Leivanädala abimaterjal (0)

 
RUKKILEIB  
MEIE LAUAL 
ON TERVIS 
 
 
 
 
 
Ideid ja näpunäiteid 
lasteasutustele 
LEIVANÄDALA 
 läbiviimiseks. 
 
 
 
 
 
 
 
 
2008 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Autor Meeri Talv 
Toimetaja  Anneli  Zirkel 
ISBN  9949-10-708-3 
Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ 
Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku  
projekt “Rukkileib meie laual on tervis” 2004 vahenditest. 
 
2008  aasta  täiendatud  väljaanne  on  finantseeritud  Eesti  Leivaliidu  ja  PRIA 
turuarendustoetuse vahenditest. 
 
 
 
 
 
2
 
 
 
 
Loodus kasvatas rukkiterad,  
kivi veskil jahvatas nad. 
Jahust ema küpsetas leiva  
perel  süüa ja tänada... 
Oskar  Ehaste 
 
Austatud lasteasutuste leivanädala korraldajad-läbiviijad! 
 
Projekti  “Rukkileib  meie  laual”  algatas  Eesti  Leivaliit  juba  1998.a.  Igal  sügisel 
oktoobri alguses korraldatakse kõikjal Eestimaal leivanädal, mille eesmärgiks on: 
•  suurendada rukkileiva ja leivatoodete tarbimist, 
•  säilitada eestlaste  kultuurile   omaseid  toitumisviise, 
•  kujundada ja väärtustada leiva osa eestlaste kultuuritraditsioonides. 
 
Heaks traditsiooniks on kujunenud rukkileiva õnnistamine, leivanädala alguses suure 
sümboolse  rukkileiva  viimine  presidendilossi,  lahtiste  uste  päevad  Eesti  veskites  ja 
pagaritööstustes,  näitusmüügid  ja  degusteerimised,  temaatilised  näitused   koolides   ja 
muuseumides, laste joonistuste ja luuletuste võistlused ning muud üritused koolides, 
rahvamajades,  vallavalitsustes,  perearstikeskustes  jm.  Leivanädal  lõpetatakse  igal 
aastal traditsioonilise lõikus-tänupühadega Eesti kirikutes. 
 
Käesoleva  töövihiku  mõte  on  selles,  et  teha  veidigi  lihtsamaks  leivanädala  ürituste, 
tegevuste  ja  õppekäikude  planeerimist  ja  läbiviimist.  Töövihikus  antakse  põgus 
ülevaade leivaviljast ja rukkileivast, mis on meie elu alus. Samuti leiate siit vanasõnu, 
kõnekäände,  uskumusi  ja  kombeid,  rahvapäraseid  väljendeid,  rahvamänge  ja  -laule, 
mõistatusi, ristsõnu, leivatoitude  retsepte  jne. Töölehti võib soovi korral paljundada, 
muuta  tööjuhendit  vms.  Kogu  materjal  on  soovituslikku  laadi!  Kindlasti  tutvuge 
töövihiku  lõpus  oleva  kirjanduse   loeteluga ,  kust  võite  leida  täiendavat  materjali 
rukkileiva tervislikkuse kohta ja rukkileiva kohast eestlaste kultuuris. 
 
Enne iga töölehe täitmist on vaja õpilastega arutleda vastaval teemal ja anda selgitusi 
nii  uurimustööde  teostamiseks  kui  ka  töölehtede  täitmiseks.  Näiteks  töölehele 
“Leivalugu”  tuleb  paljundada  rühmatöö  jaoks  samas  olev   Harri   Jõgisalu  tekst 
“Leivalugu”.  Teema  “Jätku  leiba!”  koosneb  samuti  kahest  lehest:  õpetaja  loeb  oma 
lehelt teksti ja õpilased täidavad paljundatud lehtedel olevaid ülesandeid. Õpetajal on 
võimalik  õpilaste  töid  kontrollida  nn.   vastuste -lehelt.  Õpetaja  jaoks  on  olemas  veel 
vastuste-lehed  teemadel : “Leivalõhnaline” ja “Mõistata!”.  
 
Mõned tekstid sobivad klassi või kooli stendile: (näiteks) “Vanasõnad”, “ Rukkileiba  
on eestlased alati sügavalt austanud”, “Rahvapärased väljendid”.  Stendil  võiksid olla 
laste  luuletused  leivast  ( omalooming ),  pildid   rukkist   ja  rukkilillest  või  laste 
joonistused. Huvitavaid kilde vilja ja leiva kohta leiab Aleksei Vladimirovi raamatust 
 
3
“Maailm  püsib  viljateral”.  Tervisliku  toitumise    kohta  sobib  toidupüramiid  või 
toiduring, leivatoitude retsepte jpm. 
Enne leivanädala algust võiks lasta lastel tuua kooli erinevate leibade kilepakendeid, 
kust saaks uurida koos leiva koostist jm. olulisi andmeid, neid analüüsida. Siinjuures 
tuleks  tutvustada  leival  olevate  märkide  tähendust.  Märkide  kohta  võib  lugeda 
Internetist aadressil www.epkk.ee.  
 
Kui  õppeprogramm  võimaldab,  siis  võiks  õpetaja  kutsuda  tervislikust  toitumisest  ja 
rukkileiva tervislikkusest rääkima asjatundja, kes oskab seda teemat paremini avada.  
 
Korraldada  võiks  leivatoitude  retseptivõistluse.  Kõikidest  kogutud  retseptidest  saaks 
kokku  köita  “Leivanädala  kokaraamatu”.  Sellest  kokaraamatust  tulekski  valida 
leivapeole  huvitavamad  leivatoidud.  Leivanädalal  võiks  koostööle  paluda  ka 
koolisöökla.  Soovitan  kindlasti  minna  õppekäigule  muuseumisse  või  leivatööstusse. 
Tore üritus oleks leivapäev või leivapidu, kus õpilased võiksid valmistada leivatoite 
(kaasata  ka  lapsevanemaid),   toimuks   ühine  leivatoitude  maitsmine.  Lastele  võiks 
selgeks  õpetada  mõned  luuletused,  dramatiseeringu,  rahvamängud  ja  –laulud. 
Toimuda  võiks   viktoriin ,  näitusel  oleksid  laste  meisterdatud  rukkililled  või  õletööd 
ning joonistused. Tehke kõik oma mõtted teoks ja tuleb vahva pidu! 
 
Leivanädal  või  leivapidu  võiks  lõppeda  kokkuvõttega,  kus  ettevõtlikke  ja  tublisid 
kaasalööjaid tänataks tänukirja või miks-mitte vahva  vigur -leivaga. 
 
Usun,  et  Teil  kõigil  on  küllaga  toredaid  mõtteid  ja  kogemusi  meeldejäävaks 
leivanädala teostamiseks.  
 
Palju jõudu ja  indu ! 
 
 
 
Töövihiku  koostaja : Meeri Talv 
 
 
 
 
4
MEIE LEIVA AJALUGU 
 
 
 
3000 – 2500 aastat tagasi 
Peamiseks kasutuses olevaks teraviljaks oli  oder . Oli tuntud jahvatamine ehk terade 
peenendamine. Odraterad hõõruti algselt peeneks kividega või tambiti  terad  uhmris 
uhmrinuiaga suurmeiks (tangudeks). Odrajahu  segati  mitmete taimede puruga ning 
lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati tule paistel või kuuma tuha sees 
paistekakud . 
 
2500 – 2000 aastat tagasi 
Sellesse ajajärku ulatub esimeste käsikivide tarvitamine. 
 
1000 – 200 aastat tagasi 
Odra  kõrval tuli kasutusele uus teravili –  rukis . Samuti jõudsid Eesti  alale  tähtsa 
uuendusena  veskid .  Leiutati  taigna kergitamine ehk hapendamine. Õpiti ehitama suuri 
leivaahje. Nigela viljasaagi, sõdade ning näljahädade tõttu segati rukkileiva taignasse 
palju aganaid. Saadud leiva kohta öeldi, et see oli nii kerge, et tuul võis ta lendu tõsta. 
 
150 aastat tagasi 
Suurenenud viljasaagid võimaldasid puhta aganateta leivataigna  valmistamist . Taigent 
hakati valmistama tuulatud viljast jahvatatud jahust. 
Suurtes peredes küpsetati leiba pikaks ajaks ette. Pätsid olid ümmargused ja suured, 
kaalusid 6 – 12 kg. Sügisel rehepeksu ajal, kui iga päev tuli tugevasti ahju kütta, püüti 
ka toidutagavarade küpsetamised ära teha. Mõnes peres küpsetati siis leiba jõuludeni 
ette. 
 
100 aastat tagasi 
Leivapätsid muutusid väiksemaks (3 – 6 kg). Leivategemisel võeti senise leivaküna 
asemel tarvitusele leivaastja. 
 
75 aastat tagasi 
Hakati küpsetama rukkipüülist peenleiba. 
 
Tänapäeval 
Eestis toodetakse üle 150 nimetuse leiba, kokku enam kui 40 000 tonni aastas.  
 
5
LEIVALUGU 
Harri Jõgisalu 
 
 
Vanasti põletati alet, et  metsast  põldu teha: hakiti maakirvestega kamarat,  kaaluti  
ihurammuga kive, kaevati  labidaga  kraave. Põllulapid olid pisikesed. 
 
Nüüd on uudismaaharijail  masinad , mis käristavad üles võsa ja padriku, lükkavad 
nurme  kividest ja kändudest puhtaks. Ekskavaatorid kaevavad äravoolud ja 
kuivatavad maad.  Endised   lapid  – siilud on ühendatud põldudeks, millel pole äärt 
nähagi. 
 
Vanasti künti harkadraga, äestati karuäkkega,  adra  ees olid härjad. 
 
Nüüd sõidavad põllule  traktorid , mitmehõlmalised adrad järel; künd on sügav,  vagu  
sirge ja külvimaa sile. 
 
Vanasti tehti  seeme  käsitsi maha. Külvaja  viskas  terad külimitust peotäishaaval 
mulda. 
 
Nüüd külvavad masinad. Mõõdavad külviridades igale ivale väetisenormi, kobestavad 
ja siluvad pinnase. 
 
Vanasti viis saagi sagedane liigvesi, kehv põld  kartis  põuda; sügisel hüüdis üks 
viljapea  teist. 
 
Nüüd nõrutavad torukraavid liigse vee, põua korral niisutavad vihmaseadmed põldu. 
 
Vanasti lõigati leivavilja sirbiga,  vihk   vihu  kõrvale, hakk haki järel nurmele ootama, 
kuni jõudis rehepeksu järg. Enne päikesetõusu aeti ahted maha,  rukist  rabati, peksti 
pinda ja koodiga, põhku pahmasid härjad ja  hobused . Terad tuulati sarjaga aganate 
seest välja. Heal aastal saadi põllult neli kuni viis seemet. Sellest pidi jätkuma 
mõisarendiks ja perelauale. 
 
Nüüd koristab vilja  kombain  – lõikab, peksab ja tuulab üheaegselt. Puhas vili läheb 
kuivatisse, ilma, et talle kätt külge pannakse. Põllult saadakse kümme ja enam seemet. 
 
Vanasti hõõruti terad käsikivil jahuks või pani mölder  veski  tuule või vee jõul 
jahvatama. 
 
Nüüd käivad terad püülimisvaltside vahelt läbi. Jahu on pehme ja puhas. Sõelad 
võtavad välja viimase kui klii ja kestaolluse. 
 
Vanasti, kui pereema seadis leivategu, segas ta sõklaid taignasse toidujätkuks. Päris 
puhtast  jahust ei tehtud leiba isegi suurteks pühadeks. Rahvajutu järgi olnud leib 
kehvadel  aegadel  nii aganane, et tema ligidal pole tohtinud tulerauda  raiuda , sest säde 
oleks leiva põlema  pannud . 
 
 
6
Nüüd nuriseme sageli, et igapäevane leib pole küllalt hea, kahtleme ja küsime, on ta 
ikka puhtast rukkijahust? 
Vanasti tohtis leiba lõigata vaid  pereisa , kes oma käega andis igaühele tema osa. Ikka 
suuremale suurem tükk ja pisemale pisem. Leib oli nii kallis, et lapsed ei saanud isegi 
aganaleivast kõhtu täis süüa. 
 
