2650 21 20.8 2630 20.6 Ruumala [cm3] veeimavus [%] 2610 20.4 20.2 2590 20 2570 19.8 2550 19.6
Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (T s), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detail...
1 2640 0,38 2 2630 0,75 3 2650 0,00 4 2630 0,75 5 2620 1,13 6 2660 0,00 7 2610 1,51 8 2630 0,75 Keskmine 2630,00 0,75 6 Tabel 1.5 Silikaattellise tihedus ja poorsus Silikaattellise Poorsus Jrk. nr. tihedus % kg/m3
RR1 400 486 369 596 951 154 114 1082 1320 1000 1295 905 1383 2419 377 221 2678 3324 100 167 89 119 228 44 34 286 317 RR3 400 617 364 466 955 168 90 1083 1319 1000 1341 899 1269 2491 381 224 2610 3390 100 145 81 155 221 48 41 300 302 RR5 400 449 344 655 953 152 113 1104 1297 1000 1221 917 1391 2472 380 259 2612 3389 Üldiselt iseloomustaksin algoritme järgmiselt: · FCFS simulatsiooni taktide arvu kasvades suurenevad kiiresti, ent lineaarsele lähedases prograssioonis ka CPU ooteajad
Mullbetoon Mullbetoon Ekst. polüst. Ekst. polüst. 6 5.2. Ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse tabelid Tabel 5.2 Ebakorrapärase kujuga mittepoorse graniidi tiheduse ja poorsuse katsetulemuste tabel Jrk Tihedus, Poorsus, Absoluutne nr p tihedus [kg/m3] [%] 2624 2,08 1 2610 2,61 2 2590 3,35 3 2550 4,85 4 2630 1,86 5 2650 1,11 6 2547 4,96 7 2639 1,52 8 2617 2,35 9 2647 1,23 2680 10 2644 1,34 11 2610 2,61 12 2653 1 13 2625 2,05 14 2658 0,82 15 2600 2,98 16
Operatsioon Diameeter Lõikekiirus Ettenihe Siirete Lõike- Pöörlemis- Aeg tp D (mm) v (m/min) f (mm) arv sügavu kiirus n (s) s (min-1) ap (mm) 1. Koorivtreimine 31 213 0,707 1 2,5 2610 1,122 2. Koorivtreimine 26 213 0,707 1 2,5 3230 0,630 3. Koorivtreimine 21 248 0,373 1 2,5 4920 0,404 4. Peentreimine 26 330 0,183 1 0,5 4200 0,852 5. Peentreimine 21 330 0,183 1 0,5 5240 0,696 6
25380615 -0.256447 0.23506577 0.251881852 0.3553 det= -613464 0 24 -7696032 -4 3 -36 0 6 -4 -16 -6 x5= 18.47622028 1286 1622 954 491 1460 929 1002 1648 797 1194 662 815 2446 3252 -390 2610 -215332 -253086 detA+detB= -468418
maksude arvestamine ja ülekandmine Maksu-ja Tolliametile toimub kehtivate maksuseaduste järgi. Maksude arvestuse õigsuse eest vastutab raamatupidaja. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu-ja Tolliametile elektrooniliselt. Maksude ülekandmise aluseks on maksudeklaratsioon. Pearaamatu kanded: 1. Viitvõla ja palgakulu kohustuse tekkimise laused: D 6010 Palgakulu 5800 K 2610 Võlad töövõtjatele 4935 K 2541 Kogumispensioni viitvõlg 116 K 2521 Isiku tulumaksu viitvõlg 714 K 2531 Töötuskindlustus maksu viitvõlg 35 D 6020 Sotsiaalmaksu kulu 1914 K 2551 Sotsiaalmaksu viitvõlg 1914 D 6030 Töötuskindlustuse kulu 17
peamiste väljaveomaade vääringute devalveerumist johtuva konkurentsivõime vähenemisega põhjustasid Argentinas aatatuhande vahetusel taas sügava kriisi. 1999-2002 vähenes SKT 21%. Välisvõlg kasvas kiiresti ja Argentina ei suutnud enam oma väliskohustusi täita.Riik oli sunnitud 2002 loobuma valuutakomitee põhimõttele toetuvast rahasüsteemist ning peeso devalveerus kiiresti 2/3 võrra. SKT 1 inimese kohta vähenes aastaga 7230 $-lt (2001) 2610 $- le. Majanduse kasv taastus 2003. a-l ja 2003-06 oli see aastas 8-9%. Ka inflatsioon ja tööpuudus vähenesid. SKT väärtuselt 1 inimese kohta on Argentina Lõuna-Ameerika mandririikide seas Tsiili järel 2. kohal, ostujõu pariteedi järgi 1. kohal.Lisandväärtusest luuakse 10,5% hankivas, 35,8% töötlevas ja 53,7% teenindavas majanduses (2004). Tööhõivelisest rahvastikust on neis tegev vastavalt 8,3% , 18,4% ja 73,3% (2001. a rahvaloendus).
