Kõige populaarsem lõõtspilli tüüp on nuppudega diatooniline lõõtspill. Mängija poolt vaadates paremal nupulaual on 1...5 nupurida, igas 10...13 nuppu. Vasak käsi mängib bassinuppe, mida on 2...24. Suur osa diatoonilisi lõõtspille on bisonoorsed ühele poole keelerauda on needitud ühesuguse kõrgusega keeled, teisele poole aga teistsuguse kõrgusega, nii et üht nuppu all hoides tekib lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates eri kõrgusega heli. Seda tüüpi on ka näiteks Teppo ehk Võru tüüpi lõõtspill. Seevastu unisonoorsetel lõõtspillidel ei sõltu nupule vastav helikõrgus lõõtsa liikumise suunast. Seda tüüpi on näiteks osa vene karmoskasid. Lõõtspillid Eestis Esimene lõõtspill jõudis Eestisse arvatavasti 19. sajandi keskpaiku. Esimene kirjalik teade lõõtspillist Eestis räägib, et 1886. aastal toimus Virumaal "Kalevipoja" seltsi koolimaja ehitamise toetuseks pidu, kus tantsiti lõõtspilli saatel. 20. sajandi vahetusel sai lõõtspill Eestis
Viini orelimeister Kirill Demian avastas selle pilli mõned aastad hiljem. Ta arendas seda edasi ning tänapäevani mängitakse sarnastel pillidel. Heli tekitavad pilli sees metallplaatidel asetsevad keelekesed, mis õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Demian pani iga nupu alla kaks erineva helikõrgusega keelekest, mis olenevalt lõõtsa liikumise suunast andsid erineva noodikõrguse. Eesti lõõts August Teppo alustas ise löötsade meisterdamist. Tema pillid olid tugeva häälega, vastupidavad ning vasest kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpe pille nimetatakse rahvakeeli võru või eesti lõõtsadeks. Libliklõõts levinud venemaa tehastes valmistatud lõõtsad, millel sai mängida ka minoorselt.
Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid, kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel. LÕÕTSPILLID Eestisse jõudsid lõõtsad meremeeste ja kaupmeeste vahendusel üsna kiiresti. Esimesed pillid olid ühe-, hilisemad kaherealised. Üsna varsti asusid kohalikud pillimeistrid lõõtspille valmistama. Kõige kuulsam kohalik meister oli Võrumaa mees August Teppo (1875-1959), kelle valmistatud pille teised meistrid hiljem jäljendama hakkasid. Teppo pillid on väga tugeva häälega, vastupidavad ja rohkete vasest kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpi pilli nimetatakse rahva seas eesti või võru tüüpi lõõtsaks, ka lihtsalt teppo pilliks. Lõõtsaharrastus on Eestis väga laialt levinud, mängivad nii noored kui vanad
Järve põhiosa ümbritsevad pargi iseloomuga metsad. Põhja ja loodekaldal kasvavad 120140aastased männid. Põhja ja kirdekaldal leidub kolmanda kategooria kaitsealust taime palukarukella (Pulsatilla patens). Verijärve nime päritolu kohta on rahvasuus liikvel mitmeid legende. Maastikukaitsealal on ligi ühe kilomeetrine õpperada ning raja kohta on välja antud tutvustav voldik Mälestusmärk lõõtsameister August Teppole Asukoht: Loosu, Võru vald August Teppo sündis 29. augustil 1875.a. Võru vallas Loosu külas. Koolis August ei käinud, lugema ja kirjutama õppis vend Aleksandri abiga. 11aastasena alustas ta tutvust lõõtspillide ehitusega. August lammutas osadeks ja taastas mängukõlblikuks vend Aleksandri vana pilli. 15aastasena sai valmis esimene omatehtud lõõtspill. Poisil endal tuli muretseda kõik vajalikud materjalid ja hädapärased tööriistad. 1898.a. August Teppo abiellus. Pille sai teha vaid talutöödest vabal
