arvele kuna arvab, et tolle aegne seadusandlus ja kontroll olid kehvapoolsed. Nõukogude aegsed andmed on aga ebausaldusväärsed kuna toimus väärandmete avaldamine, et kapitalismileerile näidata asju paremas valguses kui need olid. Viimaste aastate statistika näitab, et levinuimad kutsehaigused on põhjustatud ülepingutusest, mürast ja monotoonsetest liigutustest. Muude ohutegurite põhjustatud kutsehaigusi esineb harvem. Viimase kolme aasta enim esinenud kutsehaigus on karpaalkanali sündroom, mis esineb tihti keskealistel naistel, kes teevad füüsilist tööd. Veel võib välja tuua müratekkelise kuulmisnõrkuse, mida on samal ajal samas suurusjärgus registreeritud. Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord Kutsehaigestumisest teatamise, uurimise ja registreerimise kord on toodud Vabariigi Valitsuse määruses, mis on kehtestatud ,,Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse" § 24 lõike 6 alusel.
Tervishoid ja tööohutus: kordamine tööks 1. TTOS Tervishoidu ja tööohutuse seadus, mille eesmärk on tagada töötajatele ohutu ja turvaline töökeskkond. 2. TKK Töökeskkond ehk koht, kus inimene oma tööd teeb, seal võivad olla erinevad ohutegurid, kuid need ei tohi ohustada inimest ega ületada piirnorme. 3. TTH Töötervishoid on töötaja tervishoid, mis seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises. Näiteks: tervisekontroll, tervisetõend, hügieen, kätepesu, vaktsineerimine. 4. TO Tööohutus ehk erinevad meetmed, abinõud, et töökeskkond oleks ohutu ja turvaline. Näiteks tööandja peab tagama: isikukaitsevahendid, eeskirjad, nõuded, kasutusjuhendid, koolitused, väljaõpe, juhendamine, õiged töövõtted jne. 5. Piirnorm arvnäitaja, mis iseloomustab se...
tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töökeskkonna ohutegurid Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur- ja niiskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused jne Keemilised Bioloogilised: bakterid, viirused, seened jne Füsioloogilised: füüsilise töö raskus, üleväsimus jne Psühholoogilised: tööstress Tööõnnetus ja kutsehaigus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur. Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise ja
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr:1 Nimi:Oskar Kuupäev: Seadusandluse uurimine I Kursus:2 10.09.2012 Täiendanud: Jana Paju Autor: TTÜ Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetega. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www....
puhul.Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, ootamata arsti teatise saamist. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid. KUTSEHAIGUS Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. OHUTUSJUHEND KORISTAJALE Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: 6 - liikumistee eritasapinnalisus (oht komistada, kukkuda); - libastumine või kukkumine määrdunud või märjal põrandal;
elektrienergial töötavatel õmblusmasinatel. Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma meeldivalt ja turvaliselt. Õmblejate töögraafik lähtub EV Töö- ja puhkeaja seadusest ning seonduvatest õigusaktidest. Üldjuhul töötavad nad vahetusteta 8 tunnise tööpäevaga. Sõltuvalt õmblusettevõttest võivad õmblejad töötada ka kahes vahetuses. TÖÖÕNNETUS, KUTSEHAIGUS Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise ja vormistama tööõnnetuse raporti 10 tööpäeva jooksul ning esitama selle Tööinspektsioonile allkirjastatult. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna
6. ettevõtte andmeid õnnetusjuhtumite ja haigestumiste kohta jms. 9) TERVISEKONTROLL Tervisekontroll algab esmase (eelnev, esimene) tervisekontrolliga, mis viiakse läbi tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti poolt antud ajavahemiku järel (perioodiline), kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Tervisekontrollilie eelneb riskianalüüs. 10) Tööga seotud haigus, kutsehaigus, tööõnnetus. Preventsioon (ennetamine). Eesti Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on defineeritud järgmiselt: • tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus; Kutsehaigus ( occupational diseases ) • on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töölaad; • kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. • Reeglina areneb kutsehaigus aeglaselt 5−8 aasta jooksul toiminud töökeskkonna ohutegurite
määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. (4) Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 2. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. (4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Eriala kahjulik mõju tervisele ja tervistkahjustava mõju vähendamise võimalused Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Igal erialal on ohud, pole sellist eriala, mis on täielikult turvaline. Suurel määral saab loetleda tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa välja tuua, et töö on täielikult ohutu. Igal tööandjal on kohustus tagada tervsilik ja ohutu töökoht. Ohutu töökoht on tööandjale kasulik, kuna tööõnnetuse tõttu kaotab äri väärtuslikku aega ja samuti on kulukas uue töölise väljakoolitamine. Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale. Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi. Ohutegurid Töökeskkonna ohut...