+--------------+-------------+------+-----+---------+-------+ 8 rows in set (0.00 sec) 4. Leia lapsed, kelle sünnikaal on väiksem võrdne 3800 grammist. Väljasta nimi ja kaal. mysql> SELECT L_nimi, Synnikaal FROM SYNNID WHERE Synnikaal<=3800; +-----------+-----------+ | L_nimi | Synnikaal | +-----------+-----------+ | Richard | 2385 | | Ralf | 3736 | | Karolin | 3538 | | Liisi | 2920 | | Kaur | 2610 | | Rasmus | 2462 | | Ramona | 2473 | | Otto | 3148 | | Konrad | 2652 | | Karola | 3545 | | Sten | 3740 | | Heike | 3450 | | Aneteliis | 3290 | | Kelly | 3250 | | Sander | 3330 | | Marten | 3756 | | Bairon | 2710 | | Inga | 3056 | | Sebastian | 2818 | | Jaan | 3496 | | Elis | 2760 | | Heleriin | 3398 | | Melani | 3150 | | Joosep | 3460 |
SISUKORD 1SISSEJUHATUS.............................................................................................. 2 2BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON.............................................3 2.1Ehitus..................................................................................................... 3 2.2Klassifikatsioon....................................................................................... 3 3BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE........................................................................5 3.1Süvendi kaevamine................................................................................ 5 3.2Pinnase lõikamine.................................................................................. 5 3.3Pinnase teisaldamine.............................................................................6 3.3.1Buldoseri kaevikuviisiline töötamine................................................6 ...
Magneesium 649 Alumiinium 660 Hõbe 960 Kuld 1064 Vask 1083 Nikkel 1455 Raud 1539 Rasksulavad Titaan 1660 Plaatina 1773 Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral
Magneesium 649 Alumiinium 660 Hõbe 960 Kuld 1064 Vask 1083 Nikkel 1455 Raud 1539 Rasksulavad Titaan 1660 Plaatina 1773 Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral
h n 10012 = 910 110012 = 2510 1010012 = 4110 1110012 = 5710 I e nüüd lahkume 10ndsüsteemist ja siseneme muudesse arvusüsteemidesse 10102 = 1010 110102 = 2610 1010102 = 4210 1110102 = 5810 i t Asendades harjumuspärase arvusüsteemi aluse p = 10 alusega 2 koos 10112 = 1110 110112 = 2710 1010112 = 4310 1110112 = 5910 t kõigi sellega kaasnevate tagajärgedega, saame kahendsüsteemi: u
koondarvestamine, kus võetakse üles kohustus palgavõla näol ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu viitvõlg.Seda tehakse tulude-kulude vastandamise printsiibist ja tekkepõhisest arvestusest lähtudes, kuna tuleb kajastada maksusid, mille tasumine ja deklareerimine toimub palga väljamaksekuule järneva kuu 10. kuupäeval. Palgaarvestuskanne 31.12.2008. D 6010 (Palk ja puhkusetasu kulu) 116369 K 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369 D 6020 (Sotsiaalmaksu kulu) 38402 K 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402 D 6030 (Töötuskindustuse kulu) 349 K 2531 (Töötuskindlustus maksu viitvõlg) 349