Nüüd on leib lahtilõigatult laual. Igaüks sööb oma isu mööda. 
 
Vanasti ei tohtinud leivapätsi nii lauale panna, et lahtilõigatud külg akna või ukse 
poole  vaatas . Kardeti, et leivajätk võib ära  lennata . Aga võib-olla ei tahetud võõrale 
näidata, kui puhas või aganane on pere peatoidus. 
 
Nüüd pakutakse meil leiba paljudes sortides – maa- ja linnaleiba, magushaput, 
põranda- ja vormileivapätsid on riiulil reas. Mõnikord ei oska valida,  missugust  võtta 
– kõigil on sisu ühtemoodi isuäratav ja lõhnav,  koorik  krõbepruun. 
 
Vanasti sooviti söögiajal leivale “jätku!”.  
 
Nüüd muretsetakse sööja pärast ja öeldakse talle “head isu!”. 
 
Kes vanasti leivatüki maha pillas, võttis selle jalamaid üles ja andis palale  suud . 
 
Nüüd tuleb ette, et leiba loobitakse – terve käär või kannikas saadetakse 
jäätmehunnikusse. Ega toit meie päevil ometi nii odav ole, et ainult puudus ja tühi 
kõht inimesele leiva hinda meelde tuletaksid! 
 
 
7
ET LAUAL LÕHNAKS VÄRSKE RUKKILEIB 
 
Eestlaste  peamine  toit  läbi  aegade  on  olnud  rukkileib.  Leiva  vastu  tundsid  meie 
esivanemad sügavat austust, sest see sai lauale üksnes suure töö ja vaevaga. Leib oli 
püha ja ta on meist vanem. Öeldakse küll, et inimene ei ela üksnes leivast, siiski ei saa 
kuidagimoodi läbi ka ilma leivata.  
 
Leivavili   
Leivavili tuli õigel ajal lõigata, siis terad välja rabada või masindada ning kuivatada. 
Leivavili ei tohtinud põllul hakata idanema ega kopitama minna. Heal leivaviljal pidi 
olema puhas lõhn. Vilja  hoiti  viljaaidas kirstus kaane all, et närilised ligi ei pääseks.  
 
Leivajahu  
Head  leivajahu  saadi  sellest  rukkist,  mille  terad  masindati  välja  viljapeksumasinaga, 
sest   rehetoas   kuivatatud  teradele  jäi  mõnikord  kerge  suitsulõhn  juurde.  Leivajahule 
esitati  küllalt  kõrgeid  nõudeid.  See  pidi  olema  kuiv  ja  sõre,  ilma  igasuguse 
ebameeldiva lõhna ja maitseta. Hea jahu ei tohtinud pihku võttes klimpi jääda, see ei 
tohtinud olla liiga peenike ega liiga sõre ja veskikivid pidid olema puhtad. Leivajahu 
jahvatati ka kodus käsikivil, kuid see sai liiga sõre. 
  
Jahu  säilitati  viljaaidas  spetsiaalses  kirstus  või  tünnis.  Seda  ülemäära  tagavaraks  ei 
hoitud,  et  ei  saaks  sigineda  koid.  Ait,  kus  teravilja,  jahu  ning  tangaineid  hoiti,  pidi 
olema puhas ja hästi õhustatav. Viimaseks otstarbeks oli aida ukse all nn. kassiava ja 
tagaseinas üleval tuulutusava (nagu suitsusaunal repnaauk). Pärast veskil käiku klopiti 
jahukotid õues hästi puhtaks ja pandi päikesepaistele tuulduma.  
 
Leivanõu ehk leivaküna  
See  tehti  enamasti  ühest  puust.  Paremini  sobis   lehtpuu ,  mis  ei  anna   maitset   ega 
pragune.  Künapuu  oli  ühest  küljest  ¾  puu  jämeduseni  siledaks  tahutud  ja  seest 
õõnestatud.  Otstessse  olid  tehtud   samast   puust  käepidemed.  Leivategemisel  asetati 
küna  puidust   raamile ,  millel  oli  neli  jalga.  Raamil  oli  süvend,  kuhu  küna  asetati. 
Künal  oli  samast  puust  kaas  ja  seda  kasutati  ainult  leivategemiseks.  Vaheajal  hoiti 
leivaküna  kas  viljaaidas  või  rehetoas  -  kuivas   puhtas   kohas.  Leivaküna  ei  tohtinud 
pärast leivategemist pesta, vaid see kaabiti nüri  noaga puhtaks.  Nii jäi küna  seintele  
mingil määral vana juuretist, et uus leib paremini hapneks ja kääriks. Kokkukaabitud 
kaapest tehti nn. kaapekakk (minileib), mis pandi kaljatõrde  likku  kaljale rammuks  ja 
maitseks.  Kui  aga  leivategemise  vahe  oli  2-3  kuud,  tuli  küna  enne  tarvitamist 
põhjalikult  keeva  veega puhtaks küürida. Sama tehti ka siis kui võeti kasutusele uus 
leivategemise  nõu.  Leivategemise  eelõhtul  toodi  aidast  vakaga  jahu  ning  leivanõu 
tuppa   sooja,  et leivatainas  kiiremini  käärima   hakkaks .  Sooja  toodi  ka  juuretis  (hapu 
tainas  eelmisest leivataignast).  
 
Hapu leivatainas  
Kõigepealt valati leivakünasse toaleiget vett. Sellesse peenestati  leivajuuretis  ning siis 
segati puumõla või -kulbiga kuiva  rukkijahu , nii et tainas oli parajalt paks. Ühe liitri 
vee  kohta  läheb  tavaliselt  head  kuiva  jahu  1,5  -  1,7  kg.  Sellest  kogusest  segati 
taignaks esialgu vaid pool. Valmis tainas tehti käega pealt hästi siledaks, riputati paks 
jahukord peale ning kaeti puhta rätiku või linaga. Künale asetati kaas ja jäeti siis sooja 
kohta  hapnema.  Külmal  ajal  pandi  kaanele  veel   sooje    riideid ,  et  tainas  ei  jahtuks. 
 
8
Mida  soojem  ruum,  seda  kiiremini  tainas  hapneb.  Näiteks  soojamüüri  ääres   seisvas  
leivakünas  hapneb  tainas  umbes  kümne  tunniga.  Külmas  ruumis  võib  see  aeg  olla 
pikem.  
Tainast  hakati sõtkuma siis, kui  pagar  oli veendunud, et tainas on hästi  kerkinud , s.o. 
pealt  pragunenud.  Kes  soovis  magedamat  leiba,  võis  lasta  tainast  vähem  hapneda. 
Mõni  lisas  kerkimiseks  ka  väheke  pärmi.  Enne  sõtkumist  lisati  taignale  maitse  järgi 
veidi  soola  ja  köömneid  ning  ülejäänud  jahu,  siis  sõtkuti  kiiresti   paras   tugev  tainas. 
Kiiresti tuli sõtkuda sellepärast, et tainas ei jahtuks ja leib tuleks kergem (õhulisem). 
Sõtkumise ajal pidi tainast sageli küna põhjast üles kergitama, et põhja ei jääks kuiva 
jahu. Aeg-ajalt kasteti käsi leigesse vette. Sõtkuti ja kasteti seni, kuni tainas oli hästi 
sile  ning  sõtkuja  käed  jäid  taignast  puhtaks.  Nüüd  tehti  tainas  taas  pealt  siledaks  ja 
kaeti soojalt kinni.  
 
Leivaahi 
Et  leib  korralikult  küpseks,  tuli  ahju  enne  olenevalt  küttepuude  liigist  ja  niiskusest 
umbes  kaks  tundi  kütta.  Köeti  enamasti  okaspuudega.  Kütmise  ajal  tuli  jälgida,  et 
kogu  ahju  põrand  ühtlaselt  kuumeneks.  Kui  puud  olid  põlenud,  söed  kustunud  või 
väheke  hiilgavad,  pandi  ahi  kinni,  et  see  ühtlaselt  soojeneks.  Ahjul  oli  tavaliselt 
metalluks  või  - luuk   kolde  ees.  Mõne  aja  pärast  avati  uks  ning  ahi   puhastati   kiiresti 
sütest ja tuhast. Selleks oli spetsiaalne leivaahju   roop .  Lõpuks pühiti ahjupõrand üle 
niiske kasevihaga. Kellel soojuse määramisega kogemusi nappis, viskas ahju kuumale 
põrandale peoga leivajahu - kui jahu põlema süttis või pruuniks kõrbes, oli ahi liiga 
kuum  ning  seda  tuli  lasta  veidi  jahtuda.   Paraja   kuumuse  korral  tõmbus  jahu 
pikkamööda ilusaks tumepruuniks nagu leivakooruke.  
 
Leiva küpsetamine  
Leib  peab  olema  hästi  kerkiv  ja  kobe,  s.o.  üleni  täis  väikesi  ühtlasi  tühimikke  - 
mullikesi. Neid mullikesi tekitab taignas olev süsihappegaas, mis tekib hapnemisel ja 
kerkimisel. Asetanud kerkinud leivataigna kuuma ahju,  paisuvad  süsihappemullikesed 
ja  otsivad  teed  välja  (leib   kerkib ).  Ühtlasi  tekib  leiva  ümber  koorik,  mis  takistab 
mullikeste väljapääsu. Nii jääb leib kobedaks. Kooriku tekkimine ja taigna kerkimine 
peavad toimuma korraga. Selleks on vaja, et leiva küpsetamisel oleks ahjus kuumust 
vähemalt  250-300°  C,  saia  puhul  160-180°  C.  Küpsemisel  aurub  leivast  umbes  25-
26%  vett.  Hea  leivaahi  peab  andma  vastavat  kuumust  ja  hoidma  seda  enam-vähem 
ühesugusena  kogu  küpsemise  ajal.  Leibu  vormiti  leivalaual,  kuhu  oli  riputatud 
rukkijahu.  Käte  vahel  vormiti  leivapäts  kas  ümmarguseks  või  piklikuks,  nagu  keegi 
soovis.  Et  leib  jääks  täiesti  puhtaks,  pandi   talla   alla  kapsaleht.  Valmisvormitud 
leivapäts tehti pealt siledaks, pandi leivalabidale ning lükati ahju küpsema. Tavaliselt 
küpses  leib  poolteist  kuni  kaks  tundi.  Kui   leivad   olid  ahjus,  siis   kriiskad   suleti. 
Küpsenud leivad siluti üle leigesse vette kastetud käega ja kaeti puhta käterätiku või 
linaga,  et  koorik  jääks  pehmeks.  Mõnel  pool  määriti  ahjust  võetud  leivad  üle 
kanamunakollasega.  Hiljem  viidi  leivad  sahvrisse  hoiule.  Enne  tarvitamist  pidi  leib 
nädalat-paar  seisma,  et  see  oleks  kõva  ja  peaks  kauem  vastu.  Tihtipeale  see  nõue 
siiski ei kehtinud, sest kõik armastasid sooja, ahjust võetud leiba või ja  piimaga  süüa. 
Pärast leivategu oli talutuba meeldivat  magusat  rukkileiva hõngu täis.  
 
Magushapu leib ehk soojaveeleib  
Selline leib  seisis  kauem pehme ja  maitses  paremini. Igal perenaisel oli siin oma nipp.  
Vesi  aeti   keema   ja  sellesse  segati  rukkijahu  nii  palju,  et  sai  paras  paks  tainas.  Siis 
riputati peale üsna paks kord kuiva jahu ja kaeti puhta  lapiga . Peale pandi veel sooje 
 
9
riideid  ning  leivaküna  asetati  söögituppa  soemüüri  äärde,  kus  see  seisis  umbes  5-6 
tundi. Siis segati  soojas  vees lahustatud leivajuuretis taigna hulka ja jäeti käärima. Kui 
tainas  oli  kenasti  käärinud  ja  parasjagu  hapu,  lisati  maitse  järgi  soola  ja  köömneid, 
sõtkuti hästi läbi ning küpsetati.  
 
Kalaleib  
Hiiumaal  tehti  ka  kalaleiba.  Selleks  pandi  leivapätsi  vormimisel  pätsi  sisse  soolatud 
räime  ja  küpsetati  koos  leivaga.  Seda  kalaleiba  söödi  soojalt,  eriti  hästi  maitses  see 
koduõlle juurde.  
 