1. Kumb vastutab töövõtulepingu puhul töö tegija ohutuse eest: töö tellija või töövõtja? VASTUS-töövõtja 2. Mida peab tööandja tegema, kui ohutegur töökeskkonnas ületab piirnormi? VASTUS- Annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. 3.Kas töötaja peab minema tervisekontrolli, kui tööandja ta ettevõttes kehtiva korra alusel sinna suunab? VASTUS- Jah peab küll tervisekontrolli minema 4. Mille poolest erineb kutsehaigus tööst põhjustatud haigusest? VASTUS- Kutsehaiguse diagnoosi määrab töötervishoiuarst..Tööga seotud haigus on kutseahaigus või tööst põhjustatud haigus. 5. Tööandja saatis teid perearsti juurde, kes diagnoosis teil kutsehaiguse ja teavitas diagnoosist tööandjat. Kas asjaajamine oli korrektne? Põhjenda. VASTUS-Perearst ei diagnoosi kutsehaigust.Määratud diagnoosist ei saa arst teavitada tööandjat,kuna tegemist on delikaatsete
PALGATÖÖTAJA JA ETTEVÕTJA VÕRDLUS Palgatöötaja Plussid Miinused Töö on raske (füüsiliselt või ka vaimselt). Kindel igakuine palk Pikalt seda tehes võib tekkida kutsehaigus. Juhul kui keegi on haige. Võib tekkida Paindlik töögraafik olukord kus sina pead teda asendama. Valid omale sobiva töö ning kui olukord seda nõuab on alati teine töö kõrvalt võtta. Kirjuta Keskkond ning seadmed on aegunud avaldus lauale ja mine. Hea töö korral makstakse preemiat Võimalus jääda kiirelt töökohast ilma
venoosse vere kuhjumine keha allosadesse, tooli. eeskätt alajäsemetesse, põhjustades valusid ja Kohandada töötasapinna kõrgus töötaja verevarustuse häireid. kasvule ja töö raskusele vastavaks. Levinud kutsehaigus, mis on põhjustatud Püstiasendis sagedaste pidevast püstiasendis töötamisest, on dorsalgia tööoperatsioonide tegemiseks ning ehk seljavalud. tööks, mis vajab nägemistäpsust või käe toetamist, sobivad kõrgused vöökohast
tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või sruma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Liigitus: raskusastme järgi kerge, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus. loe läbi ka seadusepunkt 9. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus( TTOS §23)- Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötaja tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK II Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus:EMT 2018 1.Mis vahe on kutsehaigusel ja tööst põhjustatud haigusel? Too näiteid. Tööst põhjustatud haigus võib olla iga selline haigus, mis on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud. Kutsehaigused määratleb sotsiaalministeeriumis koostatud nimekiri. Kaevanduses töötavatel läbindajatel, kes tegelevad puurmasinaga tekkib kutsehaigus. St. käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. Kiirabi töötaja torkab ennast kogemata süstlanõelaga, millega enne on manustanud ravimit patsiendile, kes põeb C hepatiiti. 2. Millised võiksid olla EMT töökeskkonna optimaalne õhutemperatuur, õhuniiskus ja millest see sõltub? EMT töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks võiks olla 15-20 kraadi. Õhuniiskus ei tohiks olla liiga kõrge ega liiga madal. Kõik sõltub loomulikult asjaoludest, millistes tingimustes tuleb p...
