Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITA...
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud l...
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised n...
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
3 Bilanss Raamatupidamine algab bilansiga ja lõpeb bilansiga. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8) Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital).
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võl...
Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 6.Esita bilansiskeem. Aktiva (varad) Passiva (kohustused ja omakapital) Käibevara Lühiajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva (varad) kokku: Passiva (kohustused ja omakapital) kokku: 7.Millistest kuludest koosneb müüdud kauba kulu tootmisettevõtte puhul?
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Ma...
• Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum • Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega • Erandid – Statistikaamet – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; – Tervise Arengu Instituut f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud,
ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale § 451 [Kehtetu RT I 2009, 54, 363 jõust. 01.01.2010] 8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE §-d 46--58. [Käesolevast tekstist välja jäetud] §59. Seaduse kohaldamine Eesti Pangale §60. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine §61. Raamatupidamise Toimkonna liikmete volituste jätkumine §611. Erisused eurole üleminekul §62. Seaduse jõustumine Lisa 1 - BILANSISKEEM Lisa 2 - KASUMIARUANDE SKEEMID Lisa 3 - AASTAARUANDE LISAD Ettevõtte maksud · tulumaks - 21% · sotsiaalmaks - 33% · töötuskindlustusmaks - 1% (tööandja töötuskindlustusmaks) ; 2% (töötaja bruto summast) · käibemaks - 20% erisoodustusmaksud - tuleb tasuda sõiduauto kasutamise, lähetuste, töötervishoiu kulutuste ja muudel juhtudel. ÜLESANDED ÕPIKUST ÜLESANNE 5-9 Maksud ja maksed töötasult, tööjõukulud
aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aeganõudvamalt rahaks muudetavad varad. Kuid maailmas esineb ka riike, kus bilanss koostatakse likviidsuse kasvamise järjekorras, kus esmalt on esitatud kõige vähem likviidsemad varad ja neile järgnevad kogema likviidsustasemega varad. Lähim näide, kus selline bilansiskeem kasutusel on, on Läti.
4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA: kohustused ja omakapital koosneb: – lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused) - pikaajalised kohustused (pikaajalised pangalaenud) üle 1. aasta tähtaeg - omakapital (aktsiakapital, osakapital) – reservid – vaba omakapital( eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande perioodi kasum/kahjum) BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused: Pangakontol 70000 Lühiajalised pangalaenud 15500 Deebitorid 16300 Võlad hankijatele/tarnijatele 19000
Majandusaasta aruande taksonoomia · Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum · Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega · Erandid Statistikaamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; Tervise Arengu Instituut f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud,
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
Omakapital raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Omakapitali suurus sõltub vara ning kohustuste õigest ja õiglasest määratlemisest ning hindamisest. 2. Vara koostis ja vara katteallikad kajastuvad bilansis liigendatult bilansikirjetel. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. 3. Bilanss omab kindlat struktuuri. Lisas on toodud raamatupidamisseadusega sätestatud bilansiskeem. RPS kohustab raamatupidamiskohustuslasi järgima seaduses etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada. 4. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel järgmised muudatused. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatu- pidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. AKTIVA PASSIVA
...................................................... 50 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMINE ........................................... 53 5.1 Raamatupidamise aastaaruande eesmärk........................................................................ 53 5.2 Raamatupidamise aastaaruannete koostamise alusprintsiibid ........................................ 53 5.3 Raamatupidamise aastaaruande koostisosad .................................................................. 54 LISA 1 Bilansiskeem ................................................................................................................ 56 LISA 2 Ülesanne ...................................................................................................................... 58 LISA 3 Kasumiaruande skeemid .............................................................................................. 60 Kasutatud allikad ....................................................................................................
Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised Raha finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Varud Materiaalne põhivara 2. PÕHIVARA Immateriaalne põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 3. Passiva: 4. 5. Bilansiskeem: 6. AKTIVA(VARA) PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) 7. 8. Käibevara 9. Kohustised: Lühiajalised Pikaajalised 10.Põhivara 11.Omakapital: Omanike sissemakstud kapital Reservid Jaotamata kasum 12
MTA-le väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. * Millistest osadest koosneb majandusaasta aruanne. Raamatupidamise aruande põhiaruanded. Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja RP aastaaruandest. RP põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne * Aruanded bilanss ja kasumiaruanne. Kuidas (mille alusel ja millises järjekorras) aruanne koostatakse. Mida saab sealt ettevõtte kohta teada.Vaadake üle nii kohustuslik bilansiskeem kui ka kasumiaruande skeem. Mida need aruanded ettevõtte kohta ,,räägivad", st mida sealt teada saab. Bilanss on aruanne, mis näitab ettevõtja varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Kasumiaruanne kajastab ettevõtja tulude ja kulude suurust summaarselt aruandeaasta algusest, tuues välja tegevuse tulemuse. 10. Inventuurid. Kuidas inventuure tehakse ja miks need on RP-s vajalikud. Mida tuleb inventeerida.
ÕF BRS Anti Bertel, Merko Susik, Ott Reppo Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 11. klass Juhendaja: Mari Suurväli 2012/2013 Õpilasfirma BRS asutamise dokumendid Õpilasfirma BRS asutamiskoosoleku protokoll Pärnus 10. Oktoober 2012 Osa võtsid: Anti Bertel, Ott Reppo, Merko Susik Koosolekut juhatas: Anti Bertel Protokollis: Ott Reppo Päevakord: 1)Õpilasfirma toote või teenuse valimine 2)Õpilasfirma tegevjuhi valimine 3)Õpilasfirma nime valimine 4)Õpilasfirma algkapitali suuruse määramine 5)Õpilasfirma põhikirja kinnitamine 1. Kuulati ära Anti Berteli ettepanek toote valimiseks. Otsustati: hakata pakkuma 3D origami tooteid 2. Õpilasfirma tegevjuhi kandidaatideks esitati Anti Bertel ja Merko Susik .Toimus salajane hääletamine. Otsustati: salajase...