Lihaleib  
Lihaleiva  tegemiseks  võeti  kas  suitsu-  või  praeliha  tükke  ja  pandi  need  leivapätsi 
vormimisel pätsi sisse, siis küpsetati. Lihaleiba söödi välitöödel.  
 
Kartulileib  
Kehval rukkiaastal tehti õige tihti ka kartulileiba. Selleks valati leivakünasse  soovitav  
hulk keeva vett ja klopiti puumõlaga hulka nii palju rukkijahu, et sai paras paks tainas. 
Sellele  riputati  paks  kord  kuiva  rukkijahu,  kaeti  mõne  puhta  rätiku  või  linaga  ning 
kaanega  ja asetati leivaküna soemüüri äärde päevaks sooja. Nüüd kooriti vajalik hulk 
kartuleid , keedeti pehmeks ja tambiti pudrunuiaga kartulipudruks, lisati leivajuuretist. 
See mass segati taigna hulka ning riputati taas peale rukkijahu, kaeti riietega ja jäeti 
terveks  ööks  käärima.  Järgmisel  päeval,  kui  tainas  oli  hapuks  läinud,  klopiti  see 
puumõla  ja  kätega  hästi  läbi,  lisati  veidi  jahu  ja  sõtkuti  nii  nagu  tavalist  rukkileiba. 
Maitseks  lisati  nagu  ikka  soola  ja  köömneid.  Kartulileival  oli  see  eelis,  et  see  seisis 
kaua värske.  
 
Rukkipüüli- ehk kolmepäevaleib  
Seda tehti suurte pühade ja pidustuste puhul. Üks retseptidest oli niisugune:  
Kuus  toopi  keeva  vett  kallati  leivategemisnõusse.  Sinna  juurde  segati  nii  palju 
rukkipüüli, et sai vedela taigna. Seda klopiti puumõlaga nii kaua, kuni tainas oli hästi 
valge ja jahutükke enam ei olnud. Seejärel kaeti nõu kinni ja lasti pool päeva soojas 
toas hapneda. Seisnud tainas klopiti hästi hoolega läbi ja lasti hapneda teise päevani. 
Kui tainas ei olnud siis veel küllalt hapu, klopiti see uuesti läbi ning lasti veel seista.  
Taignasse lisati peotäis köömneid ja kuiva rukkipüüli. Edasi tuli märgade kätega nii 
kaua sõtkuda, kuni tainas muutus hästi sitkeks ja valgeks ning tuli käte küljest lahti. 
Siis asetati leivanõu soemüüri äärde. Kui tainas oli kerkinud, vormiti leivad ja pandi 
leivaahju  küpsema.  Umbes  pooleteise-kahe  tunni  jooksul  küpses  ilus  helepruuni 
koorikuga väga maitsev rukkipüüli- ehk kolmepäevaleib. Kes soovis valgemat leiba, 
võis taigna kastmisel nisupüüli sisse sõtkuda.  
 
Aganaleib  
Aganaleib oli nii  rabe , et söömisel murenes puruks ja tuul  kandis  laiali. Mida kehvem 
oli aasta, seda rohkem tuli aganaid leivateol kasutada, et viljaga järgmise saagini välja 
tulla.  Näljaaastail  olnud  aganaid  leivasisus  nõnda  palju,  et  leib  võinud  peerutulest 
süttida.  Kui  aganaid  ei  jätkunud,  siis  lisati  leivaviljale  sarapuu- urbi ,  tammetõrusid, 
sammalt, kanarbikku ja sõnajalgu. Kevadel muutus ka niisugune leib harulduseks. 
 
10
Rukkileib meie laual 
Eestimaal toodetakse palju leivasorte, mille valmistamiseks kasutatakse erineva sordi 
rukki- ja  nisujahu , sageli ka nende segusid. Rukkijahu jaguneb  neljaks  sordiks: 
 
Rukkipüül  –  tüüp  815  –  on  jahu,  mille  jahvatamisel  eraldatakse  suurem  osa  kesti  ja 
iduosakesi nii, et neid jääb jahusse – 3%. Jahu on peeneteraline,  hallika  varjundiga. 
 
Rukkikroovjahu  – tüüp 1370 – on jahu, mille jahvatamisel eraldatakse osaliselt kestad 
ja  iduosakesed  nii,  et  neid  jääb  jahusse  –  15%.  Jahu  tera  on  ebaühtlase  suurusega, 
kuid jämedam kui rukkipüülijahul, värvus on helehall. 
 
Rukkilihtjahu – tüüp 1740 – on jahu, mis sisaldab kuni 25% kesti ja iduosakesi. Jahu 
tera on jämedam kui rukkikroovjahul, värvus on hallikas. 
 
Rukkitäisterajahu  –  tüüp  1800  –  on  koorimata  teradest  jahvatatud  kliiderikas  jäme 
jahu, värvus hall. 
 
Kliid   on  teradelt  eemaldatud   seemnekestad   koos  nende  külge  jäänud  toitekoe  ja 
iduosakestega. 
 
Linnasejahu  saamisloost loe www.uno.ee Õlletegu. 
 
Selle järgi kui palju sisaldab leib rukkijahu jagatakse leivad kaheks: 
 
Rukkileivad on leivad, milles on rukkijahu 90% ja enam.  
 
Segaleivad on leivad, kus rukkijahu on vähem kui 90%  
täisteraleib 
peenleib  
teradega leib 
 
Igal leival on oma koostis ja maitse. Rukkileib on väärtuslik toit. Rukkileivaga saame 
taimset valku, mineraalaineid – eriti fosforit ja  rauda, vähem magneesiumi ja tsinki. 
Eriti aga tõstavad leiva väärtust temas olevad B grupi  vitamiinid . Need on vajalikud 
närvisüsteemile  ja  nahale.  Leiva  põhimine  rikkus  on  tema   kiudained .  Kui  sooviks 
kogu päevase kiudainete vajaduse, mis on 20 grammi, saada ainult täisteraleivast, siis 
peaks  sööma  6   viilu   leiba  (225g).  Parim  on  kui  kiudained  saadakse  erinevatest 
toiduainetest, kuid üheks asendamatuks allikaks on rukkileib.  
 
 
 
 
11
KOOLILEIB 
 
Koolileib on viilutatud põrandaleib, mis sisaldab 90% ja enam rukkijahusid. Leiba 
valmistatakse ainult naturaalselt kääritatud juuretisega ning selle soolasisaldus ei tohi 
olla rohkem kui 1%. Koolileib on pruuni või  tumepruuni  värvi ning selle säilivusaeg 
on vähemalt kolm päeva. Koolileiva koostise on heaks kiitnud tervishoiu- ja 
toitumisspetsialistidest ning teadlastest koosnev komisjon. 
 
Kaubamärk „Koolileib” on registreeritud Eesti Leivaliidu nimele. Koolileiba 
toodavad  seitse  Leivaliitu kuuluvat tehast üle Eesti:  AS Leibur,  AS  Fazer , AS Pere 
Leib, AS Lõuna  Pagarid , OÜ Saare Leib, OÜ HTÜ Tootmine ja AS Euroleib. 
 
Koolileival on laste poolt kujundatud pakend, mis valiti välja koolidevahelisele 
joonistusvõistlusele laekunud tööde hulgast. Joonistusvõistluse võitis Pärnu 
maakonna Audru Keskkooli 3a klassi õpilane Grete Post.  
 
 
  
Koolileiva projekti patroon on proua Evelin Ilves. 
 
Koolileiva ja leibade kohta loe täpsemalt Eesti Leivaliidu  kodulehelt  
www.leivaliit.ee 
 
 
 
 
 
 
12
RUKKILEIBA ON EESTLASED ALATI 
SÜGAVALT AUSTANUD 
 
 
 Leivapätsi ei tohtinud lauale asetada alumise koorikuga ülespidi, see tõi riiu 
majja. 
 Perenaised vajutasid enne küpsetamist leivasse ristimärgi kaitseks halva silma 
eest. 
  Leivaviil  asendas pidulauas tihti taldrikut, kuhu söömise ajaks tõsteti liha, 
sülti, kaalikat, kapsast ja teisi toite. 
 Leiba peeti pühaks. See nähtub ka eestlaste vanasõnast: “Austa leiba, leib on 
vanem kui meie”. Seepärast ei tohtinud leiba pilduda ega leivaraasule peale 
astuda. 
 Kui  kellelgi  juhtus leivatükk käest maha libisema, pidi ta selle üles võtma ja 
suud andma. 
 Pätsi ei pandud lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole – leivatükk võis 
majast välja minna. 
 Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest “õhtune leib kahaneb,  hommikune  
kasvab”. 
  Andes  võõrale leiba, lõikas  perenaine  pätsi otsast “kärsakese” ära, et mitte 
oma leivaõnne ära anda. 
 Kui söömas oli oma pere, siis sai otsakoorukese tütarlaps, et tal  kasvaksid  
ilusad  rinnad . 
 Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili asetada, siis 
pidi pereema ära surema. 
 Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see 
halba – pere laguneb. 
 Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. 
 
Kõigi leivaga seotud  kommete  vastu eksimine oli rahva moraalimõistete järgi seotud 
halbade  tagajärgedega.  Leiba  söödi  iga  toidu  juurde  v.a.   hernesupp   ja  puder.  Kes 
pühkis  toiduraasukesed  üle  laua  otsa  maha,  sai  tunda  leivapuudust  ja  jäi 
vanatüdrukuks. Kui söögiajal juhtus külaline  tulema , kutsuti see alati leiba võtma.  
Pühadeleivad  erinesid  argipäevaleibadest  erilise  kuju  poolest  (näärileivad, 
pulmaleivad, tuhkapäevaleivad). 
 
13
RAHVAPÄRASED VÄLJENDID 
 
“aastane leib” -  aastane toidutagavara 
“leiva otsas olema” -  head sissetulekut saama 
“uut leiba  otsima ” -  uut  teenistust  (tööd) otsima 
“ühes leivas” -  kuskil peres teenistuses olema 
“leibkond” -  pere 
“palju leibu ühes  majas ” -  mitu perekonda ühes majas 
“leivad ühte  kappi   panema ” -  kokku elama asuma (abielluma) 
“leiba võtma” -  leiba sööma 
“leivakõrvane” -  muu toit peale leiva 
“leib on laual” - perel on küllalt toitu või sissetulekuid selle hankimiseks 
“jätku leivale” - soov, et toitu jätkuks, et leib ei lõpeks otsa 
“leivaisa” - tööandja 
“leivateenimine” -  töö enda ja pere toitmiseks 
“läheb nagu leiba” - kulub palju 
“leiba teenima” - kellegi juures töötama 
  miski  “ei küsi leiba” -  miski võib vajalikuks osutuda 
“otsi nagu leiba otsitakse” - otsi hoolikamalt 
“ prii  leib” - tasuta toit 
“must töö aga magus leib” - raske töö, aga hea tasu 
“teenib lõugadega leiba” - töökoht nõuab palju rääkimist, suhtlemist 
 
 
 
 
VANASÕNAD 
 
 
 Maailm püsib viljateral. 
 Viljapõllust näed peremeest. 
 Kuidas küli, nõnda vili. 
 Leib, sool, vesi, tuli – need on vanemad kui meie. 
 Leib on vanem kui meie. 
 Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. 
 Lihata võid elada, ei leivata. 
 Leiba hammusta kahe hambaga, liha ühe hambaga. 
 Leib on kibe kätte saada aga magus süüa. 
 Oma teenitud leib on magus. 
 Kel amet, sel leiba. 
 Leib on  peremees . 
 
 
 
14
TEAVET LEIVA TARBIJALE 
 
Tänapäeval on leiva säilivusaeg 48-78 tundi. Seetõttu on oluline osata leiva värskust 
säilitada. 
Muudatused leivas algavad juba esimesel pooltunnil ahjust väljumise järel. 
Leiva aroom väheneb ja haihtub mõne tunni järel. 
 
LEIBA VÕIB SÄILITADA MITMETI. 
 
 PABERKOTIS jahtub leib aeglasemalt ja koorik püsib krõbe. 
 
 KÜLMKAPIS vananeb leib “keemiliselt”. Koorik imeb sisust vett ja kaotab 
rabeduse, sisu mureneb. 
 
 KÜLMUTAMINE peab toimuma lühiajaliselt. Soovitavalt viilustatult ja 
söögikorra jagu portsjonitena. Külmutatud leiba võib kuumutada 
mikrolaineahjus . 
 