11. Töövahendid ja töökoht Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv. Töökoht on tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. 12. Tööõnnetus ja kutsehaigus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur. Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon (www.ti.ee).
? . 10 Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused? / , .? , 11 Tööinspektori peamised kohustused? ? , . 12 Mis on kutsehaigus? .? - 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 13 Mis on töötervishoiuteenus ja kes on selle osutaja?? « » ? - , , , ,
Vt lisaks: Kutsestandarditega saab tutvuda kutseregistris www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/ Karjäärispetsialistile: Vt lisaks: Tööturuinfo teejuht. SA Innove, 2010 lk 14 Uued kutsestandardid tulekul blog.developdesign.eu/2010/06/uued-kutsestandardid-tulekul/ 5 6. Tervisliku seisundi hindamine ja kutsehaigused Slaid 6 Aeg 7min KUTSEHAIGUS ON HAIGUS, mis on põhjustatud töö olemusest või keskkonnast. Õpilasele: Karjääri planeerides tuleb Sul kindlasti arvestada enda tervisliku seisundi ja tervisenõuetega Sulle huvipakkuvate ametite puhul. Näiteks ehitajaks, kraanajuhiks või teatris valgusmeistriks saamist segab kõrgusekartus; vere kartus võib saada takistuseks arsti ametit õppides
SISUKORD : TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :............
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond SRo16 Merit-Karmel Annamaa ANALÜÜS TÖÖOHUTUST PUUDUTAVATE DOKUMENTIDE LOOMISE, ALLKIRJASTAMISE JA SÄILITAMISE KOHTA Iseseisev töö Juhendaja Karin Traks Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 1.Tööõnnetuse dokument...........................................................................................................3 2.Kutsehaigestumise dokument..................................................................................................5 3.Tervisekontrolli dokument......................................................................................................6 Kasutatud...
rasedus- ja sünnituspuhkust ( 52+52). Lapse isal on õigus saada 10 päeva isapuhkust. Sünnitoetust on õigus saada lapse ühel vanemal (423EURi) Vanemahüvitist makstakse lapse ühele vanemale kuni lapse aastaseks saamiseni- 70% vanema eelnevast keskmisest palgast. Töövõimetuspension- Vähemalt kolm aastat tööstaai Läti resident Töövõimetus peab olema kinnitatud tervishoiuekspertide poolt Põhjuseks ei tohi olla tööõnnetus või kutsehaigus Ei maksta, kui saab juba vanaduspensioni Tervishoiuteenuse saamiseks peab inimene tasuma omaosalustasu- Arsti vastuvõtt tervisekeskuses 0,5LVL Arsti koduvisiit 2LVL Suunamiskiri haiglaravile 5LVL Voodipäevatasu 1,5LVL alates teisest päevast, lisanduvad protseduuride eest omaosalustasud. Omaosalustasusid ei nõuta- Alla 18- aastastelt lastelt Rasedatelt, kes saavad rasedusega seotud arstiabi Sünnitanutelt, sünnitusjärgse jälgimise eest kuni 42 päeva
Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev kutsehaigus. 1 Iga tööandja peab tagama, et kõik tema töötajad, kes puutuvad kokku müraga, läbivad tervisekontrolli. Tervisekontrolli eesmärk on ära hoida ja varakult diagnoosida töötaja mürast tingitud kuulmiskahjustust. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal müraga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, tuleb tööandjal töökeskkonna riskianalüüs ja riski vähendamiseks rakendatavad abinõud üle vaadata ning vajadusel paigutada töötaja
politsei või tööinspektori saabumiseni. Lõpuks koostatakse vaatlusprotokoll, millele lisatakse fotoskeemid ja kogutud materjal. Nt töövahendid. Kannatanul tuleks võtta seletuskrijad. Ja võimalikult kiiresti peale seletust ja õnnetuskohal. Tunnistjad ja kannatanud tavaliselt ärritundu seega tuleb luua rahulik õhkkond. KUTSEHAIGESTUMINE Tööga seotuvad haigused on kutsehaigused või tööst põhjustatud haigused. Kutsehaigus on haigus mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegurid(eraldi määrus). Kutsehaigus on tavaliselt kroonilise kuluga ja järk-järgult progreseeruv haigusprotsess. TÖÖKESKKOND Tavaliselt kujuneb kutehaigus aja möödudes. Kutsehaigust peab diagnoosima iga töötervishoiu arst, kui neil puudub vastav sisseseade ja tegelikult diagnoosib kutsehaigusi Põhja-Eesti reginaalhaigla töötervishoiu- ja kutsehaigustekeskus. Uurine on analoogne tööõnnetuste
