mille põhjal erinevad riigid endale omad süsteemid kujundasid. Itaalia süsteemi arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärel pearaamatusse. Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailiseerima arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Saksa süsteem koosnes kassapäevaraamatust, mittekassaoperatsioonide päevaraamatust ja pearaamatust. Süsteemi väljaarendamise aluseks oli vajadus võimaldada mitmel inimesel üheaegselt päevaraamatut pidada. Muudatuste registreerimine majandusüksuse varades jagati kahte ossa muutused raha eest ja muudatused võlgu või mitte raha eest. Pearaamatusse võis sissekandeid teha kas iga päev või teatud aja järel, nädala, kuu jne kaupa.
Arenes eelarveline raamatupidamine. Keskajal oli arvestus täiuslikum. Tekkis kahekordne kirjendamine ja selle kasutuselevõtt. Tähtsaks kujunes Luca Pacioli, keda peeti majandusarengu isaks, kes avaldas 1494 aastal raamatu ,, Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalita" itaalia-ladina segakeeles, mis oli saanud oluliseks majandusarvestuses. Selle raamatuga algas memoriaali ehk päevaraamatu, zurnaali ja pearaamatu kasutamine. Deebeti ja kreediti vormis kanti andmed zurnaali, seega oli ta esimene süstematiseerija. Täiendasid juba hiljem Gerolamo Cardanolt kogumisandmikud, algebraliste võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid
välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. Arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärel pearaamatusse. Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailsema arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Aktiva jaguneb likviidseks ja vähem likviidseks varaks. Varadena kirjendatakse kõik omandi või muu võlaõigusliku lepingu alused omandatud vara. Passiva ehk kohustuste pool jaguneb lisaks ajalisele määrangule veel kohustusteks lepingute alusel ja omakapitaliks. Omakapital on vara, mis kuulub omanikule. Omanik otsustab, kuidas seda edaspidi kasutab, kas jätab reservi või investeerib või maksab dividendidena omanikule (ele ) välja. Koosta bilanss.
kuni 100 proovikanneteks, sama müügiarvet, 100 andmebaasiga, rohkem piiranguid ostuarvet ja 100 mida demos demo-versioonil ei ole. pearaamatu kasutati kannet. Muid piiranguid ei ole, samuti pole piiratud proovi- versiooni kasutamise aeg. Kui lähete üle prooviversioonilt tööversioonile, siis jäävad kõik
osaniku sissemakse on 9000 eurot ning 3. osaniku sissemakse on samuti 9000 eurot. Ettevõttel on 3 omanikku, kes on samuti ka ettevõtte juhatuses ning töötajad. Kõik 3 osanikku on õppinud raamatupidamist ning 2 nendest ka ärijuhtimist ja ettevõtlust. Ühel osanikul on ka firma asutamise kogemus. Ettevõte planeerib kasvada 18 raamatupidajaga ettevõtteks. Kavatseme pakkuda raamatupidamisteenust, mis sisaldab algdokumentide töötlemist ja majandustehingute konteerimist ning pearaamatu, ostu-ja müügireskontro pidamist. Samuti maksu- ja finantsaruandlust, palga- ja põhivara arvestust, majandusaasta aruannete ja vahearuannete koostamist. Vajadusel esindame ettevõtet Maksu- ja Tolliametis ning pakume finantsnõustamist. Oma teenust kavatsetakse pakkuda alustavatele ja juba eksisteerivatele väikestele äriühingutele, FIE-dele, korteriühistutele ja mittetulundusühingutele. Ettevõtte põhiliseks finantseerimisallikaks on 32500 eurot, mis omanikud on saanud päranduseks
IVC-Raamat Ekraani ülaosas paikneb Peamenüü riba. Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid. Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri
kontodel peetakse arvestust konkreetsete ostjate (klientide) kohta. Sünteetiliste ja anlüütiliste kontode vahel on tihe seos, mis väljendub selles, et analüütiliste kontode algsaldode, deebet-ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastavalt sünteetilise konto algsaldo, deebet- ja kreeditkäibe ning lõppsaldoga. 16. Kahekordse kirjendamise olemus. Raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendamine on majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga majandustehing kirjendatakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme)konto kreeditisse. Näiteks: Deebet: Kassa Kreedit: Pangakonto, mis tähendab, et kassasse toodi pangast sularaha 17. Mis on pearaamat, millal tehakse sellesse kandeid. Miks on pearaamat vajalik? Pearaamatu puhul on tegemist sünteetilise arvestuse registriga kuhu
Kulutused, mida ei lisata varude soetusmaksumusele vaid need kajastatakse perioodikuluna: · Normaalsest suuremad tootmiskaod; · Administratiivhoone amortisatsioon; · Valmiskauba ladustamiskulud; · Müügijuhi palk; · Turustuskulud. (3, 186-187) 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk). Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol ,,ostukulud", mitte püsival kontol ,,kaubad/ toore/ materjal". Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega. (1, 67)
VARA = KAPITAL VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) 3.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises kasutatav majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjedamise meetod, mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto. Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel järgnevalt: -ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 4 Kontod
· selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine [5]. Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [9:67]. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta eraldi arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu,
kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik- õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Rahandusministeeriumi juures asuv organ - Audiitortegevuse nõukogu. Tuuli Tattar FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Täisühingud (TÜ): Kareen TÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Algdokumentide kontroll ja töötlemine, pearaamatu pidamine, auditeerimiseks vajalike materjalide ettevalmistamine Usaldusühingud (UÜ): HIIS Finants-ja õigusabi UÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine, enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. UÜ HTNS- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Starc Invest UÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Osaühingud (OÜ): Firako Teenused OÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Firako Teenused OÜ loodi 2006
majandustehingute registreerimisel algdokumentide alusel tagatakse nende registreerimine koronoloogilises järjestuses Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis iseloomustab raamatupidamiskohustuslase finantsmajanduslikku olukorda rahalises väljenduses ehk kajastab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali teatud ajamomendil. Bilansikirjete summad moodustuvad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamatu) aktiva ja passivakontode lõppsaldodest. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude saavutamiseks tehtud kulusid. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi
kausta, alustades sularahatoimingutest, siis ostu- ning seejärel müügiarved. Pärast seda kajastatakse kõik majandustehingud arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Kui kõik majandustehingud kajastatud, siis jätkub programmis tavapärane tasumiste, laekumiste ja muude liikumiste registreerimine kuu pangaväljavõtte alusel. Kausta lisatakse igakuuliselt palgalehed, amortisatsiooniaruanded ja pearaamatu väljavõte. Mapis kõige ees asuvad lepingud . Raamatupidamise korralduslik poolt reguleerib ettevõtte sise-eeskiri: Osaühingu raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest, järgides Eesti head raamatupidamistava. Samuti lähtutakse raamatupidamis-