 RÖSTIMINE annab leivale  aroomi  ja rabedust. 
 
 KILES säilib leib 3-4 päeva. 
 
Saia ja sepikut on soovitav osta ühe päeva tarbeks. Säilitada on otstarbekas paberkotis 
või  perforeeritud  kiles. Kui kilekotis on märgata veepiisku, siis on soovitav jätta 
kotisuu mõneks ajaks lahti. 
 
HEALE  LEIVALE HEA  LEIVANUGA ! 
Hea leivanuga on hambulise  teraga  ja umbes 20 cm pikk. Tera peab olema piisavalt 
õhuke, et kergelt saagides saada õhuke ja  sileda  pinnaga leivaviil, mis ei pudene. 
Väga värsket leiba on raske lõigata. 
 
 
                         
 
 
 
15
TOIDUPÜRAMIID 
 
Kõik toiduained ei oma sarnast  osakaalu  õiges toiduvalikus 
 
Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate 
toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp  varustab  meie 
organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi 
alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes 
rohkem tarbima. 
 
Püramiidi tipp  
Rasvade, õlide ja maiustuste söömist peaks piirama ning nende grupp moodustab 
väikese tipu püramiidist. See rühm kätkeb endas salatikastmeid, erinevaid õlisid, 
kreeme, võid, margariini, magustatud karastusjooke,  komme  ja magustoite. Sellesse 
toiduaineterühma kuuluvad ained sisaldavad suurel hulgal kaloreid, aga vitamiine ja 
mineraale sisaldavad vähe või üldse mitte. 
 
Püramiidi keskosa  
Mõõdukas koguses vajab meie organism  valkusid  ehk proteiine ning need 
moodustavad püramiidi keskosa ülemise poole. Piim, jogurt, juust, samuti liha, kala, 
linnuliha , kuivatatud oad, munad ja pähklid - kaks erinevat toiduainete gruppi, mille 
enamjaolt moodustavad  loomsed   toitained  - on tähtsad valgu, kaltsiumi, raua ja tsingi 
allikaks. Võimaluse korral vali taine liha, nahata linnuliha, kala ning madala 
rasvasisaldusega  piimatooted  kontrollimaks rasva ja kolesterooli taset. Piira 
fritreeritud toitude osakaalu, see aitab ka rasva ja  kalorite  liigse kogunemise vastu.  
Rohkem peaks sööma puu- ja juurvilju, mis täiendavad püramiidi alustala. Peale selle, 
et puu- ja  juurviljad  on parim allikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete 
ammutamiseks, on need ka madala rasvasisaldusega, madala soodiumimääraga ning 
ei mingit kolesterooli. Süües erinevaid puu- ja juurvilju on kindel, et igapäevane C-
vitamiini vajadus on kaetud. 
 
Püramiidi alustala  
Leib, tangained,  riis ,  makaronid  - teraviljatooted - on püramiidi aluseks, sest nende 
järgi peaks planeerima toitumist. Püüa valida iga päev nende toodete hulgast 6-11 
portsjonit. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. 
Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele 
ja närvisüsteemile. Et säilitada madal rasvasisaldus, piirake leivapealset. 
 
Kui suur on portsjon  
Teraviljatooted (6-11 portsjonit) 
1 viil leiba  
 ~28g maisihelbeid (~28g = 1/4 - 2 klaasi olenevalt helvestest)  
1/2 klaasi keedetud tangaineid, riisi või makarone  
1/2 hamburgeri saia või kuklit  
3 - 4 väikest küpsist  
Juurviljad (3-5 portsjonit)  
1 klaas värsket toorest  juurvilja   
1/2 klaasi keedetud, küpsetatud juurvilja  
3/4 klaasi juurviljamahla  
 
16
Puuviljad  (2-4portsjonit)  
1 keskmine õun,  banaan , apelsin,  nektariin , virsik  
1/2 klaasi tükeldatud, küpsetatud või konserveeritud  puuvilju   
3/4 klaasi mahla  
Piimatooted (2-3portsjonit)  
1 klaas piima või jogurtit  
ca 43g juustu 
ca 57g sulatatud juustu  
Liha, kala, linnuliha, kuivatatud oad, munad ja pähklid (2-3 portsjonit)  
57-85g küpsetatud taist liha, kala või linnuliha  
~28g liha = 1/2 klaasi keedetud kuivatatud ube, 1 muna või 2 tl pähklivõid 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
VALMIST ISE OMA TOIDUPÜRAMIID  JA 
JOONISTA TOIDUPÜRAMIIDI VASTAVASSE  OSSA  NEED TOIDUAINED, 
MIDA SINA SÖÖD PÄEVA JOOKSUL  
 
 
17
  
 
 
KUHU MINNA LEIVANÄDALAL, 
LEIVAPÄEVAL? 
 
VALI KUHU  TAHAD  MINNA ÕPPEKÄIGULE! 
 
 
 
 
Põllumajandus-
 
muuseum  
 
Mee  dias reklaamitud 
k
 
 ogupereüritus 
Leivatööstus 
 
 
                                                                                                                                                                               
 
 
 
 
 
LEIVANÄDAL 
 
 
Leivakauplus 
LEIVAPÄEV 
Rukkipõld 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 Koolisöökla 
Teraviljakasvatustalu 
 
 
 
Jahuveski               
 
 
 
MÕTLE KOLM KÜSIMUST, MILLELE SOOVID SAADA 
VASTUSEID! 
 
Näiteks: 
•  leivatööstuses – Milliseid leivatooteid valmistatakse? 
•  leivakaupluses – Millised leivatooted on müügil? 
•  rukkipõllul – Mis jääb pärast viljakoristust põllule? 
•  jahuveskis – Milliseid jahusorte jahvatatakse veskis? 
•  koolisööklas – Millist leiba pakutakse nädala jooksul einestajatele? 
•  põllumajandusmuuseumis – Mis on vanim teravili Eestis? 
•   talus  – Milliseid masinaid kasutatakse viljakülvamisel ja viljakoristusel? 
  
 
18
TERAVILJAD  
KIRJUTA  JOONISTE  JUURDE TERAVILJADE NIMETUSED. 
 
 
RUKIS ON PÕHJAMAA LEIVAVILI. TA KANNATAB KLIIMA KARMUST 
JA MULLASTIKU KEHVUST, TEMAST KÜPSETATAKSE LEIB, 
MIDA MEILE EI  SUUDA  ASENDADA  ÜKSKI PAGARITOODE. 
 
NISU KASVATATAKSE MAAILMAS PEAAEGU KÕIKJAL, KUS  
TAIMEKASVATUS  ON VÕIMALIK.  AASTARINGSELT  KÄIB MEIE 
PLANEEDIL  KUSAGIL NISULÕIKUS, SEST NISU KÜPSEB ERI 
POOLKERADEL JA VÖÖNDEIS   ERINEVAL  AJAL. NISU ANNAB KA 
SUURIMA KOGUSAAGI. 
 
ODER KOOS NISUGA ON ÜKS VANEMAID PÕLLUKULTUURE. ODRAST 
VALMISTATAKSE KRUUPE,  TANGU , JAHU NING  
LOOMAJÕUSÖÖTA. 
 
KAER  ANNAB JÕUDU HAIGETELE JA VÄIKESTELE LASTELE. VAREM 
  
MOODUSTAS KAER LOOMASÖÖDA PÕHIOSA. ERITI RASKET 
TÖÖD TEGEVALE  HOBUSELE ANTI KAERU. 
 
 
 
ÜHENDA TERAVILI JA SEE, MIS TEMAST SAAB. 
 
JAHU 
 
KÜPSISED 
MANNA  
RUKIS 
KARASK  
KRUUBID 
NISU 
SEPIK 
KAERAHELBED 
ODER 
SAI 
TANGUD  
KAER 
LEIB 
 
 
19
 
VESKID 
 
 
•   KOOSTA  TEKSTI PÕHJAL MÕISTEKAART. 
 
 
ENNE VESKITE EHITAMIST JAHVATATI TERADEST JAHU KÄSIKIVIGA. 
VILJA JAHVATAMINE KÄSIKIVI ABIL OLI AEGANÕUDEV JA VÄSITAV TÖÖ. 
HILJEM LEIUTATI VEE, TUULE AURU JA ELEKTRI JÕUL TÖÖTAVAD VESKID. 
ESIMESED NEIST OLID  VESIVESKID . NEID TUNTI JUBA LIGI KAHEKSASADA 
AASTAT TAGASI. 
 
VESIVESKI  TÖÖLEPANEMISEKS EHITATI OJALE VÕI JÕELE TAMM – PAIS. 
SELLEGA PAISUTATI OJA VÕI JÕE VESI KÕRGEMALE NING JUHITI RENNI  
KAUDU VESIRATTALE. VESIRATAS PANI PÖÖRLEMA VÕLLI JA SEE  
OMAKORDA PEALMISE VESKIKIVI. VILI VALGUS VESKIKOLUST KIVISILMA  
KAUDU KIVIDE VAHELE. PEENEKS HÕÕRUTUD TERADEST SAADUD JAHU  
JÕUDIS KIVIDE VAHELT LÕPUKS JAHUKIRSTU. VÄIKSEMAD VESIVESKID 
TÖÖTASID ÜHE PAARI KIVIDEGA, UUEMATES JA  SUUREMATES  OLI KIVE  
ROHKEM. PEENEKS HÕÕRUTUD TERAD LASTI LÄBI SÕELTE, ET JAHUST 
 TERADE KESTI EEMALDADA. 
 
SADA VIISKÜMMEND AASTAT TAGASI HAKATI VESIVESKEID ÜMBER 
 EHITAMA AURUVESKITEKS. TUULEVESKITEST OLID MEIL PUKKTUULIKUD 
JA HOLLANDI  TUULIKUD . 
 
PRAEGU TÖÖTAVAD MEIE VESKID ENAMASTI ELEKTRI JÕUL. NENDES  
JAHVATATAKSE NAGU VANASTIGI VILJATERADEST PEENEMAT JA 
 JÄMEDAMAT JAHU, TANGU, KRUUPI JA MANNAT. 
 
 
 
.............VESKI 
 
............KIVI 
 
.............VESKI 
 
VESKID 
 
............VESKI 
 
.............VESKI 
 
 
........... TUULIK  
...........TUULIK 
 
20
JÄTKU LEIVALE! 
• 
ÕPETAJA LOEB TEKSTI, ÕPILASED KUULAVAD JA 
TÄIDAVAD TÖÖLEHE. 
                
               Vanast ajast peale on leivaviljana  kasvatatud  rukist,  otra , nisu ja 
kaera. Kui sellest puudus kätte tuleb, aitab hädast välja  perenaise  
osavus . Vanasti sõtkuti taigna sisse jahule lisaks aganaid, kliisid, 
kartuleid, kaalikaid, õunu, marju... Taignast küpsetati koldes ja 
reheahjus pätse, kakke ja karaskeid. Neid oli mitut sorti: 
 
 
 
rukkileib, nisuleib,  odraleib , kaeraleib, õunaleib,  
 
 
kuremarjaleib, kartulileib, kaalikaleib, teraleib, 
 
 
püülileib, peenleib, kirikuleib, jõululeib, pulmaleib, 
 
 
odrakakk, kaerakakk, näärikakk, varrukakk, karask, 
 
 
sepik, sai... 
 
 
Enne sööma asumist sooviti kodus ja külas: ”Jätku leivale!” 
 
Sellele vastati: ”Jätku tarvis!” 
 
 
Õpilase töölehe vastused: 
1.  Tulidkar    
kartulid 
 
uõdna 
 
õunad 
 
naagad 
 
aganad 
 
jamdra 
 
marjad  
 
dilik 
 
kliid 
 
aakadlik 
 
kaalikad 
 
2. 
Rukkileib   
kaalikaleib 
 
3. “Jätku leivale!” 
 
nisuleib 
 
teraleib 
                “Jätku tarvis!” 
 
odraleib 
 
aganaleib 
 
kaeraleib 
 
püülileib 
 
õunaleib 
 
peenleib 
 
kuremarjaleib 
kirikuleib 
 
kartulileib   
jõululeib 
 
pulmaleib   
ristseleib 
 
 
21
  JÄTKU LEIVALE! 
KUULA  JUTTU  “JÄTKU LEIVALE!” 
• 
JÄTA MEELDE, MIDA SÕTKUTI VANASTI TAIGNA SISSE 
JAHULE LISAKS. 
 
   
 
  TULIDKAR   
.............................. 
 