Pilli hakati mängima põlvedel, pilli ühel otsal olid meloodianupud teisel otsal nupud saate mängimiseks. Heli tekitavad pilli sees metallplaatidel asetsevad keelekesed, mis õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Lõõts on viiuli kõrval kõige populaarsem rahvapill Eestis. Eesti lõõtspillideks võib nimetada Eesti kohalike pillimeistrite poolt valmistatud lõõtspille. Need jagunevad kahte peamisse liiki: Teppo tüüpi ehk Võru tüüpi lõõtspill ja liblikapill. Teppo lõõts on Eestile kõige iseloomulikum, see on kolmevõi neljarealine kahe või kolmekooriline diatooniline lõõtspill. Seda tüüpi lõõtsal saab üldiselt mängida ainult kahes mazoorses helistikus. Teppo tüüpi lõõtspill oma särava ja valju heliga, mis sobib hästi vabas õhus mängimiseks. Liblikapillid on Venemaa meistrite toodangu eeskujul valminud lõõtspillid, mille väliskujule on iseloomulik nüride nurkade
07-24.07. Lisaks eesti ansamblitele ja solistidele osalesid ka välisriikide artistid. Kontserdid toimusid kultuurimaja hooves, Kirsimäel ja Viljandi laululaval. Sel folgil avati Iiri, Soome, Rootsi ja Norra muusika õpitoad. Muusika kolas kõikjal, sest peale erinevate ansamblite musitseerisid tänavanurkadel ja parkimisplatsidel ka festivali nautima tulnud noored. Eestis 94. aastal esinesid "Untsakad," "Alle-aa," "Väikeste lõõtspillide ühing," "Ull," Aivar Teppo, Kadi Priske koos Ilona Illakuga, "Minu isa oli ausus ise," Johansonid," "Kukerpillid" ja "Suveniir." Aasta tähtsaimaks esinejaks välismaalt oli "Ruumen" Soomest. 1995 III Viljandi folk toimus 20.07-23.07. Sellel folgil lisandusid pillilaat, mis oli geniaalne mõte. Laadalt võis iga soovija enesele pilli osta, aga pilli oli ka kohapeal parandada. Sel aastal esindasid Viljandi folgil Eestit ansambel "untsakad," "Alle-aa,"
Guitar (kitarr) and mandolin (mandoliin) spread among the folk in the early 20th century. They became popular first with spiritual, but also with sentimental secular music making. Their peak fell on the 1920s and 30s. Guitar continues to be popular also today. BELLOWS INSTRUMENTS Estonian bellows(Eesti lõõts) First accordions reached Estonia quickly through sailors and merchants. Soon local masters began to make these instruments, the most famous among them was August Teppo (18751959) of Võrumaa. He set a type that was copied by others. Teppo's lõõts had great volume, they lasted long and had copper ornaments. Particularly good were Teppo's strings. This lõõts has chords only in major. Teppo type instruments are called eesti lõõts or võru lõõts, or Teppo lõõts. This instrument is still very popular in Estonia, played by various age groups. Lõõts is taught also at traditional music instruction camps, at various schools and in college.
Karin Aus LI11a inseparable from cultural tradition a sonic toy a signal information Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments: 1) traditional instruments 2) popular instruments wind instruments (puhkpillid) stringed instruments (keelpillid) bellows instruments (lõõtspillid) percussion instruments (löökpillid) Flute type wind instruments Willow bark (pajupill) Pine shoot (vilepill) Clarinet type wind instruments Bagpipe Reed pipe (roopill) Trumpet type wind instruments Herdsman`s horns and trumpets Zither Fiddle Psalmodikon (moldpill) Bumbass (põispill) Guitar and mandolin Estonian bellows August Teppo(18751959) from Võrumaa Teppo's lõõts had great volume Libliklõõts accordions made in Russia providing also butterfly ornaments that inspired the name Accordion ...
TUBERKULOOS Tegi:Ata Oguz Akgun 9a Juhendaja: Anu Teppo Sümptomid Väikesed palavikud K aalulangus Öine higistamine Nõrkus Mõningatel juhtudel on ka Köha Rögaeritus Hingeldus Valu rindkeres Ennetamine Tuberkuloosivastane vaksineerimine-seda alustatakse juba vastsündinueas ja korrataksa 7 ja 14 aasta vanuses. Vältida tuberkuloosi haigetega kontakti. Pesta käsi korralikult Ravi Tuberkuloosi ravitakse 3-5 ravimit kombineerides ja see kestab 6-12 kuud.
