määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest
Al2O3 – 2,6%, F2O3 – 1,33% CaO 1,3%. 5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 6. Töökäik 6.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 500-ml-sse mensuurisse nõusse (materjali tihendamiseks). Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal mensuuri järgi nulli. Puistetihedus määratakse 2 korda, kusjuures iga kord võetakse uue kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). Valem (1) m m 0L 1 1000 V γ0L – puistetihedus [kg/m3] m1 – liiva ja anuma mass [g]
avamise hetkest (20 minutit) Etteantud aja möödudes sulgeda ekstraktsiooni lõpetamiseks sisendklapp. Kui rõhk ekstraktoris on piisavalt langenud, tuleb avada ekstraktor ja proov eemaldada Kaaluda eemaldatud proov Arvutada saagis Töö tingimused: Rõhk 100 bar Temperatuur ekstraktorid 40 °C Tehti kaks paralleelkatset 1. Kaalutis enne koos paberiga 0,5019 g; kaaluti paber, 1,0702 g; kaaluti nutsakas, 0,2169 g. Kaalutis pärast ekstraheerimist koos paberi ja nutsakaga, 1,7705 g. 2. Kaalutis enne koos paberiga 0,5030 g; kaaluti paber, 0,8049 g; kaaluti nutsakas, 0,2715 g. Kaalutis pärast ekstraheerimist koos paberi ja nutsakaga, 1,5711 g. Kats Kaalutis enne Kaalutis Saagis (%) Keskväärtu Standardhä e (g) pärast (g) + s lve
Ekstrakti koostist uuriti TLC meetodil, kasutades standarditena kofeiini (2mg/ml), teofülliini (2mg/ml) ja teobromiini (0,5mg/ml). TLC plaadile kantud 2l uuritavat proovi, kofeiini ja teofülliini standardit. Teobromiini standardit pandud 2x2l. Plaati elueeriti segus CHCl3/C2H5OH (9:1) ning vaadeldi UV valguse käes. Pliiatsiga joonistati plaadile plekkide asukohad ning seejärel plaat ilmutati. Eraldatud ainete koguse määramiseks kaaluti tühi keeduklaas analüütilistel kaaludel, seejärel valati ühendatud kloroformi lahus ettevaatlikult keeduklaasi. Keeduklaas asetati tõmbekapi all pliidile ning aurutati kloroform ära. Kuiv keeduklaas kaaluti ning asetati uuesti pliidile umbes kümneks minutiks veendumaks, et kloroform oleks täielikult aurustunud. Seejärel kaaluti uuesti. Tulemused TLC plaadil ilmunud plekkide järgi identifitseeriti teest ekstraheeritud ühendid, milleks olid
4, 06.05.2015 Mulla keemiline analüüs Töö iseloomustus: (proov 21) Sügisel võeti Rannu vallas asuvatelt põlluldudelt mullaproovid. Põld oli jagatud 5 hektarilisteks juppideks ning igal maaalal tehti umbes 35 torget, millest kokku kujunes üks proov. Mullaproovid koguti kokku ning pand õhurikkasse ja sooja ruumi kuivama. Edasi, kui proovid olid kuivanud alustati korese ja peenese sisalduse välja arvutamisega. Selleks kaaluti kõigepealt muld koos karbiga ning hiljem mullaproovi karp tühjalt. Edasis valati kogu proov uhmri kaussi ning proov uhmerdati peeneteks osadeks. Uhmerdatud proov valati läbi 2mm sõelte – selle tagajärjel eraldus kores ja peenes üksteisest. WRB järgi moodustavad korese üle 2 mm läbimõõduga osakesed. Järgmisena kaaluti karp uhmerdatult ning arvutati mitu protsenti oli korest ja peenest. Edasise etapina määrati samast proovist mulla pH, lõimis ja huumusesisaldus. Mulla
4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). 0L=m/V*1000 (1) 0L puistetihedus [kg/m ] 3 m liiva mass [g] V anuma maht [cm3] Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. 5
mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 3. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest
molaarmassi. m1 M 1 D= = m2 M 2 M gaas =Dõhk ×29 M gaas Gaasi absoluutne tihedus- ρ0= 22,4 Töövahendid: 300 ml korgiga varustatud kooniline kolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, CO2 balloon. Kasutatud ained: CO2, kraanivesi. Töö käik: Tehnilistel kaaludel kaaluti kuiv kolb ning märgistati korgi alumise serva asukoht kolvil. Juhiti balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti jooksul. Suleti kolb ning kaaluti uuesti. Seejärel juhiti kolbi veel taaskord süsinikdioksiidi ja kaaluti uuesti. Lõpuks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ning mõõdeti vee maht mõõtesilindri abil. Fikseeriti ka õhutemperatuur ja õhurõhk katse sooritamise ajal laboris. Katseandmed
a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm] = (m / V) * 1000 (2) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga materjale oli meil samuti kaks, väikse poorsusega ja suure poorsusega. Nende tihedus määrati veidi erinevalt. Väikse poorsusega proovikeha kaaluti alguses kaalul ning siis riputati selle traadi otsas vette ja kaaluti seda seal. Valemite (3) ja (4) järgi leiti selle tihedus. Suure poorsusega proovikeha kaaluti alguses kuivalt, siis kasteti see parafiini sisse, asetati jälle kaalule, seekord märgiti üles tulemus, mille andis proovikeha koos parafiiniga. Lõpuks pandi ka see materjal vette rippuma ja kaaluti seda seal. Valemitega (5), (6), (7) ja (8) leiti ka selle keha tihedus.
