsustamiseks tavalise NPV kriteeriumi, kus tõkkenormiks on riski arvestav diskoneetimismäär. 10) Bilansiskeem AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud
..............................................................25 Tabel 5...........................................................................................................................28 Kokkuvõtte................................................................................................................................30 Kirjand......................................................................................................................................32 Lisa 1 Bilansiskeem (raamatupidamise seadus lisa 1)..............................................................33 Lisa 2 Bilansikirjete selgitus.....................................................................................................35 3 Sissejuhatus. Igapäevases majandustegevuses ettevõtted tegutsevad koos oma äripartneriga, selle
raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aega nõudvamalt rahaks muudetavad varad. 5. Varade ja kohustiste lühi- ja pikaajaline eristamine Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks.
finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). © 2014. Janek Keskküla 18 Bilansiskeem Lisa nr 31.12.2012 31.12.2011 VARAD Käibevara Raha 2 Finantsinvesteeringud 3 Nõuded ja ettemaksed 4 Varud 13 Bioloogilised varad 17 Müügiootel põhivara 14 Kokku käibevara Põhivara
BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st
vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali ; Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed Kasum (kahjum) - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Bilansiskeem LÜHIAJALISED KOHUSTISED* K Laenukohustised V KÄIBEVARAD* O Võlad ja saadud ettemaksed Raha H Eraldised* A Finantsinvesteeringud U Sihtfinantseerimine Nõuded ja tehtud ettemaksed S
Kajastamine kirjeldatud RTJ 14 Saadud tasud MTÜ liikmetelt kajastatakse tuluna selles perioodis, mille eest need on tasutud. saadud annetused ja toetused jaotatakse Sihtotstarbelised Mittesihtotstarbelised Annetused ja toetused põhikapitali Teenuste ja maksete vahendamisel kajastub tulude ja kulude aruandes ainult vahendamisest saadud netotulu ja netokulu Bilansi koostamisel sarnaselt äriühingutega RPS-i lisas 1 toodud bilansiskeem mõiste "omakapital" asemel üldjuhul mõiste "netovara" tegevuse eripärast olenevalt võib jagada Kapital Reservid eelmiste perioodide akumuleeritud tulem aruandeperioodi tulem Tulude ja kulude aruande skeem RTJ-i 14 lisas kirjeid võib liigendada, täiendada või ära jätta nii, et aruanne annab parima ülevaate MTÜ ja SA saadud vahenditest ning nende kasutamisest
Ettevõtte asutamisel võrdub omakapital omanike poolt sissemakstud kapitaliga. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel (vt RS lisas 1 toodud bilansiskeemi) ja bilansi kohustuste kirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjestuses kuuluvad kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil. IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused näidatakse eespool, likviidsem ja lühiajaline loetelu lõpus. IAS nõuab ligikaudu 15 bilansikirje väljatoomist. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid ja kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi loetavusele. Alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist võib ebaolulisi kirjeid avaldada summeeritult.
NETOAKTIVAD bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma. AAŽIO aktsiate emiteerimisel (aktsiate esmamüügil) üle või alla nominaalväärtuse saadud summa. OMAAKTSIAD ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad ettevõtte aktsiad. 38 BILANSISKEEM AKTIVA PASSIVA 39 Käibevara Kohustused Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused Aktsiad ja muud väärtpaberid Võlakohustused Nõuded ostjate vastu Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgneval perioodil Ostjatelt laekumata arved Laenud krediidiasutustelt
kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma. AAZIO aktsiate emiteerimisel (aktsiate esmamüügil) üle või alla nominaalväärtuse saadud summa. OMAAKTSIAD ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad ettevõtte aktsiad. 23 BILANSISKEEM AKTIVA PASSIVA Käibevara Kohustused Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused Aktsiad ja muud väärtpaberid Võlakohustused Nõuded ostjate vastu Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgneval perioodil
tegemist kas aktiva- või passivakirjega. Aktivakirje koosneb ettevõtte lühiajalisest ja pikaajalisest varast (lühiajalised varad e. käibevara ja pikaajalised varad e. põhivara). Passivakirje iseloomustab ettevõtte lühiajalisi ja pikaajalisi kohustusi ja omakapitali koostist. Bilansi aktivakirjete üldsumma võrdub passivakirjete üldsummaga. 13 Bilansiskeem PASSIVA AKTIVA PASSIVAKONTOD AKTIVAKONTOD (Varade moodustamise (Varad) allikad) RAHA KOHUSTISED
annaabi.ee 