Arvestus arvelduskontol Varade ja kohustuste tasaarvestus Varude arvestus Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara mahakandmine Amortisatsiooni arvestus Väikevara Aruannete koostamise kord Lisad 3 1) Kontoplaan 2) Bilansiskeem 3) Kasumiaruande skeem 4) Majanduavanss 5) Lähetusavanss Osaühingul on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast. Raamatupidamise sise-eeskiri kinnitatakse osaühingu põhikirjas sätestatud korras. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 5 1.BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD...........
4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA: kohustused ja omakapital koosneb: – lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused) - pikaajalised kohustused (pikaajalised pangalaenud) üle 1. aasta tähtaeg - omakapital (aktsiakapital, osakapital) – reservid – vaba omakapital( eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande perioodi kasum/kahjum) BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused: Pangakontol 70000 Lühiajalised pangalaenud 15500 Deebitorid 16300 Võlad hankijatele/tarnijatele 19000
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitami...
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
*Taandame kindlustusekvivalentsed rahavood praegusesse hetke riskivaba intressimääraga. * Kasutama NPV otsustamise kriteeriumit, kus tulunormi asemel on tõkkenormiks riskivaba intressimäär. Riski arvestav diskontomäär - *Suurendame vastavalt riskile diskonteerimismäära. *Taandame rahavood praegusesse hetkesse riskiga kohandatud diskonteerimismäära järgi. *Kasutame otsustamiseks tavalise NPV kriteeriumi, kus tõkkenormiks on riski arvestav diskoneetimismäär. 10) Bilansiskeem AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud
...............................................................25 Tabel 5...........................................................................................................................28 Kokkuvõtte................................................................................................................................30 Kirjand......................................................................................................................................32 Lisa 1 Bilansiskeem (raamatupidamise seadus lisa 1)..............................................................33 Lisa 2 Bilansikirjete selgitus.....................................................................................................35 3 Sissejuhatus. Igapäevases majandustegevuses ettevõtted tegutsevad koos oma äripartneriga, selle
raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aega nõudvamalt rahaks muudetavad varad. 5. Varade ja kohustiste lühi- ja pikaajaline eristamine Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks.
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud...
BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majandusl...
Kajastamine kirjeldatud RTJ 14 Saadud tasud MTÜ liikmetelt kajastatakse tuluna selles perioodis, mille eest need on tasutud. saadud annetused ja toetused jaotatakse Sihtotstarbelised Mittesihtotstarbelised Annetused ja toetused põhikapitali Teenuste ja maksete vahendamisel kajastub tulude ja kulude aruandes ainult vahendamisest saadud netotulu ja netokulu Bilansi koostamisel sarnaselt äriühingutega RPS-i lisas 1 toodud bilansiskeem mõiste "omakapital" asemel üldjuhul mõiste "netovara" tegevuse eripärast olenevalt võib jagada Kapital Reservid eelmiste perioodide akumuleeritud tulem aruandeperioodi tulem Tulude ja kulude aruande skeem RTJ-i 14 lisas kirjeid võib liigendada, täiendada või ära jätta nii, et aruanne annab parima ülevaate MTÜ ja SA saadud vahenditest ning nende kasutamisest
Ettevõtte asutamisel võrdub omakapital omanike poolt sissemakstud kapitaliga. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel (vt RS lisas 1 toodud bilansiskeemi) ja bilansi kohustuste kirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjestuses kuuluvad kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil. IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused näidatakse eespool, likviidsem ja lühiajaline loetelu lõpus. IAS nõuab ligikaudu 15 bilansikirje väljatoomist. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid ja kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi loetavusele. Alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist võib ebaolulisi kirjeid avaldada summeeritult.
NETOAKTIVAD bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma. AAŽIO aktsiate emiteerimisel (aktsiate esmamüügil) üle või alla nominaalväärtuse saadud summa. OMAAKTSIAD ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad ettevõtte aktsiad. 38 BILANSISKEEM AKTIVA PASSIVA 39 Käibevara Kohustused Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused Aktsiad ja muud väärtpaberid Võlakohustused Nõuded ostjate vastu Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgneval perioodil Ostjatelt laekumata arved Laenud krediidiasutustelt
kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma. AAZIO aktsiate emiteerimisel (aktsiate esmamüügil) üle või alla nominaalväärtuse saadud summa. OMAAKTSIAD ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad ettevõtte aktsiad. 23 BILANSISKEEM AKTIVA PASSIVA Käibevara Kohustused Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused Aktsiad ja muud väärtpaberid Võlakohustused Nõuded ostjate vastu Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgneval perioodil
tegemist kas aktiva- või passivakirjega. Aktivakirje koosneb ettevõtte lühiajalisest ja pikaajalisest varast (lühiajalised varad e. käibevara ja pikaajalised varad e. põhivara). Passivakirje iseloomustab ettevõtte lühiajalisi ja pikaajalisi kohustusi ja omakapitali koostist. Bilansi aktivakirjete üldsumma võrdub passivakirjete üldsummaga. 13 Bilansiskeem PASSIVA AKTIVA PASSIVAKONTOD AKTIVAKONTOD (Varade moodustamise (Varad) allikad) RAHA KOHUSTISED
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
