Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest (SME IFRS 3.17): (a) bilanss; (b) kasumiaruanne (ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes, esitavad lisaks ka koondkasumiaruande); (c) rahavoogude aruanne; (d) omakapitali muutuste aruanne; ja (e) lisad. 7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse vahendite koosseis ja paigutus (varade struktuur). Varade struktuur annab informatsiooni selle kohta, millised majanduslikud ressursid on bilansipäeval ettevõtte käsutuses, et potentsiaalset tulu tuua. Bilansi passivas näidatakse vahendite moodustamise allikad ja kasutamise otstarve
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
· dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele. Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning vara moodustamise allikaid (kapitali); · kasumiaruanne mõõdab ettevõtte tulemit teatud perioodil; · rahavoogude aruanne kajastab finantsseisundi muutumist (teatud perioodil saadud raha ja selle kasutamist); Juhtimisotsuste tegemiseks nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt kasutatakse finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist minevikus, olevikus ja tulevikus. Selleks, et info välistarbijad võiksid langetada
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed Kasum (kahjum) - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Bilansiskeem LÜHIAJALISED KOHUSTISED* K Laenukohustised V KÄIBEVARAD* O Võlad ja saadud ettemaksed Raha H Eraldised* A Finantsinvesteeringud U Sihtfinantseerimine Nõuded ja tehtud ettemaksed S R Varud T PIKAAJALISED KOHUSTISED* Bioloogilised varad I Laenukohustised
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi
....................................................................................................................................24 11. Raamatupidamise aastaaruanne.......................................................................................................................... 25 10.1 Bilanss..............................................................................................................................................................26 10.2 Kasumiaruanne................................................................................................................................................28 10.3 Rahavoogude aruanne.....................................................................................................................................29 10.4 Omakapitali muutuste aruanne........................................................................................................................30 10.5 Lisad.............
OST: D kulu,kaup,PV,muu vara (ilma KM-ta summa) D KM K kassa,pank, tarnijad (kogu arve summa) MÜÜK: D kassa,pank,ostjad (kogu arve summa) K KM K tulu (ilma KM-ta summa) 9. Aruandlus. * Põhiaruanded Aruande nimed (FIE, juriidiline isik), esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Juriidiline isik: majandusaasta aruanne. Esitatakse äriregistrile hiljemalt 6 kuud peale majandusaasta lõppu. RP aastaaruande põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. FIE: tuludeklaratsioon+ettevõtlustulu aruanne. Estitatakse Maksu- ja Tolliametile peale kalendriaasta lõppu, hiljemalt 31.märst. * Maksuaruanded TSD, KMD. Mis tingimustel esitatakse need pole alati kõigile kohustuslikud. Esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Lisainfo www.emta.ee KMD(käibedeklaratsioon):esitavad KMK-sed, MTA-le iga kuu 20. Kuupäevaks. TSD(tulu- ja
toimumise momendil või vahetult peale seda, koostama majandustehingu toimumist tõendava algdokumendi ja registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks.
OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud
................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest...................................................................19 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus.............................................................................................. 20 9. Kasumiaruanne..................................................................................................................22 10. Rahavoogude aruanne.....................................................................................................23 11. Rahavoogude aruande koostamine..................................................................................24 12. Omakapitali muutuste aruanne........................................................................................25 13
hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos %-ga või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, va seaduses sätestatud juhtudel. VARAD Ostutehingute kirjendid: D kaup,materjal,PV,kulu D kulu,kaup,PV,muu vara K kassa,pank,tarnijad D KM K kassa,pank,tarnijad Vara liigitamisel arvestatakse kasutusaega ja soetusmaksumust. Bilansis liigitatakse varad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara alla kuuluvad raha,finantsinvesteeringud,nõuded ja ettemaksed,varud ja bioloogilised varad. Põhivara alla kuuluvad finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud,materiaalne PV,bioloogilised varad,immateriaalne PV. ''Vara arvele võtmine''-tekib ostutehinguga ja tähendab, et kannad kohe kuludesse. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti
äriühingutest raamatu-pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara: · põhivaraks pikaajalised varad, · käibevaraks lühiajalised varad. Kohustused- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: · korraldama raamatupidamist vastavalt ühele raamatupidamistavadest (Eesti hea raamatu-pidamistava või rahvusvaheliselt finantsaruandluse standardid) tagamaks aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise raamatupidamiskohustuslase finants-seisundist,
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
· Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. · · Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. (RPS § 3) · Varade jagunemine · Ettevõtte varad jagunevad kaheks: · Käibevara · Põhivara · Käibevara. Põhivara · On raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. · · Kõik ülejäänud varad on põhivarad. · ·
esitusviisi, · aruannete koostamise korda, · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass
· riigi raamatupidamise korraldamise erisused, · muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused, · seaduse rakendamine. Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ) Näidetena kirjeldatakse ära, kuidas peaks raamatupidamises asjad olema 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põhivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud Raamatupidamiskohuslased määratud ära RPSes · Eesti Vabariik - ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna · kohaliku omavalitsuse üksus