  UÕDNA 
 
 
.............................. 
 
  NAAGAD 
 
 
.............................. 
 
  JAMDRA 
 
 
.............................. 
 
  DILIK  
 
.............................. 
 
  AAKADLIK   
.............................. 
 
• 
MISSUGUSEID LEIBU KÜPSETATI VANASTI KOLDES JA 
REHEAHJUS? 
 
 
  R _ _ _ _ LEIB 
 
 
K_ _ _ _ _ _ LEIB
 
  N _ _ _ LEIB   
 
 
T _ _ _ LEIB 
 
  O _ _ _ LEIB   
 
 
A _ _ _ _ LEIB 
 
  K _ _ _ _ LEIB 
 
 
P _ _ _ _ LEIB 
 
  Õ _ _ _ LEIB   
 
 
P _ _ _ LEIB 
 
  K _ _ _ _ _ _ _ _ LEIB 
 
K _ _ _ _ _ LEIB
 
  K _ _ _ _ _ _ LEIB   
 
J _ _ _ _ LEIB 
 
  P _ _ _ _ LEIB 
 
 
R _ _ _ _ _ LEIB 
 
 
 
 
• 
ENNE SÖÖMA ASUMIST SOOVITI KODUS JA KÜLAS:
 “............................................................ ......................!” 
 
 
 
  
SELLELE VASTATI: “.......................................................................!”.
 
 
22
 
SÖÖ MITMEKESIST TOITU! 
   
     Pi matooteid peab sööma, et  luud  ja 
hambad oleksid tugevad.   
Pi matoidud on 
....................................................................  
..................................................................... 
     Lihatoite  ja mune on vaja süüa sel eks, 
et lihased saaksid areneda.   
Lihatoidud  on   
..................................................................... 
..................................................................... 
     Leib ja teravili annavad sul e energiat. 
Teraviljatoidud on  
..................................................................... 
..................................................................... 
     Puu- ja juurviljades on palju vitami ne, 
mis hoiavad sind  tervena .   
Puu- ja juurviljad on 
 
 
..................................................................... 
..................................................................... 
 
 
 
 
 
 
23
 
 
KAS TEAD? 
 
 
•  KIRJUTA LEIBADE NIMETUSI, MILLE ALGUSES ON   M,  P,  K,  T. 
 
M 
P 
K 
T 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
TÄIENDA VANASÕNA! 
 
•  VANASÕNADES ON OSAD TÄISHÄÄLIKUD ÄRA KADUNUD.  
•  KIRJUTA LÜNKA  PUUDUV  TÄISHÄÄLIK, SAAD TEADA VANASÕNA 
LEIVA   JA VILJA KOHTA. 
 
1. V _ lj _ p _ ll _ st   n _ _ d   p _ r _ m _ _ st. 
 
2. L _ _ b   _ n   v _ n _ m   k _ _   m _ _ _. 
 
3. K _ _ d _ s   k _ l _i, n _ nd _    v _ l _. 
 
4. H _ ms _ ks   h _ _ _   l _ _ b _ , _ g _    m _ tt _    t _ _ d. 
 
5. K _ l   _ m _ t, s _ l   l _ _ b _. 
 
 
 
 
24
ÜHENDA SÕNAD  
 
•  ÜHENDA JOONEGA SOBIVAD SÕNAOSAD, SAAD TEADA KÜMME 
VILJAKORISTUSEGA SEOTUD SÕNA. 
 
 
LÕIKUS                                        KÕRRED 
 
VILJA                                          PEKS 
 
LEIVA                                          AEG 
 
REHE                                            HAKK 
 
VILJA                                           MASIN 
 
RUKKI                                          VILI 
 
TUULAMIS                                    KUIVATI 
 
VILJA                                           LILL 
 
RUKKI                                          TUBA 
 
REHE                                            ÕLED  
 
 
PEIDETUD SÕNAD 
 
•  LOE! MISSUGUSED SÕNAD ON SIIN PEIDUS? 
leivaviilutamismasin 
   
................................................................................................... 
    
Põrandajavormileivapäts 
  
...................................................................................................................... 
  
...................................................................................................................... 
 
 
25
LAUSED  LEIVAST 
 
•  MOODUSTA LAUSED , MILLES ON SÕNA „LEIB“.  
                                        
•  SÕNADE ALGUSTÄHED ON ANTUD ETTE JA NENDE 
JÄRJEKORDA EI TOHI MUUTA. 
 
NÄITEKS: M A V R – MAARIKA  ARMASTAB  VÄGA RUKKILEIBA. 
 
1. S I P L - 
................................................................... 
 
2. T L O R - 
................................................................. 
 
3. E O S L - 
.................................................................. 
 
4. P U M L - 
................................................................. 
 
 
 
SEGIPAISATUD SÕNAD 
 
•  MOODUSTA  SEGAMINI   AETUD  TÄHTEDEST SÕNU TEEMAL  
 
   „VILJAST LEIVANI“. 
 
L U M D - ........................        M E H U R - 
...................... 
 
R E T A D - ......................        R I S P - 
.......................... 
 
R U S I K - .......................        L Õ E D - 
........................ 
 
K I S E V - .......................        A T I - 
............................ 
 
26
AUGUST – LÕIKUSKUU 
 
•  LOE TÄHELEPANELIKULT TEKSTI! 
•  Asenda AUGUSTIkuu sõnaga LÕIKUSKUU. 
•  Tõmba punane joon alla nendele AUGUSTIkuu sõnadele, 
mida saad asendada sõnaga LÕIKUSKUU. 
 
Kord AUGUSTis hakkas AUGUST  auku   kaevama . Kaevas ja 
kaevas, varsti ei paistnud AUGUST AUGUST enam väljagi. 
AUGUST  kostis  ainult AUGUSTi appihüüd. AUGUSTi auk oli 
sügav. Keegi peaks nüüd AUGUSTi AUGUST välja  aitama . 
AUGUST is ei käi lapsed koolis. Keegi siiski  kuulis  AUGUSTI 
appihüüdu ja ulatas  poisile  käe. Nii pääses AUGUST AUGUST 
välja. 
    Hiljem rääkisid kõik AUGUSTi AUGUSTiseiklusest.  
    Aga  kevadeks  polnud AUGUSTi AUGUST enam midagi järele 
jäänud. Auk oli kinni varisenud. Hea oli, et AUGUST ikka 
AUGUST välja pääses. 
 
•  Joonista lehele pilt, mis kajastab LÕIKUSKUU tegemisi! 
•  Värvi pilt AUGUSTikuu-värvides. 
 
 
27
LEIVALUGU 
 
 
 
Harri Jõgisalu 
 
•  RÜHMATÖÖ 
 
1.  RÜHM OTSIB TEKSTIST PEREMEHE TEGEVUSED VANAL AJAL. 
2.  RÜHM OTSIB PEREMEHE TEGEVUSED TÄNAPÄEVAL. 
 
                                                       
•  KIRJELDA PEREMEHE TEGEVUSI: 
1.  PÕLLU RAJAMINE JA HARIMINE. 
2.  PÕLLU KÜNDMINE. 
3.  VILJA KÜLVAMINE JA PÕLLU HOOLDAMINE. 
4.  VILJA  KORISTAMINE . 
5.  JAHU JAHVATAMINE. 
6.  LEIVA KÜPSETAMINE. 
7.  LEIVA AUSTAMINE. 
8.  LEIVAGA SEOTUD KOMBED JA USKUMUSED. 
 
 
PEREMEES(nimi):..........................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
........................................................................................................................................ 
 
28
RUKKIPÕLD 
 
• 
LÕPETA VÄRSID. 
 
 
 
VOOGAB OTSEKUI ........... 
LEIB 
PÕLD TÄIS KULDSEID ...........  . 
TALLA 
ÕÕTSUB ÜLES JA ..........., 
TEID 
TUULELE, PÄIKSELE ...........  . 
TERI  
PEATU ... ÄRA ...........   
ALLA 
SELLESSE ...........  . 
VALLA 
SEE ON ........... 
MERI 
 
 
 
 
 
 
 
 
KALJU  KANGUR  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
• 
ÜHENDA VANASÕNADE 
 
ALGUS JA LÕPP JOONEGA. 
 
 
 
1. HOMSEKS HOIA LEIBA, 
SELLE LAULU LAULAN. 
2. KES KARJA EI KAITSE, 
AGA MITTE TÖÖD. 
3. KELLE LEIBA SÖÖN, 
SEE LEIBA EI MAITSE. 
4. KUI PUUDUS KÄES, 
SIIS ANNAB TA LEIBA. 
5. KOSUTA PÕLDU, 
SIIS LEIB ON KÕIGE PAREM 
 
ROOG. 
 
 
   
 
 
 
 
 
 
 
29
................. 
                           LAMAB  LUMETEKI ALL, 
                          AGA KÜLM EI OLE TAL. 
 
                 SAABUB KEVAD, UNEST VIRGUB, 
                          MEHE PIKKUSEKS SIIS SIRGUB, 
                          VOOGAB TUULES NAGU MERI, 
                          PEA TÄIS KULLAKARVA TERI. 
 
 
• 
ARVA  ÄRA  LUULETUSE  PEALKIRI JA KIRJUTA SEE 
PUNKTIIRJOONELE. 
 
• 
JOONISTA LUULETUSE JÄRGI PILT. 
 
 
 
 
 
 
30
LEIVALÕHNALINE  
LEIA LUULETUSEST RISTSÕNASSE SOBIVAD SÕNAD. 
 
  LEIVALÕHNAS ON VILJAVÄLJAD, 
 
  SUVESOOJUS JA SÜGISPÄEV, 
 
  LEIVALÕHNAS ON TUULE TUJUD, 
 
  MULLA RÕSKUS JA KÄRMED KÄED. 
 
  LEIVALÕHNAS ON PALGEPUNA, 
 
  AHJUPAISTE JA SÜTELÕÕM, 
 
  LEIVALÕHNAS ON SÕBRASÕNA, 
 
  LEIVA ANDMISE SÜGAV RÕÕM. 
 
  LEIVALÕHNAS ON KODURAJAD, 
 
  LAPSEAEGADE ÕUETEED, 
 
  LEIVALÕHNAS ON KAUGED KAJAD, 
 
  VAIKSED  VAEVAD  JA SILMAVEED. 
 
  LEIVALÕHNAS ON KODUHÕNGUD, 
 
   KODUTUNNE  JA KODUHING – 
 
  SOOJA LEIBA MA LEIDSIN LAUALT, 
 
  LEIVAANDJA, MA TÄNAN SIND! 
 
 
   
 
 
OLIVIA SAAR 
 
 
 
L
 E
  I
 V
 A
 L
 Õ
 H
 N
 A
 L
  I
 N
 E
 
 
31
LEIVALÕHNALINE 
• 
LUULETUSE “LEIVALÕHNALINE” PÕHJAL KOOSTATUD 
RISTSÕNA LAHENDUS. 
L  E   I  V  A  A  N  D  J  A
 Õ  U  E  T  E  E  D
 S  Ü  G   I  S  P  Ä  E  V
 S  U  V  E  S  O  O  J  U  S
 S  Õ  B  R  A  S  Õ  N  A
 P  A  L  G  E  P  U  N  A
 K  O  D  U  H  Õ  N  G  U  D
 A  H  J  U  P  A  I  S  T  E
 K  O  D  U  H  I  N  G
 K  O  D  U  R  A  J  A  D
 S  I  L  M  A  V  E  E  D
 V   I  L  J  A  V  Ä  L  J  A  D
 K  O  D  U  T  U  N  N  E
 K  Ä  E  D
 
 
32
UURIMUS LEIVAST 
 
•  KÜLASTAN KODU LÄHEDAL OLEVAT KAUPLUST. 
•  KÜSIN KAUPLUSE TÖÖTAJALT LUBA UURIMUSTÖÖ 
TEOSTAMISEKS. 
•  SAAN TEADA, MISSUGUSED LEIVAD ON ANTUD  KAUPLUSES  
MÜÜGIL.  
      KIRJUTAN  SIIA LEHELE: 
 
KAUPLUSE NIMI: ............................................................................................. 
AADRESS: .......................................................................................................... 
LEIBADE NIMETUSED: ................................................................................... 
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
.............................................................................................................................. 
 