PA-08A TPT Monitorid Heigo Teppo 1. Monitoride tüübid, standardid. 2. LCD (TFT) monitorid. LCD (Liquid Crystal display) koosneb paljudest kihtidest. Täpsemalt LCD monitori üks punkt koosneb taustvalgusest, kahest polariseerivast kihist ja vedelkristalli molekulidest ning värvifiltrist nende vahel. Iga värvilise punti kohta ekraanil on tegelikult ekraanil kolm punkti: üks punase värvifiltriga, üks rohelise ja üks sinisega. Punkte LCD monitoril juhib digitaalne juhtseade, mis kasutab üldjuhul TFT (Thin Film
TRIHHOMONO OS Tanel Tammsalu Kadrioru Saksa Gümnaasium 9.a klass juhendaja : Anu Teppo Tallinn 2010 SÜMTOMID Peiteaeg ( 4-20 päeva ) Naised tunnevad kerget kipitust tupest ja/või sügelust, tavalised on tupepõletikud, kollakas, rohekas või valkjas lõhnav tupeeritis. Meestel kuseteede põletik. ENNETAMINE * Kondoom * Rätikuid ja käsnasid ei tohiks anda lastele ja teistele kasutada, kuna infektsioon on märjas keskkonnas mitu tundi elujõuline RAVI Tavaline ravim on Metronidazole. Rav LEVIK
Osteoporoos ehk Luudehõrenemine Erik Külasalu 9.A Õpetaja Anu Teppo 2010 Sümptomid · Tugev seljavalu. · Kaelavalu. · Lihasvalu. · Kergesti murduvad luud. · Hõredad luud. Ennetamine · Regulaarne igapäevane füüsiline koormus · Süüa piisavalt kaltsiumit ja D-vitamiini sisaldavaid toite. · D-vitamiin aitab kaltsiumil luudesse imenduda. Ravi · Kaltsium · D-vitamiin · Biosfonaadid aeglustab luukoe kadumist. Levik
ise valmistama. Kuna lõõtspill saavutas Eestis suure populaarsuse, hakkasid siinsed meistrid pille edasi arendama ja kohandama omasse muusikatraditsiooni; vastavalt arenes ka pillimängustiil. Sündis eesti lõõtspill. Eelmise sajandi lõpuaastail valmistati Eestis mitmeid erineva konstruktsiooniga ja eri materjalidest lõõtspille. Kõigi aegade tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo, kelle meisterdatud kaunis särava kõla ja ülihea häälepüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder,Kalju Sarnit,Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: o August Teppo o Karl Kikas o Kalju Sarnit o Richard Reino o Aivar Teppo o Ants Taul o Juhan Uppin o Enrik Visla o Ain Lindvest o Margus Laugesaar
MEDIKAMENTNE ABORT Koostajad: Marten Meibaum & Joonas Teppo Mis on medikamentoosne abort? Raseduse katkestamine ravimite(medikamentide), mitte kirurgilise sekkumise abil Abordi läbiviimiseks kasutatakse Eestis kahe medikamendi ... Segu Ainuke abordi tegemise viis, kus ema on beebi aborteerimise ajal teadvusel Ajastamine ja teguviis Medikamentse meetodiga saab rasedust katkestada kuni 63 päeva(9 nädalat) möödumist viimase menstruatsiooni alguskuupäevast Pärast esmast visiiti(raseduse kinnitamine) tuleb
Liis Teppo ja Rasmus Hüdsi Me oleme staarid. Lenzi reegel Induktsiooniseaduse rakendusi Faraday seadus. Faraday seadus määrab elektromagnetilisel induktsioonil tekkiva elektromotoorjõu suuruse. Teades vooluringi takistust võime elektromotoorjõu põhjal Ohmi seadusest alati leida ka induktsioonivoolu tugevuse. Lenzi reegel. Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist (püüab säilitada väljakujunenud olukorda) . Näiteks püsimagneti lähendamisel juhtmepoolile on induktsioonivoolu magnetväli vastassuunaline püsimagneti väljale, mis voolu esile kutsus . Induktsioonivool takistab magnetvälja kasvu ja kahanemist. Kasvamisel: poolis tekkiva induktsioonivoolu suund on vastupidine voolu suunale teises poolis. Kahanemisel: juhtmepoolide eemaldamisel teineteisest on ühes poolis indutseeritav vool samasuunali...