allesolekut ja väljaminekut; · puudus: töömahukas, eeldab tehniliste vahendite ning tarkvara kasutamist. Eesti raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõtte peab valima omale sobiva arvestussüsteemi, kas perioodilise või pideva, ning peab fikseerima sobiva varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseermistehinguid. Pearaamatu kontodel tehakse sissekandeid alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [26: 68]. Varude arvetuse perioodilise süsteemi puhul ei peeta arvestust varude lõppjäägi ega müüdud kaupade omamaksumuse kohta. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta erali arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade
omanikele tehtud väljamaksed. Kõrgem juhtorgan- seaduse, põhimääruse alusel moodustatud organ kes teostab järelvalvet tegevjuhtkonna üle. Omakapital (netovara)- varade ja kohustuste vahe. Omakapitali muutuste aruanne- kajastab aruande perioodil toimunud muutusi ettevõtte oma kapitalis. Pearaamat- raamat, mis sisaldab konto-plaani ja kõiki kontosid, mis on ettevõttes kasutusel. Pearaamatus fikseeritakse majandustehingud. Proovibilanss- ehk pearaamatu käibeandmik, kontrollitakse kas kontode deebet saldode kokkuvõte ühtib kreedit saldode kokkuvõttega. Rahavoogude aruanne- mis kajastab ettevõtte aruande perioodi raha voogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted- tuginevad EL raamatupidamisdirektiividele, rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning avalik õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid
Koostasin edukalt programmis Profit etteantud malliga kassa väljamineku orderi ning sisestasin vastava kande pearaamatusse. Dokumendi või siis kande lõpetamiseks tuleb antud tarkavaras lisaks salvestamisele tehing ka kinnitada. Nii salvestamine kui ka kinnitamine on ühe hiireklõpsuga lihtsalt teostatav, kuna uue kande lisamisel ilmub automaatselt avatud akna päisesse lisamenüü, kus on vajalikud atribuudid. Nagu ma aru saan, siis standardset pearaamatu kannet saan kirjeldada peamiselt kahe väljaga, Profitis on nendeks objekt ja selgitus. Ostu- ja müügiarvete puhul on vastavaid välju rohkem, kus on siis lisaks eelpool nimetatule veel mõõtühik, kogus, ostja, müüja, ladu, hind km-ta, hind km-ga, allahindluse %. Erinevus seisneb selles, et märkida tuleb vaid tehingust tulenev deebetkäibega konto, mille hulka ei kuulu ostarve puhul sisendkäibemaks, mis sisestatakse ja
pearaamatuga). Lisaks põhideklaratsioonile esitasime üle tuhande euroste ostude ja müükide kohta KMT INF A ja B osa. Maksud kantakse juhataja poolt ühele maksuameti maksude kontole. Finantsaruannete koostamine Kui kõik algdokumendid on sisestatud ja kuu lõpetamise kanded on tehtud siis võimaldab raamatupidamisprogramm genereerida bilansi, kasumiaruande, ostu-ja müügivõlgnevuste aruande. Töökäigus toimus jooksvalt pearaamatu saldode ja käivete kontroll, vajadusel toimus täiendav kontroll peale kuu lõpetamist. Bilanss ja kasumiaruanne on detailne pearaamatu kontode lõikes. Nimetatud aruanded esitab raamatupidaja iga kuu juhatajale, koos analüüsitakse ettevõtte finantstulemusi. Täiendavalt sain koostada praktikal raamatupidajaga detailse kasumiaruande excelis, kus on väljatoodud tulemused kaupluste lõikes