120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250 130 1300 1560 1820 2080 2340 2600 2860 3120 3380 135 1350 1620 1890 2160 2430 2700 2970 3240 3510 140 1400 1680 1960 2240 2520 2800 3080 3360 3640 145 1450 1740 2030 2320 2610 2900 3190 3480 3770 150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900 155 1550 1860 2170 2480 2790 3100 3410 3720 4030 160 1600 1920 2240 2560 2880 3200 3520 3840 4160 165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420 28 30 1820 1950 1960 2100
Pärnu Tallinn Frodo >2000 Linn Linn Arvuti Arv Tallinn Tallinn Balrog >1 Tartu Tartu Balrog >1 Võru Arvuti Kuupäev Kuupäev AM_AF Aragorn >=10.01.15 <=20.01.15 Kuupäev Linn Arvuti Arv Hind Maksumus 02.01.15 Tallinn Frodo 3 870 2610 02.01.15 Valga Balrog 1 419 419 03.01.15 Võru Gandalf 2 849 1698 03.01.15 Tallinn Balrog 3 419 1257 03.01.15 Tallinn Aragorn 2 499 998 04.01.15 Tartu Balrog 5 419 2095 04.01.15 Tallinn Eldar 3 465 1395 07.01.15 Valga Balrog 6 419 2514 07.01
koondarvestamine, kus võetakse üles kohustus palgavõla näol ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu viitvõlg.Seda tehakse tulude-kulude vastandamise printsiibist ja tekkepõhisest arvestusest lähtudes, kuna tuleb kajastada maksusid, mille tasumine ja deklareerimine toimub palga väljamaksekuule järneva kuu 10. kuupäeval. Palgaarvestuskanne 31.12.2008. D 6010 (Palk ja puhkusetasu kulu) 116369 K 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369 D 6020 (Sotsiaalmaksu kulu) 38402 K 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402 D 6030 (Töötuskindustuse kulu) 349 K 2531 (Töötuskindlustus maksu viitvõlg) 349
120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250 130 1300 1560 1820 2080 2340 2600 2860 3120 3380 135 1350 1620 1890 2160 2430 2700 2970 3240 3510 140 1400 1680 1960 2240 2520 2800 3080 3360 3640 145 1450 1740 2030 2320 2610 2900 3190 3480 3770 150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900 155 1550 1860 2170 2480 2790 3100 3410 3720 4030 160 1600 1920 2240 2560 2880 3200 3520 3840 4160 165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420
Jaan Karu III 123 620 2500 Jaan Riives III 402 620 3101 Jana Kivimägi III 409 521 7867 Janek Laanearu III 215 620 2559 Janet Roosimägi IIIA 416 620 2506 Jekaterina Ossipova III 319 Jelena Lebedeva III 409 620 2508 Johannes Pello IIIA 230 620 2406 Juhan Idnurm III 320 620 2610 Jüri Engelbrecht Akad.tee 21 - B 229 620 4160 Juri Hmelnitski IIIB 109 620 2463 Jüri Sutt IIIB 305 620 2459 Karin Pachel IIIA 223 620 2511 Karl Õiger IIIA 234 620 2396 Kaspar Lasn III 314 Kati Kõrbe Kaare IIIB 306 Kati Roosalu tööleping peatatud Katrin Kuslap III 413 620 2508 Katrin Soone IIIB 309 620 2454
19 2196 2210 2224 2238 2252 2266 2280 2294 2308 2323 20 2337 2351 2366 2381 2395 2410 2425 2440 2455 2470 2 2018 21 2486 2501 2516 2532 2547 2563 2579 2594 2610 2626 22 2642 2659 2675 2691 2708 2724 2741 2757 2774 2791 23 2808 2825 2842 2859 2876 2894 2911 2929 2947 2964 24 2982 3000 3018 3036 3055 3073 3091 3110 3128 3147 25 3166 3185 3204 3223 3242 3261 3281 3300 3320 3340 Õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t.
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud...
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...