STEFAN TIMMERMANS & SÕBRAD Belgiast, SNÄCKORNA Rootsist ja PROSPER. Eestimaalt astusid üles UNTSAKAD, ALLE-AA, VÄIKESTE LÕÕTSPILLID E ÜHING, ULL , AIVAR TEPPO, KADI PRISKE & ILONA I L LAK, MINU ISA OLI AUSUS ISE, JOHANSONID, KUKERPILLID ja SUVENIIR. Erinevail põhjusil jäid tulemata The Liffeybanks Iirimaalt, The Blarney (Iiri-Saksa) ja Huda Valgevenest. Festivali suurimateks toetajateks olid Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo Tallinnas ja Guinness. Sponsoreid oli kokku 25. Kontserdid toimusid Kirsimäe laval, Kultuurimaja hoovis ja lõppkontsert Viljandi laululaval
metallkeeli. Olenevalt sellest, kas lõõtsa surutakse kokku või tõmmatakse laiali, hakkavad võnkuma ühed või teised keeled. Igale klahvile vastab kaks keelt. Lõõtspillil mängiti enamasti tantsumuusikat. Eestisse jõudsid lõõtsad meremeeste ja kaupmeeste vahendusel üsna kiiresti. Esimesed pillid olid ühe-, hilisemad kaherealised. Üsna varsti asusid kohalikud pillimeistrid lõõtspille valmistama. Kõige kuulsam kohalik meister oli Võrumaa mees August Teppo (1875-1959), kelle valmistatud pille teised meistrid hiljem jäljendama hakkasid. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpi pilli nimetatakse rahva seas eesti või võru tüüpi lõõtsaks, ka lihtsalt teppo pilliks. Lõõtsaharrastus on Eestis väga laialt levinud, mängivad nii noored kui vanad. Lisaks sellele õpetatakse lõõtsamängu pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Idiofonid ise helisevad pillid
meeleolukas „Tuljak“. Samuti on traditsiooniks kujunenud, et tantsijad moodustavad üheskoos tantsuplatsile Eestimaa kontuurkaardi. Võru folk Alates 1994. aastat kogunevad juulis Võrumaale kokku sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ning pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist. Festival, see on: värvikirevad kontserdid ja simmanid, võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, õpitoad, suur tänavatants, õhtulaulud Tamula rannal, noorte rahvamuusikute kontserdid, öökino, kunsti- ja käsitöölaat.Võru folkloorifestivali missiooniks on edendada rahvatantsu ja selle ala festivalide kultuuri Eestis ja kanda seda kultuuri suurima omataolise festivalina Eestis. Samuti elavdada Võru linna, maakonna ja kogu Vana Võrumaa kultuuriruumi pärimust kandvat kultuurielu. Ta on osa Eesti üldtantsupidude kui
muusikateaduse üliõpilane Aleksandra Dolgopolova. Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves tsellol, Maksim Stsura klaveril. Süit vanas Stiilis kandsid ette Eva-Maria Sumera viilulil ja Jaan Ots klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge ja kurvameelne, eriti klaveri esitluses. Hiljem see muutus veelgi raskemaks ja tekitas hirmutunde. Seejärel tuli vaikus. II osa In Tempo di Valse, mis jätkus alguses
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan
Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P. von Köppen 17 800 isurit. 1897. aastaks oli isurite arv tõusnud 21 700-ni, 1926. aastal oli isureid 26 137. HUVITAVAT Huvitava elukäiguga isuri mees oli Fjodor Safronov, kes sündis 1886. aastal Ingeris, Soikkola poolsaarel Viistina külas. Saatus viis ta Soome, kuhu ta peale I Maailmasõda alatiseks elama jäi. Ta suri Helsingis 1962. aastal ja seal kutsuti teda juba Teppo Repo. Ta sai tuntuks kui ingeri rahvapillide tegija ja mängija. Tema lugusid on avaldatud mitmel heliplaadil. Üht omapärast isurite rahvuspilli nimetas ta jalutuskepiks kävelykeppi. See oli pikk puust vilepill, mis oli pealt kasetohuga mähitud Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid http://www.fennougria.ee/?id=10528 http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Isurid http://soomeugri.weebly.com/vadjalased-ja-isurid.html http://www.folklore