3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h).Mõõdetud keraamilise telliskivi ja õõneskeraamilise telliskivi andmed on tabelis 1.1.Ruumala arvutati kõikidele kehadele valemiga (1). Esines kehi, millel olid väljalõiked. Väljalõiked mõõdeti sarnaselt kehadele ja nende ruumala lahutati terve keha ruumalast. Kõik kehad kaaluti kaalul, saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass) arvutati kõigi kehade tihedus valemiga (2). Tulemused on tabelis 1.2. Valem (1) V=a*b*h / 109 V- keha ruumala m3 a-keha pikkus mm b-keha laius mm h-keha kõrgus mm Valem (2) =m/V tihedus kg/ m3 m mass kg V ruumala m3 2 3.2 Ebakorrapärased kehad 3.2.1 Graniit
V Kus: m - anuma mass, g; m1 - liiva ja anuma mass, g; V - anuma maht, cm3. Puistetihedus määrati kaks korda, kusjuures iga kord võeti uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2. Terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaaluti liiva 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemist: m ρ L= V 2−V 1 Kus: m - proovi mass, (g) V1 - vee ruumala mensuuris, (cm3) V2 - vee ja liiva ruumala mensuuris, (cm3)
3.1 Korrapäraste kujudega kehad Korrapärase kujuga kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Kõiki kolme külge mõõdeti 3 korda ning arvutati vastavate külgete aritmeetiline keskmine, saadi 3 mõõtu a, b, h. Mõõtmis- ja arvutustulemused on toodud tabelis 1.1 Dolomiiditüki ruumala arvutati valemiga (1). V = (a*b*h) / 109 V = (98,97 * 98,82 * 99,65) / 109 = 0,00097 m3 Terassilindri ruumala arvutati valemiga (2). V= * r2 * h V= * 0,012* 0,05 = 0,000016 m3 Kõik kehad kaaluti (kaal täpsusega 0.01g), saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass) arvutati kehade tihedus valemiga (3). Tulemused on tabelis 1.2. Dolomiiditüki tihedus: m=2,119 kg =m/V = 2,119 / 0,00097 = 2183 kg/ m3 Terassilindri tihedus: m=0,113 kg =m/V =0,11289/0,000016 = 7109 kg/ m3 3.2 Ebakorrapäraste kujudega kehad 3.2.1 Graniit Kuna graniidi poorsus on väike ja vett ta praktiliselt ei ima, kaaluti keha ruumala
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk: gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendi: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Kaaluti tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Kolvi kaelale oli tehtud viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhiti balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuli jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel suleti kolb kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti samal kaalul, et tulemused oleksid täpsed.