Alati pead arvestama sellega, et bilanss on majandusaasta aruande ühe osana avalik informatsioon, mida potentsiaalsed kliendid ja partnerid võivad uurida. Seega, hoia oma ettevõtte visiitkaart korrektne ja arusaadav. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). TULU-KULU=KASUM Ja siin on bilansiga võrreldes teistmoodi ajamõõde kasumiaruanne koostatakse perioodiliselt, näiteks aasta 2009 kohta tervikuna, või pooleks aastaks või kvartaliks või kuuks, aga ikka viimasest kasumiaruandest kajastatava kuu lõpuni. Ning äramärkimist leiavad kauba (plekkämbrite) müügisummad, ostusummad, kulud üldisele tegevusele (rendid, telefoniarved), palgakulud ja finantskulud-tulud. Neid andmeid kokku liites-lahutades saadki kasumiaruande reale ,,Aruandeaasta kasum" õige ja ilusa numbri, millise kajastad omakorda bilansis (noo, millisel real
Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapitali, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. Monetaarsuse printsiip, raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Finantsaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Monetaarsuse printsiip põhineb tõsiasjal, et raha on kõige sobivam, lihtsam, universaalsem ja mõistetavam vahend majandustegevuse tulemuste kajastamiseks. Selle printsiibi rakendamine võimaldab majandusüksuse vara, kohustusi ja majandustehinguid mõõta, finantsaruannetes kajastada ning analüüsida. Eestis tuleb kõik finantsaruanded koostada eurodes.
amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusel omakapital väheneb Majandustehing – tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis Algdokument – majandustehingu toimumist kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Põhivara - ühiku soetusmaksumus, kasutuseaga üle 1.a; kallis ese, mida ma ise kasutan Käibevara - varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, kasutuseaga alla 1.a (raha, nõuded ostjate vastu, kulude ja maksude ettemaksed, kaubavarud) Lühiajaline kohustis - tuleb tasuda 1. a jooksul (lühiajaline pangalaen) Pikaajaline kohustis - maksetähtaeg ei saabu 1. majandusaasta jooksul (pikaajaline pangalaen) 1 3. Majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud (01.01-31.12).
.........................................................................4 TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON.......................................................................................4 BILANSS ...................................................................................................................................5 ................................................................................................................................................. 5 KASUMIARUANNE ...................................................................................................................5 RAHAVOOGUDE ARUANNE ...................................................................................................... 8 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD............................................................................9 Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted .................................................................................9 Lisa 2
..................................................................................................................... 4 Raamatupidamise aastaaruanne............................................................................................ 5 Tegevjuhtkonna deklaratsioon....................................................................................5 Bilanss........................................................................................................................ 6 Kasumiaruanne...........................................................................................................7 Rahavoogude aruanne................................................................................................ 8 Omakapitali muutuste aruanne...................................................................................9 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja -meetodid..............10 Lisa 1 Lühiajalised finantsinvesteeringud..................
või -kuludena. Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Arvelduskrediidi kasutamise tasu ja intresse kajastatakse finantskuludes. Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangakontode kasutamisega kaasnevad olulisemad lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 1210 Ostjate tasumata summad D 1350 Aruandvad isikud K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 8 D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB
Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi koostamisel tuleb raamatupidamisseaduses etteantud kirjete järjekorda järgida, kuid kirjeid võib täiendavalt liigendada.
3. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) (RS § 18). Seega näitab bilanss ettevõtte finantsseisu teatud kindlal ajahetkel Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26). Bilanss koosneb kahest osast: aktivast ja passivast. Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad e. kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad alati võrduma. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RS-ile järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks kasutusea ja soetusmaksumuse alusel. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustused jagunevad lühi- ja pikaajalisteks. Pikaajalisteks loetakse kohustusi, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised.
Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8) Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus
3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid:
............................................................................................... 55 Lisa 7 Kasumiaruanne 20072009(kroonides) .................................................................................................
33 837.65 5,000.00 5,000.00 333.33 21,000.00 5,000.00 5,000.00 837.65 55,833.33 53,580.00 12,053.48 21211 21212 2131 Kapitalirendi lühiajaline Lühiajalised pangalaenud kohustus Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet - - ### 57,000.00 76,921.25 8,400.00 57,000.00 70,000.00 - 8,400.00 76,921.25 13,000.00 8,400.00 2131 2132 21321