Lõpuüritus toimus Muhus, Koguva küla Vanatoa talus, mille perenaine oli lahkelt nõus võõrustama nii külalisi kui ka esinejaid. Pildil on Jacob van Eyck. Tartu elleri nimelise muusikakooli vanamuusikaansambli asutaja ja juht on Anneli Kuusk. Ansambel asutatti 1999. Aastal ja kannab nime Ellerino. Ansambel on esinenud Kuressaare (1998-st), Viljandi (2000-st), Nizni-Novgorodi (2000) ja Rakvere (2010) Vanamuusikafestivalidel. Ansamblis mängivad plokkflööti - Sander Tamm, Merilin Teppo, Karl-Madis Pennar, Kelly Saame, Riinu Liis Lajal ja Mette Mari Kaljas. Löökpillidel on Karl Helmeste ja juhendaja on Anneli Kuusk. Muusika kuulamine: Tegu on Rakvere laste ja noorte vanamuusikafestivaliga. See lugu on mängitud klavesiinil. Kvaliteet ei ole küll kõige parem, aga on parim mida leidsime.
kuninganna Elisabethi konkursil (2004) Belgias ja saavutanud seal laureaadi nimetuse. Põnev kava oli esitatud samavõrd energeetilise laenguga kõigi esitajate poolt ka siis, kui solistile anti hingetõmbeaega. Avateosena kõlas Heitor Villa-Lobosi ,,Bachianas brasileiras" nr 1 (1930) kaheksale tsellole. Ansambel Vivacello koosneb noortest ja mõnest vähem noorest suurepärasest tsellistist: Marius Järvi, Andreas Lend, Leho Karin, Theodor Sink, Johannes Teppo, Johannes Sarapuu, Aare Tammesalu ja Villu Vihermäe. Ühendab neid aga hea väljakujunenud maitse ja tehniline valmisolek esitada ülikeerukat muusikat. Sellisesse kategooriasse liigitub avateos kindlasti, esitus oli ansambliliselt laitmatu ja kõlaliselt hästi mahutatud Pärnu kontserdimaja vägagi kammerliku akustikaga väikesesse saali. Aile Asszonyi astus lavale Arvo Pärdi teosega ,,L'abbé Agathon" sopranile ja kaheksale tsellole
Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip ...
klassist võimalik süvendatult õppida inglise keelt, 10. klassist alates valida matemaatika-inglise keele, reaalainete, võõrkeelte, infotehnoloogia ja riigikaitse õppesuunaga klasside vahel. Kultuur Võrokesest arvatakse, et ta on suutnud alles hoida vana, eestiliku talupojakultuuri. Ju see siis meie olemises ja tegemises välja paistab. Kas arvame nii ka ise? Peaks selle üle uhkust tundma või häbenema.... Kas julgeme astuda püstipäi, kahvatutriibulised püksid jalas ja Teppo lõõts kaenlas? Isegi kui häbeneme, tulevad võõrad, imetlevad meid, kiidavad taevani, teevad pilti mõne laguneva puumaja taustal. Ja manitsevad seda kõike hoidma, kaitsma ja väärtustama. Samas on XIX sajandi Võrus kuulsa linnaarsti ja kirjamehe Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sule all sündinud suur osa meie Eesti rahvuslikust kultuurist euroopalikus mõttes. Kreutzwald arendas rahvusteadusi, eesti keelt, andis meile
Saaremaa. Foto: H. Tiidemann, ETMM Lõõtspill sündis 19. sajandi algul Saksamaal. Eestisse jõudes tõrjus lõõtspill kõrvale viiuli ja torupilli, sest lõõtsaga sai korraga mängida nii meloodiat kui ka saateakorde ning see sobis hästi uuemate tantsu- ja lauluviiside esitamiseks. Eesti lõõts on ereda ja rõõmsa kõlaga, Setumaa traditsiooni kuulub lüürisema tooniga vene tüüpi lõõtspill karmoska. Lõõtsameister August Teppo. Foto: ETMM Ise helisevad pillid (idiofonid) ja membrafonid Nendesse alarühmadesse kuulusid Eestis eelkõige rütmipillid. Idiofonides tekitab heli pill tervikuna, kui seda lüüa või näppida. Signaalpill lokulaud kujutas endast kahe posti vahele riputatud lauda, mida löödi tammevasara(te)ga. Lokulaud. Foto: A. Karm, ERM Parmupill koosneb metallraamist ja õhukesest teraskeelest. Pilli hoitakse avatud suu juures ja mängitakse teraskeelt sõrmedega näppides
I rida. Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. 1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm, teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS). V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult j...