• Kotil võiks rinna või kõhu eest käia kokku kinnitus • Väiksemate laste koolikott peaks olema tugevdatud põhja või seljaosaga • Koolikoti laius peaks olema vastavuses koolilapse õlgadega, mitte laiem • Koolikoti alumine serv peab olema puusadega kohakuti Mõned nõuded koolikotile Oolo, 2014 Metoodika • Koolikottide kaalumine toimus SÜG- s 8.-14. detsembril, 2014. aastal • Kokku kaaluti nädala jooksul: 94 algklassi (1.-4.) õpilase koolikotti, 109 (5.-9.) klassi õpilase koolikotti • Kaaluti ka algklassi erinevate ainete õpikuid • Koolikoti kaalumiseks kasutati multifunktsionaalset kaalu ja õpikute kaalumiseks köögis kasutatavat elektroonilist kaalu Koolikottide kaalumine – oli mitmeid abilisi Koolikotti kaalub Feridee Sevostjanov 7.b klassist I. Vahteri foto
arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes. Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (antud juhul CO2 balloon), 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tehnilisel kaalul kaaluti korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m 1). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhiti kolbi 7...8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Kolb suleti kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti. Kolbi juhiti 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb suleti korgiga ning kaaluti veelkord. Kolvi täitmist jätkati konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.)
Töö käik Töö algas sellega,et avati auruventiil ja seejärel kondensaadikraan. Kondensaadiraani all oli ämber, kuhu kondensaat tilkus. Radiaatori sees hoiti rõhku 10 kPa . Peale seda kui aur hakkas väljuma kondensaaditorust, reguleeriti kondensaadikraan nii, et kondensaadi tase oleks näha klaastoru keskosas. Temperatuur ühtlustus ja alustati mõõtmisi. Kraanist lasti teise anumasse umbes 1 kilo külma vett ja kaaluti ära. Seejärel vahetati anumad. Pandi kirja õhurõhk ja toatemperatuur. Katse käigus mõõdeti 5 minutiliste intervallidega radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuur. Lõpus kaaluti radiaatori alune nõu. 2 Tabel 8.1.Mõõtmisandmed Aeg Radiaatori pinna temperatuurid Kodensaadi Külmliidese Ruumi õhu
vask(II)sulfaat kristallhüdraadis. lahustumisel Töövahendid: Töövahendid: Tiigel, tehniline kaal, vask(II)sulfaat, 2 Katseklaasi, destileeritud vesi, gaasipõleti, statiiv, eksikaator. ammooniumnitraat, naatriumsulfaat, termomeeter. Töökäik: Töökäik: Kaaluti tiigel ja sellesse lisati 1-1,2g Cuso4 * nH2O. Tiiglit kuumutati Kahte katseklaasi valati 5 ml gaasipõleti leegil, et eraldada destilleeritud vett ja mõõdeti selle kristallvesi. See järel tiigel jahutati algtemperatuur. Ühte katseklaasi eksikaatoris ja kaaluti. Jätkati lisati 3g ammooniumnitraati ja teise
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed:
Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (Mõhk 29 g/mol) Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, 250 ml mõõtesilinder, tehnilised kaalud, termomeeter, baromeeter Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Töö alustamiseks kaaluti kolb tehnilistel kaaludel. Töö käigus juhiti balloonist 7-8 minuti jooksul kolbi CO2, misjärel kolb kaaluti uuesti. Järgnevalt juhiti süsihappegaasi kolbi veel 1-2 minuti jooksul ning seda korrati kuni konstantse kolvi massi saavutamiseni. Kolvi mahu leidmiseks täideti see veega ning vee maht leiti mõõtsilindri abil Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 146,91 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 147,12 g