1.  UURIN LEIVAPAKENDITELT, MILLEST MÜÜGIL OLEVAD 
LEIVAD ON KÜPSETATUD. 
KIRJUTAN SIIA LEHELE: 
 
1.  LEIVA NIMETUS:...................................................................................... 
KOOSTISOSAD: .................................................................................................... 
.................................................................................................................................. 
ENERGIAT  100g  TOOTES: ................................................................................... 
 
2.  LEIVA NIMETUS:…………….................................................................. 
KOOSTISOSAD:..................................................................................................... 
.................................................................................................................................. 
ENERGIAT 100g TOOTES:.................................................................................... 
 
3.  LEIVA NIMETUS:...................................................................................... 
    KOOSTISOSAD:....................................................................................................... 
    .................................................................................................................................... 
    ENERGIAT 100g TOOTES:..................................................................................... 
 
2.  MUU INFO PAKENDILT: 
 
LEIVA KAAL e. NETOMASS: …………….......................................................... 
TOOTJA:.................................................................................................................. 
MÄRGID:................................................................................................................. 
.................................................................................................................................... 
.................................................................................................................................... 
.................................................................................................................................... 
.................................................................................................................................... 
.................................................................................................................................... 
.................................................................................................................................... 
.................................................................................................................................... 
.................................................................................................................................... 
 
33
KÜSITLUS 
 
 
•  KÜSITLE KOLME  ERIVANUSES  INIMEST. 
 
(NÄITEKS: EMA või ISA, VANAEMA või VANAISA, TUTTAVAT TÄDI või 
ONU,  NAABRIT ) 
 
1. MILLIST LEIBA TAVALISELT OSTAD? 
:.........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
.......................................................................................................................................... 
 
2. MILLINE NEIST ON VALMISTATUD TÄISTERAJAHUST? 
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
.......................................................................................................................................... 
 
3. KAS TEAD, ET TÄISTERALEIB ON TERVISELE KASULIK? 
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
.......................................................................................................................................... 
.......................................................................................................................................... 
.......................................................................................................................................... 
 
4. KAS TEAD, MIKS ON TÄISTERATOOTED TERVISELE KASULIKUD? 
.:........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
.......................................................................................................................................... 
 
34
MISSUGUSEID TOITE SAAB VALMISTADA 
TERAVILJAST? 
 
 
•  UURIMUSTÖÖ TEOSTAMISEL KASUTA KOKARAAMATU ABI. 
 
 
 
 
 
 
 
 
TERAVILJA 
TOIT, MIDA SELLEST 
KUIDAS 
NIMETUS 
VALMISTATAKSE? 
VALMISTATAKSE? 
 
(valmistusviis) 
 
 
 
1) RUKIS 
 
 
 
 
 
 
2) NISU 
 
 
 
 
 
 
3) ODER 
 
 
 
 
 
 
4) KAER 
 
 
 
 
 
* Soovitav oleks, et toidu nimetuses oleks antud teravilja nimi. 
 
 
 
35
 
 
 VÕILEIVATORDI VALMISTAMISE PÕHIMÕTTED 
 
•  Paari päeva  vanusest  leivast on lihtsam lõigata viile või suuri kääre kui 
värskest leivast. 
 
•  Maitsestatud leibu tasub samuti võileivatordis proovida. Ka päevalille- või 
linaseemned annavad leivale maitset. 
 
•  Näkileivad, kuivikud ja küpsised  torti  ei sobi: need muutuvad sitkeks ja 
pehmeks ning raskendavad tordi lõikamist. 
 
•  Valmis viiludeks lõigatud leivast- saiast  on kõige lihtsam torti teha. Ise lõika 
leib umbes 2,5 cm paksusteks viiludeks. 
 
•  Kui paned tordi kokku viiludest, siis kasuta  niisutatud  võipaberiga 
vooderdatud vormi. Sinna on lihtne  vaheldumisi  leiba ja täidist panna, vormis 
on hea panna tort ka külma maitsestuma ja paberi abil saab seda 
serveerimisliuale  kaunistamiseks  tõsta. 
 
•  Kõige lihtsamini saad täidised majoneesist, kohupiimast, sulatatud juustust, 
hapukoorest ning pasteetidest, neid erinevalt maitsestades. 
 
•  Kergemaid täidisevariante saad lahjast jogurtist ja lahjast hapukoorest, mida 
tuleks enne maitsestamist lasta läbi kohvifiltri nõrguda. 
 
•  Täidiseid ja võideid maitsestavad ning annavad neile värvi  hakitud  petersell, 
till , sidrunmeliss,  rosmariin  jms, samuti küüslauk,  paprika ,  karri , sinep, 
kapparid ja kalamarjapastad. 
 
•  Suitsutatud kala ja liha annavad täidisele eriliselt hea maitse. Riivitud ja 
murendatud juust  maitsevad  samuti tugevasti, aitab juba mõnest lusikatäiest. 
 
•  Köögiviljatäidistest võid kokku panna kasvõi terve võileivatordi. Kasuta 
vaheldumisi musta ja valget leiba ning kihtide vahele pane peedisalatit, 
kodujuustu riivitud porganditega või paprikatükkidega, vürtsikurkidega 
maitsestatud kurgisalatit ja õhukesi porrulaugurõngaid, mis on niisutatud 
hapukoorega. 
 
•  Tordi pealispinnal on kõige kaunim, mahlakam ja  paksem  kiht. Vali selle 
jaoks kõige värskemad ja kaunimad  aedviljad , liha- ja kalalõiked ning 
määrded. Määri  pealmine  kiht ja sea kaunistused külmkapis mahlaseks 
imbunud tordi peale pisut enne lauale andmist. 
 
•  Pane võimalust mööda tordi peale mõningaid täidiseaineid otsekui teatamaks, 
millise tordi – kas liha-, kala- või aedviljatordiga on tegemist. 
 
•  Kui võileivatorti jääb järele, võid seda ka sügavkülmikusse panna. Ära ainult 
ära unusta, et kaunistused ei kannata külmutamist, need tuleb uuesti teha. 
 
36
MÕISTATA! 
 
 
•  LEIA MÕISTATUSELE VASTUSED. 
•  ÜHENDA MÕISTATUS VASTUSEGA. 
 
1. HÄRG  NURGAS  JA AUK  SELJAS ? 
 
 
 
VESKI 
 
2. KÕVERA JALAGA MEHIKE AJAB  
 
 
 
KÄSIKIVI 
VEREVAID HOBUSEID TAGA? 
 
3. MÜRAS KUI HÄRG, MUUD EI SÜÜ KUI  TERRI ? 
 
AHJUROOP 
 
4. NELJANURGELINE VALGET TÄIS?   
 
 
VESKI 
 
5. KÜÜRAKAS  JOOKSEB  ÜLE VÄLJA?  
LEIVAD 
PANNAKSE 
LEIVALABIDAGA 
AHJU 
 
6.  ELAN   TUULEST  JA VEEST, ISE EI SÖÖ,  
 
 
SOOLAVAKK 
AGA TEISTELE VALMISTAN SÖÖKI? 
 
7.  HARAKAS  LENDAB  AEDA , SABA JÄÄB VÄLJA?   
UHMER  
 
8. ALT ILM TUISKAB, PEALT ILM SELGE? 
 
 
SIRP  
 
9. SADA  PAUKU  ÜHTE AUKU?   
 
 
 
UHMER 
 
10. VANA NAINE NURGAS, SÜLI SAIU TÄIS?   
 
LEIVAD AHJUS 
 
11. KAKS SAKSA  TANTSIB  ÜHES SAAPAS? 
JAHU 
SÕELUMINE 
 
12. HÕBEKEPP,  KULDNUPP ? 
 
 
 
 
LEIB  
LÜKATAKSE 
LABIDAGA 
AHJU 
 
13. LAUD  LAMBAID  TÄIS, ÜHELGI POLE SABA? 
 
VILJAKÕRS 
 
14. PÕRSAS LÄHEB PÕRGU, KUBU KUKIL? 
 
 
LEIVAD AHJUS 
 
15. SADA- SADA,  TUHAT -TUHAT, 
 
 
 
ÜLESKÜNTUD 
ÜHE SIDEMEGA SEOTUD? 
 
 
 
 
PÕLD 
 
16. MUST RÄTT, ROHELISED ÄÄRED?   
 
 
VILJAVIHK 
 
 
37
MÕISTATA! 
 
 
VASTUSTE LEHT 
 
1. HÄRG NURGAS JA AUK SELJAS? 
 
 
 
KÄSIKIVI 
 
2. KÕVERA JALAGA MEHIKE AJAB  
 
 
 
AHJUROOP 
VEREVAID HOBUSEID TAGA? 
 
3. MÜRAS KUI HÄRG, MUUD EI SÜÜ KUI TERRI? 
 
VESKI 
 
4. NELJANURGELINE VALGET TÄIS?   
 
 
SOOLAVAKK 
 
5. KÜÜRAKAS JOOKSEB ÜLE VÄLJA?   
 
 
SIRP 
 
6. ELAN TUULEST JA VEEST, ISE EI SÖÖ,  
 
 
VESKI 
AGA TEISTELE VALMISTAN SÖÖKI? 
 
7. HARAKAS LENDAB AEDA, SABA JÄÄB VÄLJA? 
LEIVAD 
PANNAKSE 
LABIDAGA 
AHJU 
 
8. ALT ILM TUISKAB, PEALT ILM SELGE? 
JAHU 
SÕELUMINE 
 
9. SADA PAUKU ÜHTE AUKU?   
 
 
 
UHMER 
 
10. VANA NAINE NURGAS, SÜLI SAIU TÄIS?   
 
LEIVAD AHJUS 
 
11. KAKS SAKSA TANTSIB ÜHES SAAPAS? 
 
 
UHMER 
 
12. HÕBEKEPP, KULDNUPP? 
 
 
 
 
VILJAKÕRS 
 
13. LAUD LAMBAID TÄIS, ÜHELGI POLE SABA? 
 
LEIVAD AHJUS 
 
14. PÕRSAS LÄHEB PÕRGU, KUBU KUKIL? 
LEIB 
LÜKATAKSE 
LABIDAGA 
AHJU 
 
15. SADA- SADA, TUHAT-TUHAT, 
 
 
 
VILJAVIHK 
ÜHE SIDEMEGA SEOTUD? 
 
16. MUST RÄTT, ROHELISED ÄÄRED? 
ÜLESKÜNTUD 
PÕLD 
 
 
 
38
LEIVAPÄEVA VIKTORIIN 
 
1. Nimeta neli teravilja! 
.......................................................................................................................................... 
2. Missugust leiba söödi vanimal ajal? 
.......................................................................................................................................... 
3. Nimeta leivavili! 
.......................................................................................................................................... 
4. Missuguseid tööriistu kasutati rukkilõikusel ja rehepeksul? 
.......................................................................................................................................... 
5. Järjesta talus tehtavad tööd viljast leivani.  
rukkilõikus 
jahu jahvatamine 
vilja tuulamine 
maaharimine 
leiva küpsetamine 
vilja külvamine 
rehepeks ....... 
 
6. Kuidas toimus vanasti talus leivajahu jahvatamine? 
.......................................................................................................................................... 
7. Mis on juuretise abil jahust, veest ja vähesest soolast hapendatud, sõtkutud ja 
kergitatud mass? 
.......................................................................................................................................... 
8. Missugune leib on kõige tervislikum? Miks? 
.......................................................................................................................................... 
9. Lõpeta vanasõna: “Austa leiba,.............................................. !” 
 
10. Nimeta neli  suurimat  leivatootjat! 
.......................................................................................................................................... 
11. Söögilaua juurde tulles öeldi vanasti sööjatele:”........................................... !” 
ja sellele vastati:”........................................... !”  
 
12. Nimeta jahu, milles on terad jahvatatud koos kestadega. 
.......................................................................................................................................... 
13. Mitu kääru leiba tuleks päevas süüa, et saada kogu päeva kiudainete 
(20grammi) vajaduse kätte? 
.......................................................................................................................................... 
14. Missuguseid kvaliteedimärke antakse Eestis välja ja millised toiduained 
nendega tähistatakse? 
.......................................................................................................................................... 
.......................................................................................................................................... 
.......................................................................................................................................... 
.......................................................................................................................................... 
.......................................................................................................................................... 
.......................................................................................................................................... 
 