a. Õhu mikrokliima iseärasused b. Keemilised ühendid c. Õhus levivad allergeenid d. Mitmed erinevad bakterid Mida võib mürarikkas keskkonnas pikemalt viibimine lisaks kuulmislangusele põhjustada? Vali üks: a. Vererõhuhäireid, südame ülekoormust, maohaavandeid. b. Krooniliste haiguste ägenemist. c. Nägemishäireid d. Kasvajalisi haigusi. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Vibratsioontõbi on levinud kutsehaigus. Mis on selle haiguse esimesteks sümptomiteks? Vali üks: a. Õlavöötme ja käsivarte valud, liikumisprobleemid. b. Enesetunde kiire halvenemine, kaalukaotus, närvilisus c. Tasakaaluhäired, peavalud d. Käte tundlikkuse häired, "suremise" tunne kätes, kiire väsimine. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Millised ohutegurid ei ole Tööohutuse ja töötervishoiu seaduses eraldi nimetatud? Vali üks: a. Bioloogilised b
9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide ...
Liigitus: · Kerge · Raske- raske kehavigastus või eluohtlik seisund · Surmaga lõppenud Tööõnnetusest teatatakse Tööinspektsiooni, surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Kutsehaigus (erinevatest ohuteguritest põhjustatud pikaajalise protsessi haigus) Haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelu nimetatud TKK-ohutegur või töölaad Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus (pikaajalise tegevuse käigus, aasta või rohkem) Tööst põhjustatud haigus on TKK ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks Kutsehaiguse diagnoosib TTH-arst Kutsehaigusest tuleb teavitada Tööinspektsiooni Riiklik järelvalve Teostab Tööinspektsioon TTH- teenuste ja TTH- teenuse osutajate üle Terviseamet Isikukaitsevahendite turujärelvalvet teostab Tarbijakaitseamet ja Tööinspektsioon
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §22 lg1 ) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §23 lg1, lg2 ) 4. Millal peab ehitusettevõtja teavitama Tööinspektsiooni enne ehitustööde alustamist? Ehitusettevõtja esitab Tööinspektsioonile vähemalt 3 päeva enne ehitustööde alustamist määruse lisas toodud vormi kohase eelteate, kui: 1) tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või
A=100mikronit.Kivilõhkumisvasar tekitab võnkumisi~63Hz, mootorsaag tühikäigul~125Hz,saagides~33-50Hz. Vibratsioonitõbi tuleb ilmsiks juba pärast5-aastast töötamist üldvibratsooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5aasta pneumovasaraga töötada.Jäsemete tundlikkuse vähenemine, krooniline nimmeristluu närvijuurde põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi,neurasteenia. 1.3 VIBRATSIOONITÕBI Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel,ekskavaatorijuhtidel,kraanajuhtidel,läbindajadel,puurijatel kaevandustes. Vibratsiooniallikaks võivad olla metalli-ja puidutöötlemise pingid, pumbad, kompressorid,ventilaatorid,puurmasinad,ehitusmaterjalide tõsteseadmed.Vibratsiooni võib kasutada kasulikult otstarbel vibromassaaziks,mis ergutab kudede talitlust. 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. 4)Füsioloogilised-on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. 10. Kutsehaigus. on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. On ametlik loetelu.Neid diagnoosib vaid töötervishoiu arst. Kui perearst kahtlustab inimesel kutsehaigust, suunab ta inimese töötervishoiuarsti juurde. 11. Mis on tööõnnetus, näiteid. on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul
Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. 4. Mis on vibratsioontõbi? Vibratsioonitõbi on tugeva vibratsiooni pikaajalisel toimel tekkiv kutsehaigus. Paikse vibratsioontõve nähud on käe- või jalanärvide ja veresoonte kahjustused, üldvibratsioontõve korral lisanduvad kiire väsimine ja peavalu, enamasti kahjustub ka kuulmisnärv ja tekib nürmus. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vibratsioont%C3%B5bi1 5. Kumba loetakse ohtlikumaks, kas üld- või kohtvibratsiooni? Miks? Üldvibratsioon on ohtlikum, sest see mõjub kogu kehale ja võivad tekkida