rasvasisaldusega piim oli, seda kallim ta oli. Kui piima rasvasisaldust kontrolliti, siis tihti talunikud maksid kontollijale, et ta kõrgema rasvasisalduse kirja paneks ja talunik sai rohkem raha. Tööloomade müümine käis samal põhimõttel, näiteks müüdi pulli, mida raskem pull on, seda rohkem tema eest maksti. Jällegi maksis talunikuk kaalujale, et ta suurema kaalu kirja paneks ja talunik pulli eest rohkem raha saaks. Liha ostmine käis niimoodi, et lihaauto kaaluti tühjana ära, peale seda laaditit liha peale ja kaaluti auto uuesti ära, et teada saada, kui palju autojuht liha eest maksma peab. Kasusaamise eesmärgil tehti aga niimoodi, et auto sõitis sinna juba nii, et kast oli igasugu rasket koli täis ja see koli visati peale esimest kaalumist maha ja tänu sellele sai hästi palju liha peale laadida ja auto mass teisel kaalumisel suurenes ainult hästi natukene. Meeldejäävamad asjad:
vedelikus. Kasutame Archimedese seadust, mis põhineb hüdrostaatilisel kaalumisel. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Katsed viidi läbi graniidist, silikaattellisest ja keraamilisest tellisest katsekehadega. Graniidil poorsuse tegur on üsna väike, selle tõttu graniit vett praktiliselt ei ima. Selle tiheduse määramiseks kaaluti proovikeha õhus ja seejärel vees ning lahutati esimesest teine, et leida vee mass, mis vastas vette asetatud katsekeha ruumalale. See jagati vee tihedusega 1,0 g/cm3, et leida keha ruumala. Jagades katsekeha massi (õhus kaalutud) katsekeha ruumalaga, saime graniidi ruumala valemiga: m−m1 V br= , [cm3] Valem nr: 3 ρv kus
veidi hallikat pulbrit. (1) 3. Kasutatud töövahendid Sõela abil määrati kipsi peenus, Suttardi viskosimeeteriga normaalkonsistents , Vicat'i aparaadiga tardumisajad. Paindetugevuse määramise aparaat. Terasplaadid asetati hüdraulilise pressi alla millega abil mõõdeti survetugevus. Kaal täpsusega 0,1 g, erinevad nõud, vispel ja pahtlilabidas. 4. Katsemeetodid 4.1 Jahavatuspeenust määrati kipsi sõeludes. Sõelale pandav kipsi mass kaaluti ning sõelumise tagajärjel sõelale jäänud osakeste mass samuti. Seejärel arvutati peenus valemiga nr:1. Protsessi korrati kaks korda ja arvutati keskmine peenus. 4.2 Normaalkonsistentsi määramiseks kasutati Suttadi viskosimeetrit. Katsega määrati vee hulk mis oleks vaja, et saavutada soovitud viskoossus. Kipsi kaaluti 350g, lisati vesi, segati, kallati silindrisse ning kergitati silinder kiire liigutusega, mille järel mõõdeti laialivalgunud kipsisegu diameeter
ut.ee/chem/balt/bko0506exp_eng.pdf 4)http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/hantzsch-dihydropyridine- synthesis.shtm Meetodi olemus: 1,3-Dikarbonüülühendid koos aldehüüdidega ja ammoonumiga annavad 1,4.Dihüdropüridiini, mis on kirjeldatav Hantschi reaktsiooniga Kasutatavad nõud: 1) 50 ml ümarkolb 2) magnesegaja 3) magnetsegajapulk 4) jahuti 5) pasteuri pipett 6) 25 ümarkolb+ pulk sellele 7)Petri tass 8) silikageeli plaadid Kasutatavd ained: 1) ammooniumatsetaat-2 g kaaluti 2,223 g 2) urotropin-0,8 g kaaluti 0,822 g 3) etanool 4) etüülatsetoatsetaat-7,8 ml 5) heksaan 6) etüülatesetaat Arvutused: M(CH3COONH4)=77,0828 g/mol (CH3COONH4)=1,17 g/ml m(CH3COONH4)=2,223 g n(CH3COONH4)= 2,223 g /(77,0828 g/mol)=0,029 mol ammooniumatsetaat V(CH3COONH4)=0,822 g/(1,17 g/ml)=0,70 ml M(C6H12N4)=140,1816 g/mol (C6H12N4)=1,331 g/ml m(C6H12N4)=0,822 g urotropin n(C6H12N4)= 0,822 g /(140,1816 g/mol)=0,056 mol V(C6H12N4)=0,822 g /(1,331 g/ml)=0,61 ml M(C6H10O3)=180,8 g/mol
normaaltingimustel Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehniline kaal. Kasutatud ained: CO2 ; H2O ; õhk. Kaaluti tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300ml kuiv kolb. Kolvi kaelale oli tehtud markeriga märge kuhu maani kork kaela ulatus. Balloonist juhiti 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida tuli, et vooliku otsa ja põhja vahele jääks ruumi, et süsinikdioksiid ei väljuks voolikukimbu teistest harudest. Seejärel sulgeti kolb kiiresti korgiga ja kaaluti varasemal kaalul, et tulemus oleks täpne. Kolbi juhiti veel 1-2 minuti vältel süsinikdioksiidi, ning kaaluti uuesti.