39
 
TÄHESEGADIK 
•  LEIA TÄHESEGADIKUST ÜLES JÄRGMISED SÕNAD : 
 
 
AGANAD, HAKK, HOBUNIIDUMASIN, KESA, KOMBAIN, KOOT, 
KÕRRED, LEIB, LEIVAJAHU, LÕIKUSAEG,  MULD , MÖLDER,  ORAS , 
PARS, REHEPEKS, REHEPEKSUMASIN,  REHETUBA , RUKIS,  SALV , 
SIRP, TERAD, TUULAMISMASIN,  VART , VESKI, VIHK,  VIKAT , VILI, 
VILJAAIT, VILJAKUIVATI, ÕLED. 
 
• 
SÕNADELE, MILLE TÄHENDUST SA EI TEA, LEIA VASTUS 
“EESTI KEELE SÕNARAAMATUST” VÕI KÜSI ÕPPEKÄIGUL 
MUUSEUMITÖÖTAJALT. 
 
 
 
 
R
E
H
E
P
E
K
S
U
M
A
S
I
N
T
V
A
S
E
K
K
O
B
T
H
E
I
V
P
U
B
C
S
S
B
H
M
A
O
S
S
I
A
D
U
V
M
K
I
D
K
B
A
O
P
L
R
A
T
L
P
I
E
K
I
M
A
V
K
J
S
R
E
A
A
L
L
P
U
L
P
I
F
A
A
E
H
S
Õ
M
K
D
E
R
P
K
N
K
G
T
E
I
D
Õ
I
I
I
H
M
A
V
U
A
M
R
L
R
I
V
S
O
I
E
T
A
I
N
V
U
R
N
A
M
U
M
R
L
R
R
V
A
M
E
U
J
V
I
L
J
A
A
I
T
A
D
D
B
A
R
E
D
L
Ö
M
S
S
V
T
Q
O
H
N
V
E
S
K
I
K
H
I
V
I
H
U
G
E
A
S
U
K
I
Õ
L
J
N
K
 
 
40
  
RUKKIPÕLLUL KASVAB MEIE 
RAHVUSLILL. 
LEGEND 
 
Kord, kui põllutööjumalanna  Ceres  jalutas viljaväljade vahel, kuulis ta kõrtetihnikust 
rukkilillede kaeblikku häält: “Oo, Ceres, miks sa käskisid meil kasvada teravilja sees, 
mis oma uhkete peadega katab kogu maad? Maa pojad arvestavad ainult kasu, mida 
sinu teraviljad neile toovad, ning ei pea meid ühegi heatahtliku pilgu vääriliseks. 
Anna meilegi niisugused oma raskuse all kummarduvad pead, nagu on teraviljadel, 
või luba meil siis kasvada kusagil mujal, et me ei näeks inimeste põlglikke  pilke .” 
 
Jumalanna vastas oma armsatele lilledele: “Ei mu kallid lapsed, mitte selleks pole ma 
teid pannud sahisevate kõrte sekka, et te inimestele mingit kasu peaksite  tooma . Teie 
ülesanne on palju tähtsam kui te  arvate  või inimene oletab: te peate olema suure rahva 
– viljakõrte – hingekarjaseks. Seepärast ei pea teie nii nagu kõrred kohisema ning 
kummardama oma raskeid päid maa poole, vaid vastupidi – te peate vabalt ja lõbusalt 
õitsema ning vaikse rõõmu ja vankumatu sümbolina vaatama otse üles,  igavesti  sinise 
taeva, jumalate asupaiga poole. Seepärast on teile antud ka sinine preestrirüü. Ja olgu 
teil kannatust – kui saabub viljakoristuse aeg, lõigatakse kõrred maha ja siis äratate 
teie kõikide tähelepanu. Naised punuvad teist endale pähe pärgi või kinnitavad teid 
rinnale .” 
 
Need sõnad rahustasid solvunud rukkililli. Tänulikult vaikisid nad ja tundsid rõõmu 
oma tähtsast ülesandest. Nii õitsevad need  kaunid  preestrid lainetavas viljapõllus ja 
kuulutavad inimestele taeva  armu  ning headust. 
 
                                                   Roost, V. “Legende ja pärimusi lilledest.” 
 
 
 
 
 
•  JOONISTA  KUULDUD  LEGENDI JÄRGI RUKKILILLI 
LAINETAVAS VILJAPÕLLUS.  
•   MEISTERDA  ISE SOBIVAST MATERJALIST KAUNEID 
RUKKILILLI, TEE  NENDEST  PÄRG VÕI VANIK. 
 
•  MILLINE LAUSE ON SIIN PEIDUS? 
 
RUKKILILLON PÄRJA-JAVANIKULILL,MISSÜMBOLISEERIBTRUUDUST. 
 
................................................................................................................................... 
 
41
ÕLGEDEST  MEISTERDAMINE  
 
Õlgedest tehtud tarbeesemed ja kaunistused on olnud kasutusel väga pikka aega. 
Õlgehistööd on hinnatud nii mõisates kui talurahva seas. Paljude ilusate esemete 
valmistamine on ära unustatud. Vähe kohtame Eestis valmistatud kübaraid, korve, 
aluseid, ehteid ja igapäevaseid tarbeesemeid. 
Viimastel aastatel on hakatud õlgehiskäsitöö vastu üha enam huvi tundma, eelkõige 
inimsõbraliku ja ilusa materjali tõttu. 
 
ÕLEKORJAMISE MEELESPEA  
•  KORJA ÕLED ENNE VIHMAPERIOODI, kolm päeva vihma saanud 
viljapõld ei anna enam kvaliteetset õlematerjali. 
•  ALUSTA ÕLGEDE KORJAMIST JUBA SIIS, KUI VILI ON VEEL 
ROHELINE, huvitavate õletööde tegemiseks on vajalik võimalikult palju 
erinevat värvi materjali. 
•  KORJA ÕLGI VALIKULISELT JA VÄHE KORRAGA, sest korjatud õlgede 
kogus vajab samal päeval puhastamist, st. tupplehtede eemaldamist (NB! 
Mitte kraapida!) ja varresõlmede väljalõikamist. 
•  SORTEERI ÕLED PIKKUSE JA JÄMEDUSE JÄRGI, lase 1-2 ööd lahtiselt 
kuivada, seejärel võib õlgi hoida lahtistes karpides neid aeg-ajalt kontrollides, 
et vältida materjali riknemist. 
•  ÕLED EI TOHI OLLA MULJUTUD VÕI MASINDATUD. 
  
MATERJALID 
 
RUKKIÕLG  on kõige pikem, tugevam ja vastupidavam, sõbib kübarate, kottide ja 
aluste valmistamiseks. 
NISUÕLG 
on pehmem,  paindlikum , seda kasutatakse peamiselt figuuride 
tegemisel. 
KAERAÕLG  on kõige nõrgem, see-eest kõige  ilusama  läikega, mis sobib  ehete  
tegemiseks ja kaunistamismaterjaliks. 
 
TÖÖVAHENDID 
 
ELEKTRILINE KEEDUPULK – enne kasutamist tuleb õlgi kuumas vees leotada 
või keeta 10-15 minutit. Keetmisaeg oleneb õlesordist, sellepärast tuleb kõigepealt 
teha nn. proovitöö. Ülekuumutatud õled muutuvad rabedaks ja on 
kasutamiskõlbmatud. Õlgi valmistatakse ette just niipalju, kui on vaja momendil 
töö tegemiseks. 
TRIIKRAUD – Õlgi triigitakse vastavalt vajadusele, kas laastudeks või liistudeks. 
Pruune õlgi saame praeahjus kuumutades, kuumutatud õled pannakse 
kohe kuuma vette, sest muidu muutuvad need rabedaks. 
TERAVAD KÄÄRID 
 
TERAVA OTSAGA  NUGA  
PIKK TERAVA OTSAGA NÕEL  PUHAS PUUST LÕIKELAUD 
PUUHAAMER 
 
 
NÄPITSTANGID 
SÕRMKÜBAR 
 
 
LIIM  – PVA, FENIKS, KUMMILIIM 
TUGEV NIIT –  linane , iiris- või sünteetiline nr.0 niit. Õmblustööde juures peab 
pikemaid  niite  küünlaga vahatama, et need ei keerduks. 
 
42
RAHVAMÄNGE JA KOMBETALITUSI 
 
 
Väikest lõõgastust ja põnevust  pakkusid  mitmesugused kombetalitused ja mängud, 
mis  saatsid  töid ja tegemisi. Võib-olla soovid Sinagi mõnda neist kaaslastega 
mängida. 
 
 
RUKKISITIKAS (rahvamäng) 
Sigivusmaagiale  pühendatud  rahvamäng,  mida  mängiti  pärast  lõikuse  lõppu. 
Mängijad  liiguvad  põllul  reas  küürakil,   kusjuures   iga  järgmise  mängija  pea  on 
eesoleva mängija jalgade vahel. Käed toetatakse vastu maad. 
 
SIRBI   VISKAMINE  (rahvamäng) 
Sirbi viskajad kõnnivad sirpe käes  hoides  ja õõtsutades põllul kõrvuti reas. Sirpi tuleb 
sõrmedega teravast otsast kinni hoida nii, et sirbi pead on alaspidi. Kõndimise ajal 
loetakse järgmist salmi: 
 
 
 
“Sirise, sirise sirbikene, 
 
 
 
kõrise, kõrise, kõvera rauda: 
 
 
 
kelle sirp siin ette jõuab, 
 
 
 
sellel peigmees vastu sõuab.” 
Peale salmi lõppemist visatakse sirbid korraga üle õla selja taha. Kelle sirp kaugemale 
lendab, see arvati saavat kõige enne mehele. 
 
ESIMESE VIHU LÕIKAMINE (kombetalitus) 
Esimese vihu lõikas tavaliselt peremees. See oli  tavalisest  vihust tunduvalt väiksem, 
koosnedes nõiduslikust üheksast, seitsmest või ainult kolmest viljakõrrest. Lõikamise 
ajal lauldi: 
“Edene, edene, eekene, 
põgene, põgene, põllukene... 
Et sa nüüd suur oled, 
küllap sa pea pisikeseks jääd.” 
Seda nn hiirevihku säilitati  aidas  või kusagil räästa all kuni järgmise lõikuseni. Kui 
hiired seda vihku ei puutunud, oli  loota , et järgneb viljakas aasta. 
 
“PÕLLU ÜLESSE TÕSTMINE” (kombetalitus) 
Peale viimase vihu köitmist tõsteti vihk hästi kõrgele õhku, lootes sellega järgmisel 
aastal saada pikakõrrelist ja terarohket vilja. Seejärel pandi vihk maha, istuti natuke 
aega vihu peal ja vaadati siis vihu alla. Kui vihu all oli ämblik – tähendas see õnne. 
Punased putukad ennustasid edu loomakasvatuses, konn vallaslast jne.  Hiir  oli üldiselt 
halvaks endeks, ennustades nälga. 
 
“ÕLGEDE LAKKEVISKAMINE” (kombetalitus) 
Jõulude ajal ja vanaaasta õhtul visati  lakke  õlgi, ennustades sellega järgmise aasta 
viljasaaki. Õled visati tüvepooled ees lakke. Mida rohkem kõrsi lakke palkide vahele 
kinni jäi, seda paremat viljasaaki arvati järgmise lõikusega tulevat. 
 
 
 
 
43
“ PASSI  LÖÖMINE” (jõulumäng) 
I variant 
Mängimiseks valmistatakse õlest nuudid. Üks lastest heidab õlgedele  pikali  ja tõstab 
kiiresti  jalgu  üles ja alla. Teised lapsed katsuvad talle õles nuutidega vastu tagumikku 
lüüa. 
II variant 
Lapsed valmistavad õlest nuudid või  palmikud , millega teineteist lüüa püüavad. 
Nuutidega üksteise löömist nimetatakse passi löömiseks. Arvati, et sellise tegevuse 
tulemusena tuleb hea viljaaasta ja rehes on vilja, mida peksta. 
 