ettevõtte või asutuse territooriumil töö ajal, samuti enne ja peale töö lõppu, töövaheaegadel, nendega liidetakse ka teel tööle juhtunud õnnetused. 7. Kutsehaigused Kutsehaige on haige, kellel on meditsiiniliste uuringute alusel, litsentseeritud ja atesteeritud kutsehaiguste ekspertiisikomisjoni ekspertide ühisotsusega diagnoositud töökeskkonna tervistkahjulike tegurite põhjustatud haigus ning see on tunnistatud kutsehaiguseks. Kutsehaigus on haigestumine, mille peamiseks põhjustajaks on üks või mitu (eraldi või kombineeritult) aastate jooksul toimivat tervistkahjuliku töökeskkonna tegurit. kahjutegur kutsehaigus tolm pneumokonioos krooniline tolmbronhiit bronhiaalastma keemilised ained mürgistused allergilised nahahaigused müra nürikuulmus vibratsioon vibratsioontõbi
· Kesknärvisüsteemi talituse häired · Südame veresoonkonna häired · Ainevahetuse muutused , endokriinsüsteemi kahjustus. · Vestibulaaraparaadi kahjustus , kuulmisnärvi kahjustus. · Ülbvibratsiooni toimet soodustavad alajahtumine , füüsiline pingutus , liigne müratase . 6 VIBRATSIOONI TÕBI Eesti kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus . Peamiselt traktoristidel , autojuhtidel , kraanajuhtidel , teedeehituse masinistidel . Vibratsioonitõve tekkeks piisab 5 aastast üldvibratsiooni tingimustest . I STAADIUM : · Tekivad paresteesia nähud kätes - '' sipelgate jookmise '' fenomen . · Käte jõudluse vähenemine · õlavöötme kiire väsitamine · peenkapillaaride ahenemine · vereringehäired
1h 1. Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3. vähemalt 3aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi Kohustused: 1) korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil; 2) tagama tööohutuse plaani tutvustamise ühisel ehitusplats...
Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev kutsehaigus. Kuulmiskahjustused tekivad pikaajalisel valju müraga kokkupuutumisel. Esimeseks sümptomiks on tavaliselt kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Tavaliselt mõjutab see mõlemat kõrva. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv. Kuulmiskahjustus võib tekkida ka ilma pikaajalise müraga kokkupuutumiseta.
-võtteid. Töötajal peab olema võimalus teha vaheaegu ning vajadusel probleemideta leida endale asendaja. MKT-st tulenev vigastuste risk suureneb tegevusvabaduse puudumisel. 7 3. Tagajärjed 2/3 Euroopa Liidu töötajatest teeb töökohal käelaba, õla- ja küünarvarre korduvliigutusi ning 1/4 puutub kokku vibreerivate tööriistadega. Eelnimetatud on kaela ja ülajäsemete tööga seotud vaevused ning see on kõige levinum kutsehaigus Euroopas, moodustades ligi 45% kõikidest kutsehaigustest. Allolevas tabelis on välja toodud peamiselt MKT-st tingitud tervisehäired, mis võivad kujuneda tööga seotud haiguseks, tööst põhjustatud haiguseks või kutsehaiguseks. Haigust põhjustavad Haiguse nimetus Kutsealad, mille puhul kutsealased ohutegurid haigus peamiselt või
(ehitusel möödujad). 3. Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: * Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad. * Kas olemasolevaid abinõusid on vaja veel täiendada. 4. Dokumenteerida avastused. 5. Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivid ( kui tehnoloogia või tööprotsess muutub). Tööga seotud ja põhjustatud haigus. * TTOS paragraf 23 lg 2.3 * Tööga seotud haigus võib olla kas kutsehaigus või tööst põhjutatud haigus * Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritest põhjustatud haigused. Isteasend * Halb tool ja valesti mõõdetud istumiskoht võivad põhjustada selja deformeerumist. * Istumiskohta mõõtes tuleb lähtuda sellest, et pole olemas standatdset istet, mis sobiks kõikkidele inimestele, vaid iste tuleb reguleerida iga
desinfitseerimine. Pilet11 Sissejuhatav juhend Sissejuhatava juhendiga tutvumine tööle asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava juhendamise eesmärgiks on anda töötajatele üldteadmisi töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuse korraldamisest ettevõttes. Kutsehaigused ja tööga seotud haigestumised- Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Samas võib haigus olla nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja tema põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Iseloomulik on ka mitme kutsehaiguse esinemine ühel inimesel. Haiguse tuvastamisel on abiks tervisekontroll töötervishoiuarsti juures.