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse. Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust,
APPLE`I TÖÖTAJAD 25. septembri 2010 seisuga oli Apple'il 46 600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutist, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma. 2013. aastal otsis Apple Euroopast oma klientide andmete hoiustamiseks serveriparkide asukohta. APPLE SERVERID Serveriparke plaaniti rajada Iirimaale, Taani ja Eestisse. Eestis tegeles Apple'ile serveripargi koha otsimisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse moodustatud kolme- neljaliikmeline meeskond. APPLE EESTIS Kaaluti Paldiskit ja Muuga tööstusparki. Apple'i insenerid käisid kaks korda Eestis. Veebruaris 2015 teatas Apple, et rajab oma serveripargid Iirimaale ja Taani.
reaktsioon (neeldub soojust, soojusefekt positiivne). Katse 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Arvutada katse tulemustest kristallvee koefitsient (n) vask(II)sulfaat kristallhüdraadis (s.o vee moolide hulk ühe mooli CuSO4 kohta) Kasutatud töövahendid: kaal, tiigel, gaasipõleti, eksikaator Kasutatud reaktiiv: CuSO4 · nH2O vask(II)sulfaat kristallvesi Töö käik: Kaaluti kuiv ja puhas tiigel (±0,01g). Tiiglisse kaaluti 1-1,2 g CuSO 4 · nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutati tiiglit ettevaatlikult gaasipõleti leegil (u 220 oC), mille juures sool muutus veevabaks. Tekkinud CuSO4 oli värvitu ühend. Tiigel jahutati eksikaatoris ja kaaluti. Kuumutamist korrati konstantse kaalu saavutamiseni. Kuumutamisel vähenenud mass vastas soolast eraldunud kristallvee massile. Katse tulemustest arvutati kristallvee koefitsent (n) ja vask(II)sulfaat kristallhüdraadis, s.o. vee moolide hulk ühe mooli CuSO4 kohta
0 M gaas g ρ= [ ] 22,4 dm3 Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid Töövahendieks on CO2 balloon, 300 ml seisukolb koos korgiga, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Töö alustuseks kaaluti tehnilisel kaalul u 300 ml korgiga varustatud kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Järgneva 7-8 min jooksul juhiti kolbi CO2 balloonist süsinikdioksiidi, misjärel kaaluti kolb uuesti. Kolvi täitmist jätkati 1-2 min jooksul konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini
Probleemide tekkepõhjuseks aga oli see, et kuna Larissa oli kutsutud koolibändi, kus teised olid temast vanemad, siis teistel oli teine arenguperiood ja neil olid teised mured. Nad tarvitasid alkoholi, narkootikume ja suitsetasid. Kõige põhilisemad tegelased, kelle kaudu need probleemid avanevad, olid Lari ja Kim. Nemad käisid pubis joomas ja suitsetamas ning Lari hakkas Kimi järgi narkootikume tarvitama. Kimil olid suured probleemid koolis, kus kaaluti tema väljaviskamise pärast ning ta visatigi välja. Larissa aga oli haiglas, kus tal oli väga raske sellest kõigest üle saada, kuid ta sai hakkama ja taastus. 26.11.2010
Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. e) Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur.
Vaidlus jätkus nime üle pikemat aega. Kutsuti kokku valitsuse juures asuv kohanimekomisjon, mille üks ametnik leidis, et selle nime kasutamine oleks ebaesteetiline oma traagilise tähenduse pärast Afganistaanis. Keeleteadlased põhjendasid nime mittesobivust veel sellega, sest mudiu arvatakse paarisaja aasta pärast, et see on ürgne Eesti nimi, kuid kohalikele see meeldiks. Lõppkokkuvõtteks otsustas valitsus, et vaid neil on õigus nime määrata ja kaaluti ka seda, et kohanimekomisjon looks kohanimeseaduse.