183 2880 4 2810 1 168 2943 1 189 2950 1 2810 1 177 2661 7 177 2880 1 2810 1 168 2698 1 168 2898 1 168 2932 33 183 2880 4 2810 2 2810 4 177 2661 11 177 2880 1 168 2932 30 183 2880 6 2810 3 189 2950 1 2810 7 177 2880 1 144 2595 1 144 2640 2 137 2660 2 139 3100 1 144 3100 15 168 2932 5 139 2730 2 151 2760 2 144 2610 2 144 2640 2 148 2830 9 137 2655 1 137 2660 4 137 2680 3 139 3100 3 144 3100 62 147 3055 3 148 2910 9 148 2965 3 148 3005 3 139 2730 2 139 3100 4 151 2760 10 159 2955 3 159 3000 4 163 3000 8 144 2640 1 148 2830 1 137 2655 1 137 2660 5 144 3100 23 148 2910 5 148 2965 3 148 3005 3 148 3055 2 151 2760 3 155 3000 4 163 3000 1 2330 1
Mis on Diskreetne Matemaatika ? Termineid: — verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. " diskreetne " ≡ " mitte pidev " ehk " astmeline " — formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk kokkulepitud sümbolite abil. vs. " Diskreetne Matemaatika " ↔ " Pidev Matemaatika " NB! MÕTLEMINE on alati verbaalne ehk toimub mingi lingvistilise keele Diskreetne Matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. abil. ...
5/2/2000 4/11/2019 6918 18 1/18/1999 4/11/2019 7388 20 12/1/2006 4/11/2019 4514 12 1/1/2010 4/11/2019 3387 9 6/1/2003 4/11/2019 5793 15 11/1/2007 4/11/2019 4179 11 2/17/2012 4/11/2019 2610 7 2/1/2011 4/11/2019 2991 8 2/4/2012 4/11/2019 2623 7 9/9/2008 4/11/2019 3866 10 9/4/2001 4/11/2019 6428 17 10/17/2009 4/11/2019 3463 9 8/29/2007 4/11/2019 4243 11
Habermasi arvates on modernism ennast ammendanud selles mõttes, et ta ei produtseeri progresiivseid ideesid, kuid teisalt on ta tunginud kõikidesse elusfääridesse. Samas ei kavatse ta veel selepärast modernismist distantseeruda. Väljapääsu olukorrast, mida ta nim. legitiimsuse kriisiks, näeb ta ratsionalistlikus konsensuses kõigi eluavalduste vahel. Seda näeb ta riigi ülesandena. ? Habermas, Jürgen 1994 Filosoofia kui kohahoidja ja interpreet Akadeemia 12/ 2591 2610 ? Habermas, Jürgen 1992 Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna Vikerkaar 9 ? Thompson, John B 1996 Jürgen Habermas ja kriitiline ühiskonnateooria Akadeemia 1 2 ? ? Kellner, Douglas Fredric Jameson http://www.uta.edu/huma/illuminations Jameson on tähtsaim kaasaegne neomarksist, kes on avaldanud kirjanduse ja teksti kriitikat. Oma töödes näitab ta marksismi kui kõike hõlmavat ja laiahaardelist teoreetilist raamistust,
Viljandi Gagarini nim 86 26 198 287 2233 4072 38811 Viljandi Halliste 86 17 84 220 985 3893 3432 Viljandi Kalju 86 27 266 265 1091 3912 1105 Viljandi Kamara 86 17 138 199 1238 3579 2573 Viljandi Karksi 86 21 143 231 824 4516 193 Viljandi Kindel Tee 86 33 205 270 599 4841 1014 Viljandi Kolga-Jaani 86 26 220 292 831 4397 2610 Viljandi Kpu 86 26 197 228 697 4249 1470 Viljandi Krgemäe 86 20 109 264 987 3808 1738 Viljandi Kärstna 86 23 164 194 832 3836 2790 Viljandi Lahmuse 86 23 228 296 943 3857 1574 Viljandi Leie 86 26 163 227 965 3507 2635 Viljandi Lembitu 86 22 187 238 829 4510 2633 Viljandi Olustvere ST 86 27 202 246 456 3895 1579