................................16 10.4. Allkirjastamine..................................................................................................................18 LISAD............................................................................................................................................18 LISAD............................................................................................................................................18 Lisa 1 Vara klassid, seosed pearaamatu kontodega.......................................................................18 Lisa 1 Vara klassid, seosed pearaamatu kontodega.......................................................................18 2 1. Juhendi eesmärk Inventeerimise nõuded on fikseeritud mitmetes riigi ja linna õigusaktides, samuti asutuste sisemistes kordades:
1914- Esimeses maailmasõjas alustab sõdurina, hiljem saab temast kapran. I MS järel I ja II klassi raudrist. Sai kloori mürgituse ning viibib kaua hospitalis. 21. november 1918- vabaneb sõjaväest 1919- läks NSDAP 1921-fürer 1923- natsi partei otsustab korraldada riigipöörde Münchenis ,,õllelokaalide riigipööre". Hitler koos kaaslastega arreteeriti ja vangistati. Vabanes 9 kuu pärast. Vangistuses kirjutas oma pearaamatu ,,Mein Kamf" (1905) 1924- kui majnduslik olukord paranes, langes natside populaarsus. 1930- riigipäeva valimised. Natsid suurendasid häälte arvu 8X. Riigipäeval said nad 107 saadikohta 583-st- 1932- 230 kohta 30. jaanuar 1933- moodustati Hitleri valitsus. Valitsuses 11 ministeeriumi kohast 3 natsid. Riigipäevas 247 saadikut. Hitler saadab riigipäeva laiali, uued valimised. Natsid kasutavad terrorit. 5
1. Majandustehingu kuupäeva 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit 3. Dokumendi nimetust ja numbrit 4. Majandustehingu lühikirjeldust 5. Debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid. Süstemaatilised registrid – majandustehinguid kirjeldatakse süstemaatiliselt teatud tunnuste järgi ( tavaliselt kontode lõikes) Žurnaal-pearaamat – Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri. 81.Žurnaal-pearaamatu iga kirjendi koostisosaks on: 1. Majandustehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Dokumendi nimetus ja number 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Kirjendi käibe summa 6. Summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. 82.Pearaamatut saab kontrollida proovibilansi ja käibeandmiku abil. 83.Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod) Esitatakse
pangakontot. Ettevõte tõlgendab väljavõtet enda kui majandusüksuse seisukohast. Kontoväljavõtted on firmale raamatupidamise algdokumentideks, mille alusel sooritatakse raamatupidamiskandeid. 3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus Pangakontode numbrid on järgmised: 1020 1021. Arveldusarved asuvad Swedbankis ja SEB pangas. Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes finantstuludes. Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Kanded pearaamatus: 1) Kliendi summa laekumine: Deebet pank 7 Kreedit ostjate tasumata summad 2) Tarnijale maksmine: Deebet võlad tarnijale
Pangakontode kasutamisel on hetkel tehtud ettevõttele üks üldine kasutajatunnus, millega saavad ligi pangale ettevõtte juhataja ning raamatupidaja. Pangakaartide tehingute aruandeid kontrollib raamatupidaja ja kinnitab juhataja. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes ärituludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Pangakontode numbrid on järgmised: 10121 10131 Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Kanded pearaamatus: 1. Kliendi summa laekumine: Deebet 10121(EEK) pank Kreedit 1031 ostjate tasumata summad 2. Tarnijale maksmine: Deebet 2131 võlad tarnijale Kreedit 10121 (EEK) pank 11 3. Arveldusarve jäägi ümberarvutamine bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga toimub järgmiselt. Kahjumi tekkimise korral: Deebet 10122(USD) pank
kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kasumit või kahjumit valuutakursi muutustest kajastatakse vastavalt muudes ärituludes (kontol 3520) või kuludes (kontol 4950). Eraldi arvestust peetakse tarnijate ettemaksude kohta (kontol 1350) , mis on makstud kaupade või materjalide eest enne soetust. Iga kuu lõpus koostatakse tarnijate maksmata arvete kohta aruanne programmi ostumoodulist, millele lisatakse pearaamatu kontode väljatrükid. 13 5.3 Võlad töövõtjatele Palga- ja puhkusearvestus kajastatakse võlad töövõtjate all. Palgaarvestus toimub tööaja tabelite alusel. Palgaarvestuse jaoks vormistab tööaja tabelid personalijuht ning kinnitab juhatus. Palgaarvestuse eest vastutab raamatupidaja. Palgaülekanded valmistab ette raamatupidaja pangamooduli aknas Maksekorraldused, impordib need panka ning ülekanded pangast teostab
Süstemaatilised registrid Majandussündmused kirjendatakse süstemaatiliselt teatud tunnuste järgi Arvestust peetakse kontode lõikes Zurnaal-pearaamat Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri Zurnaal-pea raamatu iga kirjendi koostisosaks on: majandussündmuse kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, dokumendi nimetus ja number, majandussündmuse lühikirjeldus, kirjendikäibesumma, summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. PEARAAMATU KONTROLL Konteeringute ja arvutuste õigsust saab kontrollida: Proovibilansi abil Käibeandmiku abil Proovibilanss Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod). Esitatakse: käibevara-, põhivara-, kohustiste-omakapitali-, tulu-ja kulukontode jäägid. Reegel: lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis Käibeandmik Käibeandmikus kajastatakse kõigi kontode(käibevara-, põhivara-, kohustiste-, oma-
järgib krediidipoliitikat; . järgib osakokonnas kehtivaid tööprotseduure; . kontrollib ja balansseerib kõikide osakondade nõudeid külaliste fooliotes, kontrollib ja balansseerib peakontod ja majasiseseid käibeid; vajadusel teeb neis parandusi; . tasakaalustab toa auditi; . auditeerib kõiki toiduainete ja jookide sissetulevaid postitusi ja arveid; . tasakaalustab külalise kontoraamatu postitusi restorani auditi külalise kontoraamatuga; . töötleb kõiki pearaamatu andmeid raamatupidamisosakonna tarvis, organiseerib andmetöötluseks vajalikku tööd; . koostab ööpäevase tulude aruande; . trükib juhtkonna palvel välja kõik vajalikud aruanded; . töötleb öise auditi protseduure Opera süsteemis; . lõpetab päeva kassasüsteemis; . täidab muid ülesandeid, kui ülemused temalt seda paluvad; . aitab uusi töötajaid välja õpetada; . osaleb osakonna koosolekutel; . järgib hotellis kehtivaid turva- ja ohutusreegleid;
tootjatelt (Altendorf, Griggio, CB). CNC puidutöötlemiskeskused on valmistatud: SCM, 2002 CMS, 1999 Morbidelli, 1997 Peitsimisliin on valmistatud aastal 2002 firmas K2 SYSTEM. 3. Organisatsioon ja juhtimine. 3.1 Organisatsiooni ülesehitus Toon siinkohal parema ülevaate saamiseks ära AS Eerungi struktuuri. Juhataja Tootmisjuht Ostujuht Müügi Haldusjuht Pearaamatu- Tootearendus- -direktor pidaja juht Tehnoloogid Müügijuhid Mehaanik Vahetusülemad Laohoidja Bussijuht Tsehhivanema Laotöötajad d Koristajad Pingitöölised 3.2 Ametikohtade ülesanded.
D 5050 Jootmissüsteem 18 060 D 1510 Sisendkäibemaks 3 251 K 2310 Võlad tarnijatele 21 311 Juhul kui Tuha Talu OÜ omanikud või potentsiaalsed kreeditorid (näiteks pankadest laenuandjad) soovivad näha ``Võlad tarnijatele`` hetkeseisu, siis raamatupidaja teeb otse programmist pearaamatu ja Ostureskontro detailse väljatrüki ning esitab need soovijatele. Samuti tuleb tõdeda, et praktika ajal sai väga suure osa ajast tegeleda Ostureskontro ja pearaamatu kontrollimisega iga kuu lõpus, et tuvastada võimalikke vahesid. Kui vahed on olemas, siis kontrollitakse kuude kaupa üle, mis perioodis erinevused tekkisid ja korrigeeritakse vastavad kanded. 24 13. Tuha Talu OÜ käibemaksuvõlg ja arvestus