III variant 
Otepääl kuulus passilöömise mängu juurde ka kahekõne. Kaks noort astuvad 
jõuluõlgedel teineteise vastu, õlest  passid  käes. 
Üks mängija küsib  teiselt : “Tere, tere! Kus käisid?” 
Teine mängija vastab: “Tallinnas käisin.” 
Esimene mängija: “Mida Tallinnas kuulda, näha?” 
Vastaja: “Seda Tallinnas kuulda, näha, et igaühel peab  pass  olema.” 
Esimene mängija: “Kas Sul pass on?” 
Vastaja: “On.” 
Esimene mängija: “Näita siia!” 
Seejärel hakatakse üksteisele passiga (õlenuudiga) pihta andma kuni üks pool väsib. 
 
KINGSEPP   ehk kingsepal silma pistmine (jõulumäng) 
I variant 
Õlgedest valmistatakse nukk – kingsepp, mis tuleb mängijal ümber lükata. Kuju ette 
astuvad kaks mängijat,  seljad   vastamisi . Mängijate jalgade vahelt pannakse pikk 
teivas  läbi, millest mängijad kahe käega kinni hoiavad. Mängija, kes on  kingsepa  
poole  seljaga , peab püüdma kuju teibaga pikali lükata. Õlenuku poole näoga olev 
mängija peab juhtima teiba otsa kingsepast eemale, et see ümber ei kukuks. 
 
II variant 
Kummagi mängija ette asetatakse kingsepp (õlest nukk). Mängijad seisavad seljad 
vastamisi ja hoiavad kinni  jalge  vahelt läbi pandud pulgast. Pulgaga püüavad 
mõlemad mängijad samaaegselt vastase kingseppa ümber lükata. 
 
 
 
Tee pätsi, tee pätsi 
kasta kakku, kasta kakku, 
silita sealihaga, 
kaitse kanamunaga. 
Pista ahju küpsema, 
lapse  suhu  – amps! 
 
 
Rahvasuust 
 
44
TALURAHVA MÄNG 
                         MÄNGULAUL 
• 
:,: TEAD SA, KUIDAS  TALURAHVAS  
 
 
RUKIST PÕLLUL KÜLVAB?:,: 
 
:,: VAATA, NÕNDA TALURAHVAS 
 
 
RUKIST PÕLLUL KÜLVAB!:,: 
 
• 
:,: TEAD SA, KUIDAS TALURAHVAS 
 
 
RUKIST PÕLLUL LÕIKAB? :,: 
 
:,: VAATA, NÕNDA TALURAHVAS 
 
 
RUKIST PÕLLUL LÕIKAB! :,: 
 
• 
:,: TEAD SA, KUIDAS TALURAHVAS 
 
 
RUKIST KOJU VEAB? :,: 
 
:,: VAATA, NÕNDA TALURAHVAS 
 
 
RUKIST KOJU VEAB! :,: 
 
• 
:,: TEAD SA, KUIDAS TALURAHVAS 
 
 
RUKIST VESKIL JAHVAB? :,: 
 
:,: VAATA, NÕNDA TALURAHVAS 
 
 
RUKIST VESKIL JAHVAB! :,: 
 
• 
:,: TEAD SA, KUIDAS TALURAHVAS 
 
 
VÄSIMUSEST PUHKAB? :,: 
 
:,: VAATA, NÕNDA TALURAHVAS 
 
 
VÄSIMUSEST PUHKAB! :,: 
 
• 
:,: TEAD SA, KUIDAS KÜLANOORED 
 
 
PEOTANTSU LÖÖVAD? :,: 
 
:,: VAATA, NÕNDA KÜLANOORED 
 
 
PEOTANTSU LÖÖVAD! :,:  
 
Kaljuste ,H. Üldhariduskooli muusikaõpetuse eriklassi  Laulik  II. Tln. 
1981 
 
 
 
 
 
 
45
ME LÄHME RUKIST LÕIKAMA. 
 
 
 
 
ME LÄHME RUKIST LÕIKAMA,  
KES HAKKAB VIHKE KÖITMA? 
KAS, ARMAS SÕBER,  TAHAD  SA 
KA MEIE SELTSI HEITA? 
 
 
 
 
REFR . MINA  OTSIN  JA SINA OTSID 
 
 
 
 
JA IGAÜKS OTSIB OMA. 
 
 
 
 
MINA LEIDSIN JA SINA  LEIDSID , 
 
 
 
 
KES HOOLETU JÄÄB ILMA! 
 
ME LÄHME LINA KITKUMA, 
KES  HAKKB  LINA KÖITMA? 
KAS, ARMAS SÕBER, TAHAD SA 
KA MEIE SELTSI HEITA? 
 
 
 
 
REFR. 
 
ME LÄHME HEINA TEGEMA, 
KES HAKKB LOOGU VÕTMA? 
KAS, ARMAS SÕBER, TAHAD SA 
KA MEIE SELTSI HEITA? 
 
 
 
 
REFR. 
 
ME LÄHME LILLI NOPPIMA, 
KES HAKKAB PÄRGA KÖITMA? 
KAS, ARMAS SÕBER TAHAD SA 
KA MEIE SELTSI HEITA? 
 
 
 
 
REFR. 
 
 
* Noodid  ja  muusika : 
Liivak , M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 
 
 
46
 
KUS KLAPERDAB VESKI 
                     SAKSA  RAHVALAUL  
• 
KUS KLAPERDAB VESKI JA KOHAVAD VEED, 
 
KLIPP- KLAPP , 
 
SEAL JÕE ÄÄRES MÖLDER TEEB ÕHTUNI TÖÖD, 
 
KLIPP-KLAPP. 
 
ME RUKKID KÕIK JAHUDEKS JAHVATAB TA, 
 
ET LEIVAJÄRG SALVEDEST OTSA EI SAAKS. 
 
KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP! 
 
• 
KUI KEERLEVAD RATTAD, SIIS TÄHENDAB SEE, 
 
KLIPP-KLAPP, 
 
ET  KOTTI  SAAB PÜÜL NÕNDA VALGE JA PEEN, 
 
KLIPP-KLAPP. 
 
SIIS SAIAPÄTS LAUAL ON LÕHNAV JA SOE, 
 
TÄIS  MAGUSAID  KOOKE KA PAGARIPOED. 
 
KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP! 
 
• 
ME PÕLD OHTRALT TERADE KULDA ON TÄIS, 
 
KLIPP-KLAPP, 
 
JA SÜGISEL VESKI NII RUTAKALT KÄIB, 
 
KLIPP-KLAPP. 
 
ME KIIDAME TAEVAST, ET MAJAS ON LEIB, 
 
ET TALVISED MURED EI HEIDUTA MEID. 
 
KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP! 
 
*Eespere, R., Vikat, M., Klaas, M. Laulik 1.-2.klassile. TLN. 1993  
 
 
 
47
LÕBUS MÖLDER 
 
   
LÕBUS  MEIE MÖLDER, 
 
   
ÜKS VESKI ON TAL. 
 
   
TUULEKENE, AITA JAHVATA! 
 
   
PAREM KÄSI  KOTIS  
 
   
JA VASAK  KOTI  PEAL, 
 
   
PAREM RATAS EDASI 
 
   
JA VASAK TAGASI. 
 
                                    SAKSA RAHVALAUL 
 
LÕBUS MEIE MÖLDER, 
ALUSTADES VÄLIMISE JALAGA, 
LIIGUTAKSE 
ÜKS VESKI ON TAL. 
KÕNNISAMMUGA MÖÖDA RINGJOONT 
VASTUPÄEVA.  
TUULEKENE, AITA JAHVATA!  PAARILISED PÖÖRDUVAD RINNATI JA 
TANTSIVAD  SEITSE  GALOPPI 
VASTUPÄEVA. LIIKUMINE  
 
 
LÕPETATAKSE VÄIKESE 
UMMISHÜPPEGA. 
PAREM KÄSI KOTIS 
HAKATAKSE VAHELDUMISI 
PAREMAID KÄELABASID  
 
 
TEINETEISE PEALE LADUMA: TÜDRUK, 
POISS, TÜDRUK, POISS. 
JA VASAK KOTI PEAL,  
KORDUB EELNEV TEGEVUS, KUID 
NÜÜD LAOTAKSE  VASAKUID KÄSI. 
PAREM RATAS EDASI 
 
TÜDRUKUD TEEVAD KAKS VÄIKEST  
KÕRVALSAMMU PAREMALE, POISID 
LÖÖVAD SAMAL AJAL KOLM 
PÜSTIPLAKSU. 
JA VASAK TAGASI. 
POISID ASTUVAD KAKS VÄIKEST 
KÕRVALSAMMU PAREMALE JA 
TÜDRUKUD  LÖÖVAD KOLM  PLAKSU. 
KOHTUTAKSE UUE  PAARILISEGA , 
ÜHENDATAKSE  
 
   
 
 
 
KÄED JA VÕETAKSE LÄHTEASEND. 
 
 
. *Noodid ja muusika: Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud 
ja CD. 2000 
 
 
48
 KIRJANDUS 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
Alunurm, A. Minu Eestimaa raamat. Tln. 1999 
Eespere, R., Vikat, M., Klaas, M. Laulik 1.-2. klassile. Tln. 1993 
Eesti Toitumisteadlaste Selts.  Toidusoovitused . Tln. 1998  
Eisen, M.J. Eesti vanasõnad. Tln. 1993 
Kaljuste, H. Üldhariduskooli muusikaõpetuse eriklassi laulik II. Tln. 1981 
Kreutzwald, Fr.R. Vaeselapse käsikivi. Tln. 1975 
Leiman, L., Pärn, E. Viljast leivani. 2002 
Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 
Maser, M. Ole enda ja teiste vastu hea ja tähelepanelik Trt. 2003 
Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 
Pilt, V. Eesti rukki raamat. Tln. 2002 
Pitsi, T., Täht, R.,  Vaask , S. Rukkileib meie laual. 1999 
Rummo, T., Rute, M., Valgma, A. Kodulooline lugemik  koolile  I, II. Tln. 1995 
Saar, O. Mis värvi on kodu. Tln. 1975 
Vladimirov, A. Maailm püsib viljateral. Tln. 1988 
www.doctus.ee 
www.epkk.ee 
www.inimene.ee 
www.leivaliit.ee 
www.ti.ttu.ee 
www.uninet.ee 
www.uno.ee 
 
SOOVITATAV KIRJANDUS 
Enno , E. Väike peremees. Kodulugu I. Tln. 1994 
Erlach, A. Käsitöid  taimedest . Tln. 1997 
Freiberg, N.  Lihtsate  asjade võlu. Tln. 1999 
Jõgisalu, H.  Maaleib . Tln. 1984 
Jõgisalu, H., Tihkan, L.  Lugusid  vanalt Läänemaalt. Tln. 1989 
Järv, A. Meie kiisul kriimud silmad. Tln. 1985 
Kesamaa, M. Keda kiita leiva eest.  
Kilvits  V. Söö leiba // Kodutohter, 1999 nr 9 
Kilvits V. „Leib tööl. kodus ja puhkehetkel“ //Toiduäri, 2001 nr 3 
Krusten , R. Vanad aabitsajutud.  
Maser, M. jt. Tervisliku toitumise  teatmik . Tln. 2001 
Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 
Moora. A. Eesti talurahva vanem toit. Tln 1991 
Muller, H.  Saialill  ja leivalill. Tln. 1970 
Pajos, M.,  Teppo , E. Meisterdame pabernöörist. Tln. 2001 
Parijõgi, J. Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte. Tln. 1977 
Piirsalu A. Rukis toob tervist:tervislikust toitumisest //Tervis, 2001 nr 9 
Põldmaa, K. Nurmelt ja niidult. Tln.1976 
Sarv , T. Kõik on ju ime. Tln. 1985 
Tali  E. ja Tali T., Tähtraamat.  Aastaring  Maarjamaal. 
 
49
Teesalu S. Seedimine, toitumine, dieedid: 2001 
Vaask, S. jt Eesti Toidusoovitused. Tln. 1998 
Visnapuu, M., Aas, K. Teeme ise kuivlilleseaded. 1996 
Zilmer  M. jt. Normaalne söömine. Trt. 2004 
Zilmer M. Rukkileib – tervislik  rahvustoit . // Tervis. 2000 nr 8 
Zirkel A. (koostaja) Rukkileib meie laual on tervis. Trt 2004 
 
 
50