ohuteguriga. Tõenäoline e keskmine (30% -70%) tööajast puutub töötaja kokku ohuteguriga. Väga tõenäoline e kõrge (70% -100%) tööajast puutub töötaja kokku ohuteguriga. Tagajärgi hinnatakse alljärgnevalt: Mõõdukalt kahjulik - tööga seotud haigestumine on ebatõenäoline. Keskmiselt kahjulik - tööst põhjustatud haigestumine või kerge trauma. Väga kahjulik tööst põhjustatud kutsehaigus, raske tervisekahjustus või surm. Madal risk oht tervisele on ebatõenäoline, erilisi abinõusid ei vaja. 7 Keskmine risk tervisehäire tekkimise oht on võimalik. Vajalik on rakendada riski vähendavaid abinõusid peale riski hindamist. Kõrge risk tervisekahjustuse tõenäosus on väga suur. Vajalik on viivitamatult rakendada vajalikke abinõusid, kui neid koheselt rakendada ei saa, tuleb töö pooleli
või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Arst teatab raskest, surmaga lõppenud ja töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamatult tööandjale ja Tööinspektsiooni. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
või eluohtliku seisundi. (3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. (4) Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. 31. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. (4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. 32. Töötasu suurus
eelkõige töötajate esindajatle (usaldusisik, töökeskkonna nõukogu liege jne). Seejäral peab tööandja eelistama neid, kellel on paremad töö tulemused (st kes on edukamalt töötanud) Kui töötulemuste järgi ei ole võimalik töötajaid eristada, siis pööratakse tähelepanu töötaja isikut iseloomustavatele asjaoludele, st võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse neid: Kes on saanud selle tööandja süül kutsehaigus evõi töövigastuse. Kes on kauem töötanud selle tööandja juures Kellel on ülalpeetavaid Kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvates õppeasutustes Ühelgi eelnimetatus asjaolul ei ole suurem tähtsus kui teasel. Kui eeltoodud reeglite järgi on koondamisele kuuluvat isikut väljaselgitatud, siis peab tööandja uurima, kas tal on võimalik pakkud aneile mud tööd, mida nad on suutelised tegema.
eluohtliku seisundi. (3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. (4) Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. 31.Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. (4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. 32.Töötasu suurus
Kemikaali ohutuskaart 6. loeng 80. slaid 19. Aspesti omapärad - tuule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri-, mürajuhtivusega, elastne, vastupidav hapetele, alustele, keemilisele töötlusele, kuumusele,ei lahustu vees ega aurustu, keskkonnas stabiilne. EL-s keelatus aspesti sisaldavate toodete kasutamine. Tööpäeva piirnorm 0,1 kiudu/cm². 20. Isikukaitsevahendid: · Keemilised ohutegurid käed, jalad, hingamisteed, nahk, nägu ja silmad 21. Kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Seadusandluses käsitletakse kutsehaigusena haiguseid, mis on kehtestatud sotsiaalministri poolt. Iseloomulikeks omadusteks on: · aeglane, progresseeruv areng · mõjud võivad ilmseda aastate pärast · põhjustatud töökeskkonnaohutegurite mõjul, mis toiminud üle 5 a.