optimaalne eluiga ja amortisatsioon norm. Amortisatsioon algab vara 9 kasutuselevõtuga ning kui vara on amortiseerunud hoitakse seda null-jääkväärtuse bilansis kuni vara on täielikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade ennetähtaegsel mahakandmisel vormistatakse põhivara mahakandmise akt 2.2.3 Finantsinvesteeringute arvestus Finantsinvesteeringute allregistreid võrreldakse igakuiselt pearaamatu saldodega ja aasta lõpu seisuga tehakse saldovõrdlused kõikide investeeringute osas. 2.2.4 Nõuete ja ettemaksete arvestus Lühiajalisi nõuded ja ettemakse liigitatakse järgmiselt: nõuded ostjate vastu, maksude ettemaksed ja tagasinõuded, muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed teenuste eest. Kui on makse on liigitatud ebatõenäoliseks makseks juhul, kui on ületatud maksetähtaja nõudeid üle 30 päeva. Kõik müügiarved ning meeldetuletused
DK KK DK KK DK KK D K DK KK Väiksemates ettevõtetes kasutatakse ühendatud kronoloogilist ja süstemaatilist registrit nn žurnaal-pearaamatut (tabel 13), mis sisaldab nii süstemaatilist kui ka kronoloogilist arvestust. Žurnaal-pearaamatu iga kirjendi koostisosaks on: • kirjendi järjekorra number, • kuupäev, • dokument, • majandustehingu lühikirjeldus, • kirjendi käibe summa, • summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Tabel 13 ŽURANAAL-PEARAAMAT Jrk. Kuup. Dok. Kirjendi sisu käive Konto Konto Konto nr
Sularaha tehingut võivad teha materiaalselt vastatavad isikud kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Sularaha tehingute dokumentideks on nummerdatud kassa orderid. Milledel ei tehta õiendusteta parandusi ega ülekirjutusi. Orderid saavad oma järjekorra numbrid kassa raamatu alusel milles fikseeritakse kõik kassaga seotud tehingud. Eraldi numeratsioon on sissetulekutel ja välja minekutel. Kassa tehinguid kajastatakse kassa raamatus ning päeva ja pearaamatu vastavatel kontodel. Kassades tehakse inventuur üks kord kuus. Kui raha saadetakse kassast panka ettevõtte töötajaga konteeritakse: Lausendamine: D: Pank K: kassa kui ettevõte kasutab inkassaatori tegevust, kasutatakse vahe kontot Raha teel: Lausendamine: D: Raha teel 100000 K: Kassa 100000 D: Pank 100000 K: Raha teel 100000 Kassa orderite rekvisiidid: ettevõtte nimetus, juriidilised andmed, orderi järjekorra number, kuupäev,
kuupäevaks Raamatupidaja Kvartali bilanss ja kasumiaruanne Järgneva kuu 20. kuupäevaks Raamatupidaja Majandusaasta aruanne 28. veebruar Raamatupidaja Koodide ja lühendite kasutamine Algdokumendile või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendile märgitakse dokumendi pearaamatus registreerimise number koos vastava laiendiga. Pearaamatu kirjenditel kasutatavad laiendid on järgmised: 01.xxx Kannete registris sisestatud kanne, kus kaks esimest arvu tähistavad aastat ARVE.xxx Arvete (müügiarvete) registris sisestatud kanded LAEK.xxx Laekumiste registris sisestatud kanded OST.xxx Ostuarvete registris sisestatud kanded TAS.xxx Tasumiste registris sisestatud kanded SIS
2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 16. Register, pearaamat - Pearaamatu puhul on tegemist sünteetilise arvestuse registriga kuhu registreeritakse kõik perioodi majandustehingud kontode lõikes. Siia koondatakse kõik perioodi kronoloogiline- ja süstemaatiline arvestus. 17. Raamatupidamise sise-eeskiri - Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute
D 5050 Jootmissüsteem 18 060 D 1510 Sisendkäibemaks 3 251 K 2310 Võlad tarnijatele 21 311 Juhul kui Ettevõtte omanikud või potentsiaalsed kreeditorid (näiteks pankadest laenuandjad) soovivad näha ``Võlad tarnijatele`` hetkeseisu, siis raamatupidaja teeb otse programmist pearaamatu ja Ostureskontro detailse väljatrüki ning esitab need soovijatele. Tuha Talu OÜ käibemaksuvõlg ja arvestus Käibemaksu arvestatakse Ettevõttes vastavalt kehtivatele maksuseaduse nõutele. Juhul kui bilansis on käibemaksu kogumiskonto saldo ``+´`-märgiga, siis tähendab see riigile lähiajal tasutavat maksusummat, ``-``-märgiga näitab aga enammakstud käibemaksu, mida saab riigilt 19 tagasi taotleda