Jaan Karu III 123 620 2500 Jaan Riives III 402 620 3101 Jana Kivimägi III 409 521 7867 Janek Laanearu III 215 620 2559 Janet Roosimägi IIIA 416 620 2506 Jekaterina Ossipova III 319 Jelena Lebedeva III 409 620 2508 Johannes Pello IIIA 230 620 2406 Juhan Idnurm III 320 620 2610 Jüri Engelbrecht Akad.tee 21 - B 229 620 4160 Juri Hmelnitski IIIB 109 620 2463 Jüri Sutt IIIB 305 620 2459 Karin Pachel IIIA 223 620 2511 Karl Õiger IIIA 234 620 2396 Kaspar Lasn III 314 Kati Kõrbe Kaare IIIB 306 Kati Roosalu tööleping peatatud Katrin Kuslap III 413 620 2508 Katrin Soone IIIB 309 620 2454
2431 CTT TCT CTT TCT TCC GTC GTC TCT ACA CGT CCT TTT ATC TCC TAC 2475 811 Leu Ser Leu Ser Ser Val Val Ser Thr Arg Pro Phe Ile Ser Tyr 825 2476 GTT TTC TTT TTC GGC GCC GTC TTA GCC GAC TAT TCT AAG ACT TTC 2520 826 Val Phe Phe Phe Gly Ala Val Leu Ala Asp Tyr Ser Lys Thr Phe 840 2521 GAC ACA CGC TTT TTG ATT TCG TTA GAG AGA GCC TAG GCC TGT TTA 2565 841 Asp Thr Arg Phe Leu Ile Ser Leu Glu Arg Ala End Ala Cys Leu 855 2566 GTT TTT TCC CGT TCT TTA TTT CAC TTT CGA TTA CCG TCT AAA TAT 2610 856 Val Phe Ser Arg Ser Leu Phe His Phe Arg Leu Pro Ser Lys Tyr 870 2611 ACC TTG TAA AAT TGA AAA TTA TGC CAC AAT GTG TGG CTT AAG GTT 2655 871 Thr Leu End Asn End Lys Leu Cys His Asn Val Trp Leu Lys Val 885 2656 TAA TAA TAT ATT TTG ATA ACC TTA AAA AAT TTA AAA 2691 886 End End Tyr Ile Leu Ile Thr Leu Lys Asn Leu Lys Each codon is read as left nucleotide, top nucleotide, right nucleotide Each entry is organized as follows: The number of occurrences of the codon in the sequence
Viljandi Gagarini nim 86 26 198 287 2233 4072 38811 Viljandi Halliste 86 17 84 220 985 3893 3432 Viljandi Kalju 86 27 266 265 1091 3912 1105 Viljandi Kamara 86 17 138 199 1238 3579 2573 Viljandi Karksi 86 21 143 231 824 4516 193 Viljandi Kindel Tee 86 33 205 270 599 4841 1014 Viljandi Kolga-Jaani 86 26 220 292 831 4397 2610 Viljandi Kōpu 86 26 197 228 697 4249 1470 Viljandi Kōrgemäe 86 20 109 264 987 3808 1738 Viljandi Kärstna 86 23 164 194 832 3836 2790 Viljandi Lahmuse 86 23 228 296 943 3857 1574 Viljandi Leie 86 26 163 227 965 3507 2635 Viljandi Lembitu 86 22 187 238 829 4510 2633 Viljandi Olustvere ST 86 27 202 246 456 3895 1579
518 296 Laul Raines Tartu 03:32:07 M21 747 2380 Laur Anar Läänemaa 03:43:23 M21 874 657 Laur Marko Tartu 03:49:59 M21 2034 2762 Lee Priit Tartu 04:54:42 M21 828 2422 Leeduks Raul Harju 03:47:31 M21 794 517 Leemet Rainer Harju 03:45:55 M21 1887 1589 Leenurm Tambet Hiiumaa 04:44:05 M21 236 303 Leer Janek Tallinn 03:12:50 M21 2284 2610 Leesi Toomas Viljandi 05:27:20 M21 1567 1112 Lehesmets Alar Tartu 04:24:02 M21 1753 1093 Lehtla Andres Tallinn 04:34:20 M21 1292 2481 Lehtmaa Meelis Tallinn 04:09:57 M21 1784 2919 Lehtme Janno Harju 04:36:07 M21 349 1081 Leiger Roomet Harju 03:20:49 M21 475 386 Leius Aivar Valga 03:29:07 M21 995 928 Lejins Martins Läti 03:55:43 M21
tatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse Titaan 1660 kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või Plaatina 1773 dielektrikuteks. Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410 -7- Korrosioonikindlus sellest detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