loeng – 80. slaid 19. Aspesti omapärad - tuule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri-, mürajuhtivusega, elastne, vastupidav hapetele, alustele, keemilisele töötlusele, kuumusele,ei lahustu vees ega aurustu, keskkonnas stabiilne. EL-s keelatus aspesti sisaldavate toodete kasutamine. Tööpäeva piirnorm 0,1 kiudu/cm². 20. Isikukaitsevahendid: Keemilised ohutegurid – käed, jalad, hingamisteed, nahk, nägu ja silmad 21. Kutsehaigus – haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Seadusandluses käsitletakse kutsehaigusena haiguseid, mis on kehtestatud sotsiaalministri poolt. Iseloomulikeks omadusteks on: aeglane, progresseeruv areng mõjud võivad ilmseda aastate pärast põhjustatud töökeskkonnaohutegurite mõjul, mis toiminud üle 5 a.
põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel töötajale vähemalt üheks päevaks töövõimetuse määramisest hiljemalt viie päeva jooksul pärast töötaja arsti poole pöördumist. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] [Paragrahvi 23 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 23. Kutsehaigus ja muu tööga seotud haigestumine (1) Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. (2) Töötajal kutsehaigust või muud tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. (3) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes kogub selleks andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta.
Kuulmiskahjustused Kuulmiskahjustused võivad tuleneda heli sisekõrva edastamise mehaanilisest blokeerimisest (konduktiivne kuulmiskahjustus)või sisekõrva teo karvarakkude kahjustusest (sensorineuraalne kuulmiskahjustus). Harva võivad kuulmiskahjustust põhjustada ka kuulmistaju keskse töötlemise häired (kui on kahjustatud aju kuulmiskeskused). Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus (NIHL) on Euroopas kõige levinum kutsehaigus, mis moodustab ligikaudu kolmandiku kõigist tööga seotud haigustest; sellele järgnevad nahahaigused ja hingamisteede haigused Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused tekivad pikaajalisel valju müraga kokkupuutumisel. Esimeseks sümptomiks on tavaliselt kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Tavaliselt mõjutab see mõlemat kõrva.
4) Avalikkus ( ehitusel möödujad) 3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: 1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1) Tööõnnetus , kutsehaigus ,tööga seotud haigus 2) Töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus.
oli aga voolikuotsast kütuse imemine tavaline asi. Igast lõuatäiest bensiinist-diislikütusest jäi suhu paras ports pliid, mis on üks võimsamaid seemnerakuhävitajaid. Teiseks, sperma vajab valmimiseks kehasoojusest madalamat temperatuuri - egas muidu meeste jalgevahe pidevat õhkjahutust vaja. Meie masinamehed istusid kogu aeg oma liikurite sadulas. Sellistes oludes on sperma tootmine üsna tugevalt häiritud või seiskub päriselt. Seksuaalhäiretest on saanud autojuhtide-traktoristide kutsehaigus. Ning kõigele võis krooni pähe vajutada mõistmatu abikaasa ühetähenduslik pilk - sa ju Tsernobõlist, mis sust enam loota." Vestlustest USA kolleegidega on selgunud, et sarnased probleemid ilmnesid meestel, kes käisid Korea sõjas, Vietnamis ning Lahesõjas. Pealtnäha tervetel meestel tekkis mõni aeg pärast kriisikoldest naasmist probleeme. Uuringud toovad põhjuseks psüühika: eks-treemoludes
Ohutegurite kaardistamiseks paluti töötajal täita töökeskkonna kaardistamise ankeet. Täiendav ja ankeetides kirjeldatud riskide täpsustav hindamine toimus ankeedi täitmisele järgnenud töötaja- intervjueeria vahelise vestluse käigus ja töökoha paikülevaatuse käigus. Riskitaseme hindamisel lähtuti tabelis 1 toodud maatrikstabelist. Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud Kutsehaigus haigestumine on haigestumine Raske tervise- ebareaalne Kerge trauma kahjustus, surm Väga ebatõenäoline Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk I II III Tõenäoline Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk II III IV
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