31200 Kaubakulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine 31290 Muu kaubakulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine Kokku 1 011 714,21 417 741,37 0,00 417 741,30 1 429 455,58 Tabelis 4 on välja toodud kulukontod, mis on ettevõttes kasutusel kasumiaruande kirje „Müüdud kaupade, teenuste kulu“ kajastamiseks. Vaadeldes pearaamatu kandeid kulukontol 31110 nägi töö autor, et antud kontol olid kajastatud kulud, mis tekkisid ekspedeerimisteenuste sisse ostmisega ja klientide kaupade laialiveoga. Kulukontol 31190 „Muud kaubakulud“ oli ettevõte kajastanud klientide poolt esitatud nõuete kulu, mis oli tekkinud laos hoitavate kaupade purunemise ja kadumise eest. RTJ 2 toob välja, millised kulud peavad olema kajastatud kasumiaruande skeem 2 kirjel „Müüdud toodangu (kaupade ja teenuste) kulu“
kelle ülesannete hulka kuulub raamatupidamise algdokumentide koostamine ja kogumine, nende õigsuse kontroll ning üleandmine raamatupidamisfirmale. Igal juhul peaks nii füüsilisest isikust ettevõtjatel kui ka juriidilise isiku juhtidel olema selged raamatupidamise põhitõed, et osata teha õigemaid otsuseid oma äritegevuses. Raamatupidamiskohustuslane peab pidama raamatupidamist kahekordse kirjendamise põhimõttel (s.o majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Raamatupidamises tuleb tagada ettevõtte ärisaladuste hoidmine. Raamatupidamises on ärisaladuste objektiks info ärisuhete, firma allüksuste ja toodete valmistamise kulude ning rentaabluse, toodete omahinna kalkulatsioonide ja hinnakujunduse ning ettevõtte finantsstrateegia ja -taktika kohta
võimaldavad algselt varade ja kohustuste kontodel näidatud summasid üle kanda lõppenud majandusaasta kulude ja tulude kontodele osas, mis on vahetult seotud möödunud aruandeperioodiga. Tekkepõhiste kirjetega seotud majandustehingute summad vajavad korrigeerimiskandeid, millised on seotud majandusaastal veel arvelevõtmata majandustehingute summadega. Need majandustehingud kuuluvad lõppevasse majandusaastasse ja nad tulevad korrigeerimiskannetena näidata pearaamatu kontodel. Need korrigeerimiskanded lahendavad varade ja kohustuste ning nendega vahetult seotud tulude ja kulude algse arvelevõtmise. Tulevastele arvestusperioodidele edasilükkunud kirjete summad jagunevad omakorda kahte rühma. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud (rentniku renditud vara ettemakstud summad, kindlustusfirmadele ettemakstud kindlustussummad). Näide: ettemaksud pikaajaline kulu. Soetusmaksumuse mahaarvestamine. Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine. 2. jaanuaril 20XX. a
koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed; tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 24. Register, pearaamat Pearaamatu puhul on tegemist sünteetilise arvestuse registriga kuhu registreeritakse kõik perioodi majandustehingud kontode lõikes. Siia koondatakse kõik perioodi kronoloogiline- ja süstemaatiline arvestus. 25. Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist,
naalsete moodulite informatsiooni moel, et minimeeritakse andmebaasis informatsiooni maht ja samalaadsete andmete mitmekordne esitamine. Finantsrakendused seovad ettevõtte inants- ja raamatupidamisandmete haldamiseks vaja- likke toiminguid. Kõnealune moodul haldab ettevõtte pearaamatu sisu ning jälgib tasumisele kuu- luvaid ning saadaolevaid summasid (kreditoorsed ja debitoorsed võlgnevused). Moodul hõlbustab samuti standarditud kasumiaruannete ja bilansside väljatöötamist ettevõtte allüksuste jaoks. 516 18 Logistika infosüsteemid
annaabi.ee 