surnukehade silmaavadele kullast silma kujutised, mis olid elutruud. Sisikond asetati eraldi uriinides hauda. Niiluse kallastest asub Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Püramiididest hakkati varastama vaaraode varandust. Sellest ajast hakati hauakambreid ehitama Kuningate orgu, kuid sealgi ei jäänud need sugugi puutumatuna. Usuti, et surnu viidi surmariiki jumal Osirise kohtu ette. Enne tema juurde viimist kaaluti inimese süda "tõe ja õiguse" kaalul. Ühel kaalukausil asus inimese süda, teisel tõe sulg. Anubis viib surnu kaalu juurde, kes kaalub ka surnut. Thot kirjutas resultaadi üles. Kaalukausid pidid olema vähemalt tasakaalus, siis viidi surnud Osirise juurde ülekuulamisele, seda tegi Horos. Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit. Osirise juures pidi surnu üles lugema keelatud ning halvad teod, mida ta elus ei olnud teinud
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g]
Auto läbis esimesel päeval 245 km, teisel päeval 362 km ja kolmandal päeval 303 km. Kui palju bensiini kulutas auto kolme päevaga? Lahendus: Auto kulutas esimesel päeval 245a g bensiini, teisel päeval 362a g bensiini ja kolmandal päeval 303a g bensiini. Kolme päevaga kokku kulutas auto 245a + 362a + 303a = 910a g bensiini. Vastus: Auto kulutas kolme päevaga kokku 910a g bensiini. 4. Laos kaaluti jahu kottidesse, igasse kotti m kg. Ühele riiulile pandi 120, teisele 95 ja kolmandale 65 kotti jahuga. Päeva jooksul viidi kauplustesse ära 204 kotti jahu. Mitu kilogrammi jahu jäi riiulitele? Lahendus: Kolmel riiulil oli kokku 120 + 95 + 65 = 280 kotti jahuga. Päeva jooksul viidi kauplustesse ära 204 kotti jahu ehk õhtuks jäi lattu riiulitele veel 280 204 = 76 kotti jahu, milles oli kokku 76m kilogrammi jahu.
Füüsikas kasutatakse üldmudeleid. Nendeks mudeliteks on füüsikalised suurused. Igapäeva elust käivad läbi paljud füüsikalised mudelid. Keha on aineline objekt, mida on võimalik oma silmaga näha. Kehadeks on näiteks inimene, loom või pall, millega mängitakse. Keha omadus on see et seda on võimalik igat pidi uurida, sest see on nähtav. Keha saab iseloomustada paljude füüsikaliste suurustega: pikkus, kaal jne. näiteks kui ma sündisin , siis mind kaaluti ja mõõdeti, isegi nüüd suurena arsti juures käies teevad nad seda, et näha milline on mu areng. Väli on mitteaineline objekt, mis mõjutab kehasid ning omab energiat. Väli on lõputu ning seda ei ole näha. Kõige tuntumaks on gravitatsiooniväli, mis näitab et kõigile kehadele mõjub raskusjõud. Tänu sellele kukub puu otsast näiteks õun maha mitte ei lenda õhku. Nähtused on aine ja välja objektide muutused. Nähtusi on võimalik näha ja kirjeldada.
Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g. 1 Tabel 4
ehitati elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest. Ehitust alustati 1894. aastal ja arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga kirikukellad valati SanktPeterburgis Vassili Orlovi tehases. Kõik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg Pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal kaaluti kiriku lammutamist, kuid seda ei viidud siiski täide. Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule. Katedraal sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski auks. XX sajadi viimase kümne aasta jooksul tehti katedraalis kapitaalremont. > Restaureeriti fassaadid, taastati kuplite helbeline kate, vahetati välise dekoori metallist detailid, läbiroostetanud ristid asendati uutega. Kasutatud kirjandus
Tiigel täideti ca 66% ulatuses orgaanilise väetisega. Kaalumise tulemuseks oli 21,88g millest 4,42g oli orgaanilise väetise mass. Seejärel asetasime tiigli ahju. Kuumutamist alustati madalamatest temperatuuridest, et väetis ei söestuks ega põlema süttiks. Kui gaasid olid eraldunud, suleti muhvelahju uks ja temperatuur tõsteti kuni tumepunase hõõgeni (500...600ºC). Tuhastamine kestis kuni tuhk oli peaaegu valgeks muutunud. Seejärel jahutati tiigel eksikaatoris. Pärast jahutamist kaaluti tiigli täismass uuesti ja selleks oli 18,66g. Seega orgaanilise väetise mass kuumutamisega vähenes 1,2g võrra. Toortuha sisalduse leidsime ristkorrutise abil: Tühi tiigel 17,46g Täis tiigel 21,88g Täis tiigel tuhastatult 18,66g Täis tiigel - tiigel 21,88-17,46=4,42g Tuhastatult tiigel - tühi tiigel 18,66-17,46=1,2g 4,42g on 100 % 1,2g on x % x = 27,1% Ph määramine: Väetise reaktsiooni mõõtsimeks kasutasime universaalindikaatorit
Liisi Pajula 11 b Andrese esimene abielu Krõõdaga oli kindlasti õnnelikum kui tema teine abielu Mariga. Kuna ta oli oma esimese naisega koos Vargamäele tulles alles väga noor ja täis uudishimu ja teotahet, siis ülistatkse seda perioodi romaanis. Tema elu Krõõdaga sai kogu Vargamäe rahvale - nii Mäe kui ka Oru talule - oma pereõnne mõõdupuuks, mille vastu kaaluti oma käekäiku veel pikalt peale Krõõda surma. See on iseenesest huvitav, sest tegelikult ei olnud ju nende kooselu väga rõõmus. Pigem möödus see ajajärk lihtsalt suures õnnes uuest majapidmisest. Siiski kummitas Krõõda vaim Vargamäel palju pikemalt kui Jussi armetu tondike. Ma usun ka, et Krõõt oli ainuke, keda Andres tõeliselt armastas, tema suhted Mariga tulid pigem vajadusest leida oma lastele ema ja talule perenaine.