Misso Keskkool New Zealand Precis Compiler: Maiki Joakit Instructor: Mailis Teppo Misso 2011 New Zealand is an island country in the south-western Pacific Ocean comprising two main landmasses (the North Island and the South Island), and numerous smaller islands, most notably Stewart Island/Rakiura and the Chatham Islands. The indigenous Mori language name for New Zealand is Aotearoa, commonly translated as land of the long white cloud. Population (1998): 3,801,000.New Zealand is notable for its geographic isolation; it is
Muusikaajalugu Rahvalaul · Palju tõdesid, mis pole otse välja öeldud · Peab võrdselt kunstmuusikaga austama · Iga laul on kordumatu · Sisaldab kogu ajalugu · Aitavad maailma lahti mõtestada · Oluline: · Tekst põlvkondade teadmised, väljendusrikas, peast lauldud, mõttekordus ehk parallelism ehk ümberütlemine, peidus kombed ja tavad, oma tõlgendus · Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseas...
Tln. 1984 Jõgisalu, H., Tihkan, L. Lugusid vanalt Läänemaalt. Tln. 1989 Järv, A. Meie kiisul kriimud silmad. Tln. 1985 Kesamaa, M. Keda kiita leiva eest. Kilvits V. Söö leiba // Kodutohter, 1999 nr 9 Kilvits V. ,,Leib tööl. kodus ja puhkehetkel" //Toiduäri, 2001 nr 3 Krusten, R. Vanad aabitsajutud. Maser, M. jt. Tervisliku toitumise teatmik. Tln. 2001 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Moora. A. Eesti talurahva vanem toit. Tln 1991 Muller, H. Saialill ja leivalill. Tln. 1970 Pajos, M., Teppo, E. Meisterdame pabernöörist. Tln. 2001 Parijõgi, J. Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte. Tln. 1977 Piirsalu A. Rukis toob tervist:tervislikust toitumisest //Tervis, 2001 nr 9 Põldmaa, K. Nurmelt ja niidult. Tln.1976 Sarv, T. Kõik on ju ime. Tln. 1985 Tali E. ja Tali T., Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. 49 Teesalu S. Seedimine, toitumine, dieedid: 2001 Vaask, S. jt Eesti Toidusoovitused. Tln. 1998
2146 2730 Teesalu Lembit Tallinn 05:05:49 M21 878 675 Tehvand Jaanos Tartu 03:50:05 M21 1677 1604 Tein Raul Tartu 04:29:47 M21 1477 2182 Teller Siim Tallinn 04:19:14 M21 2288 2188 Teller Vahur Tartu 05:28:06 M21 330 948 Teller Veiko Läänemaa 03:19:55 M21 2351 1703 Tenno Taavi Harju 05:42:11 M21 501 1084 Teppan Sten Tallinn 03:31:05 M21 381 464 Teppo Andres Tallinn 03:23:45 M21 174 210 Teppo Indrek Tallinn 03:08:34 M21 333 324 Teras Indrek Tallinn 03:20:08 M21 1691 1422 Terasmaa Hans Viljandi 04:30:35 M21 1318 1399 Terasmaa Tanel Viljandi 04:11:18 M21 129 181 Teteris Janis Läti 03:05:28 M21 519 866 Tiedemann Tõnis Harju 03:32:07 M21 837 1612 Tiisvend Jaanus Harju 03:48:22 M21 127 161 Tiit Aarne Tartu 03:05:27 M21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