Nii jõuti ilma vahejuhtumiteta ka sihtkohta, praeguse Eesti Panga hoone ette.Seal laaditi kullakoormad maha ja viidi panka. Mihkel mälgu mälestuste järgi said õppekomando sõdurid preemiaks igaüks paki tubakat ja saadeti tagasi Narva.Rahvaväe 9. polgu sõna otseses mõttes kandev roll Venemaalt kulla toomise loos oli sellega lõppenud. Eesti Pangas avas erikomisjon Vene saatkonna sekretäri Nikolai Klõsko juuresolekul kullakastid. Saabunud kuldmündid loeti ja kaaluti veel kord üle ja paigutati riidest kotikestesse. Läksin näitusele suure ootusega näha midagi eestimeelset ja rahvuslikku, huvitavaid esemeid ja fotosid. Paraku tabas mind pettumus, kuna seal olid suured plakatid piltidega ja üks vitriin tsaari kuldrahadega, mis oli ka ainuke huvitav asi. Plakatil olevad pildid olid tehtud seepia fotodena ning kirjeldasid olustikku, sõdurite meeleolu, maastikku, pilte rahast ning tähtsatest isikutest. Ootasin sellelt näituselt
terad peadest eralduksid.Vilja säilitati aitades. Elu pärast surma. Pärast surma mumifitseeriti surnu, et surnukeha ei häviks, muidu poleks hingel kuhugi tagasi tulla. Muumia mässiti sidesse ning pandi sarkofaagi. Rikkad perekonnad ehitasid oma surnutele uhkeid hauakambreid. Arvati, et kõike mida inimene elujooksul vajab, vajab ta ka pärast surma.Usuti, et surnud peavad Osirise kohtu ees aru andma elu jooksul korda saadetud tegudest. Surnu südant kaaluti kohtu ees sulega. Kui süda oli kergem kui sulg, oli tegemist hea inimesega, kui aga vastupidi siis halva inimesega ning krokodillli laadne koletis paneb inimese nahka.
hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgnevad trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Töö käik · Alkalaasi ensüümist valmistati 5ml lahust, kus ensüümi konsentratsioon oli 1,5mg/ml. Selleks kaaluti analüütilisel kaalul kaaluklaasi 5 · 1,5 = 7,5mg = 0,0075g ensüümipreparaati ja viidi see kvantitatiivselt gradueeritud katseklaasi. · Lisati väike kogus boraatpuhvrit (pH = 8,4) ja segati 5 min klaaspulgaga. Seejärel täideti katseklaas 5ml-se mahuni puhverlahusega ja loksutati läbi. · Võeti 50ml mahuga suur katseklaas ning pipeteeriti sinna 25ml 2% kaseiini lahust, mille pH oli regluleeritud ensüümile sobivale väärtusele
Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu m1−m niiskussisaldus järgmise valemiga: W = m ∗100 [%] (valem 1) m1 ( - proovikeha mass enne kuivatamist [g], m - proovikeha mass peale kuivatamist [g]) Tulemused on esitatud tabelis 1. 2. Tiheduse määramine
Need aminohapped omavad neeldumismaksimume lainepikkustel 270- 280nm, kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina. Kasutades olemasolevat kaliibrimissirget leitakse absorbtsiooni väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine · Uuritava proteaasi lahusena kasutatakse alkalaasi (leelisproteaas, pH 8,4) · Alkalaasi kaaluti analüütilisel kaalul 7,6 mg (soovitatav oli 7,5 mg) ja tehti sellest 5 ml lahust boraatpuhvris (pH 8,4) · Lahus tehakse 10 ml graduleeritud katseklaasi Ensüümireaktsiooni läbiviimine · Võetakse 50 ml katseklaas, kuhu pipeteeritakse 25 ml 2% kaseiini lahust pH 8,4 juures · Klaas kaetakse korgiga ja asetatakse vesitermostaati 30 kraadi juurde 10 minutiks · Võetakse 4 kuiva katseklaasi ja nummerdadakse · Igaühte pipeteeritakse 3 ml 5% TKÄ lahust
Kindlatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proovid viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub vask ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mille kogus määratakse tiitrimisega, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust ja indikaatorit mureksiidi. Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse hulga järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon (kaliibrimissirgelt). Töö käik Kasutati tahket invertaasi, mida kaaluti 0,01g ja millele lisati 5ml atsetaatpuhvrit, mille pH=4,8. Seda segati klaaspulgaga 5 minutit. 50ml katseklaasi pipeteeriti 25ml 7%-list sahharoosilahust atsetaatpuhvris (pH=4,8) ja katseklaas asetati vesitermostaati 30-kraadi juurde 10ks minutiks. Samal ajal valmistati ette kolm 250ml koonilist kolbi, pipeteerides sinna 10ml komplekslahust. Kui substraat termostaadis 10 minutit oli olnud, võeti see välja, lisati sellele 1ml invertaasi
hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgnevad trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Töö käik · Alkalaasi ensüümist valmistati 5ml lahust, kus ensüümi konsentratsioon oli 1,5mg/ml. Selleks kaaluti analüütilisel kaalul kaaluklaasi 5 · 1,5 = 7,5mg = 0,0075g ensüümipreparaati ja viidi see kvantitatiivselt gradueeritud katseklaasi. · Lisati väike kogus boraatpuhvrit (pH = 8,4) ja segati 5 min klaaspulgaga. Seejärel täideti katseklaas 5ml-se mahuni boraatpuhvriga ja loksutati läbi. · Võeti 50ml mahuga katseklaas ning pipeteeriti sinna 25ml 2% kaseiini lahust, mille pH oli regluleeritud ensüümile sobivale väärtusele
Sademe eraldamise järel lahusesse jäävate vabade aminohapete ja madalmolekulaarsete peptiidide kontsentratsioon määratakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel spektrofotomeetriliselt (väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml või µmol/ml) Töö käik Uuritavaks proteaasiks oli esperaas. Sellest valmistati töölahus kontsentratsiooniga 3-4 mg/ml. Analüütilistel kaaludel kaaluti 0,0203 g tahket ensüümpreparaati, viidi see gradueeritud katseklaasi, lisati puhverlahus (5 ml) ning segati klaaspulgaga, kuni ensüüm oli lahustunud. 50 ml katseklaasi pipeteeriti 25 ml 2% kaseiini lahust, katseklaas suleti korgiga ning asetati vesitermostaati 30 °C juurde 5-10 minutiks. 1 4 kuiva 20 ml katseklaasi pipeteeriti 3 ml 5% trikloroäädikhappe lahust.
puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. Töökäik 4.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2)
Kasutatud ained: CO2 , vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tehnilistel kaaludel tuli kaaluda korgiga varustatud kuiva kolvi mass ( m1 ). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Balloonist juhiti 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeti kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti. Kolbi juhiti 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, seejärel suleti kolb korgiga ning kaaluti veelkord. Kolvi täitmist jätkati konstantse massi (mass m2 ) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdeti mõõtesilindri abil. Katse sooritamise momendil fikseeriti termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris.
Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojusjuhtivusest. Kasutatud materjal Vahtpolüstüreen 1. Töö käik 1.1 Mõõtmete määramine Tasasele alusele asetatud katsekehad mõõdeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. 3 mõõtmistulemuse põhjal leiti keskmine. Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m 0 = * 1000 Vpr kus, 0- proovikeha tihedus m- proovikeha mass, g Vpr- proovikeha ruumala, cm3 Arvutustulemused on tabelis 1.1 1.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Katsekehad asetati tugedele, mis olid vahega l=200mm ning keha koormati keskelt
annaabi.ee 
